hakkas ta salaja pühapäeviti hipodroomil käima hobuseid vaatamas. Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli see naer meeldinud ja ühel päeval tahtis ta selle Timmilt ära osta. Ja ta suutiski seda teha, sest Timm oli meeleheitel ja arvas, et tal polnud enam seda naeru vaja, sest isa oli surnud. Vastutasuks oli Taruk talle andnud võime võita kõik kihlveod. Lepingus seisis, et kui Timm ühegi kihlveo kaotab, saab ta oma naeru tagasi. Lõpuks oli parun kadunud ja Timm läks kohe katsetama oma uut võimet. Ja oligi kohe hipodroomil võitnud. Kui Timm vanem oli, hakkas ta tööd otsima
Hipodroomil juhtus aga selline asi, et Timm kohtus ühe mehega. Tema nimi oli parun Taruk. Ta oli jälginud vahepeal Timmi ja paar korda andnud Timmile pileti, millega saab hobustele kihla vedada. Ja kõik piletid, mis parun oli talle andnud, olid võitnud. Timm, kes oli vaeses peres elanud ja oli õnnetu, on talle antud aga eriline anne. Nimelt suudab ta hästi toredalt kulinal naerda, mis lõppeb luksatusega. Parunile oli see naer meeldinud ja ühel päeval tahtis ta selle Timmilt ära osta. Ja ta suutiski seda teha, sest Timm oli meeleheitel ja arvas, et tal polnud enam seda naeru vaja, sest isa oli surnud. Vastutasuks oli Taruk talle andnud võime võita kõik kihlveod. Lepingus seisis, et kui Timm ühegi kihlveo kaotab, saab ta oma naeru tagasi. Lõpuks oli parun kadunud ja Timm läks kohe katsetama oma uut võimet. Ja oligi kohe hipodroomil võitnud. Kui Timm vanem oli, hakkas ta tööd otsima
Timmi isa surm Leping Tarukiga Timmi rikastumine Timm sai naeru tagasi Hea ja halb tegelane Hea tegelane oli Timm,sest ta oli väga hooliv teiste suhtes. Sain sellest aru kui raamatus kirjutati sellest,et Timm tahab oma isa haua eest hoolitseda ja kasuema koogipoe võla kinni maksta. Halb tegelane oli Hr. Taruk,sest ta võttis Timmil ära naeru ning ta oli omakasupüüdlik. Timm Thaler Timm oli väike omamoodi poiss. Tal oli väga armas naer mis kõigile meeldis. Timmi elu Timm oli alles 3 aastane kui ta ema suri. Ta jäi isaga kahekesi,aga mitte kauaks. Timmi isa leidis endale naise kellest sai Timmi kasuema ja kellel oli poeg Ervin. Timmile ei meeldinud tema kasuema,sest ta oli nii kuri ja käsutas Timmi. Ervin aga segas Timmi kui to koolis hakkas käima ja ta tahtis õppida. Timmi isa oli ehitaja,mistõttu ei olnud ta koguaeg kodus. Iga põhapäev kui isa koju tuli
"Timm Thaler ehk müüdud naer" James Krüss Timm elas koos oma ema ja isaga ja oli õnnelik väike poiss. Ta ema oli väga hea. Aga ta suri, kui Timm oli väike. Isa võttis uue naise ja Timm sai endale ka kasuvenna. Nad ei saanud hästi läbi. Isa oli enamasti tööl ja Timmil oli võõrasema ja kasuvennaga kodus paha olla. Ainult ta naer rõõmustas teda, sest see tegi inimesed tema suhtes heatahtlikuks. Kui isa koju tuli töölt nädalavahetusel, siis nad käisid vahel Timmiga hipodroomil ja isa vedas kihla. Vahel võitis, vahel kaotas. Siis aga sai isa tööõnnetuses surma ja Timm jäi päris üksi võõraste sekka. Peale matuseid viisid jalad iseenesest Timmi hipodroomile, kus ta kohtus ühe ruudulises ülikonnas mehega.
JRI PARIJGI TERASPOISS SISUKOKKUVTE Jaani ema peb rasket haigust ning kahjuks sureb. Noore poisi isa on juba varem surnud. Kui on ema matused, ei tunne poiss ennast hsti, ta nagu ei saaks arugi, mis toimub vi lihtsalt ei tahagi aru saada. Kui matused on lbi saanud, jb ta ema haua juurde liikumatult seisma, kuid ta ei ole seal ksinda, ta on seal koos lipilase hrra Prnaga. lipilane oli alati tema ja tema ema vast vga hea olnud ning ta erines teistest. Kik haletsesid Jaani, kuid tema oli teistsugune, tema vttis Jaani kui endavanust pris meest. Koos sammusid nad lipilase tuppa ning veetsid seal veidi vaikselt htupooliku ning Jaan veetis esimese seal, kuid jrgmistel del lks ta kojanaise ja mehe juurde. Ta aitas neil mitmeid tid teha, raius puid ning ti puid tuppa, viis pesu vlja ja aitas igasugustes teistes tdes meelsasti. Kui ta td valmis sai, jooksis ta linna ajalehti mma ning teenis nii raha. Mnel peval judis ta isegi poistega koos mne mngu mngida. hel tiesti tavalisel peval, kui
Robinson Crusoe elu ja kummalised seiklused. Sisu? Crusoe (nii kutsusid teda sbrad) sndis 1632. aastal Yorgi linnas. Ta oli kolmas poeg peres ja tema isa oli andnud talle parima hariduse, mida nad lubada said. Crusoe isa tahtis tast teha seadusetundjat, aga poiss ei tahtnud sellest kuuldagi. Teda tmbas vaid meremehe-elu. Crusoe pgenes kodust ja astus laeva, mis suundus Londoni poole. Aga tee peal tusis torm ning see suutis Crusoet nii palju hirmutada, et ta hakkas jumalat paluma. Ta palvetas, et ta elaks selle tormi le ja kui ta peaks selle le elama, siis lheb ta otsejoones isakoju tagasi. Kuid kui nad psesid, siis ajas Crusoe need mtted peast ja sitis laevaga edasi. Kuuendal peval puhkes jlle suur torm ja seekord juba nii suur, et isegi vanad merekarud arvasid, et laev lheb phja. nneks tuli ks vike sepaat neile appi ja nad psesid paati just enne seda, kui laev phja vajus. Kaldale judes kinnitati talle, et tema pole meresidu jaoks loodud ja et tema prast viski laev phja minna. Cru
Tde ja igus: III osa 1. peatkk Indrek otsis endale tuba, kus elada ning peale mningate kodude klastamist leidis selle he pere juures. Naine oli mbleja ning mees endine vabrikutline, kel polnud vasemat ktt. Nd tegeles viimane vheke kingsepa ametiga. Kaup sobis ning Indrek kolis sisse. 2. peatkk Indrek kukkus oma sisseastumiskatsetel likooli lbi. Mtiskleb selle le, kuidas ta ikka nii loll on ja elus aina eksib. Tnaval kohtub vana klassivenna Kustas Otstaavliga. See kutsub ta phapeval metsa suurele koosolekule. Hiljem selgub aga et see on mssajate kokkutulek, kuhu koguneb meeletult rahvast, Indrek otsustab huvi prast siiski minna. 3. peatkk Indrek ning Kustas on judnud metsa. Kuulates knet, tuleb Indreku juurde kaks noormeest, kes ajavad nad Kustasega metsast minema, kuna viimased olevat nuhid. ra nad siiski ei lhe ning kuulavad lpuni. Samas neb Indrek kokkutulekul ka oma majaperemeest. Hiljem lheb mssuks, kus ka Indrek saab enda kaelale torkehaava. Talle t
Tartu Tiskasvanute Gmnaasium 2009/2010 Andre Verhni Looming 3/2009/ 9b klass Ulavere Gunnar oli kehtsestanud Ulaveres kitumisreeglid.Kui oli platsis kas vi ks ainus puhkeala paketi ostnud klastaja,tuli pererahval olla vimalikult mrkamatu-ei mingeid lugavaid raadioid vi muid mramasinaid.Ta oli veendunud,et iga Ulavere klastaja otsib siit eelkige rahu.Tna ei kehtinud karmid piirangud.Kui Brita ngi tulemas Gerdi kabrioletti tkkepuu taga ootamas.Auto plaadimngijast kaikus klassikaline marsiviis hlgava orkestri esituses. Lk 310 Kuna puhkealal polnud ei vraid ega Gunnarit,kellega kik pidid arvestama,et poleks torisemist,siis tekkis vimalus talletada kahanevast suvest endale veel ks kirgas mlupilt talvevarudesse.Seltskond kogunes je rses suplussillal,mille trepilt oli mugav vette astuda.Brita ja Silver,ngid toredad vlja-hel veel ei olnud vananemismrke,teine hakkas kohmakast poisist kujunema triksis-traksis noorm
Kõik kommentaarid