Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hinnakujundus turunduses". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hinnakujundus, reklaam, müügikasum, hinnatundlikkus, ostjad, nõudlus, turustuskanal, omahinna, kuludest, kulutus, turustuskanali, turunduses, hinnakujundusmeetod, müügihind, kulusid, püsikulud, soodne, turgudel, loetelu, kattev, kohese, enamat, vältimatu, investeering, edustamine, ostjaid, strateegiaid, konkurents, muudetav, paljudele, hinnast..7 1.3 Konkurentide hindade uurimine........................................................................................8 2 TOOTE HINNA KUJUNEMINE............................................................................................9 3 HINNAKUJUNDUSSTRATEEGIAD.................................................................................. 10 3.1 Hinnakujundusstrateegiad...............................................................................................10 3.2 Omahinna vähendamise võimalused...............................................................................10 3.3 Müügikasumi kujunemine...............................................................................................10 4 HINNAKUJUNDUS TURUKOMPLEKSIS.........................................................................12 5 PSÜHHOLOOGILINE HINNAKUJUNDUS....................................................................... 13 KOKKUVÕTE......................................
HINNAKUJUNDUSE VÕIMALUSED TURUNDUSES JA SELLEGA SEONDUDA VÕIVAD PROBLEEMID Referaat Pärnu 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS Hind on kergesti muudetav ja oluline turustusvahend. Hinnakujundus on aga paljudele ettevõtetele probleemiks. Sellega tegeldakse küll pidevalt, kuid efektiivset hinda kujundada alati ei suudeta. Hind on vaieldamatult peamisi turundusotsuseid igas äris! Samal ajal on nn suures turunduses täheldatud teatud vastuolu: kui teadmised ülejäänud turunduskompleksi elementidest (toode, turunduskommunikatsioon ja müügikoht) on aegade jooksul süvenenud, siis hinnakujundust on kaua aega ignoreeritud.
kalendaarse ajaga. Need terminid viitavad vaid ajale, mis kulub tarbijail ja tootjail reageerimiseks tasakaaluhinnale. Näited: 1. Lühike ajaperiood a. Periood, millal juba turul tegutsevad tootjad vastavad tasakaaluhinna muutustele, paigutades ümber teatud ressursid (töötajate tööaeg ja tooraine). Sellist lühiajalist kohandumist müüjate poolt võib vaadelda kui liikumist samal pakkumise kõveral. b. Periood, millal juba olemasolevad ostjad reageerivad tasakaaluhinna muutusele, suurendadesvõi vähendades nõutavat kogust. Ka tarbijate poolt on tegemist liikumisega mööda teatud kindlat nõudmise kõverat. Hinna turgu korrastav funktsioon ilmnebki lühiajalises perspektiivis. 2. Pikk ajaperiood. a. Periood, mille vältel uued tootjad sisenevad või endised tootjad lahkuvad turult. Periood on piisavalt pikk, et olemasolevad müüjad jõuaks võtta vastu otsuseid kapitaalsete ressursside (tootmisvarad,
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata turundust, seda kasutatakse ka siis kui: 1. turg on väga väike, 2. kaalukad ostjad on suures ülekaalus, 3. toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit, 4. segmendi kindlakstegemine on võimatu, 5. toode on elutsükli lõpufaasis, 6. tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused, kuna need on üsna lähedased.
Käesolev konspekti osa on koostatud järgmise kirjandusallika põhjal: Turunduse alused. Ann Vihalem, Külim, Tallinn 2003. Turu segmentimine on tarbijate rühmitamine vastavalt nende vajadustele, tunnustele, ostukäitumisele jm. Turu segment on sarnaste vajadustega tarbijarühm, kes reageerib sarnaselt teatud turundusmeetmestikule. Homogeensele turule minekuks kasutatakse diferentseerimata turundust, seda kasutatakse ka siis kui: 1. turg on väga väike, 2. kaalukad ostjad on suures ülekaalus, 3. toode domineerib turul, segmentimine ei suurenda käivet ega kasumit, 4. segmendi kindlakstegemine on võimatu, 5. toode on elutsükli lõpufaasis, 6. tarbekaupa turustatakse täieliku konkurentsi tingimustes. Konsentreeritud turunduse korral toodetakse turule üks konkreetne toode, mis rahuldab hästi kõigi tarbijate vajadused, kuna need on üsna lähedased.
sotsiaalsed väärtused ja üldised keskkonnatingimused) Kasvuvõimaluste analüüs: 4. Tarbija vajaduste analüüs ja tarbija väärtuse loomine. Õige vastus-miski peab vallandama ostuprotsessi. Vajadus kujuneb sisemiste tegurite(nälg, janu)toimel või väliste tegurite tootepakkumine , kaaslaste survel) mõjul. Vajaduse tunnetamiseks on mälu, motiiv, reklaam, võrdlusrühm jm. Tarbija vajadus võib olla rahuldatud ja ka rahuldamata. Rahuldmata vajaduse korral peab olema objekt, mis on motiivi aluseks. Vajadused jagatakse teadvustatud ja teadvustamata vajadusteks. Vajaduste tajumine hetkeseisundi kvaliteedi halvenemine. Toode sai tarbitud, ost ei vasta vajadusele, ostuga kaasnevad uued vajadused. 5. Tarbijate vajadused ja turusegmenteerimine. Demograafilised tegurid.
kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada kulueelsele ja rahvusvaheliste brändide
1.Turunduse definitsioon, selle olulisemad rõhud. Turunduse majandusteooriast eristavad momendid. Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, müügitoetuste ja jaotuse planeerimise ning teos- tamise protsess loomaks soodsaid vahetusi individuaalsete ja organisatsiooniliste eesmärkide saavutamiseks.Turundus jaguneb: praktiliseks tegevuseks ja teoreetiliseks käsitluseks. 2.Turunduse tuummõisted (vajadus, soov, nõudlus, toode, vahetus, tehing, turg) Vajadused- tarbed, soovid- nõudlus- tooted- vahetus- tehingud- turg 3. Turunduse arenguprotsess: põhilised kontseptsioonid (tootmiskontseptsioon, tootmiskontseptsioon, müügi-kontseptsioon, turunduskontseptsioon, ühiskondliku turunduse kontseptsioon).Tootmiskontseptsioon: tarbijad on soodsalt meelestatud nende kaupade suhtes, mis on massiliselt levinud ja odavad
● Vahetushind, barterhind (barter price) Hinna all mõeldakse enamasti selle rahalist tähendust. Vahetuskaupa ehk barterit nõutakse mingi toote vastu. Sel juhul on hind esitatud mitterahalises väljenduses ehk teiste kaupade või teenuste kaudu. Tehingu hind võib koosneda nii rahast kui tootest (nt mõne kestvuskauba müümisel tehakse hinnasoodustus vana toote tagastamisel). ● Hinnatundlikkus, nõudluse hinnaelastsus (price elasticity) Tarbija hinnatundlikkus on seotud hinnateadlikkuse, hinnale orienteerumise ja hinnast sõltumatu ostuhoiakuga. Tarbijad suhtuvad erinevate kaupade hinna muutustesse erinevalt. Tarbija reageerimise tundlikkust hinna muutustele nimetatakse nõudluse hinnaelastsuseks. Nõudluse hinnaelastus (E) = Nõutava kauba koguse suhteline muutus (%) / Kauba hinna suhteline muutus (%)
rohkem kliendi positiivsele üllatamisele. Kliendi rahulolu on tema lojaalsuse vundament. Kui klient on rahul, siis tekib lojaalsus. Äritarbijate ostukäitumine Äritarbijaid – ostavad kaupu ja teenuseid ärilistel eesmärkidel moodustades ärituru. Tunnused: ostuprotsess mõnevõrra keerulisem kui erakliendil äriturgudel on kliente oluliselt vähem, nad on suuremad ja mõjukamad, samuti proffesionaalsemad äriklientide nõudlus tuleneb nende enda toodete nõudlusest ja on seetõttu vähem hinnaelastne organisatsiooniostud on tavaliselt läbimõeldud ja domineerivad ratsionaalsed motiivid Ostuprotsess Probleemi tunnetamine – Vajalike omaduste, spetsifikatsioonide ja koguste selgitamine – potensiaalsete pakkujate valimine ja hindamine – pakkumiste kogumine – pakkumiste analüüs ja hindamine – tellimise ja maksmise rutiinide valimine – ostujärgne analüüs Ostuprotsessi mõjurid:
1. TURUNDUSE MÕISTE, OLEMUS, KONTSEPTSIOONID Olemus: Turundus on osategevuste kompleks, mis hõlmab: turu-uuringuid, toote/teenuse kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Mõiste: Turundus tähendab mõista kliendi soove ja vajadusi paremini, kui ta ise. Turundus on klientide vajaduste kindlaks tegemine ja rahuldamine ettevõttele kasumlikul viisil. Turundus ühendab mitmeid erinevaid valdkondi: reklaam, bränding, internet/multimeedia, toote/teenus, uuringud, turundusmeetmestik. Turunduse funktsioonid: koha, aja, koguse, valiku, info, väärtuse, omandiõiguse vahetamise mugavus. Turundus kui süsteem: Turunduse eesmärk: tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turunduse areng: Kaubanduslik ajastu Tootmis ajastuMüügiTurundus-osakonna
hind. Ettevõte peab rõhutama seepärast toote erilisust et tarbija ei vali ainult hinna järgi. · Heterogeensed valiktooted tarbija tunneb toodete erinevust ja stiil ning välimus saavad määravamaks kui hind. Näiteks mööbel ja riided. Müüjate abi on väga oluline Spetsiaaltooted · Unikaalsete tunnustega või brändidega nt ehted, luksustooted, brändirõivad · Tarbijatel on veel rohkem raha ja aega nendele kulutamiseks · Ostjad ei kaalu alternatiive pigem kulutavad energiat müügipunktidesse jõudmiseks Mitteotsitavad tooted · Tarbija ei tea või teab ja ei mõtle selle ostmisele · Uued mitteotsitavad tooted uued ideed mida tarbija veel ei tea. Toote väärtus näidatakse promotsiooniga · Regulaarsed mitteotsitavad tooted võivad olla vajalikud aga tarbijad ei vaevu otsima ja ostma nt doonorlus, elukindlustus, turvateenused majale Tabutooted
Lihtsustatult võiks hinnakujunduse jagada neljaks etapiks: sise- ja väliskeskkonna analüüs ehk hinda mõjutavad faktorid, hinnaeesmärkide määramine, hinnakujundusmeetodite valik ning hinnapoliitika väljatöötamine. Liiga madalad hinnad viivad ettevõtte majandusraskustesse, liiga kõrged hinnad aga takistavad müüki ja viivad samuti ettevõtte majandusraskustesse. Oma tootele või teenusele tuleb leida optimaalne hind. 1. Kulupõhine hinnakujundus on kõige lihtsam hinna määramise meetod, kus toote valmistamiseks läinud kuludele lisatakse juurdehindlus kasumi teenimiseks. Kulupõhine hind on toote või teenuse valmistamis kulu, millele lisandub juurdehindlus kasumi näol. Kuigi tundub, et see on lihtsalt rakendatav ja kasutatav, ei ole ainult kuludele põhinev hinnakujundus kindlasti kõige parem viis. Probleemiks võib kujuneda kulude arvestus igal ettevõttel on nii püsikulud kui ka muutuvkulud
(sihtrühmale). 3.2 Segmenteerimise olemus (mida selle tegevuse all mõeldakse, näide) Tarbijaid võib rühmitada vastavalt vanusele, soole, elukohale, sissetulekule, ostmisviisile jne. Võimalikkest segmenteerimisparameetritest tuleb valida üksnes need, mis seostuvad kas toote ostmisega või kasutamisega. Tulemusena kujunevad ühesuguste soovidega tarbijarühmad, kes reageerivad sarnaselt erinevatele turunduslikele mõjuritele (toode, reklaam, hind, ostujärgne teenindus jms). · Demograafilised näitajad: vanus, sugu, pere suurus, sissetulek, elukutse, rahvus, haridus; Demograafilisi näitajaid peetakse tarbijaturgudel kõige olulisemaks, sest nad on kõige tihedamalt seotud inimeste vajaduste ja soovidega. Demograafilised näitajad on suhteliselt kergesti mõõdetavad ja kättesaadavad.
tehtud kulutused Juurdehindlusmeetod – omahinnale lisatakse kindel juurdehindlusprotsent või summa Kasumiläve meetod – aitab leida tooteühiku hinda, mis vastaks etteantud müügimahu juures soovitud kasumile Tarbijakeskne - Tarbija tajutud väärtus konkreetse toote osas. Ettevõttel põhjalik turuanalüüs, vajalik teada Tarbijate arv ja tunnused Tarbijate hinnatundlikkus Tarbijate hinnakäsitlus, mis sõltub vajadustest, infost, konkurenttoodetest Tarbijate ostuvalmidus Konkurentsipõhine - Turuhinnameetod Konkurentide omast kõrgem – toote juures midagi ainulaadset Konkurentide omast madalam – madalam kvaliteet Konkurentide omadega samale tasemele – konkurentsieelised puuduvad Pakkumishinna meetod – aluseks eeldatavad konkurentide pakutavad
14. Hinna tähendus laiemas ja kitsamas mõttes Kitsamas mõistes on hind toote väärtus rahas väljendatuna. Seega on hind rahasumma, mida nõutakse mingisuguse toote või teenuse eest. Laiemalt võttes on hind väärtuste kogum, mida ostja on nõus vahetama toote omamise või tarbimise tulenevate kasumite vastu. Kusjuures kasulikkus võib olla vormi-, aja-, ja kohakasu. Kasum = kogutulu (hind x müügikogus) kogukulu 15. Hinnakujunduse meetodid a) Kulukeskne hinnakujundus hinna määramisel lähtutakse tootmis- või ostukuludest, millele lisatakse teatud juurdehindluse protsent. b) Tarbijakeskne hinnakujundus Hinnakujundamisel lähtutakse tarbija ettekujutusest ja ootustest. Meetodi rakendamiseks on vaja omada väga täpset ettekujutust tarbija ostuharjumusest ning teatud psühholoogilisi aspekte. Mida suuremat nõudlust on tootele oodata, seda kõrgem hind kehtestatakse. c) Konkurentsikeskne hinnakujundus seisneb orienteerumises turuhinnale, see on kasutatav
2. Hinnaotsuste mõjurid.........................................................................................15 6.3. Hinnaeesmärgid................................................................................................. 16 6.4. Hinnakujundusmeetodid.................................................................................... 16 7. TURUSTUS ............................................................................................................ 17 7.1. Turustus ja turustuskanal ..................................................................................17 7.2. Vahendajate tähtsus ja funktsioonid.................................................................. 17 7.3. Turustuskanali struktuur ja turustusstrateegiad.................................................18 8. MÜÜGITOETUS.....................................................................................................19 8.1. Müügitoetuse olemus ............................................
Turunduse põhifunktsioonid: keskkonna analüüsimine, turu uurimine, tarbijate eristamine, toote ja brändi arendamine, hindade kujundamine, soodustuste pakkumine, turustuskanali ja vahendaja valimine, müügi- ja reklaamitöö, suhete korraldamine, kliendiinfosüsteemi loomine ja kasutamine jne. Turunduse ülesanded: Otsesed - turu-uurimine, brändi juhtimine, reklaam, müük. Kaudsed - allahindluse arvutamine, laovarude kontrollimine, tootearendus, müügijärgne teenindamine. Turunduse eesmärgid Müügieesmärgid: • Absoluutsed: käive rahas, müük koguseliselt • Suhtelised: turuosa Vahe-eesmärgid: • Turundusmiksi osade eesmärgid: toote-, hinna-, turustus-, toetuseesmärgid Raameesmärgid: • Tasuvuseesmärgid: kulu- ja tulueesmärgid Turunduse juhtimine
vajadused. Seejärel peab ta neid rahuldama konkurentidest paremini viisil, mis parandab nii tarbijate kui ka ühiskonna kui terviku heaolu. Kaasaegsed turunduse käsitlused TERVIKLIK TURUNDUS SISEMINE TURUNDUS nii nagu ettevõte tahab oma kliente kaasata, informeerida ja lojaalseks muuta, tahab ta seda ka oma töötajate puhul rakendada (oluline on kaasata müügiinimesed, klienditeenindajad, tootearendajad jne) INTEGREERITUD TURUNDUS kõik turundustegevused toode ja hinnakujundus -> kommuni-katsioon (reklaam, müügitoetus, üritused, avalikud suhted, otseturundus, isiklik müük) -> jaotuskanalid -> SIHTTURG SOTSIAALSELT VASTUTUSTUNDLIK TURUNDUS tarbijate vajaduste rahuldamine, samal ajal võimalikult minimeerides ümbritsevale keskkonnale tehtavat kahju SIHTTURUNDUS parnerlus kõigi ettevõtte osapooltega (kliendud, hankijad, vahendajad jne) -> kliendisuhete juhtimine põhineb headel kliendiandmetel;
-turustav ettevõte pakib tooted nii, et pakendil o vaid üks eesmärk- kaitsta toodet - turustav ettevõte ei tegele strateegilise planeerimisega -tootearendusele ei pöörata turustavas ettevõttes tähelepanu 6. Jaekaubandusettevõtete klassifitseerimisalused: -Suurus- väikesed,suured -sortiment-segakompleks,piiratud seeriatega kompleks -teenindustase-selve,piiratud teenindusega -müügikorralduses-kaupluse sisene müük -asukoht-keskne ärikvartal 7. Hinnakujundus etapid ja hinnamõjurid Hind väljendab kauba väärtust turul! 1.etapp-hinnaeesmärkide määratlemine 2.etapp-nõudluse määramine 3.etapp-kulude hindamne 4.etapp-konkurentsianalüüs 5.etapp-muude kitsenduste arvestamine 6.etapp-hinnakujundusmeetodi valik 7.etapp-hinna kehtestamine ja hinnastrateegia Hinnakujunduse sisemõjurid: turunduseesmärgid, turundusstrateegiad, toote omadused ja kulud, tegelik ja plaanitav turuosa, hinnakujundusorganisatsioon. Hinnakujunduse välismõjurid:
koostamisele, mille käigus täpsustatakse eesmärgid, pannakse paika turundusmeetmestik (toode, hind jaotus, edustus), turunduseelarve ja ajakava. Samuti tuleb need turundusplaanid ellu viia ja kontrollida nende edukust. Turunduse objektideks on tooted, teenused, üritused, kogemused ja elamused, inimesed, kohad, omandiõigused, organisatsioonid, informatsioon, ideed ja tõekspidamised. 2. Nõudlusega seotud põhimõisted: vajadus , soov, nõudlus, turg Vajadus - on inimese sisemine tung millegi järele. Soov – on vajaduste kohandatud väljendused. Tihti on kohandajaks kultuurikeskkond, turundustegevus, sõprade arvamus või situatsioon. Samuti võib üks soov tuleneda mitmest vajadusest korraga. Nõudlus - sisaldab nii soovi kui ka maksevalmidust. Kui inimesel on soov, kuid ta ei ole nõus selle rahuldamise eest maksma, siis nõudlust ei ole. Kui
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil. Konkurentsi tihenedes ja turgude arenedes on turunduse roll muutunud järjest olulisemaks. Seda ka Eesti kontekstis – seoses sisendite (eelkõige tööjõu) hindade tõusuga ei ole üldjuhul enam võimalik oma äri üles ehitada
dumping toote eksport omahinnast või koduhinnast madalama hinnaga vabanemaks konkurentidest ja laiendamaks turgu hinnadiferents analoogtoodete pakkumine eri ostjatele erineva hinnaga (ehkki müügikulud on samad) ilma objektiivse põhjuseta hinnaregulatsiooni riigi poolt kehtestatud hindade ignoreerimine eiramine kulukeskne hinna määramisel lähtutakse kuludest (tootmis- või ostukulud) hinnakujundus tarbijakeskne (demand-based pricing) orienteerub toote tarbijate tajutud hinnakujundus väärtusele konkurentsikeskne (competition based pricing) lähtub konkurentide hindadest TURUNDUSSÕNARAAMAT 1LOG(e)g, Mairo Küünarpuu hinnakujundus turu ammutamise (price skimming) korral kasutatakse kõrget alghinda ning strateegia ostjateks on vaid teatud turusegmendid
Turundus hakkas arenema juba 20. sajandi esimesel poolel. Põhiseisukohad kujunesid välja alles pärast II maailmasõda. Kaasaegne turunduse definitsioon on järgmine: Turundus on ideede, kaupade ja teenuste kontseptsiooni, hinna, reklaami ja jaotuse planeerimise ning teostamise protsess loomaks vahetusi, mis realiseerivad individuaalseid ja organisatsiooni eesmärke. Vajadused ja nendest tulenevad soovid, mille eest ollakse valmis maksma, moodustavad nõudluse. Öeldakse, et nõudlus on ostuvõimega kaetud soovid. Selle info põhjal saab luua vajadust rahuldava toote. Kuid sellest veel ei piisa. Edasi tuleb see toode anda tarbijale. Ja ka siin ei lõppe see protsess, vaid edasi tuleb muuta, kohendada, arendada toodet vastavalt sellele, kuidas muutuvad tarbija soovid ja eelistused. Tehingud toimuvad turul. Turunduses vaadeldakse müüjaid kui tootmisharu ja turu moodustavad ostjad. Müüjad ja ostjad on omavahel ühendatud nelja vooga
ostuharjumused, proovi- ümberpositsioonimine, ümberpositsioonimine, ja korduvostud, turustruktuur, tarbijate eluviis, turundusmiks, suhtumine turundusmiks turundusmiks reklaami, ettepanekud toote täiustamiseks Turustus ehk jaotus ehk distributsioon on tegevus, mille kaudu toimetatakse kaup ostjatele kätte. Turustuskanal on isikute ja organisatsioonide süsteem, mis tagab toodete liikumise tootjatelt tarbijateni. Peamised vahendajad on hulgi- ja jaemüüjad. Turustus hõlmab turustuskanalite valikut, hindamist ja koordineerimist, toodete vedu, ladustamist ja selle korraldamist. Vahend, mille abil tehakse toode kliendile kättesaadavamaks ja/või tema kasutamine mugavamaks; peaks suurendama toote kasutamise sagedust ja sellest saadavat tulu. Vahendaja loob tarbijale toote kasu
sujuvaks. 2. Turunduse 7 põhimõistet. Vajadus on inimeste poolt tunnetatav puudusseisund, millest saab vabaneda tarbimise teel. Vajadused tulenevad inimese loomusest. Liigitatakse füsioloogilised, sotsiaalsed ja individuaalsed. Soov on vajaduse erivorm, mis seostub inimese kultuuritaseme ja isiksuse-omadustega. Soovid võtavad nende objektide kuju, mis on võimelised rahuldama vajadusi, soovid on muutlikumad kui vajadused. Nõudlus: soovid ja vajadused, mis on tagatud ostujõuga, muutuvad nõudluseks. Vahetus on akt, kus soovitud objekt saadakse kelleltki teise objekti vastu. Selleks peab saavutama kokkuleppe. Toode: tooteks nimetatakse kõike, mis saab pakkuda turul funtsionaalsete vajaduste ja soovide rahuldamiseks, turunduses kuuluvad toodete alla ka teenused (pole esemelised). Tehing kujutab endast väärtuste vahetamist kahe osapoole vahel (kaup raha vastu).
eitatakse. N.: taimetoitlase eitava suhtumise puhul lihasse on turunduse ülesandeks siin luua nõudmine. Stimuleeriv turundus – turul puudub nõudmine. N.: kaup pole inimesele vajalik (kõrbes ei vajata kelke), aga tuleb luua nõudmine. Arenev turundus – nõudmine on olemas, kuid ta ei väljendu tarbimises. N.: nikotiinivaba suits. Siin on turunduse ülesanne arendada tootmist. Re-turundus – nõudlus langeb, turunduse ülesanne on seda tõsta. Sünkroturundus – nõudmine võib kõikuda, turunduse ülesanne seda balansseerida. Säilitav turundus – turul on hetkel täisnõudlus, aga et see nii ka jääks, siis turunduse ülesanne hoida nõudlust. De-turundus – nõudlus on ülemäära kõrge, ülesanne vähendada. Kontraturundus (reaktiivne turundus) – nõudmine on ebasoovitav ja turundus peaks vähendama nõudmist. N
Teenindaja on lubaduste andja ja nende täitmise tagaja. Teenindaja- kindlustunde looja Teenindaja- müüja 17. HINNAKUJUNDAMISE PROTSESS Hinnakujundust ei saa kunagi firma turundusstrateegia teistest elementidest täielikult lahutada. Toote hind mõjutab selle omaduste tajumist turul ja teiste sellega koos müüdavate toodete omaduste tajumist, reklaami efektiivsust ja turustuskanalite poolt osutatavat tähelepanu. Toime on vastastikune: toode, selle reklaam ja turustamine mõjutavad hinnakujundusstrateegia edukust. Kuigi hinnakujundusprotsess on küllaltki ainulaadne ja spetsialiseeritud turundustegevus, moodustab selle tulemuseks olev hinnakujundusstrateegia lahutamatu osa kogu ettevõtlusest Hinnakujundusprotsessis kasutatakse kolme meetodit: I Kulukeskne hinnakujundus II Tarbijakeskne hinnakujundus III Konkurentsikeskne hinnakujundus 18. MIS ON MÜÜGIKORRALDUSES OLULISEM- JÄRJEPIDEVUS VÕI ORIGINAALSUS Mõlemad on olulised 19
Kas eksisteerib turule sisenemise barjääre? Kuidas need ületada kavatsetakse? Veel tuleks antud alaosas kirjeldada: Turu struktuur geograafilisest, hinnalisest ja kvaliteedilisest lähtepunktist? Millest sõltub õnnestumine ja läbilöömine antud turul? Potentsiaalsete käibekanalite arengustrateegiad ja osatähtsused? Turu vajadused? Klientide vajaduste rahuldamise tase momendil turul olevate toodete poolt? Turu nõudluse ja pakkumise iseloomustus. Nõudluse ja pakkumise elastsus? Hinnatundlikkus? Jmt Turutrendid Sihtturru sessoonsus Konkurentsisituatsioon sihtturul. Lühike ülevaade tuleks anda sellest, milliste konkurentidega tuleb võistelda? Palju on sihtturul konkurente? Kas konkurendid müüvad rohkem, vähem või sama palju? Antud alapunktis ei ole jällegi mõtet anda eriti üksikasjalikku kirjeldust, kuna tavaliselt on turundusplaanides eraldi osa, kus konkurente kirjeldatakse väga suure põhjalikkusega. Sihtturu
turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on õppida tundma tarbijate vajadusi, neid rahuldada ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärke realiseerida. Turundus on tegevus, mis on suunatud vajaduste ja soovide rahuldamisele vahetusprotsessi kaudu (P. Kotler). Marketing ehk turundus tähendab klientide vajaduste kindlaksmääramist, etteaimamist ja tulusat rahuldamist. Vajadusest tuleb nõudlus. Vahend vajaduse rahuldamiseks on kaup. Kaup vahend, mille abil saab rahuldada vajadust. Kaup ja teenus on turunduse seisukohalt võrdsed. Kaup = teenus. Kaup on pakitud teenus. Vajadus kaup turundus vahetus peavad turul kokku saama. Kui inimene rahuldab oma vajadust teatud kindlaks määratud viisil, mida nimetatakse vahetuseks, siis on tegemist (leiab aset) turundus. On olemas kaks olulist aspekti: vajadus vahetus Vahetuseks on vajalikud järgmised tingimused:
reguleerib mingil moel äritegevust: ettevõtlust reguleeriv seadusandlus, töösuhteid reguleeriv seadusandlus, konkurentsitingimusi reguleeriv seadusandlus, maksuseadused; î rahvusvahelisel turul tegutsev ettevõte peab arvestama seda, et paljudes riikides on läbi seadusandluse piiratud kommunikatsioonialast tegevust. Turundusuuring peab andma vastuse: kuidas on reguleeritud lastele suunatud ja võrdlev reklaam,millised on reklaamipiirangud, kas reklaamil on mahulised ja ajalised piirangud. D majanduslik keskkond - majandusliku keskkonna uuringud peavad andma vastuse, millised on: î turu potentsiaal ja maht î kasutatavad protektsionistlikud meetmed: toetused, riiklik hankepoliitika, sisseveo jälgimine, kvantitatiivne impordi piiramine, dumpinguvastased meetmed, miinimumhinnad impordile, rahvuslikud normid jms.
4P – toode (product) mida müüa, hind (price), turustus (place) müügikanalid ja teenindus, edustus (promotion) kuidas tarbijaid ostma mõjutada. 8) Ole valmis joonistama turundusmeetmestiku skeem (Kotler, Keller 2006), vt lk 18 joonis 1.3. Sortiment Baashind Jaotuskanalid Müügiedendus Kvaliteet Allahindlus Kindlustus Reklaam Disain Makseperiood Sortiment Müügimees- Lisad Krediidi Asukoht konna suurus Brändinimi -tingimused Inventar Suhtekorraldus Pakend Transport Otseturundus Suurused Isiklik müük
lühitarbekaubad võimaldavad ühe või mõnekordset tarbimist kestvuskaubad mõeldud korduvkasutamiseks esmatarbekaubad ostetakse sageli, ilma suurema kaalumiseta (esmatarbekaubad võib veel omakorda jagada regulaar-, impulss- ning hädaabikaupadeks) valikkaubad - tooted, mida tarbija ostuotsustusprotsessis põhjalikult valib ning hindab sobivuse, kvaliteedi, hinna ja moe seisukohalt erikaubad eriliste omaduste ja margitunnustega tooted, mille hankimiseks on ostjad valmis kandma täiendavaid tarbimiskulusid. tööstuskaubad tooted, mida üksikisikud või organisatsioonid omandavad edasiseks töötlemiseks või äritegevuseks. toorained ja materjalid tooted, mida kasutatakse lõpptoote valmistamisel sisenditena abimaterjalid tooted, mis ei kandu valmistatavasse tootesse, kuid mida kasutatakse valmistamise protsessis kapitalikaubad tootmisvahendid, mis kannavad oma väärtuse valmistoodangusse üle järkjärgult.
annaabi.ee 
