„Pidu sinus eneses “
Ernest Hemingway
Ernest Hemingway – 25aastane peaosaline. Alustav kirjanik, kes elab
üsna vaeses linnaosas perega .
Hadley – Hemingway naine. Neil on poeg Bumby.
Gertrude Stein – hemingway sõber olnud juba neli aastat. Stein
väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel
päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda
tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist
enam ei saanud.
Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu
allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja
lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega.
Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades
hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli
isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2011-09-18
Kuupäev, millal dokument üles laeti
154 laadimist
Kokku alla laetud
4 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Rael Ellermaa
Õppematerjali autor
,,Pidu sinus eneses" Ernest Hemingway Ernest Hemingway 25aastane peaosaline. Alustav kirjanik, kes elab üsna vaeses linnaosas perega. Hadley Hemingway naine. Neil on poeg Bumby. Gertrude Stein hemingway sõber olnud juba neli aastat. Stein väidab et sõjas olnud noored on kadunud sugupõlv (lk.28). Ühel päeval lahkus Stein enda kaaslannaga lõunasse ja pärast seda tundis Hemingway, et tõelist sõpra temast pärast Steini lahkumist enam ei saanud. Hemingay ei kirjutanud end kunagi tühjaks. Kui ta tundis et jutu allikas temas on otsakorral siis jättis ta kirjutamise pooleli ja lasi allikal uuesti täituda, et jätkata värskete mõtetega. Hemingway käis naisega aegajalt hipodroomil raha teenimas panustades hobustele. Mitmetel kordadel see ka õnnestus(lk.42). Hemingwayl oli isegi hipodroomikapital kõrvale pandud, kust selleks puhuks alustusraha sai võtta. Hipodroomil käimise lõpetas Heming
Reisikaaslased hakkasid teda veenma. Healoomulik Rasvarull tegi ära selle. Kõikidel aega, et süüa osta, Rasvarullil polnud aega. Kui Rasvarull jagas kõikidele süüa, siis temale ei pakkunud vastu sööki keegi. Sellised need väikekodanlased on. ,,Preili Fifi" pole üldse naine, vaid on ühe Preisi ohvitseri hüüdnimi. Kiitsakas, pedantne mees. Loss, mille asukad on Preisi ohvitserid, on vallutanud küla ja lõhuvad lossis asju ja otsustasid korraldada peo, aga mis pidu on ilma naisteta. Tuuakse prostituudid kohale, preili Fifi korraldajate hulgas. Lauas söödi õhtust ja preili Fifi hakkas mõnitama neid naisi, mitte ameti pärast, vaid et teie, prantslased, olete niisugused, niisugused ja niisugused. Üks prostituutidest vihastab niivõrd, et torkab ohvitserile kõrri. Teine teema on talupoegade teema. Ütleb, et talupoeg peab vastutama oma elu eest, talle ei saa lõpmatuseni kaasa tunda. Niisugune novell ,,Ristsed". Üsna õõvastav lugu
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid