HOLLANDI MAJANDUS referaat SISSEJUHATUS Holland on riik Lääne- Euroopas Põhjamere ääres. Holland asub Reini ja Maasi alamjooksul ja omab Lääne- Friisi saari. Holland on pindalalt Eestist väiksem. Hollandi pindala on 36 900 km2 ja koos siseveekogudega 41 526 km2. Hollandi rahvaarv ületab aga suuresti Eesti rahva- arvu. Hollandis elab 2007. aasta seisuga 16 366 600 elanikku. Hollandi pealinn on Amsterdam ja Holland on jaotatud 11 provintsiks. Ametlikuks riigikeeleks on hollandi keel ja rahaühikuks on kulden. Erinevalt Eestist ei asu Hollandi valitsuse residents pealinnas. Residents asub suuruselt kolmandas linnas Haagis. Holland on väga kuulus oma sadamate ja mereteede poolest. Suuruselt teises linnas Rotterdamis on üks maailma suurimaid sadamaid. Holland on riigikorralt konstitutsiooniline monarhia ja riigipeaks on kuningas. Põhirahvuseks on hollandlased. Hollandlaste loomulik iive on keskmi...
Hollandi majandus Carmen Oroperv 9.b Geograafiline asend 51° 55 N, 5° 34 E Lääne Euroopas Põhjamere ääres Asub Reini ja Maasi alamjooksul Umbes 40% kogu pindalast paikneb merepinnast madalamal Piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga Majanduse struktuur 3% SKT osatähtsus majandussektorite 25% kaupa Primaarne sektor Sekundaarn 72% Hõivatud inimeste osatähtsus m 2% 18% Primaarne sektor Sekundaarne sektor Tertisaarne sektor 80% Hollandi majanduse ülevaade Kõrgelt arenenud majandusega riik AAAkrediidireiting SKT järgi on maailmas 23. ja Euroopa Liidus 6. kohal Ekspordimaht on 5. kohal maailmas Majanduse peamised alustalad on eksport ja reeksport Märkimisväärne looduslik gaasivaru Prioriteetsed majandus...
Holland Toomas Häide Kalev Kriis Martti Nõmme 9b Riigist üldiselt Holland asub Lääne-Euroopas. Ta piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga. Hollandi pindala on 41526 ruutkilomeetrit Holland kuulub Euroopa Liitu Kasutusel olev rahaühik on Euro Holland jaotub omakorda 12. regiooniks Holland on kuningriik Riigikord Hollandi riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kuningal on parlamendiga seadusandlik võim koostöös Riiginõukoguga ja valitsus vastutab Generalstaatide (parlamendi) ees. Hollandi parlament asub Haagis ja koosneb kahest kojast. Rahvas Hollandlased pole üleliia patriootlik rahvas, väljaarvatud erilistel sündmustel. Majandus Hollandis on suurel kohal põllumajandus saaduste eksportimine. Suurima osa sellest moodustavad aga lilled. Kliima Hollandis on mereline kl...
HOLLAND Andra Toom 11B Rakvere Gümnaasium Sisukord 1) Asukoht 2) Põllumajandus 3) Metsandus 4) Kalandus 5) Rahvastik 6) Majandus 7) Linnastumine 8) Energiamajandus 9) Kasutatud kirjandus Asukoht • Holland ehk Madalmaad on maa Lääne-Euroopas. • See piirneb idast Saksamaaga ja lõunast Belgiaga ning läänest Põhjamerega. • Peamiselt 51. ja 54. põhjalaiuse vahel. Põllumajandus • Põllumajandusega tegelemist mõjutavad oluliselt kliima, pinnamood, mullad jt loodusolud. • Holland on kõrge arengutasemega kapitalistlik tööstus- põllumajsnduslik-maa. • Põllumajanduslikust maast, mis hõlmab rohkem kui 65% kogu Hollandi pindalast, on 34% põllumaad, 60% heina- ja karjamaad ja 6% aedu ja lilleistandikke Kliima Valitseb parassoe mereline kliima Keskmine temperatuur jaanuaris on 2-3 oC ja juulis 18- 19 oC Kõrgeim õhutemperatuur on olnu...
Madalmaade Kuningriik Holland Suuruselt viies majandus eurotsoonis Üldandmed Naaberriigid Idas Saksamaa Lõunas Belgia Kogu riigipiir 1027km Rahvastik 17 131 911 elanikku (2016) 501/km² 79,3% hollandlased 6,3% teiste ELi riikide kodanikud Suurimad linnad Amterdam (pealinn; 855,896) Rotterdam (638,751) Haag (531,935) Utrecht (347,526) Sümboolika Lipp Statenvlag Vanim riigihümn Trikoloor; punane, valge, sinine Originaalsõnade autor 14. Veebruar 1796 teadmata Pühendatud Oraje Willemile Ajaloolised eripärad Iseseisev aastast 1648 II maailmasõjas alistus 4 päevaga Vabastati 5. mail 1945 Pärast II maailmasõda (1954) alustas dekolonisatsiooniga Moodustus Madalmaade Kuningriik Iseseisvusid Indoneesia ja Suriname Peale II maailmasõda utsitas valitsus emigratsioonile ...
KOOLI NIMI HOLLAND Referaat Koostas: ENDA NIMI Juhendaja: JUHENDAJA NIMI 2010 1.Sissejuhatus Tegin referaadi euroopa riigi kohta milleks on Holland. Referaadi tegemise ajal sain täiendada enda teadmisi Hollandi kohta. 2 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................................................1 2.LOODUS.........................................................................................................3 2.1 Reljeef.........................................................................................................3 2.2 Kliima..........................................................................................................3 2.3 Vetevõrk.................................................................
Euroopa Liit (EL) Euroopa liidu alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957.aastal Belgia, Itaalia, Hollandi, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel, kes olid ka esimesed Euroopa Liidu liikmesriigid. Euroopa Liidu liikmesriike on 27 : - 1973.a Taani, Iirimaa ja Ühendriik - 1981.a Kreeka - 1986.a Hispaania ja Portugal - 1995.a Soome, Austria ja Rootsi - 2004.a Eesti, Läti, Leedu, Poola, Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari, Sloveenia, Küpros ja Malta - 2007.a Rumeenia ja Bulgaaria Euroopa institutsioonid : Euroopa Parlament EL-i parlamentaarne institutsioon, mis koosneb Euroopa ühenduseks liitunud riikide rahvaste esindajatest. Euroopa Parlamendis on 736 liiget. Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud valivad saadikuid valimistel iga viie aasta tagant, alates 1979. aastast. Euroopa Ülemkogu EL-i ...
C.R. Jakobsoni nim. Gümnaasium Referaat HOLLAND 2008 SISUKORD Sissejuhatus lk 3 Üldandmed lk 4 Geograafiline asend lk 5 Looduslikud tingimused lk 5 Riigi arengutase lk 6 Kuulumine majandus organisatsioonidesse lk 6 Rahvastik lk 6 Rahvastiku soolis/vanuseline koosseis lk 7 Linnastumine lk 7 Energiamajandus lk 7 Põllumajandus lk 8 Metsamajndus- ja tööstus lk 8 Tööstuse areng lk 8 Transport lk 9 Turism ...
Sissejuhatus Üldandmed : Asukoht: Lääne-Euroopa Pindala: 36 900 km2 (siseveekogudega 41 500 km2) Rahvaarv: 16 318 199 (juuli 2004) Pealinn: Amsterdam Pealinna elanike arv: 94 500 Keel: hollandi keel Rahaühik: euro Haldusjaotus: 11 provintsi Valitsuse asukoht: Haag Riigikord : Parlamentaarne monarhia Suurimad linnad:Amsterdam, Haag, Rotterdam Rahvastiku tihedus: 378 in/km2 Merepiiri: 451 km Kõrgused : Madalaim koht Prins Alexanderpolder -7 m Kõrgeim koht Vaalserberg 321 m Naaberriigid : Saksamaa ja Belgia Loodus Pinnamoelt on Holland madalik. 2/5 pindalast paikneb merepinnast madalamal. Seda viljakaiks poldreiks muudetud ala kaitsevad mere pealetungi eest kõrged tammid, osalt ka luitevallid. Maa keskosas on moreenkünkaid (kõrgus kuni 106 m); kõrgeim koht (321 m) asub äärmises kaguosas. Põhjamere rannik vajub pikkamööda. Sajandeid on hollandlased võidelnud mer...
Sissejuhatus Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollani, Luksemburgi ja Saksamaaga. Belgia jaguneb kolmeks piirkonnaks: prantsuskeelne Valloonia, hollandikeelne Flandria ja pealinna Brüsseli piirkond, kus on ametlik staatus mõlemal keelel. Belgia sai ametlikult sõltumatuks Madalmaade Kuningriigiks, mis koosneb Belgiast, Hollandist ja Luksemburgist 4. oktoobril 1830. Iseseisvuspäevana tähistatakse 21. juulit, mil Léopold I sai 1831. aastal esimeseks Belgia kuningaks.Belgia riigikord on konstitutsiooniline monarhia. Kahekojaline parlament koosneb esindajatekojast (mille liikmed valitakse kuni neljaks aastaks) ja ülemkojast ehk senatist, mille liikmed valitakse või nimetatakse. Belgia poliitilisest olukorrast tulenevalt juhib riiki reeglina koalitsioonivalitsus. Praeguseks riigipeaks on Philippe I. Belgia on 1957. aastast Euroopa Liidu liikmeks. Brüsselis on mitme rahvusvahelise organisatsiooni peak...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL JA17KÕ Mairi Gansen BENELUXI MAJANDUSLIIT JA SCHENGENI LEPING Iseseisev töö Õppejõud: Raine Marton, DipHE Mõdriku 2019 SISUKORD 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA.......................................3 2. SCHENGENI ALA RAJAMINE.................................................................................................5 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................................7 1. BENELUXI MAJANDUSLIIT KUI SCHENGENI ALA EELKÄIJA Beneluxi Liit ühendab endas Belgia ja Hollandi kuningriike ning Luxemburgi Suurhertsogiriiki. Nimetus Benelux tuleneb nende kolme riigi esitähtedest. Madalmaad on üks maailma arenenumaid tööstuspiirkondi ning nende majandus sõltub suuresti väliskaub...
KOOLI NIMI Geograafia Belgia ja pealinn Brüssel Referaat Koostaja:NIMI KURSUSE nr Pärnu 2017 1 Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................................2 1. Belgia ......................................................................................................................................3 1.1 Ajalugu...................................................................................................................................4 1.2 Kliima....................................................................................................................................5 1.3 Ma...
Belgia Kuningiriigi majanduse analüüs Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjapiir avaneb Põhjamerre. Tema naaberriigid on Hollandi Kuningriik, idas Saksa Liitvabariik, kagus Luksemburgi Suurhertsogiriik ja läänes Prantsuse Vabariik. Belgia asub Euroopa majandustegevustsooni keskpunktis. Riigi maastik on vaheldusrikas. Põhjas asub tasandik, peamiselt Flandria maakond, mis on 50m üle merepinna. Lõuna-Belgia ehk Valloonia ja selle lõunaosa on kõrgendik (694m merepinnast). Belgia kliima on mereline, vihmaseid päevi on umbes 200. Keskmine temperatuur on 9,8°C. Belgia on loodest kagusse kõrgenev madalate lavade maa, rannikul on liivane ning kohati merepinnast madalam kanalitega tasandik, tänu madalikule on tekkinud väga viljakad mullad. Sellest järeldub, et Belgias, on väga palju piimakarja, keda karjatatakse nendel viljakatel karjamaadel. Tähtsaim maavara on kivisüsi. Belgia on jagatud kolmeks regiooniks ...
PRANTSUSMAA Üldandmed · pindala: 550 000 km2 · elanike arv 64 057 792 (juuli 2009) · 90% prantslased + flaame, sakslasi, baske, korsiklasi, alzeerlasi, marokolasi, portugallasi, hispaanlasi · pealinn Pariis 11 miljonit elanikku · haldusjaotus 96 departemangu, mis rühmituvad 22 regiooniks · riigikeel prantsuse, räägitakse ka baski, bretooni, korsika (it) keelt · religioon 83-88% rooma-katoliku usku, 2% protsestandid, 1% islami usku · riigikord vabariik · Riigipea François Hollande. Valitakse viieks aastaks. Kuulsad prantslased Mitmed meie maailmajao mõjukaimad kirjanikud ja mõtlejad on prantslased: · Descartes ja Pascal 17. sajandil · Rousseau ja Voltaire 18. sajandil · Balzac, Baudelare ja Flaubert 19. sajandil Kahe viimase sajandi tuntuimad prantsuse kunstinikud on: · Renoir, Monet, Cezanne, Gauguin, Matisse ja Braque Prantsusmaa on opereti sünnimaa Jacques Ofenb...
1.Absolutism? Absolutism on valitsemisvorm, mille korral riigijuhil (tav.kuningal) on piiramatu võim. 2.Miks hakati erimaade 17.saj kunsti erinevalt nimetama? Erimaade 17.saj kunsti hakati erinevalt nimetama nende maade ebaühtlase arengu tõttu. Selle järgi võib jagada Euroopa maad kolme rühma. 3.Mida tähendab sõna ,,barokk"? Barokk on otse tõlkes ,,korrapäratu kujuga pärl", laiemas tähenduses kasutatud iseäralik, korrapäratu 4.17.saj teaduse saavutused Geograafilised avastused (Ameerika avastamine), kauged merereisid, tutvumine eksootiliste kultuuridega; Koperniku, Galilei ja teiste teooriad maakera ja inimese kohta. 5.Barokk arhitektuur Selles puudub rahu, kõik liigub ning lainetab. Sageli olid ehitiste üldplaanidki kõverjoonelised. Fassaadid olid omaette kunstiteosed ning dekoratsioon kippus matma konstruktsiooni. Kaunistusteks kasutati voluute ja statuaid. 6.Caravaggio looming Kujutas lihtrahvaesindajaid ning igapäevast elu. Tema...
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik.............................................................................................................. 6 Belgia maavarad............................................................................................................. 7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.......
Kool Belgia kuningriik 9a 22.04.06 Tartu 2006 Riigi ajaloost...................................................................................................................3 Belgia asend....................................................................................................................4 Belgia rahvuslik sümboolika ja kultuur..........................................................................5 Belgia rahvastik..............................................................................................................6 Belgia maavarad.............................................................................................................7 Belgia majandus(eksport,import)....................................................................................8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid.........................................................
Aravete Keskkool BELGIA Uurimustöö Koostaja: Kaari Tamtik 10. klass Juhendaja: õp Maie Paap Aravete 2008 1 Riigi üldiseloomustus............................................................................................................3 0.1 Riigi üldandmed................................................................................................................3 0.2 Geograafiline asend...........................................................................................................4 0.3 Looduslikud tingimused....................................................................................................5 1 Riigi arengutase.......................................................................................................................6 1.1 Arengutaseme näitajad....
1950-60 jätkas India peaminister Jawaharlal Nehru ja tema partei India rahvuskongressi juhtimisel katseid ühendada demokraatiat ja sotsialismi, jäädes sõltumatuks USA-st ja NSVL- ist. India pani 50ndate aastate keskel aluse nn blokiväliste maade liikumisele. Sisepoliitikas üritas Nehru murda demokraatiaga ühitamatuid traditsioone ja seada avalikku elu europalikele rööbastele. St. avaliku elu ilmalikustamist. 2. siseprobleem- india oli äärmiselt usuline ja keeleliselt mitmekesine. Seetõttu ehitati india üles föderatiivse riigina, mis koosneb osariikidest. 50ndate keskel käivitas Nehru ulatusliku industrialiseerimisprogrammi, kutsus appi NSVL'i ja Lääne-Saksamaa. Kuna indiast rasketööstusgiganti ei saanud, suunati jõud põllumajanduse kaasajastamisele. Nehru suri 1964 ja 1966 sai peaministriks tema tütar Indira Gandhi. Ta jätkas üldjoontes oma isa poliitilist joont, kaldudes sellest mõnevõrra vasemale. See kajastus ka väga soojades suhetes...
Globaliseeruvad uudised 5. nädal 2014. a Ukraina meeleavaldus ● Julgeolekuteenistus hoiatas hüdro- ja tuumaelektrijaamade vastaste diversiooniaktide eest. ● Meeleavaldus valgunud üle Ukraina. ● Relvastatud rahvuskaardi loomine. -Eesti Päevaleht, 28. jaanuar Ukraina abirahad ● Putin pani Ukraina abirahad ootele. ● 15 miljardi dollari suurune abipakett ● Oodatakse Ukraina uue valitsuse moodustamist. ● Venemaa survestab Ukrainat -Postimees, 30. jaanuar USA üllatuslik majanduskasv ● USA majandus kasvas neljandas kvartalis majapidamiste kulutuste ja kasvava ekspordi toel 3,2%. ● Paigalpüsivate palkade tõttu kasvukiirus ei püsi. -Postimees, 30. jaanuar Viigipuu EMil ● Nove Mestos laskesuusatamise EM. ● Naiste 15km distantsil kuues koht. ● Võitjale kaotas Kristel Viigipuu vähem...
EUROOPA LIIT Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 27 liikmesriiki. Euroopa Liidul on omadusi, mis on iseloomulikud nii rahvusvahelistele organisatsioonidele kuid ka suveräänsetele riikidele sellisena on Euroopa Liit ainulaadne poliitiline institutsioon. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1993. aastal Maastrichti lepinguga. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kuusteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria, Belgia, Bulgaaria, Eesti, Hispaania, Holland, Itaalia, Iirimaa, Kreeka Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti,...
Välisesindused Eestis Eestis on 67 välisesindust. Kõik on saatkonnad, konsulaadid ja aukonsulid. Eestis asuvad USA, Austria, Belgia, Brasiilia, Bulgaaria, Costa Rica, Filipiinid, Gruusia, Hiina, Hiina Majandus- ja Kommertsbüroo, Hispaania, Hollandi, Iiri, Israeli, India, Indoneesia, Islandi, Itaalia, Jaapani, Kanada, Korea Vabariigi, Kreeka, Läti, Leedu, Luksemburgi, Makedoonia, Malta, Maroko, Moldova, Monaco, Norra, Peruu, Poola, Portugali, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Slovakkia, Soome, Sri Lanka, Suurbritannia, Sveitsi, Taani, Tsehhi, Tsiili, Türgi, Ukraina, Ungari, Uruguay, Uus-Meremaa, Valgevene, Vene Föderatsioon. Suurem osa inimesi tulevad Eestisse turismi ja puhkuse pärast. Eestis on väga palju vaatamisväärsusi. Tallinnas eriti. Tallinnas turistid külastavad rohkem Vanalinna, Balti Jaama, Kadrioru parki, Kadrioru lossi, KUMU ning palju muid vaatamisvärsusi. Paljud välismaalased t...
Belgia kuningriik Lipp ja vapp Üldised andmed Paiknemine · Belgia Kuningriik asub Lääne-Euroopas. Põhjamere ääres. · Belgial on ühine piir Prantsusmaa, Hollandi, Luksemburgi ja Saksamaaga. Loodus Loodusmaastik Tiheda asustuse tõttu leidub loodusmaastikku vähe.Seda püütakse säilitada looduskaitsealadel. Suurimad riiklikud kaitsealad on Westhoek (rannikul,340ha;luitemaastik, rikkalik linnustik) ja Hautes Fagnes ehk Hobes Venn (Ardennides, 3894ha; nõmmed ja rabad. Maastik · Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. Kliima · Kliima on mereline · sademeid 900...1400 mm · vihmaseid päevi aastas u. 200 (Brüsselis) · Suvine keskmine temperatuur 15°...16°C, talvel 2°...4°C. · Kliima on Belgias man...
Sisukord 1. Eesti üldandmed.......................................................................................................4 2.Hollandi üldandmed..................................................................................................5 3. Omavahelised suhted...............................................................................................6 3.1. Majandussuhted..................................................................................................6 3.1.1. Kaubavahetus...............................................................................................6 3.1.2. Turism..........................................................................................................7 3.2. Kultuurisuhted.....................................................................................................8 3.2.1. Muusika..............................................................................
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Põllumajandus Referaat Euroopa Liit Juhendaja :Endla Pesti Koostaja: Tauno Silm Olustvere 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Euroopa Liit............................................................................................................................. 3 Euroopa Liidu ajalugu.............................................................................................................. 4 Euroopa Liidu laienemine........................................................................................................ 5 EL kaart....................................................................................................................
BELGIA ÜLDISELOOMUSTUS Pealinn: Brüssel Rahvaarv: 10 403 951 (2008) Pindala: 30 528 km² Riigikeel(ed): hollandi, prantsuse ja saksa Rahaühik: euro (EUR) Rahvastiku keskmine tihedus: 344 in/km² Lipp: must-kollane-punane Suurlinnad: Brüssel, Antwerpen, Gent, Charleroi Liege, Brugge Riigikord: konstitutsiooniline monarhia ASEND Geograafilised koordinaadid: 50° 50 N, 4° 00 E Manner: Euraasia Maailmajagu: Euroopa Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Luksemburg ja Saksamaa LOODUS Kliima iseloomustus: Asub parasvöötmes, leebed talved, jahedad suved, vihmane, niiske, pilvine Pinnamood: Belgia maastik on väga vaheldusrikas: Põhjamere rannikut on 67 kilomeetrit, selle jätkuks on Põhjamere ääres tasandikud, keskosa on mägine ja kagusse jäävat Ardennide piirkonda iseloomustavad metsased kõrgendikud. LOODUS Kõrgeim tipp: Signal de Botrange 694 m Pikimad jõed: Maas 950km, Schelde 435km Loodusvöönd: asub lehtmetsavööndis Tai...
Mihkel Peips Majandus ja ettevõtlus Eesti ja Holland Eesti ettevõtte maksud Tulumaks Tulumaks on sissetulekult võetav maks. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning juriidilise isiku tulumaks. Eesti tulumaksumäär on 2016. aastal 20% . Maksudeklaratsiooni esitatakse maksu -ja tolliametile iga kuu 10. kuupäevaks. Sotsiaalmaks Sotsiaalmaks on tasu, mida kasutatakse pensionikindlustuseks ja riiklikuks ravikindlustuseks. Töötaval inimesel tasub sotsiaalmaksu tööandja. Sotsiaalmaksu määr on 33%. Iga kuu 10. kuupäevaks tuleb sotsiaalmaks deklareerida ja tasuda maksu- ja tolliametile. Minimaalse kohustuse all oleva sotisaalmaksu kuumäär on 390 eurot. Käibemaks Käibemaks on toote või teenuse lisandunud väärtuse maks, see tähendab, et maksu arvutatakse kauba või teenuse käibelt....
Euroopa liidu peamised institutsioonid- ministrite nõukogu. Seadusandlik; 27 liiget; välisministrid arutavad välis- ja EL sisepoliitikat; määrus= seadus; direktiiv= kohandamine; arvamus-soovituslik; otsus- ühele liikmesriigile, isikule, ettevõttele. Euroopa komisjon: sisuliselt EL valitsus; tegev 5 aastat; alaline organisatsioon tegutseb Brüsselis; komisjoni juhib Jose Manuel Baroso; tähtsamad allüksused 29 peadirektoraati. Komisjoni ül.: algatab seaduseelnõusid, valmistab ette istungid, jälgib ministrite nõuk. Otsuste täitmist liikmesriikide poolt, esindab EL-i rahvusvahelistes organisatsioonides(nt:WTO) , haldab EL eelarvet. Euroopa parlament: valitakse iga 5 aasta järel; 784 saadikut; vetoõigus, komisjoni umbusalduse võimalus; ei tegele liidulepingute, välis-ja julgeoleku- poliitikaga; 375 miljonit valijat. Asutajaliikmed: belgia, itaalia, hollandi, saksa, prantsusmaa, luksenburg. Nad lõid ka 1950.a. söe- ja terasühenduse. 1955- ne...
13. ja 14. sajand: eelrenessanss (14. sajand Itaalias trecento) 15. sajand: vararenessanss (Itaalias maalikuntsnik ja leiutaja). Tuntumad teosed „Mona Lisa“ (portree, Õlimaal) „Püha õhtusöömaaeg“ quattrocento) 16. sajand: kõrgrenessanss (Itaalias cinquecento). Renessanssi ajal uus maailma vaade (seiinamaal) ja „madonna kaljukoopas“ (õlimaal). RAFFAEL oli teine kuulus kõrgrenessanssi ideaalide humanist15. sajandil oli Euroopa tähtsamaiks kunstikeskuseks FIRENZE („uus Ateena“). Linnavalitsus ja väljendaja. Täiuslikumaks peetakse „ateena kool´i“. MICHELANGELO 1504. aastal tegi 5.5 kõrguse rikkad linlased tellisid arvukaid kunsti teoseid linna avalikesse paikadesse. FILIPPO BRUNELLESCHI taaveti figuuri. Moosese figuuriga, taavet on tõsine ja tahtejõuline. Teine suur teos on sixtuse kabeli lagi valmistas 1419. aastal Firenze toomkiriku kaheksatahulise kupli. Enne kupli valmistamist oli ta ...
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA EUROOPA JA AASIA SADAMAD Referaat Koostaja: Kristina Samošenkova KS-11 Tallinn 2014 Euroopa Sadamad Euroopa suuremad sadamad on : 1. Rotterdam, 2. Hamburg, 3. Antwerp, 4. Felixstowe, 5. Bremerhaven, 6. Gioia Tauro, 7. Algeciras, 8. Genoa, 9. Le Havre, 10. Barcelona Rotterdamis asub Euroopa suurim sadam. Hollandi sadamad on teenindanud Aasia ja Euroopa vahelisi kaubateid juba alates 16. sajandist. Amsterdamis ja Rotterdamis asusid juba tollel ajal Indiast kohale toimetatud tee ja kohvi puhverlaod. Juba 16. sajandil töötasid Euroopa esimesed jaotuskeskused Hollandis. Tänapäeval on Holland Euroopa suurimaks transiidiväravaks. Peamiseks konkurentsieeliseks on seejuures Hollandi soodne geograafiline asend Euroopa eksporditurgude suhtes. Hollandis on hästi välja arendatud logistika infrastruktuur ja kiired ühendused muude Euroopa...
Tonga Lipp Vapp Rahvaarv (2006): 101990. Vanuseline struktuur: 38% alla 15, 8% üle 60 aasta. Iga-aastane kasv (2006): 0,4%. Etnilised grupid: Tongalased 98%, muud Polüneesialased 2%. Usk: Kristlus Keeled: Tonga ja inglise. Tervis: laste suremuse määr (2006.) --19/1000. Eluiga - 68,56 aastat.: Naiste - 73 aastat; mehed - 67.3aastat. Tööjõud (2003) :36500 neist põllumajanduses - 65%. Töötus (2003): 5,2%. Valitsus Liik: põhiseaduse pärilik monarhia. Põhiseadus: 1875 (muudetud 1970). Sõltumatus: 4. juunil 1970. Filiaalid: riigipea monarh, peaminister, ühekojaline assamblee. Erakonnad: Demokraatlike inimeste partei, Sõbralikud saared demokraatlik liikumine. Valimised: Võib valida kui vanust on 21. Keskvalitsuse eelarve (2008/2009): $ 132 miljonit. Majandus (kõik arvud USA dollarit) SKT (2006): $ 232 miljonit. SKT inimese kohta (2006): $ 2274. SKT reaalne kasv (2007): -3,5%...
Olustvere Teenindus-ja Maamajanduskool Pagar-kondiiter Cätlyn Taškin Euroopa Liit Referaadi koostamine Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Sisukord........................................................................................ .......................2 Sissejuhatus.................................................................................. .......................3 Euroopa Liidu ajalugu.......................................................................................... 4 EL laienemised.................................................................................. ...................5 EL kaart............................................................................................. ...................6 EL Nõukogu.................................................................................
Euroopa Rahasüsteemi algus Euroopa Monetaarsüsteem (Euroopa Rahasüsteem) sai alguse pärast Bretton Woodsi süsteemi kokkuvarisemist. Enne seda lõid aga liikmesriigid ebastabiilse olukorra parandamiseks 1972. aasta märtsis valuutakoridori süsteemi oma valuutakursside kõikumiste juhtimiseks ja piiramiseks dollari suhtes. Valuutakoridor, mida tabasid naftakriisid, poliitilised erimeelsused ja dollari nõrkus, kaotas kahe aasta jooksul mitmeid osalisi ning hõlmas vaevu rohkem kui Saksa marga tsooni ehk Saksamaad, Taanit ja Beneluxi (Belgia, Hollandi ja Luksemburgi vaheline majandusliit) riike. Valuutakoridor hääbus kiirelt, kuid sellegipoolest taheti luua stabiilse valuutaga piirkond. 1979. aasta märtsis loodigi Euroopa Rahasüsteem (ERS), millesse kaasati kõigi liikmesriikide valuutad. Euroopa Rahasüsteem oli vajalik selleks, et oleks stabiilne süsteem liikmesriikide vahel, et hoida inflatsiooni kontrolli a...
Saksamaa Nimed: ÜLDANDMED • Pealinn on Berliin • Pindala on 357 111,91 km² • Rahvaarv 80 327 900 elanikku • Riigikeel on saksa keel • Rahvastikutihedus on 229 in/km² • • • Asukoht • Saksamaa asub Kesk-Euroopas parasvöötmes. • Saksamaa on 47° ja 55° põhjalaiuse ning 5° ja 15° idapikkuse vahel. • Naaberriigid: Prantsusmaa, Holland, Tšehhi, Taani, Poola, Austria, Luksemburg, Belgia ja šveits • Põhjas moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri. Kliima Saksamaal valitseb mõõdukas kliima sooja suve ja külma talvega, aga pikemaajalised pakase- ning lumeperioodid on haruldased. Vihma sajab aastaläbi. Talve keskmine õhutemperatuur on 0 °C. Sademete hulk on mõõdukas, 500 mm. Maastik • Kolmandik riigi põhjapoolsest osast asetseb Põhja-Euroopa tasandikul. Märgalad ja soised tingimused leiduvad enamasti Hollandi piiri lähedal. • ...
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia EUROOPA KESKPANK Reimo Mändla 2009 Euroopa Keskpank (EKP) on Euroopa ühisraha euro keskpank. EKP põhiülesanne on säilitada euro ostujõud ja ühtlasi hindade stabiilsus euroalal. Euroala moodustavad need 16 Euroopa Liidu liikmesriiki, kes on alates 1999. aastast võtnud kasutusele euro. Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad moodustavad eurosüsteemi ehk euroala keskpankade süsteemi. Eurosüsteemi esmane eesmärk on säilitada hindade stabiilsus ehk kaitsta euro väärtust. Euroopa Keskpank on kohustunud täitma kõiki keskpangandusega seotud ülesandeid tõhusalt. Selle tegevuse käigus püütakse alati järgida usaldusväärsuse, asjatundlikkuse, tõhususe ja läbipaistvuse põhimõtet. Majandus- ja rahaliit 1988. aasta juunis kinnitas Euroopa Ülemkogu eesmärgi viia järk-järgult ellu Euroopa Liidu majandus- ja rahaliit (Economic and Monetary Union EMU). Ülem...
Olustvere Teenindus ja Maamajanduskool Euroopa Liit Referaat Autor:Cristian Villem Juhendaja:Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord 1.1 Ajalugu………………………………………………………………………………… ……………….3 1.2 Üldinfo………………………………………………………………………………… ……………….3-4 2 Laienemised 2.1 1958- 1973……………………………………………………………………………………… …….4 2.2 1873- 1993……………………………………………………………………………………… ……4-5 2.3 1993- ……………………………………………………………………………………………… …….5-6 2.4 Laienemisprotsess………………………………………………………………… ………………6-7 3 Majandus 3.1 Majan dus- ja rahaliit …………………………………………………………………………….7 3.2 Rahan duskoostöö ajalugu………………………………………………………………………8 3.3 ERS- ist sai EMU………………………………………………………………………………………8 3.4 ...
Olustvere Teendnindus ja Maamajanduskool Referaat Austraalia Aivo Puusild PM1B 2013 Sisukord: 1. Sissejuhatus 2.Ajalugu 3.Majandus 4.Loodus 5.Kasutatud materjalid Sissejuhatus Referaadi teemaks võtsin Austraalia , sest see on hivitav riik.Austraalia (Austraalia Ühendus) on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia on pindalalt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Austraalia on Kaug-Lõuna riik. 1. Ajalugu Esimesed asukad protoaustraallased tulid Austraaliasse hiljema...
Organisatsioon/ Ühendus Lühend Aasta Lõpp Liikmed Tegevus Isikud/ mille ühendamisel koostati Balti Assamblee koosneb kolme liikmesriigi delegatsioonidest, mille liikmed jagunevad ...
Iseloomusta industriaalühiskonda ning analüüsi selle mõju inimeste igapäevaelule. 5 Enamus inimesi töötab töötlevas tööstuses. Vasakpoolsete partei ideede levik. Valimisõigus laieneb, tööliste huvisid kaitstakse. Üldine kirjaoskus, koolikohustus, uued tavad ja moraalinormid. Kaupu toodetakse suurtes kogustes. Industriaalühiskond ja masinate kasutuselevõtt on tänapäeva elu väga mõjutanud. Suuremad ja ka väiksemad tööd teevad ära masinad. Samuti on moraalne kirjaoskus ja koolikohustus. Industriaalühiskond: tööstuslik pööre, industriaalühiskonna iseloomulikud tunnused, masstootmine. 5p Tööstuslik pööre= kapital+ vaba tööjõud, industriaalühiskonnas töötavad enamus inimestest töötlevas tööstuses. Urbaniseerumine, Kaupu toodetakse suurtes kogustes, kvaliteet, odavus. Iseloomusta parlamentarismi Inglismaal. 3p Charles I katse seisuste esindust murda kukkus läbi ja kuningas jäi ilma peata. Inglise kuningad pidid arvestama parlamendi otsusteg...
Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus,millel on 27 liikmes riiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente. Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951.aastal. Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike,kaupade,teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Seitseteist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu liikmesriigid Euroopa Liidu liikmesriigid on Austria,Belgia,Bulgaaria,Eesti,Hispaania,Holland,Itaalia,Iirima,Kreeka,Küpros,Leedu, Läti,Malta,Poola,Luksemburg,Portugal,Pratsusmaa,Rootsi,Rumeenia,Saksamaa,Slovak kia,Sloveenia,Soome,Suurbritannia,Taani,Tsehhi,Ungari. Euroopa Liit Click to edit Master text styles Second level Third level ...
EESTI KEEL KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED! 1. Nimeta keelefunktsioonid, lisa ka selgitus. Vastus : Keel kui suhete hoidja – vahendatakse infot ja kujundatakse omavahelisi suhteid. Info vahetamine. Keel kui mõtlemisvahend – tänu sellele toimuvad mõtlemisprotsessid ja inimesel tekivad mõtted, kui ta saab oma peas lauseid mõelda. Keel kui identiteedi kandja – info edasi andja. Keel on tööriist, millega inimesed oma elu ühiskonda korraldavad. Tunnused : religioon, emakeel, kultuur, riietus või toit. Keel on kõige tähtsam sest tänu sellele luuakse kontakt. Keel kui emotsioonide väljendaja – nutt, naer, oiged, ohked, üminad, kisa. Emotsioone saad väljendada sõimusõnu kasutades, karjudes. Saad edasi anda negatiivseid emotsioone. Keel kui maagiline funktsioon – nõidumine, loitsimine, tervendamine, needmine ja vaimudega suhtlemine. Usk nõia sõnadesse. 2. Mis on keelemärk? Nimet...
ÜLDINFO: Riigikeel: hispaania Pealinn: Caracas Caracas on Venezuela pealinn ja suurim linn, riigi majandus- ja kultuurikeskus. Linn asub 920 m kõrgusel Ávila mäeaheliku jalamil 18 km kaugusel Kariibi mere rannikust. Caracase pindala: 2050 km² Elanikke Caracases: 3,140,076 (2005) Rahvastiku tihedus Caracases: 1,697/km² President: Hugo Chavez Pindala: 916,445 km² Rahvaarv: 27,730,469 (juuli 2007) Rahvastiku tihedus: 27in/km2 Iseseisvus: 5.juuli 1811 Rahaühik:Bolivar Venezuela (varasem ja praegu mööndav nimekuju: Venetsueela) on riik Lõuna- Ameerikas. Piirneb põhjast Kariibi merega, kirdest Atlandi ookeaniga, läänest Colombiaga, lõunast Brasiiliaga ja idast Guyanaga. HALDUSJAOTUS: Venezuela jaguneb 23 osariigiks, 1 liiduringkonnaks ja Liidusõltkondadeks. · Amazonas · Anzoátegui · Apure · Aragua · Barinas · Bolívar · Carabobo · Cojedes · Delta Amacuro · Falcón · Guárico · L...
Kasvu võib siiski selgitada Euroopa majanduse paranemisega ning mõningate saadetiste ümberpaigutamisega konkurentide juurest. Rotterdamil on ka parimad võimalused aina mahutavuse rekordeid löövatele suurtele konteinerlaevadele – lihtne ligipääs ning sobiv kalda varustus. Illustration 1: Rotterdami sadam Illustration 2: Rotterdami konteineri sadam Kasutatud allikad ja pildid : • http://vm.ee/et/hollandi-majandus • http://dea.digar.ee/cgi-bin/dea?a=d&d=aplogistika20140429.2.25.3&e=-------en-10--1--txt- txIN%257CtxTI%257CtxAU%257CtxTA---------- • http://www.europarl.europa.eu/news/et/news-room/20140221STO36622/Rotterdami-sadam- %E2%80%93-kaubav%C3%A4rav-maailma • http://www.logistikauudised.ee/uudised/2015/04/20/rotterdami-sadama-kaive-kasvas-7-2- protsenti • Illustration 1: http://promaenergi.com/wp-content/uploads/2015/05/Rotterdam2.jpg
Kontrolltöö ülesanded 10.kl ABSOLUTISM (17.sajand) Millised muudatused kaasnesid absolutismi kujunemisega: a) arusaamas kuningavõimust-kuningas ei pidanud kellegile aru andma b) riigivalitsemises- riigivõim oli jagamatu, kujunesid ametkonnad c) sõjaväekorralduses-palgaarmeealaline armee, tekkisid akadeemiad d) majanduses-kujuneb merkantetistlik majandus e) kultuuris- tekib riigikeel, klassitsismreeglid pandi paika Too 2 näidet merkantilistliku majanduspoliitika põhimõtetest ja 4 näidet selle rakendamise viisidest. kaubandus-rohkem müüa, kui osta. Väärismetallid näitasid rikkust, mitte raha. Pandi tollid peale, toodeti ise kaupu. Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud sündmust 17. sajandil ja põhjenda kummagi olulisust. Kodusõda-kunn kaotas pea! Nimeta 2 sinu arvates kõige rohkem Inglismaa ajalugu mõjutanud isikut 17. sajandil ja too kummagi teg...
Väike-Maarja Gümnaasium Venezuela Koostas: Kristiine Kull Väike-Maarja 2009 Venezuela Riigi nimetus: Venezuela Bolivari Vabariik (Republica Bolivariana de Venezuela) Riigikord: presidentaalne vabariik Pealinn: Caracas Pindala: 912 050 km2 Rahvaarv: 24 287 670 (2002) Keel: hispaania keel Usundid: rooma katoliku 96%, protestandid 2%, muud 2% Rahaühik: bolivar (VEB) President: Hugo Chávez Venezuela asub Lõuna Ameerika põhjaosas. Naaberriigid on idast Guyana ja Brasiilia, lõunast Brasiilia, läänest Colombia, kirderanniku lähedal on Trinidad ja Tobago. Põhjast on pikk merepiir Atlandi ookeani ja Kariibi merega. Kokku on merepiiri pikkus 2800 km, maismaapiiri pikkus on 4993 km. Reljeef on väga vahelduv. Piki põhjarannikut kulgeb rannik...
Prantsusmaa Loodus ja maastik Prantsusmaa on Euroopa suurim riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed ka Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim koht. Prantsusmaa tasandikke ilmestavad neli jõge Seine põhjas, lääne suunas voolavad Loire ja Garonne ning Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône. Üldine info Poliitiline süsteem: vabariik Pealinn: Pariis Üldpindala: 550 000 km² Rahvaarv: 63,7 miljonit Rahaühik: euro Prantsusmaa naarberriikideks on: Belgia, Luksemburg, Saksamaa, Sveits, Itaalia, Monaco, Andorra ja Hispaania Kultuur ja inimesed Prantslased armastavad kirglikult oma keelt. Prantslased Armastavad lugeda raamatuid. (prantslane loeb keskmiselt kuni 10 raamatut aastas) Prantsuse köök on üks paremaid Euroopas kokandus ja toidu nautimine on osa prantsuse kultuurist ja elustiilist. Click to edit Master text styl...
Saksamaa Uku Pattak Saksamaa kaart Saksamaa lipp Asukoht Asub Kesk-Euroopas. Põhjas piirneb Saksamaa Taaniga (piiri pikkus 67 km), kirdes Poolaga (442 km), idas Tsehhiga (811 km), kagus Austriaga (815 km), lõunas Sveitsiga (316 km), edelas Prantsusmaaga (448 km), läänes Luksemburgi (135 km) ja Belgiaga (156 km) ning loodes Hollandiga (567 km). Riigipiiri kogupikkus on 3757 km. Kui loodes ja kirdes moodustavad loodusliku riigipiiri Põhjameri ja Läänemeri, kuulub Saksamaale ka osa Alpidest. Riigi suurus on 357 023 km2. Rahvas Saksamaal elab ligi 81 757 600 inimest, mis on suurim rahva arv Euroopa Liidus. Rahvastiku tihedus on 229 in/km2 . See on 7 korda suurem kui Eestis ja 27 korda suurem kui Venemaal! Rahvus keeleks on saksa keel. Saksa rahva lemmik joogiks on õlu. Tänu sellele on ka Saksamaa humalatootmises maailmas teisel kohal. Saks...
KORDAMINE AJALOO KONTROLLTÖÖKS MRP-mittekallaletungi leping NSV Liidu ja Saksamaa vahel 23.augustil 1939. Lepinguga jaotati Vahe-Eurooma NSV Liidu ja Saksamaa huvipiirkonnaks. Mille alusel pidi NSV mõjusääri jääma Eesti, Läti, Leedu ja Ida-Soome. Baaside leping- 28.september 1939,NSV Liit ja Eesti sõlmisid lepingu, mille kohaset rajatakse Eestisse NSVL sõjaväebaasid, algas baaside ajastu 1939 sügis-1940 kevad. Sellea kaasnes 1939 baltsakslaste lahkumine. Okupatsioon Eestis-17.juuni 1940 okupeeriti Eesti. Juulipööre-sündmusi juhendas Andrei Zdanov, moodustati uus valitsus,peaministriks sai Johannes Vares-Barbrus. 14.-15.juuli uued valimised, uus võim:Eesti Töötva Rahva Liit (ETRL),Eesti Vb nimeti ümber Eesti Nõukoude Sotsilistlikuks Vabariigiks (ENSV). 6.august Eesti NSVL koosseisu, valitsuse nimeks sa Rahvakomisaaride Nõukogu, juhtis Lauristin. Korraldati ümber majandus (riigistati tööstused, trantsport, poed jne, tehti ettevalmistusi ...
EUROOPA LIIDU ÜHTNE MAJANDUSRUUM EL majanduspoliitika aluseks ja eesmärgiks on ühtsetel reeglitel toimiva EL-i siseturu loomine. Sammud selle eesmärgini jõudmiseks: · 1958. aastal loodi Euroopa Majandusühendus (vabakaubanduspiirkond, omavaheliste tollide kaotamine, ühised tollimaksud kolmandate riikide suhtes) · 1968.aastal jõustus tolliliit, kaotati kõigepealt tollimaksud Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Hollandi, Luxemburgi vahel · 1985 Euroopa Komisjoni Valge Raamat siseturu loomise kohta ja tegevusprogramm selle eesmärgi täitmiseks · 1993 loodi siseturg kaupade vaba liikumine. Üleilmastumise tõttu on Euroopa praegu kolmandate riikide majanduslikust arengust sõltuvam kui kunagi varem. Siseturu põhituumaks on vaba konkurents, ühelgi ettevõttel ei tohi olla eeliseid teiste ees. Neli vabadust ühtse turu keskmes. Neli vabadust ehk tootmistegurite vaba liikumine: ...
Tallinna Tehnika Ülikool Olga Tamm Kuidas õnnestus taastada Lääne -- Euroopa? Referaat Tallinn 2009 Sõda muutis kõik pöörduda tagasi olukorda nagu see oli olnud 1939. aastal. Parteid olid keelatud valimistulaemusi võetsiti või lälti valimised üldse ära. Tundus , et kohe peaks kusagilt ilmuma midagi uut ja paremalt. Peamisteks takistusteks radikaalselt muutuste teel pärast Hitleri lüüasamist polnud mitte reatsionäärid või fashistid kes olid sidunud end diktaatoritega ja koos nendega kõrvale keidetud, vaid eksiilvalitsused kes olid tagasitulekult kavandades sõja Londonis ühe elanud. Aastail 1944 -- 19 45 mitmesuguste poliitiliselte rühmad omakorda suhtumised võimudesse samuti kahtlustavalt. Prantsusmaal ja Norras ei tunnistatud 935. aastal valitud seaduseandjaid nende tegevuse eest 1940. aastal enam usaldusväärseks. Mõnes riigis sõ...
annaabi.ee 
