Ülevaade Eesti turul pakutavatest hoiustamisvõimalustest Teemad Mis on hoiustamine? Võimalikud hoiustamisvõimalused erakliendile Swedbank SEB Danskebank LHV Pank Nordea Krediidipank 2 Hoiustamine Raha kasvatamine 3 Swedbank - kogumishoius Hoiuse saab avada eurodes või USA dollarites Sissemakse alates 6 eurot või 100 USA dollarit Hoiutähtaeg 6, 9 või 12 kuud Raha juurdemaksmine hoiutähtaja jooksul enda valitud summas Intress kantakse hoiukuu lõpus arvele 4 Swedbank - kogumishoius EUR USD Min 6 100 6 kuud 0,06 0,20 9 kuud 0,16 0,45 12 kuud 0,26 0,65 5
turuväärtusest lisatagatise korral on võimalik omafinantseering alates 0% KredExi garantii korral alates 10% tagatise turuväärtusest Intressimäär: valida saab järgmiste võimaluste vahel: 6 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes) 12 kuu Euribor + marginaal (laen eurodes) Laenulepingu tähtaeg: 125 aastat. HOIUSED Tähtajaline hoius Tähtajaline hoius annab võimaluse panna vaba raha riskivabalt ja kindlalt kasvama. Tähtajalise hoiuse puhul on oluline teada Hoiuse summa Hoiuse valuuta Hoiuse intressid Hoiuse tähtaeg Soodustingimused Hoiuse automaatne pikendamine Kasvuhoius Kasvuhoius kaitseb ja kasvatab Teie raha. Ka väikeste summade pidev kogumine Kasvuhoiusele aitab Teil kasvatada suurema summa tagavararaha. Kasvuhoiuselt teenitud intressitulu on kordades suurem kui oma sääste arvelduskontol hoides. Kasvuhoiusel olev tagavararaha annab Teile vabaduse plaane teha
Lähemalt on kirjeldatud Swedbanki ja SEB hoiustamisvõimalusi ning tingimusi, lisaks on toodud teiste eelpool nimetatud pankade hoiustamisvõimalused. Tuleb ka ära mainida, et vaatluse alla on võetud ainult erakliendile pakutavad hoiustamisvõimalused. Swedbank pakub oma eraklientidele kolme hoiustamisvõimalust: kogumishoius, tähtajaline hoius ning investeerimishoius. Kogumishoiuse plussiks on see, et alustada saab väikeste summadega. Hoiuse saab avada kas eurodes või USA dollarites. Sissemakse tuleb teha alates 6 eurost või 100 USA dollarist. Hoiutähtaeg on kogumishoiusel 6, 9 või 12 kuud. Soovi korral saab klient hoiust tähtaja lõpus pikendada veel samaks tähtajaks. Kogumishoiusele saab raha kanda kogu hoiutähtaja jooksul ning seda on lihtne teha püsikorraldusega või määratud maksena. Lisatud raha hakkab hoiusele laekumise päevast intressi teenima. Teenitud intress
Minu isiklikud säästmis- ja investeerimisvalikud Kui ma saaksin valida omale viisi, kuidas oma raha säästa ja investeerida, oleks minu esimeseks valikuks tähtajaline hoius. Seda sellepärast, et raha hoiustamine on minu arvates kõige lihtsam viis teenida tulu ja tähtajaline hoius on ka küllaltki riskivaba, mis mulle väga meeldib. Tähtajalise hoiuse miinus on muidugi see, et hoiuse ajal ei saa raha juurde panna ega ära võtta ja hoiuse katkestamisel tulusid ei saa. Näiteks Swedpanga aastase hoiuse intressimäär on 1.20%, kuid SEB Ühispangal kõigub aastane intressimäär 1,25% ja 1,30% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS...............................................................................................................2 1. HOIUSE MÕISTE.........................................................................................................3 2. HOIUSTE TAGAMINE JA TAGATISFOND............................................................. 4 3. HÜVITAMISE KORD..................................................................................................5 3.1. Krediidiasutused, kelle hoiused Tagatisfond hüvitab.............................................5 3.2. Hoiuste hüvitamise ulatus...........................
Minu isiklikud säästmis- ja investeerimisvalikud Kui ma saaksin valida omale viisi, kuidas oma raha säästa ja investeerida, oleks minu esimeseks valikuks tähtajaline hoius. Seda sellepärast, et raha hoiustamine on minu arvates kõige lihtsam viis teenida tulu ja tähtajaline hoius on ka küllaltki riskivaba, mis mulle väga meeldib. Tähtajalise hoiuse miinus on muidugi see, et hoiuse ajal ei saa raha juurde panna ega ära võtta ja hoiuse katkestamisel tulusid ei saa. Näiteks Hansapanga aastase hoiuse intressimäär on 5,30% (5,35% kui hoiusumma on suurem kui 500 000 EEK), kuid SEB Ühispangal kõigub aastane intressimäär 5,35% ja 5,50% vahel (mida suurem summa, seda suurem on intressimäär), mis oleks mulle isegi kasulikum. Tähtajalise plussiks on veel kindlasti see, et tulu saab välja võtta maksuvabalt. Suurim riskiks tähtajalisel hoiusel on panga võimalik pankrotistumine, kuid hetke seisuga ei
Vabariigi territoorium ja mis on mõeldud Eesti kogukonnale ning mille tingimused tundusid mulle kõige arusaadavamad. Hoiustades näiteks 5000 eurot, perioodiga 3 aastat ning valides hoiustajaks füüsilise isiku, on brutointressimäär (intress koos tulumaksuga) 7,5%, netointressimäär (intress, millelt on tulumaks maha arvestatud) 6,0%. Võttes väljamakse perioodi lõpus on kogutud lõppsumma koos intressidega 5900 eurot (kogutud intressi seega 900 eurot). Hoiuse eelised: Intressi väljamaksmine endale sobilikul perioodil; Intressimäär kuni 9%; Hoiustel puuduvad tehingu- ja hooldustasud; Tähtajaline hoius on turvaline; Hoiuste tagamiseks moodustatakse reservkapital; Väikseim hoiustatav summa on 100 EUR; Hoiuse avamine kiire ja kliendisõbralik. Selleks tuleb Raha Hoiu-Laenuühistu veebilehe kaudu astuda liikmeks ja sõlmida leping ning kanda soovitav hoiusesumma
hoiuste ja muude tagasimakstavate vahendite kaasamine ning oma arvel ja nimel laenude andmine või muu finantseerimine. Ainult avalikkuselt hoiuste kaasamine annab äriühingule õiguse kasutada nime 'pank'. Hoius Sinu poolt hoiusele paigutatud raha säilib üldjuhul saja protsendi ulatuses ning teenib intressi. Sinu tulu sõltub hoiustatud summa suurusest, hoiustamise ajast, valuutast ning intressimäärast. Suurimaks riskiks hoiuse korral on panga pankrot. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Kasutushoiuse puhul teenib raha võrreldes tavalise arvelduskontoga suuremat intressi. Erinevalt tähtajalisest hoiusest võid raha välja võtta varem kui kokku lepitud, ilma et kaotaksid kogu intressi. Hoiuse võib avada ka ilma igasuguse sissemakseta - minimaalset sissemaksetava summa nõuet ei ole. Kasutushoius on tähtajatu ehk hoiuse lõpptähtaega ei ole vaja määrata
-laenude tegelik intressimäär -inflatsiooniga korrigeeritud intressimäär õige hind -rahaturgudel pakutav intressimäär -pangahoiuse intressimäär 15. Laenuandja soovib normaalsetes tingimustes pikaajaliselt laenult kõrgemat intressimäära : -makseriski tõttu -tururiski tõttu -inflatsiooniriski tõttu- õige hind -harjutamisriski tõttu 16. Rahaliste vahendite tähtaegade teisendamisel on teisendamiskasumi aluseks : -pikaajalise laenu ja lühiajalise hoiuse intressimäärade vahe õige vastus -lühiajalise hoiuse ja rahaturu intressimäärade vahe -pikaajalise laenu ja rahaturu intressi vahe -panga baasintressimäära ja pikaajalise laenuintresside vahe 17. Kuidas kujunevad ärimarginaal ja teisendusmarginaal? Graafik!!! 18.Mida tähendab tähtaegade teisendamine? Pank võtab sisse suhteliselt lühiajalisi hoiuseid, annab välja suhteliselt pikema ajalist laenu- seoses sellega teenib raha!!!
Pangad teenivad tulu laenuintresside, investeerimise ja finantsteenuste osutamise eest võetava tasu pealt. Nendel pankadel on palju ühist: tegelevad erinevate laenude ja liisingute andmisega, raha hoiustamisega, kindlustusega, fondide, investeeringute ja mitmesuguste arveldamistega. Krediidipank on Eestis finantsteenuste turul väike, kuid tugev ja kindel pank. Üheks suureks erinevuseks teiste suuremate pankadega on Krediidipanga poolt pakutav kõrgem tähtajalise hoiuse intress. Näiteks tähtajaline hoius 12-ks kuuks on 2,10% EUR. Erakliendile, kellel on hoiuselepingu sõlmimise hetkeks olnud Krediidipangas maksekonto vähemalt kolm aastat, lisandub hoiuse intressimäärale lisaintress: + 0,15%, kui hoiuseleping sõlmitakse summas 10 000 EUR. Krediidipank plaanib ka edaspidi hoida oma hoiuste intressi taseme turul keskmiselt valitsevast kõrgemal, et propageerida sellega säästmist ja tarbimiskulude piiramist.
· Krediidi puudused 1)ülekulutamine 2)kõrgem maksumus 3)impulsiivsed ostud · Käendaja isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. 1) Küsimused ja ülesanded · Mille poolest erineb aastane kasvik intressimäärast, mida teenid oma säästudelt? Vastus: Kasvik on summa ja intressimäär protsent. · Paljud pangad nõuavad trahvi, kui võtad oma tähtajalise hoiuse välja enne tähtaja lõppu. Miks nad seda teevad? Miks on nad deposiithoiusele sageli kehtestanud miinimumsummad? Vastus: Pangad nõuavad trahvi, kuna hoiustaja rikkus lepingut, võttes summa enne tähtaja lõppu välja. Deposiithoiusele on sageli määratud miinimumsummad, kuna kui inimesed käiksid panka raha umbes 10 kaupa viimas, kulutaksid panga
Klient ei soovi saada sõidukiomanikuks. Kapitalirent on liisingutüüp, mille puhul saab klient liisinguperioodi lõppedes sõiduki omanikuks lisakuludeta. Seda ainult siis, kui lepingutingimused on nõuetekohaselt täidetud ehk kõik liisingmaksed on tasutud. Tähtajalise hoiuse puhul annad kokkulepitud summa kokkulepitud ajaks panka hoiule ning see summa teenib selle aja jooksul kindlat intressi. Deebetkaart on pangakaart, millega makstes debiteeritakse koheselt raha kaardiomaniku pangakontolt ehk võetakse kontolt raha maha. Krediitkaart on pangakaart, mis võimaldab selle omanikul lükata ostude eest
i= 5% PMT= -6,000.00 € PV= 120,000.00 € FV= -120,000.00 € ülesanne 5 Valemid: v=1/r raha võimendi r/i= 5% a) raha võimendi b) kui palju suureneb hoiuse kogumaht? 20 d) pankade bilansimuutuste skeemid 1. panka tuuakse sularahana 100 000 Panga A bilanss Aktiva Sularaha 100,000.00 sh kohustuslik reserv 5,000.00 sh lisareserv 95,000.00 Laenud Kokku 200,000.00 2
7 Viie aasta jooksul võetakse iga aasta lõpul pangast välja 1200 €, kuid panka jääb veel 1500 €. Kui suur peab olema algkapital, kui intressimäär on 5%? Vastus: -6370,66 € Page 8 8 Kaarel Kasepuu paneb 5000 € 10 aastaks panka, kus makstakse intressi 6% aastas. Naaber Margus Männipuu paneb 6000 € teise panka, kus intressimäär on 5%. Kaarli hoiuse lõpupäeval on mõlemal naabril pangas ühesugune summa. Kui kaua kandis Marguse hoius intresse? Vastus: 8,206 aastat ehk 8 aastat ja 2,5 kuud Page 9 8 s. Naaber Margus Männipuu õlemal naabril pangas Page 10
Äriõiguse KT 1. Tsiviilõigusesse kuulub: Võlaõigus; asjaõigus; perekonnaõigus; pärimisõigus 2. Kuidas toimub panga krediidi saamine Vähemalt 5 liiget. Otsuste vastuvõtmine ja hääletus on lahtine nimeline. Koosolek kinnine võib kutsuda laenu taotleja kuid ei pea. Otsust ei pea kliendile põhjendama. 3. Vabariigi Valitsuse õigusaktid määrus, korraldus (teises variandis oli minumeelest riigikogu ja panga õigusaktid) 4. Ministri õigusaktid määrus, käskkiri 5. Panga algkapital- 5 mil eur 6. OÜ algkapital 40 000 kr 7. OÜ nõukogu peab olema kui, - kui ette nähtud põhikirjas, kui osakapital üle 400 000 ja juhatuses 3 liiget 8. Mitu liiget on OÜ nõukogus On 3 kuni 5 MITU LIIGET PEAB OLEMA NÕUKOGUS? -3 9. Äriregistri B kartoteegis on OÜ, AS, tulundusühistu(teises küsiti A kartoteeki) 10. Kes võib olla prokuura inimene ja FIE KES VÕIB OLLA PROKURISTIKS? - füüsiline isik 11. Avalik õiguslikud asutused Riik,...
3.Millised on väikelaenu üldised tingimused? 4.Millised on laenuga kaasnevad kulud? 5.Millised on kümme soovitust laenuvõtmise kaalujale? Nüüd oled tutvunud väikelaenu erinevate külgedega. Kas väikelaenu võtmine tasub ära? Põhjenda oma otsust. 1. Kas asi, mille jaoks ma laenan, peab vastu kauem kui kestab laenu tagasimaksmine? 2. Selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel, nimetataksegi tavaliselt väikelaenuks või tarbimislaenuks. 3. Väikelaenude tingimused intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek jmt on pankades erinevad. 4. Tuleb maksta intressi ning lepingutasu. 5. 10 soovitust laenuvõtmise kaalujale Kaalu, kas sul on seda asja hädasti vaja, mille jaoks plaanid laenu võtta? Kas ostu on võimalik edasi lükata? Võib-olla oleks otstarbekam
2-aastase tähtajaga, intressimääraga 14% aastas. Kui palju peab talumees kahe aasta jooksul pangale tagasi maksma? Lahendus. 1) Ühe aasta intressimäär on 14%. 14% = 0,14 Aasta intress on 0,14 . 15 000 = 2100 (eur). 2) Arvutame kahe aasta intressi 2 . 2100 = 4200 (eur). 3) Kokku tuleb 2 aasta jooksul tagastada 15 000 + 4200 = 19 200 eur). Vastus. Talumees peab pangale tagasi maksma 19 200 eurot Liitintress Liitintress on intress, mis on arvestatud laenu, hoiuse, deposiidi ja akumuleerunud intresside summalt, mis arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelmiste perioodide kogunenud intressidelt. Seega liitintressi arvutamisel investeeritakse pidevalt edasi ka tekkinud kasum, mitte ainult põhiosa. Põnevat kirjandust vaheajal lugemiseks: Detler Gürtler "Rikkuse fenomen" 2007 Mathew Forstater "Majandus"2007 Põnevat kirjandust vaheajal lugemiseks: Detler Gürtler "Rikkuse fenomen" 2007 Mathew Forstater "Majandus"2007 Toredat koolivaheaega
Kas asi, mille jaoks ma laenan, peab vastu kauem kui kestab laenu tagasimaksmine? (Näiteks suuremate väljaminekute puhul, olgu selleks siis kodu, mööbel või tehnika, on vastus üldiselt jah). 2. Milliseid laene nimetatakse väikelaenuks või tarbimislaenuks? Väikelaenuks või tarbimislaenuks nimetatakse tavaliselt selliseid laene, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel. 3. Millised on väikelaenu üldised tingimused? Intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek jmt. 4. Millised on laenuga kaasnevad kulud? Laenu tagasi maksmisel lisanduv intress, mis võib olla igas pangas erinev. Samuti tuleb tasuda ka lepingutasu, mis võib olla kas teatud protsent sinu laenatavast summast või mingi kindel summa. Tasuma peab ka selle eest, kui soovid laenuperioodi jooksul lepingut muuta
Jaguneb: leebe rahapol. tulemuseks raha pakkumise kasv; range rahapol. püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. TÄIDESAATJA? 26. fiskaalpoliitika eesmärgid, vahendid ja täidesaatja' Eesmärgid sarnased rahapoliitikale, vahendid Riigieelarve ja maksud, ellu viib valitsus. Eesmärk kõrge tööhõive, majanduskasv jne. 27. rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. valuuta mõiste Valuuta on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid jt maksevahendeid, sh ka raha asendajaid. 29. valuutapoliitika mõiste Valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30. valuutaturu mõiste
Kui mul oleks miljon krooni Kui mul oleks miljon krooni vaba raha, siis kõige tõenäolisemalt investeerimaks ma kogu raha aktsiatesse. Esiteks sellepärast, et aktsiad on mind terve elu huvitanud ja teiseks see tõttu, et see on kõige kiiremini kõige suuremat kasumit tootev tee. Kõige kavalam oleks siiski investeerida raha läbi hoiuse aga ka sel teel on omad riskid ning raha summad, mis intressidega teenida võimalik on jäävad siiski madalamaks kui seda oleks võimalik teenida aktsiatega äritsemise teel. Muidugi on siin omad riskid kuid, kes ei riski see sampaniat ei joo ja nagu esse pealkirjast võib välja lugeda siis tõenäoliselt oleks see miljon krooni mul vaba rahana. Tõenäoliselt investeeriks ma raha nasdaqi kaudu, sest Eestis liiguvad väiksemad rahad.
Investeeringult saadav tasu Eeldatav kasuminorm Vahe investeeringu objekti turuväärtuse ja esialgse ostuhinna vahel 15. Õige on väide Dividendi võib väljendada rahaühikutes aktsiate kohta Intressi väljendatakse protsentides aktsiate kohta Dividendi võib väljendada protsentides aktsiate nimiväärtuse kohta Intressi väljendatakse protsentides võlakirja nimiväärtuste suhtes Dividendi väljendatakse hoiuse nimiväärtuse suhtes. 16. Kogutulusus (T) leitakse valemiga (D-jooksev tulu; Vo-investeeritud väärtus; Vl-investeeringu lõppväärtus) (D+Vo-VI)/Vo (VI-Vo+D)/Vo (D+VI-Vo)/Vl (D+VI-Vo)/Vo (D+VI-Vo)/D 17. Liitintress arvutatakse järgmiste põhimõtete alusel Aluseks on ainult investeeritud summa Investeeritud ja selle liideetud varem arvutatud intressisummadelt Ainult varem arvutatud intresiisummadelt
· nõudehoius e arvelduskonto raha koheselt kasutatav · tähtajaline e deposiithoius raha mitte kasutamise eest kokkulepitud perioodi jooksul saadakse intressi · säästuhoius klient kannab raha pidevalt juurde, teenib intressi · kombineeritud hoius tähtajalise ja säästuhoiuse kombinatsioon · fondisäästmine regulaarne säästude paigutamine investeerimisfondidesse (kiirem teenimine) · investeerimishoius tähtajaline hoius, hoiuse turvalisus on liidetud võimalusega teenida aktsiaturgudel Laenud laene liigitatakse nt: tähtaja järgi (lühi- ja pikaajalised), tagatise olemasolu järgi, väljaandmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, tagasimaksmise viisi (ühes osas, graafiku alusel jne) järgi, intressimäära tüübi järgi, otstarbe järgi · tarbimislaen (tarbimiseks, summa tavaliselt piiratud ja tagasimaksmise tähtaeg lühike)
Leebe rahapoliitika tulemuseks on rahapakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab rahapakkumise kasvu pidurdada. 26. Fiskaalpoliitika - eesmärgid, vahendid ja täidesaatja- Fiskaalpoliitika e. eelarvepoliitika eesmärgid on sarnased rahapoliitika eesmärkidega, fiskaalpoliitika vahenditeks on maksusüsteem ja valitsuse kulutused. 27. Rahapoliitika teostamiseks kasutatavad vahendid ehk rahapoliitika instrumendid Avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 28. Valuuta mõiste- on riigi rahvuslik rahaühik, mida teised riigid on aktsepteerinud maksevahendina. Hõlmab paberraha, münte, hoiuseid ja teisi maksevahendeid, s.h. ka raha asendajaid. 29. Valuutapoliitika mõiste- Valuutapoliitika on valuutasuhete- ja raharinglusalaste abinõude süsteem, mida riigid ja keskpangad rakendavad riigi majanduselu, eriti raha ostujõu ja valuutakursi mõjutamiseks. 30
3)Dow-Jonesi lõpphinde kesk suurus oli1966a. 1000USD.1986a kevad oli 1900USD.20a inflatsioonimäär oli 5%.Milline oli D-J keskmine 1986a kevadel korrigeerituna inf-m. P=1900*(1/(1+0,05)20)=1900*0,3769=716,11 Annuiteet. Fn=A*E(1+i)n (Tabel 3). 1)Iga a lõpul hoiustan 1000kr 6a jooksul liitintressiga 8%.Kui suure summa saan 6a pärast? Fa=1000*E(1+0,08) 6=1000*7,3359=7335,9. 2)3a järjest paneb firma pangaarvele iga a lõpul 100000kr 10%lise i-m (i arv kord a).Leida hoiuse maksumus 3 a lõpuks. Fn=100000*E(1+0,10)3=100000*3,3100=331000. A=Fa/E(1+i)n. 1)Lapse koolitamiseks ÜK kulub 4000.Vaja 15a pärast.Võimalik hoistada 5%a.Kui palju tuleb iga a lõpul sisse maksta,et 15 a pärast oleks summa olemas? A=4000/E(1+0,05)15=4000/21,5786=185,4. 2)Tahan saada 5a pärast 5000kr.Kui suure summa hoiustan iga a lõpul kui on 10% a? A=5000/6,1051=819. E(1+i)n=Fa/A. 1)Kindlustusselts pakub elukindlustuslepingut 30a 400000kr kogumiseks.Iga kuu makstakse 944kr
laskmine. Meie keskpank on Eesti Pank. Eestipanga presidendi nim ametisse vabariigi president, panga nõukogu nim riigikogu. VÄÄRTPABERID väärtpaberid on panga või fondi amerlikus vormis välja antud dokumendid, mis tõendavad osamaksu tasumist või laenu andmist. Väärtpaberi omanikul on õigus saada osakasu e dividendi või laenuprotsendi e intressi. Levinumad väärtpaberid: 1. aktsiad e omandusosatunnistused 2. võlakirjad e obligatsioonid 3. hoiuse sertifikaadid 4. kindlustuspoliisid pangakaardid on deebet- ja krediitkaardid. Deebet nii palju kui arvel on krediit rohkem kui arvel on
uue riigi ühise liiduvalitsuse.Fraktsioon-ühte parteisse kuuluvad saadikud parlamendis .Hageja-kohtu kaudu nõudja.Haldus-haldamise objektiks on materiaalne vara,mis tähendab selle korrashoidu, järelvalvet.Heaoluriik-ennekõike seda,et ühiskonnas domineerib võrdsus.Huvide konflikt-erinevate inimeste või inimgruppide huvide vastasseis. Illegaalne-seadusevastane.Indiviid-inimene kui üksikisik teiste seas. Inflatsioon-maj.raha väärtuste pidev kahanem.Intress-laenu või hoiuse kasvuprotsent.Isiksus-inimene kõigi oma veendum.harjumuste,maailmavaadetega.Islam-muhamedi usk. Jaekaubandus-poekauband. juriidiline Isik-igasugune asutus,org.või ühing,mis vastab kolmele põhitingimusele. Kahjum-toote või teenuse tootmiseks kulun. rohkem,kui selle müügist saadi. Kantsler-eesti tingimustes ministeeriumi kõrgeim ametnik.Kasum-oma hinna ja müügihinna vahe.Käsumajand.-plaanimajand.äärmuslik vorm,turgu ei arvest. Katastroof-äkiline ja erakorral.õnnetus
Tulu E Terviku leidmiseks protsentides p antud osa b järgi tehakse tehe Tulemus saadakse samades ühikutes, mille on mõõdetud osa. Ülesannet võib lahendada ka võrdega Osa b p% Tervik x 100% Näide 2. Kaarel sai Nordea pangas aasta seisnud rahasummalt 45 eurot tulu (intressi). Hoiuse aastaprotsent oli 3. Mitu eurot oli Kaarlil pangas? angas oli E Selleks, et leida mitu protsenti moodustab üks suurus a teisest suurusest b, tehakse tehe Tulemus saadakse protsentides. Sarnaselt eelnevate ülesandega võib ka siin lahendada võrde abil b 100% ax% Näide 3
Seda seetõttu, et kirik oli rikas. Seoses müntimisega probleem, et tekkisid valerahategijad. Valerahategijaks samuti kirik. Nüüd tekkis vajadus defineerida, mis on õige ja milline vale raha. Hakkas tekkima huvi varade hoidmiseks turvalises kohas. Kirik hoidis oma varasid hoidlates. Pöörduti kiriku poole, et ka teised saaksid oma vara nende hoidlates hoida. Hoiustajale anti vastu „kviitung“ (või mingi dokument). Niimoodi hakati kasutama hoiuse teenust. Kui hoiustaja läks kaupmehe juurde ja tahtis midagi osta, siis pidi enne minema hoidlasse ja midagi välja võtma. Ja siis ostab kaupmehelt. Kaupmees viib samuti oma varad hoidlasse. Selline edasi tagasi pendeldamine. Kõik need tehingud pandi kirja sellele „kviitungile“ (dokumendile). Põhimõtteliselt on see esimene väärtpaber - nimeline veksel. Veksel – kirjalik väärtpaber, mille esitajal on õigus oma vara kätte saada esimesel nõudmisel.
nõudega st siin sma perioodi eest elatise nõudega kohtusse uuesti tulla), võib küsida istungil ka hagejalt endalt, kas jääb loobumise juurde. Istungil protokollitakse hagist loobumine ja võetakse protokolli allkiri loobumise kohta ( TsMs § 429 lg 1, 2 ) ja kohus teeb määruse hagist loobumise vastu võtmise ja menetluse lõpetamise kohta TsMS § 431. 15. Hageja nõudis hagiavalduses abielu lahutamist ja poolte ühisvaraks oleva hoiuse jaotamist. Hoius on pangas kostja nimel. Hageja palus ühtlasi hagiavalduses, et kohus takistaks kostjat raha välja võtmast enne selle jahamist. Hageja kartis, et kostja saades teada abielulahutusavaldusest võtab hoiuse välja. Kahe kuu möödudes hagiavalduse esitamisest vaatas kohus hagi läbi ja rahuldas selle. Kohtuotsuses oli märgitud, et hagi tagamiseks arestib kohus kostja nimel oleva hoiuse. Kas kohus toimis õigesti?
l0' Raha kasutamise koormise m6ju ühiskonnale erinevatel turu arengutasemetel 11. Raha pakkumine - mõiste ja valem hoiuste suuruse ja kohustusliku reservi määra järgi * Raha pakkumine - kogu ringluses olev raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses, st reaal -ja finantsvaradega tehinguid sooritades. RP - raha pakkumine; D - esialgne hoius; r* kohustusliku reservi määr; n - hoistamiste arv Valemist saab leida esialgse hoiuse kasvukordaja e rahakordaja 12. Ideaalne rahakordaja - kohustusliku reservi pöördväärtus M=1/r (r-kohustusliku reservi määr, m-rahakordaja) 13. Raha pakkumise kolm mõõtu: 1) M1= sularaha + n6udehoiused.tehinguraha. ( M0- sularaha. M1 hõlmab k6ige likviidsemad raha funktsioone täitvad varad: ringluses oleva sularaha ning nõudehoiused pankades. 2) M2= Ml + säästuhoiused.üldraha. ( säästuarveid arvestatav raha m66t). 3) M3= M2 + tähtajalised hoiused
· hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos Oletame et aastane teenitav intressimäär on 4.00% 1 1300 4% 52 2 1352 4% 54.08 3 1406.08 4% 56.2432 Kolmanda aasta lõpuks 1462.323 · esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmanda 1 1300 2.0% 26 2 1326 1.5% 19.89 3 1345.89 0.5% 6.72945 Kolmanda aasta lõpuks 1352.619 · aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? Aasta summa intress 0 1300
................................................................ Selgita lühidalt mida need punktid tähendavad ja too näiteid riikidest kus konkreetne kurss on rakendatud (loe läbi tekst lk 187 ... 188). 10.2.2 Intress Intress kasvik rahasumma mille võlausaldaja saab võlgnikult raha laenamise eest. Intressimäär tulumäär väljendatakse protsentides ajaperioodi kohta. Enamasti on määr seotud aastaga. Näiteks aastal 2004 oli Hansapanga aastase eesti krooni tähtajalise hoiuse intressimäär 2,4% aastas. Intressi arvutamisel on 2 võimalust: 1. lihtintress arvutatakse põhisummast; 2. liitintress põhisummale liidetakse eelmise perioodi intress ja sellest arvutatakse uus intress. Ülesanne Sul on 5 000 kr. Paned selle panka 3-ks aastaks. Aastane intressimäär on 5%. Kui suure summa saad Sa tagasi 3 aasta pärast, kui: 1. Juurdekasv toimub lihtintressi alusel. 2. Juurdekasv toimub liitintressi alusel. Intresse lisatakse aasta lõpus.
nähtud ,,ilusa elu märke". Siin on tõesti koht, kus peab peatuma ja aru saama, et rohkem ei ole alati parem. Ja mitte ainult majanduslikult. Kui näteks televiisorit ostetakse laenuga, siis ei osata seda hinnata, jääb teatud aja pärast ainult pettumus sellest, et selle eest on nüüd veel aastaid maksta. Kui aga ostetakse sama televiisorit säästudelt, siis esiteks kulud on väikemad, kuna intressi ei maksta ja teenitakse veel natuke ka hoiuse pealt ning, mis kõige olulisem, saadakse paremini aru ka asja väärtusest. Võimalik, et hoiustamise ajal üldse otsustatakse, et 15000 krooni on liiga palju televiisori jaoks ega vanal televiisoril ei ole ka üldsegi viga, et seda nüüd peaks välja vahetama. Laenamisel selle peale reeglina ei mõelda. Eeltoodust tuleb välja, et rohkem ei ole alati parem. Mis on siis parem? Turg ja kogumajandus saab efektiivselt toimida vaid tasakaalustatud seisundis
Täielik hinnaindeks- e sisemajanduse kogutoodangu deflaator on kõige üldisem hinnaindeks Inflatsiooni soodne mõju: inflatsiooni mõjul palgad suurenevad, inflatsioon sunnib saavutatud elatustaseme säilitamiseks rohkem töötama, ressursside osalise kasutamise korral põhjustab nõudlusinflatsioon tootmise kasvu Negatiivne mõju: kaasneb reaaltulu soovimatu ümberjaotumine, sageli elatustase langeb, ei soodusta sääste hoiustama, sest hoiuse reaalväärtus langeb pidevalt, on seotud nii või teisiti tööpuudusega, ressursside vale jaotus Paberraha väärtuse taastamise võtted: deflatsiooni puhul alaneb hindade üldine tase, devalvatsioon väljendab kehtiva rahakursi vähenemist välisvaluutade suhtes, indekseerimine kui mehhanism hindade ja maksete korrigeerimiseks, arvestades inflatsiooni mõju, annulleerimine, endine vääringuraha kuulutatakse kehtetuks ja rajatakse uus rahasüsteem.
investeerimisteenuseid. Peab olema vastav tegevusluba, mille väljastab Finantsinspektsioon. 40. Tagatisfondi olemus Eesmärk on tagada investorite poolt investeerimisasutuste kaudu paigutatud vahendite kaitse investeerimisasutuste maksejõuetuse korral. Investeeringud hüvitatakse täies ulatuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Tähtajaline hoius, mille intress sõltub osaliselt või täielikult väärtpaberi, hoiuse või valuuta alusvara väärtusest või selle muutusest. Võimalus teenida tavahoiusest suuremat intressi, hoiusumma on hoiuse lõppedes garanteeritud. Puuduvad muud kulutused. Ohtudeks on intresside mitteteenimine ja riskipreemiapuhul lisatsu kaotus. 42. Investeerimisfondi olemus, liigitus, riskid Tegemist on finantsvahendajatega, mis saavad raha investoritelt ja kasutavad seda erinevate finantsinstrumentide ostmiseks. Investeerimisfondi tüüpideks on näiteks aktsia-, võlakirja-,
mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. 27. Mis on bartertehing? Bartertehing on otsetehing, kus kaupu või teenuseid vahetatakse raha kasutamata tehakse vahetuskaupa. 28. Mis on rahapoliitika ja millised on rahapoliitika vahendid? Rahapoliitika eesmärk on raha stabiilsuse tagamine. Raha stabiilsusena käsitletakse enamasti hinnataseme stabiilsust ja inflatsioonimäära kontrollitavust. Rahapoliitika enamlevinud vahendid on avaturuoperatsioonid, laenu ja hoiuse püsivõimalused ning pankade kohustuslikud reservid keskpangas. 29. Mis on töötus ja millised on töötuse eriliigid? Töötus on nähtus, mis seisneb selles, et inimesed, kes soovivad töötada, ei leia omale sobivat tööd. Sageli mõistetakse tööpuuduse all ka tööpuuduse näitajat, niisuguste inimeste osakaalu tööjõus. Hooajaline töötus, varjatud töötus, vabatahtlik töötust, tsükliline töötus. 30. Mis on inflatsioon ja millised on inflatsiooniteooriad?
Lisateenused on rahaülekanded, hoiustamisteenused ja paljud teised igapäevased teenused. Intressivaba panganduse teostatavuse tegelik küsimus on seotud panga peamiste kasumit teenivate tegevustega nagu tööstus- ja ettevõtlussektorile antud laenudega. 2.2. Panganduse struktuur islamis Selles peatükis analüüsime pangandustegevuse struktuuri intressivabas panganduses. Vaatleme lühidalt erinevaid hoiuse kategooriaid, mis tahes süsteemi alusel toimivas kommertspangas ning seejärel vaatame, kuidas asjad intressivabas panganduses oleksid. Analüüs põhineb allikate ja fondide kasutamise lähenemisel, nimelt hoiuste laekumisel ja nendelt varade teenimisel. Kommertspankades on hoiused jagunenud kolme suuremasse kategooriasse: · tähtajadeposiidid ehk tähtajalised hoiused · hoiupanga hoiused · jooksevkonto hoiused
2. Omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad järele peale kõikide kohustuste mahaarvamist (aktsiad, investeerimisfondide osakud) Väärtpaber on hulgi välja lastud ja vabalt võõrandatav (avalikult ringlev) finantsinstrument. Väärtpaberid ehk väärtpaberid jagunevad: 1) omandiõigust tõendavad väärtpaberid (aktsia,investeerimisfondi osatäht jmt.); 2) võlakohustust tõendavad väärtpaberid (võlakiri,obligatsioon, hoiuse sertifikaat jmt.); 3) ostu- või müügiõigust või -kohustust tõendavad väärtpaberid (optsioonid, forwardid). Finantsinstrumentide majanduslikud funktsioonid 1. Vabade vahendite ülekandmine- ressursside efektiivseks juhtimiseks säästjatelt finantseerimist vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk,
Suure tähtsusega olid 1694. aasta, mil asutati Inglise pank ja 1695, kui asutati Soti pank. Erinesid linnalistest ziiropankadest seega, et nad asutati aktsiaseltsidena ning nad tohtisid anda ja võtta krediiti igal kujul ning nende kaudu kujunes pangatähtede emissioon, mille tõttu saavutasid nad suure mõju kogu majanduses (A: maailmas). 18. sajand algas panganduses uus areng, milles juhtivat osa etendasid Madalmaad ja eriti Inglismaa. Tseki ja pangatähe arengu tõttu omandas hoiuseäri üha suurema tähtsuse, tekkis pankade omavaheliste nõuete tasaarveldamine ehk nn kliiring. 1 Euroopa mandriosas tekkis varsti samuti emissioonpanku. J. Law algatusel Prantsusmaal 1716, seejärel Taanis, Norras, Rootisis mujal. Eestis algab dateeritud panganduse ajalugu 2. oktoober 1802, mil keiser kinnitas Eestimaa Aadli Krediidikassa ja Liivimaa Aadli Krediidiühistute põhikirjad. Need olid
Peamised üldtuntud hoiuseliigid on järgmised: · üleöödeposiit; · nõudmiseni hoius (arvelduskonto); · säästuhoius; · tähtajaline hoius. Üleöödeposiit on kõige lühema võimaliku tähtajaga hoius. See on mõeldud panga suurklientidele rahakonto juhtimise instrumendiks. Intressimäär on seotud pankadevahelise rahaturu intressimääraga. Nõudmiseni hoiust (arvelduskonto) iseloomustavad järgmised tegurid: · vajalik igapäevasteks arveldusteks; · hoiuse jääki võib vabalt kasutada ja sellele juurdemakseid teha; · on tähtajatu; · võimalik on hoiuse negatiivne jääk (arvelduslaen). Säästuhoiust iseloomustavad järgmised tegurid: · ei kasutada arveldusteks, vaid intressi teenimiseks; · fikseeritud hoiustamise tähtaeg; · hoiuse paindlik lõpetamine enne tähtaega; · fikseeritud minimaalne hoiustamise summa; · arvelduskontost kõrgem intressimäär; · hoiustatud summat võib suurendada lisasissemaksetega.
Hoiused hüvitatakse 100% ulatuses, kuid mitte rohkem kui 100 000 eurot hoiustaja kohta ühes krediidiasutuses. 41. Investeerimishoiuse olemus, riskid Hübriidtoode ehk segu traditsioonilisest hoiusest ja investeerimistootest. Tähtajaline hoius, mille intressimäär sõltub alusvara väärtuse muutusest. Hoiustatud summa paigutatakse teatud alusvarasse (aktsiad, valuuta) Investeerimishoius on kõige riskantsem hoiuse liik, kuna intresside teenimine ei ole kindel ning see sõltub täielikult alusvara väärtuse liikumisest, seetõttu on võimalik teenida intresse üldse mitte või hoopistükkis teenida tunduvalt rohkem. 14 Hoiuse põhisumma on aga kaitstud ning selle kaotamist kartma ei pea – investeeritud summa tagastatakse igal juhul hoiuperioodi lõpus. 42
Need ei kanna intressi või on väiksem kui teiste varade kasutamise eest saadav tulu.) M2 = M1 + säästu ja tähtajalised hoiused. (säästuhoiuste puhul teenitakse suuremat intressi ja tänu sellele seatakse piiranguid selle raha kasutamisele.) 16. Rahakordaja olemus ja selle arvutamine Rahakordaja on kohustusliku reservi pöörd väärtus, mis eeldab et pidevalt taas hoiustatakse kogu raha ja et kogu raha välja laenatakse. Rahakordaja ehk esialgse hoiuse kasvukordaja. 1 M r (rahakordaja = 1/kohustusliku reservi määr) Rahapoliitika 17. Rahapoliitika ja rahanduspoliitika mõisted Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika otsused rahapakkumise muutmise kohta. Rahanduspoliitika ehk fiskaalpoliitika või eelarvepoliitika valituse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest. Eesmärk majanduse üldine kasv. Rahanduspoliitikat viib ellu valitsus (rahandusministeerium). 18
Finantsvahendaja - pangandustehingute sooritamise luba omavad isik või agentuur, kes tegeleb raha- ja kapitalivahendusega 3.Pangateenuste liigid. Hoiuteenused, laenuteenused, arveldused ja lisateenused. Hoiuteenuste erinevused. Laenutingimused. Tagatised. Krediitkaardid. Ego. Liising. Arvelduslaen. Sularahaga ja sularahata arvdeldamine. Nõudmiseni hoius ettenähtud arveldamiseks III isikutega. Hoiustatud vahendeid võib valbalt kasutada ja käsutada. Tähtajatu, võimalik on hoiuse negatiivne jääk. On võimalik teha pidevalt juurdemakseid. Tähtajaline hoius ettenähtud raha hoiustamiseks, ei ole ettenähtud arveldamiseks III isikutega, on fikseeritud lepinugs hoiustatav summa, panks maksab intressi, kui raha võetakse varem välja intressi ei maksta. Säästuhoius ettenähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks, hoiustamise tähtaeg võib olla kliendi poolt määratud. Võidakse kehtestada minimaalne hoiustatav summa.
maksumused, on tarbijahinnaindeksi aluseks inflatsioon raha väärtuse ja elanike ostujõu vähenemine inflatsioonimäär keskmise hinnataseme protsentuaalne muutumine aluseks võetava ajaperioodiga inimarenguindeks suhtarv, mille alusel järjestatakse riike; aluseks keskmine eluiga, kirjaoskus ja SKP ühe inimese kohta intress panga makstav tasu hoiustajale või laenaja makstav tasu õiguse eest kasutada raha; laenu või hoiuse kasvuprotsent kassatsioon kohtuotsuse läbivaatamine kõrgema astme kohtus, milles hinnatakse otsuse õiguspärasust kautsjon rahaline tagatis valimiste ajal ja kohtupraktikas. Riigikogu liikmeks kandideerijal pool Riigikogu liikme kuupalgast koalitsioonileping parteide kokkulepe ühiste valitsemispõhimõtete kohta kodakondsuseta isik inimene, kellel puudub mis tahes riigi kodakondsus
on finantsabi osutamine ettenägemata ja mitteplaneeritud kulutuste ilmnemise puhul. Väikelaen ei ole mõeldud hetkekapriiside täitmiseks. 3. Loetle vähemalt 3 erinevat investeerimisvõimalust ja nende plussid/miinused. (3p) 1. Tähtajaline hoius - hea võimalus vaba raha pangas riskivabalt hoiustada. Pank maksab Teile hoiuperioodi eest kindlaksmääratud intressi. Hoiustada saab kahest päevast kuni viie aastani. Soovi korral saate hoiuse lõppedes hoiust pikendada või valida kohe hoiuse avamisel automaatse pikenemise. Raha tootlus on väga madal ja risk kaotada samuti väga madal. 2. Võlakiri (ka obligatsioon) - leping, mille alusel võlakirja väljalasknud (emiteerinud) isik (ehk võlgnik) nõustub maksma intresse ja võla põhisummasid kindlal tähtajal ning tingimustel võlakirja omandanud isikule (võlausaldajale). · Vahetusvõlakiri on ettevõtte põhikirjas ette nähtud aktsiakapitali tingimuslikuks
et inflatsiooni ja makse ei ole. Edu soovides, Nadežda Ivanova Ülesanne 1 Kui suur on hoiustaja reaalne tulu tähtajaliselt hoiuselt järgmiste hoiustamise tingimuste puhul: hoiustamise nominaalne periood on üks aasta, intressi juurdearvutus toimub aasta lõpus; soovi korral hoiust võib pikendada koos teenitud intressiga; hoiustaja pani tähtajalisele hoiukontole 1300 eurot üheks aastaks ja pikendas hoiust 2 korda koos teenitud intressiga; esimesel aastal kehtis hoiuse nominaalne intressimäär 2% aastas, teisel aastal 1,5% ja kolmandal aastal 0,5%; intressi ajabaas on act/360; aastakeskmine inflatsioonimäär oli 1,2%? 1300 – 100% 26 – 2% aastas Esimese aasta tulu oli 26 eur. 1326 – 100% 20 – 1,5% Teise aasta tulu 20 eur 1346 – 100% 7 – 100% Kolmanda aasta tulu 7 eur Kogutulu 1353 inflatsioon 1,2 % aastas miinus 16 eur = 1337 eur. Ülesanne 2 Oletame, et vajatakse laenu summas 10 tuh eurot üheks aastaks ja
1.2 Säästja vajadused Laenu andmisega kaasnevad alati riskid, mida enamik potentsiaalsetest säästjatest soovib minimeerida: · Makserisk, st laenuvõtja ei suuda või ei taha laenu tagasi maksta; · Tururisk, st laenuvõtja tagatiseks antud vara turuväärsus väheneb riigis valitseva majandusliku olukorra tõttu - inflatsioon jne; · Likviidsusrisk, st laenuvõtja võib vajada seda raha kauemaks, kui laenuandja on nõus andma; · Hajutamisrisk, st ühe hoiuse väljamaksmine ei tohiks otseselt sõltuda ühe kindla krediidi tagasimaksmisest. Lähtudes laenuandjate huvidest väljendub finantsvahendusasutuste tähtsus kaasaegses majanduses mitmeti. · Riskide vähendamises läbi nende hajutamise. · Kulude vähendamises. · Säästude likviidsuse säilitamises. 1.3 Laenuvõtja vajadused Kui me eelnevalt tutvusime laenuandjate vajadustega, siis nüüd oleks õige aeg tutvuda laenuvõtjate vajadustega. · Vajab laenuks suurt summat
Reaaltulusus – tulususe ja inflatsiooni erinevus Inflatsioon – üldise hinnataseme tõus. Mõõdetakse tavaliselt tarbija ostukorvi maksumuse (tarbijahinnaindeksi) muuduna ANDRES ARRAK 5 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC PENSIONID JA PIKAAJALISED INVESTEERINGUD 12.00% 10.00% 8.00% Hoiuse 6.00% intress Inflatsioon 4.00% 2.00% 0.00% 31 .98 31 .98 30 .99 30 .99 31 .99 31 .99 30 .00 30 .00 31 .00 31 .00 30 .01 30 .01 01 9. 9 2 3 6 9 2 3 6 9 2
kusjuures säästuks läheb see, mis tarbimisest üle jääb. Sel juhul mõjutab säästu ja investeeringuid eelkõige sissetulekute muutumine ning intressimääral on väiksem roll. Viimaste uuringute andmeil sõltub arengumaa perede säästukäitumise intressitundlikkus suuresti sellest, kas ja millises ulatuses on tarbimist võimalik edasi lükata - s.t. kas hädavajalikust tarbimisest midagi üle jääb -, ning ka sellest, kui kiire on tarbijahinnaindeksi kasv ja kui suur hoiuse reaalintress. Ka Eesti perekondade hulgas on kindlasti küllalt selliseid, kus säästmiseks vaevalt midagi üle jääb. Sama võiks eeldada Mehhiko kohta. Ent tuleb arvestada, et see, mida ühel maal, konkreetses kultuuri- jm. keskkonnas käsitatakse hädavajadusena, võib teisal tunduda lausa liigse luksusena. Ning hädavajadust ei defineeri erinevalt mitte ainult pered, vaid ka ettevõtete juhid ja riiklike kulutuste üle otsustajad.
wise tark, elukogenud distribution jaotus, jaotamine, jagamine, jagamine streain pinge, pingutama surgeon kirurg archive arhiiv, arhiveerima Lk 25 prosperous varakas, rikas, jõukas, edukas, soodne percentage protsent, protsendi määr circumstance asjaolud, tingimused tidy murky tume, pime, sünge, pilvine resentful haavunud, solvunud, tige amicable rahumeelne, sõbralik recipient raha/hoiuse saaja, vastuvõtja promptly kiiresti, otsekohe, viivitamata specified täpselt määratletud, piiritletud, täpselt kehtestatud, ette antud latter viimane thorny okkaline Lk 26 determing kindlaksmäärama among keskel, vahel, hulgas, seas moocher depriving ilma jätma, ära võtma govern valitsema, juhtima dispute vaidlema, väitlema, diskuteerima drafting dokumendi koostamine, vormistamine long-term pikaajaline