Ülesanne 3 1) Mis on järgmiste hoiualade eesmärk ning, kes on valitsejaks? a) Haavakannu hoiuala Eesmärk: · Lubjavaesel mullal asuvate liigirikaste muldade kaitse · Puisniitude kaitse · Vanad laialehelisete metsade kaitse · Rohunditerikaste kuusikute kaitse · Kauni kuldkinga kasvukoha kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne- Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.2) Valitsejaks on Keskkonnaministeeriumi Lääne-Virumaa keskkonnateenistus (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, §2) b) Loobu jõe hoiuala Eesmärk: · Jõgede ja ojade kaitse · Jõesilmu elupaiga kaitse · Hariliku hingi elupaiga kaitse · Lõhe elupaiga kaitse · Paksuseinalise jõekarbi elupaiga kaitse · Rohe-vesihobu elupaiga kaitse (Hoiualade kaitse all võtmine Lääne-Viru maakonnas, määrus nr. 237, §1.1.8)
1910 Vaika linnukaitse ala A. Toomi algatusel. Loodusmälestiste üleriigiline arvele võtmine: 1927 ja 1931 trükiti nende ülevaated, 1927 Esimene veepuhastusjaam Eestis. Kaitsealad: 1924 Harilaid, 1925 Hiiumaa jugapuud, 1927 Linnulaht, 1930 Abruka lehtmets. Ajakirjad: Loodus (1922-1924), Loodusvaatleja (1930-1938 G. Vilbaste), Eesti Loodus (1933-1940), Turism ja Loodushoid (1938-1940, Peeter Päts). 1935 Esimene looduskaitseseadus. 1938 Teine looduskaitseseadus. 1940 Looduses oli 47 kaitseala. 1951 alustab taas tegevust LUS. 1955 Eesti NSV TA Looduskaitse Komisjon, akad. Erik Kumari. 1957 Eesti NSV looduskaitse seadus, 4 riikliku looduskaitseala, Looduskaitse Valitsus. 1958 Eesti Loodus, TÜLKAR. 1966 Eesti Looduskaitse Selts (Jaan Eilart, esimees Edgar Tõnurist). 1970 Eesti NSV maakoodeks. 1971 Lahemaa Rahvuspark. 1972 Eesti NSV veekoodeks. 1976 Eesti NSV maavarade koodeks. 1978 Eesti NSV metsa koodeks. 1979 Esimene Eesti Punane Raamat
Kaitsealad on: 1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. · metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks Sihtkaitsevöönd - kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitse- eeskirjas lubatud.
........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28
........................................................13 2004. aastal vastuvõetud Looduskaitseseadus jagab kaitsealused liigid staatuselt kolmek ategooriasse ning sellele põhineb ka praegune liidikaitse Eestis. Lendorava kuulub I kaitsekategooriasse....................................................................................................................13 Vastavalt Looduskaitseseadusele tuleb kõikide teadaolevate lendorava püsivalt asustatud elupaikade kaitse tagada kaitsealade, hoiualade või püsielupaikade moodustamisega. Lisaks sellele sätestab seadus lendoravate pesapuu avastanud isikule kohustuse sellest informeerida kohalikku keskkonnateenistust ühe ööpäeva jooksul. Kui väljaspool kaitseala asuvas lendorava leiukohas ei ole piiritletud püsielupaik keskkonnaministri määrusega, loetakse sellises leiukohas lendorava püsielupaigaks Looduskaitse seaduse § 50 lõike 2 punkt 1 kohaselt lendorava pesapuu ja seda ümbritsev ala 25 meetri raadiuses ning seal kehtestub 28
kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 33. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 34. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 35. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 36. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 37. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
loodusobjekt; hoiuala; püsielupaik; kaitsealused liigid, kivistised, mineraalid. 34. Millised on kaitsealade kolm tüüpi? Rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad 35. Millistel kaitstavatel loodusobjektidel on võimalik kasutada loodusreservaadi või sihtkaitsevööndi kaitsereziimi? Erinevad põlispuud ja hiied, rändrahnud ja nende kogumid, samuti erinevad liigikooslused 36. Millised kaitstavad loodusobjektid võivad asuda väljaspool kaitseala piiri? Hiied, põlispuud, üksikud objektid, millele on võimalik tagada kaitse ohtu sattumise eest. 37. Millised inimtegevused põhjustavad liikide väljasuremist? Elupaikade killustamine ja hävitamine kultuurmaastiku laiendamiseks, metsade raie ( eriti vihmametsad), keskkonna saastamine, liikidega äritsemine, tahtmatu või tahtlik uute liikide sissetoomine, tahtlik kahjurite ja umbrohu tõrje. 38. Kust saab maaomanik teada oma maal leiduvatest kaitsealustest liikidest?
detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor Looduse usaldusmehed 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Nõukogude periood. 1951.a. jätkas tööd Eesti Loodusuurijate Seltsi looduskaitsesektsioon, Loodusuurijate Seltsis moodustati komisjon looduskaitsemääruse projekti koostamiseks (A. Karu, K. Eichwald, E. Varep ja E. Kumari); Karl Orviku raamat "Looduskaitse küsimusi Eesti NSVs 1950
inimasustus Eestimaal. Ammustest aegadest arenenud rahvusvaheliselt toimivaks süsteemiks. all (praegu Järvselja looduskaitseala). (direktor Peeter Päts). on teada sündmusi, mis sobivad tänapäevase Harilaiule loodi kaitseala haruldaste taimede Reastame siin olulisemad sündmused looduskaitse 1939 ühines ajakiri Loodusevaatleja riigi doteeritava looduskaitse põhimõtetega. Nüüdne looduskaitse ja pesitsevate merelindude kaitseks ning ajaloos
kaitsele ja valedele püügiviisidele 2. Alexander Theodor von Middendorff- loodushariduse algataja 3. Gregor Helmersen- eluta looduse kaitse alla võtmise algataja Eestis ja tsaari Venemaal (nõudis rändrahnude kaitse alla võtmist) 4. Carl Robert Jakobson- kirjanik, kes koala lugemikes ja oma kirjutistes väärtustas loodusesse suhtumist 5. A. Mathiesen- töötas välja esimese Looduskaitseseaduse projekti (valitsus ei kiitnud heaks) 6. Artur Toom- tema algatusel loodi esimene kaitseala Baltiriikides e. Vaika linnukaitseala (1910) 7. G. Vilbaste- esimene riiklik looduskaitse inspektor 8. Th. Lippmaa- töötas välja Looduskaitseseaduse uusprojekti, hilisem Looduskaitse Nõukogu esimees 9. E. Kumari- Looduskaitse komisjoni pika aegne juht. (valmistati ette looduskaitseseaduse eelnõu) 10. J. Eilart- Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitseringi (TÜLKR) juhendaja Väga olulised aastaarvud
liigid võtab kaitse alla Vabariigi Valitsus nende loetelu sisaldava määrusega. III kaitsekategooria liigid võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. 7 Looduse üksikobjekti võtab kaitse alla keskkonnaminister määrusega. Kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt võetakse kaitse alla planeerimisseaduse kohase üldplaneeringu või detailplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisega või volikogu määrusega. Kaitseala, püsielupaiga ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsekord määratakse kaitse - eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline täielik, alaline või ajutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealad jagunevad omakorda vöönditeks, milleks on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd
erinõuete kohaselt kasutatavad alad koosluste, ökosüsteemide, maastike või liikide kaitsmiseks; nende uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad jagunevad järgmisteks tüüpideks: rahvuspark, looduskaitseala, maastikukaitseala (looduspark), programmiala. Kaitseala on inimtegevusest puutumatuna hoitav või erinõuete kohaselt kasutatav ala, kus säilitatakse, kaitstakse, taastatakse, uuritakse või tutvustatakse loodust. LOODUSKAITSEALA on kaitseala looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. MAASTIKUKAITSEALA (looduspargi) on kaitseala maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks, uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala võimalikud vööndid on sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd.
1924 – Harilaid, Järvselja reservaat 1925 – Hiiumaa jugapuud 1927 – Linnulaht; I veepuhastusjaam Eestis 1930 – Abruka lehtmets 1935 – Eesti I looduskaitseseadus 1936 – alustati looduskaitseregistri pidamist; Looduskaitse Nõukogu (Teodor Lippmaa); Riigiparkide Valitsus (Peeter Päts) 1938 – Eesti II looduskaitseseadus 1940 – Eestis 47 mitmesugust kaitseala 1955 – ENSV Teaduste Akadeemia 1957 – seadus „ENSV looduse kaitsest“; Matsalu rahvuspark; I looduskaitse päev 1958 – Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1966 – Eesti Looduskaitse Selts 1970 – „Soodesõda“; ENSV maakoodeks 1971 – Eesti I rahvuspark – Lahemaa rahvuspark 1972 – ENSV veekoodeks; ÜRO I Keskkonna- ja Arengukonverents Stockholmis 1973-1976 – Euroopa Liidu I keskkonnaprogramm
kaasa arvatud ajutise ehitise, püstitamine ning rahvuspargis ehitise väliskonstruktsioonide muutmine; jahipidamine ja kalapüük; sõidukiga, maastikusõidukiga või ujuvvahendiga sõitmine, välja arvatud liinirajatiste hooldamiseks vajalikeks töödeks ja maatulundusmaal metsamajandustöödeks või põllumajandustöödeks; telkimine, lõkketegemine ja rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas; roo varumine külmumata pinnasel. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 1) § 31 lõike 4 kohaselt: võib piiranguvööndis seada raielangi suurusele ja kujule ning metsa vanusekoosseisule metsaseaduses sätestatust erinevaid piiranguid ning raie tegemise ajapiiranguid, mis on vajalikud koosluse või sellesse kuuluva kaitsealuse liigi säilimiseks ja elutingimuste parandamiseks. (Looduskaitseseadustik 2016, § 31 lg 4)
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957
1929 Andres Mathiesen, looduskaitse seaduse esimene projekt 1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutus nimetati Loodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala, 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. Riiklik looduskaitse inspektor- G-Vilbaste. Nõukogude periood (seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest, olulisemad organisatsioonid, tegevused): 7. juunil 1957. võttis Eesti NSV Ülemnõukogu vastu seaduse “Eesti NSV looduse kaitsest” 11. juulil 1957
eeskirjaga. Kaitse-eeskirjaga piiritletakse ühe või mitme erineva rangusastmega kaitsevööndi ulatus ning määratakse seadusega sätestatud piirangute osaline õi tä ielik, ala line või a jutine kehtivus vööndite kaupa. Kaitsealad on jaotatud rahvusparkideks, looduska itsealadeks ja maastikukaitsealadeks. Kaitsealad jagunevad omakorda vööndideks, milleks on loodusreseraat, sihtka itsevöönd ja piiranguvöönd. Loodusreservaat on kaitseala otsesest inimtegevusest puutumata loodusega maa - või veeala. Sihtka itsevöönd on ka itseala maa - või veeala seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilitamiseks ja seal kehtivad ranged ma jandustegevus- ja liikumiskeelud. Piiranguvöönd on ka itseala maa- või veeala, kus ma jandustegevus on lubatud, arvestades seadusega sätestatud kitsendusi. 11 Niitude kaitsekorraldus Eestis ENSV Ülemnõukogu võttis 7
Raba · Sood kui omanäolised ökosüsteemid köidavad tihti matkajaid, mistõttu on soomatkad viimastel aastatel palju populaarsust võitnud. · Eriti populaarsed on just rabamatkad. · Kuna sood on väga õrnad kooslused on mitmel pool rajatud laudradu, need on vajalikud ka turvalisuse seisukohalt kuna mitmetes rabades on liikumine kohati keeruline ning nõuab palju vilumust. · Populaarseks rekreatsiivseks tegevuseks soodes on veel marjade korjamine. Parimad muraka ja jõhvika kasvukohad asuvad siirdesoo ja raba piirialadel 30. Metsatüübid, sobivus rekreatsiooniks · Soometsad, mis kasvavad turbal. Valdavad männikud, esindatud on ka kuusk, kask ja lepp, alustaimestikus mitmed sootaimed: samblad, tarnad, kanarbik, pilliroog, sookail jt. (kokku 23%). Tallamisõrnad kooslused, soo erinevate tüüpide puhul on rekreatiivne väärtus külaltki varieeruv. · Loometsad
hiljem sookaitsealadeks. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 ha. 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks. 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil. 1988 I vabariiklik keskkonnaprogramm. 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis: 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO II keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja
1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga. 1994 Asutati veel kaks suure pindalaga kaitseala - Alam-Pedja looduskaitseala ja Naissaare looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega – “Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga. 1997 Riigikogus võeti vastu Eesti Keskkonnastrateegia mis määratleb Eesti looduskasutuse ja keskkonnakaitse arengusuunad ja prioriteetsed eesmärgid aastani 2010. 2004.aasta Võeti vastu “Looduskaitseseadus” 3
5) tehnovõrgu ega rajatise kaitsevööndi maa suhtes, välja arvatud raadamist käsitlevad sätted. (3) Metsamaa lahustükk käesoleva seaduse tähenduses on eraldiasuv metsaosa, mida igast küljest ümbritsevad muud kõlvikud kui mets. § 5. Riigimetsamaa (1) Keskkonna stabiilse seisundi ja metsa mitmekülgse kasutamise tagamiseks peab riigimetsamaa pindala moodustama vähemalt 20 protsenti Eesti Vabariigi maismaa pindalast. (2) Riigimetsamaa minimaalse pindala maakonnas määrab keskkonnaministri ettepanekul Vabariigi Valitsus määrusega. 2. peatükk METSANDUSE SUUNAMINE § 6. Riigi ülesanded metsanduses (1) Riigi ülesanded metsanduses on: 1) metsanduse suunamine ning selleks metsanduse arengukava ja metsandust reguleerivate õigusaktide väljatöötamine; 2) metsa hea seisundi tagamine; 3) metsaressursi arvestuse pidamine; 4) erametsanduse toetamine;
kuna aastatel 1991-2010 oli kokku registreerunud 26 pesitsusterritooriumi. Sellel perioodil jäi asustamata vähemalt üheksa suur-konnakotka pesitsusterritooruimi ning kuus territooriumi asendus väike-konnakotkaga. Mandri- Eesti erinevates piirkondades on registreeritud suur-konnakotkaste pesitsusterritooriume. Saaremaal on kohatud liiki, kui peamiselt on nähtud mittesuguküpseid isendeid, praeguseks puuduvad saartel pesitsus informatsioon (Keskkonnaministeerium. 2005). Tartu ja Jõgeva maakonnas on linnu asustustihedus liigi kohta suurim (joonis 1). Pesitsusterritooriumid asuvad enamusjaolt Suure Emajõe ülemjooksul ja sinna suubuvate jõgede ümbruses (Väli & Lõhmus. 2000) Joonis 1. Suur-konnakotka teadaolevate pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades aastatel 1997–2005 (Väli. 2005). 1.4 Elupaik Suur-konnakotkas on loodusmaastiku liik, kes eelistab kevadeti üle ujutatud kase- ja sanglepapuistuid. Linnu elupaika iseloomustavad veekogude ja märgalade rohkus (Väli &
1. Keskkonnaõiguse üldiseloomustus See raamatu tekst on suht bullshit, loengust üldiseloomustus: Noor - ebastabiilne, fragmentaarne, arenev; Vastuolud teiste õiguslike distsipliinidega – uued ideed (ei mahu kehtivasse paradigmasse); Loodus on tervik aga inimesed on selle jaotanud riikideks ja kinnisasjadeks (õigus on vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Eriline roll (loodus)teadusel; Ettevaatusprintsiip- Teaduslik EBAKINDLUS v. õiguslik KINDLUS- in dubio pro natura ?? Raamatust üldist: Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste ar
kiirgustegevuse tagajärjel tekkinud püsikiirituse korral Mõisted kordamiseks: Bioloogiline mitmekesisus e biodiversiteet- maakeral leiduva kogu looduse mitmekesisus. Alates geenitasemest ja lõpetades ökosüsteemi tasemega, hõlmates liigisisest, liikidevahelist ja ökosüsteemidevahelist mitmekesisust. Kaitstavad loodusobjektid-Eesti Looduskaitseseadusega määratletud loodusüksused, millele on kehtestatud võrreldes tavaalaga (objektiga) mitmesugused piirangud inimtegevusele. Kaitseala, hoiuala, kaitsealused liigid ja kivistised jne. Rand ja kallas- Rand on Läänemere, Peipsi järve, Lämmijärve, Pihkva järve ja Võrtsjärve kallas . Kallas on kõikidel veekogudel. Ranna ja kalda piiranguvöönd- 100-200 m, Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie. n keelatud: 1) reoveesette laotamine; 2) matmispaiga rajamine; 3) jäätmete töötlemiseks või
I Sissejuhatus Kliima soojen. 1) peam lood protsesside tulemus ja inimmõju on teisejärguline 2) inimtegevuse otsene tagajärg. CO2, CH4, N2O, O3 hoiavad soojust kinni. Osoonkihi hõren tihedaim 2026 m kõrgusel, 1) augud tek loomulikul teel (vulk tegevus) 2) inimtegevuse tagajärjel (CFCgaasid e Cl, F ja C ühendid). Loodusvarade üleekspluateerimine oluline kksaastamise allikas, taastumatute loodusvarade osatähtsus jätkuvalt tõusnud, ressursside kadu on hinnatav ka rahaliselt sellest aspektist, kui palju see tulevastele põlvedele maksma läheb. KKprobleemide omapära 1) pöördumatud 2) ulatus on suur nii ajas kui territoriaalselt 3) nende hindamine trad mõõdupuudega võimatu 4) ebakindel olek. KKrisk neg kkmuutuse (kkkahju) võimalikkus. Potentsiaalsete, ebakindlate ja latentsete riskide puhul on seadusandjal & täitevvõimul kolm tegevusstrateegiat: kahju hüvitamine ex post (ei ole alati realis
.......................................................................................7 Loomastik............................................................................................................................8 Linnustik............................................................................................................................. 9 MURAKA SOOSTIKU TURVAS....................................................................................... 10 MURAKA KAITSEALA..................................................................................................... 11 PUHATU SOOSTIK...............................................................................................................13 PUHATU SOOSTIK JA SEALSED SOOD.........................................................................13 Veestik...............................................................................................................................13
RAKVERE AMETIKOOL Jaana Peetsalu MT09 PIUSA KOOBASTIKU LOODUSKAITSEALA Referaat Juhendaja: Kerli Kõue Rakvere 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Looduskaitseala asukoht lk 4 3. Kaitseala kaitsekord lk 5-6 4. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk lk 7 5. Piusa koopa ürgorg lk 8 6. Piusa koobaste ajalugu lk 9 7. Loodus lk 10 8. Tiigilendlane lk 11-12 9. Veelendlane lk 13-14 10. Tõmmulendlane lk 15-16 11
1910…1935- akadeemiline lk kaitsealadega 1935…1944- riiklik lk Eesti Vabariigis ja okupatsiooniaastatel 1944…1957- akadeemiline lk ilma võimude toetuseta 1957…1994- riiklik lk Eesti NSV-s ja taasiseseisvunud Eestis: lk ja metsamajanduse „kooselu“ Alates 1994- riiklik lk Eesti Vabariigis: lk ja kkkaitse „kooselu“ 20. sajand jääb tähistama paljude looduskaitseliste tegevuste algust Eestis: esimene kaitseala, esimene looduskaitseseadus, esimene rahvuspark, esimene punane raamat, esimene ratifitseeritud looduskaitsekonventsioon. 22. Euroopa Liidu keskkonnapoliitika areng Rooma Leppes (1957) ei sisaldanud keskkonnakaitsesätteid ja veel 60-ndatel aastatel polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud. Enne 1987.aastat ei olnud keskkonnakaitsevaldkond ka Euroopa Ühenduse
looduskaitseseaduse eelnõu. 1957 - III LK seadus 1958 - Eesti Loodus, Tartu Üliõpilaste Looduskaitsering (TÜLKR) 1960 - looduskaitse teatmik ELKS. 1971 - Lahemaa rahvuspark 1979 - I punane raamat 1970 - soode sõda 1985-87 - fosforiidisõda 1976 – Matsalu Riiklik Loosukaitseala saab Ramsari alaks Eestis 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1988 - I vabariiklik keskkonnaprogramm 1990 - Lääne-Eesti Biosfääri kaitseala. Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. UNESCO 1991 Asutati Eestimaa Looduse Fond (ELF), rahvuslik Maailma Looduse Fondi (WWF) põhimõtetel töötav ühiskondlik looduskaitse organisatsioon. ELF-i eestvõttel moodustati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1972 – ÜRO I kliimakonverents Stockholmis 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka
nagu tamm, pärn ja pihlakas, raie või kohustas iga raiutud puu asemel uusi puid istutama. Metsi on peamiselt käsitletud märgalade, maastike või teiste loodusobjektide kaitse vahendina, mitte kaitse objektina iseenesest. Kõige esimene metsakaitseala -12,8 ha suurune - moodustati 1924. aastal Kastre- Pervallas (17). 1937. aastaks oli sellele lisandunud 4 metsaala (9). 1940. a lisandus veel 5 ala (16). Need rangelt kaitstud alad hõlmasid kokku siiski vaid 363 ha. 1950. aastal moodustati 30 kaitseala, millest metsad hõlmasid 42,9% ehk 9650 ha. 1970. ja 1980. aastatel jätkus hoogne kaitsealade moodustamine (18). 1990ndateks oli kaitsealuste metsade pindala suurenenud 91 300 hektarini, st 31,0% toonaste kaitsealade kogupindalast. Lisaks sellele rakendati leebemat kaitsereziimi kaitsemetsadele, et kaitsta erosiooniohtlikke alasid, teatud maastikuelemente, kaldapiirkondasid ja rannikut, asulaid, liikide elupaiku, kasvukohti jms. 1990
1935 Eesti Vabariigi I looduskaitseseadus jõustus 11. detsembril 1936 Alustati Looduskaitse registri pidamist. Asutati Riigi Looduskaitse Nõukogu (esimees prof T. Lippmaa ja Riigiparkide Valitsus (juhataja mag P. Päts). G. Vilbaste Esimene riiklik looduskaitse inspektor 1938 Võeti vastu teine looduskaitseseadus, mis laienes turismile ja kodukaunistusele, vastav valitsemisasutusnimetatiLoodushoiu- ja Turismiinstituudiks (direktor P. Päts). 1940 1940.aastal oli Eestis 47 mitmesugust kaitseala (5 metsakaitseala, 6 taimestikukaitseala 1 rabakaitseala, 7 linnukaitseala, 3 geoloogilist ja 15 tervisemuda kaitseala), kaitse all oli 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu. 1955.aastal asutati ENSV Teaduste Akadeemia juurde Looduskaitse Komisjon, mida pikka aega juhtis prof. E. Kumari; 1957 Esimene looduskaitse päeva tähistati 1957. a. novembris, 1959. aastast alates peetakse looduskaitse päeva maikuu teisel pühapäeval (emadepäeval)
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja kaasatud tö�