Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Hingede öö - Karl Ristikivi - sarnased materjalid

olle, küsis, bobby, mehele, noormees, koridor, daam, allan, bella, koridoriõdur, kohtunik, vanamees, tuppaeisis, majas, trepi, vaatas, roth, kuulis, klaver, palus, toast, tundis, tütarlaps, rõdu, trepp, koridoris, toto, pastoreisid, arvas, tool, istuma, mehelt, hämar, lauas, pimedas, avanes, eesriie, otsima, publik, noormehe, kontsert, istuv
thumbnail
18
doc

Karl Ristikivi „Hingede öö“ sisukokkuvõte ja lühike analüüs

Jutustajas tekib kahtlus, kas ehk pidu pole mõeldud eraviisilisena. Sellest hetkest alates hakkab ta tundma end sissetungijana. Järsku märkab ta enda kõrval istumas leinariietes daami, kelle tulekut ta ei märganud. See on vana naine, kelle olek tundub kuidagi kange ja arg. Samal ajal märkab jutustaja enda teisel käel istumas üht keskealist smokingus härrat, keda ta ka varem ei märganud. Lavale ilmuvad uued esinejad, kaks noormeest, üks sõdurivormis ja teine erariietes. Erariietes noormees alustab klaverimängu ja teine, sõdurivormis, alustab lauluga. Tegu on dzasslooga ja see üleminek Mozartilt dzässile tekitab jutustajas veidi imestust. Jutustaja naabriks olev vanadaam avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad ­ kohmakalt ja amatöörlikult.

Eesti keel
78 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Karl Ristikivi "Hingede öö" sisukokkuvõte

avaldab ilmset vastumeelsust, samal ajal kui teine naaber, keskealine härra, vaimustunult kaasa elab. Esitajad kannavad ette neli laulu, enne kui lavalt lahkuvad. Jutustaja kirjeldab kuidas nad seda teevad ­ kohmakalt ja amatöörlikult. Kontsert on sellega lõppenud ja rahvas saalis tõuseb oma kohtadelt, et vestelda. Sama teeb ka jutustaja. Kartes, et viibib keelatut pinnal, soovib ta lahkuda, ent selleks peaks ta läbi rahva trügima ja seda ta ka teha ei julge. Leinariietes vanem daam jutustaja kõrvalistmelt järgneb jutustajale rahvamassis ja pomiseb pidevalt midagi pahameelset. Jutustaja otsustab daamilt tema pahameele põhjust küsida ja saab vastuseks säärase lause ­ ,,Kõik teavad ometi, et ta on alles siin majas ­ matmata... Või ei tea te seda?" Jutustaja ei julge paljastada oma teadmatust. Hirm, et ta on sattunud privaatsele üritusele, kasvab. Järsku ilmub jutustaja kõrvale ennist laval esinenud tütarlaps ja kõnetab teda kui vana tuttavat. Ta

Kirjandus
750 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Decameron VII päev

I novell KOON Oli ilus naine Tessa, mehest villakraasija Gianni, kes oli loll ( mungad petsid temalt välja nii mõnegi kapuutsi / õlakatte, aga tasusid talle selle eest palvete õpetamisega, seega tuli ka neile ju kasuks see. ) Giannil oli palju pisiameteid, ta oli ka Santa Maria Novella lauljate vennaskonna ülem, kus tal tuli harjutusi juhtida. Tessal oli armuke, kuna tema oma mees oli väga lihtsameelne, siis eelistas ta nüüd salaja kohtuda Federigoga- ilus priske noormees. Nad kohtusid Gianni maamajas- mõisas, ise elasid nad tavaliselt Firenzes. Kuna aga Gianni ka vahel mõisasse etteplaneerimata tuli, siis oli tarvis Tessal ja Federigol leppida kokku mingi salamärk, et Federigo saaks aru, et õhk on puhas. Lepiti kokku, et ki Federigo oma (mõisa juures) mäeharjal paiknevast kodust näeb, et viigipuu toe otsas olev eesli koon on suunatud Firenze poole- ÕHK PUHAS. Kui aga Fiesole poole, siis on Gianni kodus.

Kirjandus
64 allalaadimist
thumbnail
5
rtf

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti-

Eesti keel
12 allalaadimist
thumbnail
11
doc

P.Coelho "Alkeemiku" sisukokkuvõte

Vanamees võrdles teda sama väljaku teises otsas aknapeal askeldava pagarida, väites, et pagar tahtis ka kunagi rännata ja ta teebki seda millalgi, aga hetkel kogub ta varandust. Ja et pagareid tahetakse rohkem oma tütrele abikaasaks võtta kui kerjuseid. Poiss siis pettus ja mõtles oma unistuste neiu külale, raudselt on seal ka pagar. Vanamees aga lehitses raamatut kuni jäi ühe lehel pidama. Poiss ootas veidi ja katkestas teda nõnda nagu vanamees oli enne temaga teinud ja küsis, et miks vanamees talle seda kõike räägib. Vanamees vastas: Sest sa elad oma elu Oma Loo järgi ja hetkel oled allaandmas. Ma tulin sulle appi. Alati tulen appi, aga iga kord mitte sel viisil. Mõnikord olen ma lahendus või mõte. Muudan asjad otsustaval hetkel lihtsamaks, aga inimesed ei märka seda. Siis tuli aga poisile meelde see peidetud varandus, millest ta und nägi. Vanamees aga ütles, et kui poiss tahab varandusest midagi teada saada, siis peab ta andma kümnendiku oma karjast

Draama õpetus
236 allalaadimist
thumbnail
3
docx

"Lissaboni öö" Erich Maria Remarque

naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt,

Kirjandus
9 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Lissaboni öö kokkuvõte

naise juurde. Schwarts kohtus Heleniga kirikus. Nad said väljas kokku ja vestlesid omavahel. Seejärel otsustasid nad suunduda Heleni korterisse aga naisel oli toatüdruk kodus, kes salamisi Georgile kõik ette kandis. Helen läks koju ja andis tüdrukule vabad päevad. Schwarts helistas samal ajal Martensile et kõik on korras ja ta leidis Heleni. Minnes naise maja juurde, nägi ta et Helen on akna avanud, mis tähendas kokkulepitult et toatüdruk on lahkunud. Trepikojas tuli mehele vastu üks tüdruk kes teda pingsalt vaatas. Hiljem selgus, et see oligi Heleni toatüdruk. Sisenedes korterisse silmitses ta seda nagu oleks ta seal esimest korda. Viimase viie aastaga mis ta oli võõrsil olnud polnud seal midagi muutunud, ainult diivanile oli uus kate peale pandud. Kapil oli pilt mingist mehest ja Helenist, naine aga pistis selle sahtlisse. Nad jõid veini ja veetsid öö koos. Hommikul kuulsid nad uksel aga koputust. Nad ootasid hiirvaikselt,

Kirjandus
241 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Sügisball - Unt

sest sünnipäevaline käskis). Neil polnud jooki, ainult teed ja kuna keegi ei tahtnud viinale järgi minna siis Eero ise läks. Algul ei saanud ta alkotaksost midagi, aga siis käis piisavalt närvidele ja sai. 2 lk 147 (Laura) Eero läks paneelmajja tagasi, ent sattus vale ukse taha. Ta astus sisse ning jõudis Laura korterisse. Luuletaja ja Laura polnud siis veel tuttavad. Eero istus südamerahuga diivani peale ning hakkas käimas olevat seebikat vaatama. Ta pani sigareti põlema ja küsis, kas Laura on tema luulet lugenud. Naine valetas, et on küll. Eero ja Laura suht karjusid. Varsti tuli Peeter vaatama, mis toimub. Alles siis sai Eero aru, et on perenaise lahkust kuritarvitanud ning asutas end astuma. Peeter ei saanud aru, miks Eero ära läks. Laura küsis, mida ta siis oleks pidanud tegema. Peeter ütles, et Laura ja Eero oleksid pidanud vahekorras olema. 3 lk 153 (Theo) “Rasketel aegadel oli Theo peatunud siin ja seal, enne

11.klass
18 allalaadimist
thumbnail
24
doc

"Tõde ja õigus" 1. osa põhjalik kokkuvõte

Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö- jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.

Kirjandus
8162 allalaadimist
thumbnail
25
odt

Tõde Ja Õigus 1

soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Algas raske töö Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Veehäda oli selles et pinnas ei kandnud igal pool loomi ja nad vajusid sisse.

Eesti keel
68 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Tõde ja õigus kokkuvõtlik ülevaade

mitu tundi soodes ja vees. Mees ei teadnud selle koha ostes tema tõelist väärtust, vaid tegi kohe plaane et mida selle kohaga võiks peale hakata- üks asi, mida ta plaanis oli teha soos põld, mis vilja kannaks. Ta tahtis sealt kraavi jõkke suunata. Räägiti veel muudest asjadest maal. Andres sai aru et Madis arvab et ta on nõrguke, selle peale pakkus ta välja et nad katsuks rammu- nii hakkasidki nad kive loopima. Kohe algul taipas Madis et peremees on ikka täitsa tugev, nii jäigi ta mehele alla. III Jällegi ringi vaadates nägi mees et ta plaanidest pole kasu- tuleb tegutsema hakata- hooned olid risakil ja laokil. Toa ümbrus oli lage, pihlakas kasvas õueväravas ja vilets kask kambri otsas tappude kõrval. Kündmisel pani ta ette noore mära, kelle peale ta lõpuks end välja vihastas ja leidis et too on kasutu, põld oli kive täis. Pühapäeval läksid Krõõt ja Andres kirikusse. Kõrtsi ees ja sees kaubeldi sulaste ja tüdrukutega

Kirjandus
159 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Tõde ja õigus IV kõide

niimoodi omalt poolt kätte maksta, kuid Indrek laitis ka selle mõtte maha. Peagi kutsuti Karinit proua Itami poolt korteri sisseseadet vaatama. Seal olles nad vaatasid kõik ruumid üle ja rääkisid sisekujundesest ja miks kõik täpselt nii tehtud. Lõpuks läks jutt Itami lapsele ( nimelt neil oli laps sündinud) . Nad olid mehega kokku leppinud, et kui sündis poiss siis kirjutati maja naise nimele, kui vastupidi siis jõi mehele. Sündiski poiss. Ja arutati ka sellest , et miks majas venekeelt hooldaja on, see oli nimelt mehe soov et laps õppiks varakult ühte võõr keelt. Selle peale Karin ainult ütles, et küll on imelikud mehed. XI Peale pikka ootamist sai Karin oma loodetud tasu ­ minna Köögertalide juurde olemisele. Seal käis alguses mingi näitus, kus Köögertal näitas oma äritsevaid asju ja oma ruume. Karini saabudes võttis alguses Köögertal ise Karini vastu, kuid kohe saabus sinna ka

Kirjandus
642 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Tasuja

talu seisis. Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa minna. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord hobusega metsa sõitma. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku vastu. Need olid Oodo ja Emmi. Nad sõitsid võidu Prohveti-

Eesti keel
200 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Sigrid Undset

Vend Edvin jutustas Kristiinale mitmeid piiblipõhiseid jutte, kus peitusid säärased tarkused nagu ,,mitte keegi ega mitte miski ei saa meile halba teha, peale selle, mida me kardame või mida me armastame" ning ,,põrgutuli ei põleta, kui inimene ei igatse jaheduse järele, ja ta ei tunne valu, mida tekitavad usside nõelamised, kui ta ei tunne igatsust rahu järele." Samuti rääkis ta Kristiinale, et tänapäeval pannakse kloostrisse ainult tütarlapsed, keda mehele panna ei saa ning tegi ka ettepaneku, et Kristiina võiks nunnaks hakata. Koju jõudsid nad siis, kui juba lumi maas oli ning üks või paar adventi selja taga olid. Metsa taluga läks nii, et Laurits loovutas selle oma vennale Asmundile. Kevadel sünnitas Ragnfrid tütre, kes sai nimeks Ulvhild. Ulvhild oli ilus ja rõõmsameelne laps ning tõi Jørundi tallu palju rõõmu. Kui Kristiina oli pigem oma isa laps ja silmarõõm, siis Ulvhild oli emale õnne ja naeru põhjuseks

Soome kirjandus
15 allalaadimist
thumbnail
3
docx

"Tasuja" Eduard Bornhöhe

Selleaegne lossihärra, rüütel Konrad Raupen, oli mõistlik isand, kes targast ja osavast Tambetist meelehead leidis ja teda sagedasti laskis nõuküsimise pärast lossi kutsuda. Seal kohtuski Jaanus Oodo ja Emiiliaga ning nende koeraga Tarapitaga. Alguses ei saanud Jaanus ja Oodo üksteisega läbi ja otsustasid, et lähevad lossi aeda kaklema, sest õuel ju ei saanud. Aias aga jõudis Emmi neid lahutada. Kui Jaanus Tamebetiga väravatest välja ratsutasid, küsis Tambet pojalt, et kas ta tahab järgmine kord kaasa tulla. Jaanus küsis pärast, et kas ta võib mõnikord üksi hobusega metsa sõitma minna. Tambet küsis, et kas ta läheb ka mõnikord lossi. Jaanus vastas jaatavalt. Jaanus käis peaaegu iga päev lossi juures lõbutsemas ja ka õppimas. Jaanus oli juba viieteistaastane. Ühel päeval istus ta oma täku selga ja ratsutas üksinda lossi poole. Tee peal tuli talle vastu kaks ratsanikku

Laste- ja noortekirjandus
19 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Eesti rahva ennemuistsed jutud

jooksul levisid jutud edasi. Tark mees taskus. Mees ärkas ülesse ja kuulis et kivi sees keegi laula. Kivi sees oli hing kelle nõid oli sinna kinni pannud ja ta palus mehelt abi. Mees aitas teda. Tänu täheks tahtis väike mees kes kivist välja kargas tänada seda meest kes teda aitas kogu elu ta pakkus välja et moonutab end kirbuks ja elab tema püksi taskus ja vajadusel annab talle tarka nõu. Järgmisel hommikul tulid mehele vastu kolm teekäijat, tark andis mehele nõu et ta kutsuks nad puhkama ja küsiks nende tee kohata. Seda mees tegi. Teekäijad rääkisid et kuningalinnas oli paar päeva tagasi suur õnnetus nimelt oli kuninga ainus tütar jõkke uppunud ja surnukeha pole leitud. Putukas ütles et too nendega kaasa läheb. Tee peal ütles putukas et mees märsiräbala üles korjaks, seda mees tegi . Seltsilised naersid aga pärast oligi seda vaja. Hiljem läks neil kõht tühjaks ja putukas ütles mehele et ta märsi pealt süüa annaks

Kirjandus
55 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Turgenev "Aadlipesa"

tervelt kümme aastat. Marja kartis oma tädi. Tädi kandis alati valget tanu jja valget jakki. Akna all istudes ootas Marja Gedeonovskit (Sergei Petrovits). Marja austas teda väga, kuna teine oli väga kiindunud Marja kadunud mehesse. Marfa aga vastupidi ei sallinud teda. Sergei Petrovitsil polnud head haridust, kuid see- eest oli ta väga meeldiv inimene. Ja lõpuks astus tuppa oodatud külaline. Tuppa astudes kummardas enne majaprouale, siis Marfale. Küsis Jelizaveta Mihhailovna tervise järgi (Marja tütar) ja Jelena Mihhailovna järgi. Jelenat hüüti Lenotskaks. Sergei Petrovits tuli uudisega, et külla on saabunud Lavretski, Fjodor Ivanovits. Naised olid väga üllatunud. Marja asus kohe Gedeonovskit küsitlema, kuidas Fedjal läheb. Gedeonovski teadis rääkida, et Fedja on viimasel ajal Pariisis viibinud, nüüd olevat aga Itaalia riiki kolinud. Fedja olukord oli kole

Kirjandus
33 allalaadimist
thumbnail
5
docx

Ameerikamägede mõrvajuhtum

Siis nad nägid, et üks mees, kes maas vedeles oli surnud. Natuke hiljem jõudis politsei koos kohale ning politseiinspektor hakkas inimestelt juhtumi kohta küsima. Politseiinspektori nimi oli Herman ja ta oli üks parimaid inspektoreid. Kui juba palju aega oli möödunud ja keegi ei teadnud ikkagi veel, kes oli mõrvar hakkas peokorraldajal närvidele käima, et politsei ta pidu rikub. ´´Olge nüüd, Inspektor Herman, kui kaua tahate minu külalisi kinni pidada?´´ küsis peokorraldaja, kes oli ratastoolis, inspektorilt kannatamatult.´´Mul pole aega nendeks juurdlusteks ja pealegi pole teil mitte mingeid tõendeid!´´. ´´Ükskõik kui palju te ei kaebaks oli kadunuke ikkagi üks teie peo külalistest. Eleanora panga juhataja tapeti siin, kas te ei saaks natuke veel kannatada´´ vastas Herman peojuhatajale külma närviga. ´´Härra Herman, kas te väidate, et mõrvar on ikka veel siin?´´

Kirjandus
8 allalaadimist
thumbnail
7
doc

"Elu ja armastus" A.H.Tammsaare

Nüüd oldi koos nii ööd kui ka päevad. Kuid aja möödudes hakkasid uuesti kontserdid, teater, kino, lokaalid, ooper- lõbustused. Kuid Irma ei mõistnud, milleks on neid lõbustusi vaja, kui neil kahekesi koos olles on hea, nii, et teisi ei ole. Irma arvas, et teisi las lähevad vaatama ja kuulama need, kel ei ole omal kodus midagi muud aga kui seinad, asjad ja söök ja jook, ükskõiksus, tüdimus, igavus ning igatsus. Üks päev Rudolf aga küsis, kas Irma ei tahaks temaga üht ärireisi kaasa teha. Irma lõpuks otsustas minna ise ei teadnud küll kuhu aga ta läks. Selgus, et nad läksid oma uude koju. Sooniku tallu, kus kohtasid sealset pererahvast. Vanamemm nähes Irmat soigus endamisi, et liiga nooruke meie koha perenaiseks. Nad suundusid põllult uudistades heinamaa poole ja siis Irma taipas, miks Rudolf tal ennist kõrged kalossid oli käskinud jalga panna. Nad seisatasid heinaküüni ees- millest hiljem nende nn. armumuuseum sai

Kirjandus
269 allalaadimist
thumbnail
8
odt

Lydia Koidula "Tammiste küla veskitondid"

Kirik oli pungini rahvast täis. Kui kiriksand hüüdis, jumal on siit maailmast ära kutsunud Arusaame Tooma ja Malle poja Jaani(3,5a), siis Miina süda lõi sees nõrgaks, sinised ja kollased värvid tõusid silma ette hüppama ja enne kui pool issameiet ära oli loetud, vajusid ta silmad peas kinni, nõrkes kiriku pingil najal ja oleks maha langenus, kui kaks tugevat kätt teda toetanud pole. Miina ema ehmus ja küsis mis tal viga. Kui Miina palged valgeks ja silmad kinni lõid, siis see sama inimene kes teda toestas, võttis ta kanlasse ja viis uksepoole. Rahvas tõukas ja andis ruumi. Eideke püüdis järele minna, aga ei pääsenud läbi. Miina tuulekäes lõi silmad jälle lahti, aga Miina silmad ja nägu oli ühe võõra noore meesterahva päralt, kes tütarlast toominga all kirikukaasiku varjus pingi peal hoidis ja toetas. Miina püüdis püsti tõusta ja

Kirjandus
3 allalaadimist
thumbnail
0
docx

A.dumas Kolm musketäri terve raamat

kuninga vastu, kuid mitte iialgi kardinali ega hispaanlaste vastu. Sellest kindlakskujunenud harjumusest tuleneski, et ülalmainitud aprillikuu esimesel esmaspäeval 1625.. aastal kiirustasid linnakodanikud, kuuldes kära, kuid mitte nähes puna-kollast lippu või hertsog Richelieu kaardiväelaste univorme, «Vabamöldri» kõrtsi poole. 7 Sinna jõudes võis igaüks segaduse põhjust näha ja mõista. Keegi noormees ... Kuid visandame ühe suletõmbega ta portree. Kujutlege don Quijotet kaheksateistkümneaastasena. Don Quijotet ilma raudrüüta, soomussärgita ja reiekaitseteta, don Quijotet villases vammuses, mille sinine värv oli omandanud veinipära ja taevasinise vahepealse tabamatu värvingu. Piklik ja tõmmu nägu, esiletungivad põsesarnad -- salakavaluse tunnus; väga arenenud lõualihased -- märk, millest eksimatult tuntakse gaskoonlast, isegi ilma baretita, meie noormees aga kandis mingi

Kirjandus
137 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Kolm musketäri - A.Dumas

Kolm musketäri A.Dumas 1625.aastal alustas gaskoonlasest noormees nimega d'Artagnan oma seiklust kolme isa poolt tehtud kingitusega. Nendeks olid viisteist eküüd, kullerkupuvärvi hobune ja kiri härra de Treville'ile. Meung'I linnakeses tekkis tal tüli endast vanema mehega, kes oli d'Artagnani hobust pilganud. Viimane sai võitluses kannatada ning kaotas natukeseks ajaks teadvuse. Enne kui noormeest polnud veel minestanud nägi ta mileedit, kes vestles tundmatuga. Meelemärkusele tulles ei leidnud ta enam kirja., keegi oli selle ära varastanud

Kirjandus
437 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Juliette`i Romeo de Ville

keeles sõnu, mis rahvale tohutut nalja valmistas. Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi ­ oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, ma ei UURI kedagi! Lihtsalt...no vaadake ise!" Tütarlaps astub akna äärde, peaaegu koheselt hüüatades: "Aga see on ju Erich!" "Erich?" "Jah, Mademoiselle

Kirjandus
7 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Külmale maale - Eduard Vilde romaan

Anni riided olid linnamoelised ja see andis mõista, et ta on jõukast talust. Jaan arvas, et tüdruku pere otsib teda juba, kuid tüdruk ütles, et otsigu, nad on isaga kahekesi. Nad olid veel kaua koos, seisid lume sees. Anni päris Jaani kohta, kuid Jaan ei tahtnud väga oma kodusest olukorrast rääkida, tundis häbi oma vaesuse pärast ja vastas vaid lühikeste vastustega. Siis tuletas ta jälle Annile meelde, et ehk ta isa otsivat juba teda. Anni ei lasknud end aga eksitada, ja küsis, et kas Jaan ikka jala tagasi jaksab minna, ta arvas ka, et Jaan võiks mõnelt külamehelt küüti paluda, siis ütles, et ta tuleb neid vaatama, ja et Jaan teistele tervisi saadaks, ning andis paar saia veel lastele kaasa. Jaan ei tahtnud võtta, kuid Anni ütles, et võib lastele saata, mida ise tahab ja pani saiad Jaani kuuetaskusse. Siis jätsid nad hüvasti ja Anni läks minema. Jaanil ei olnud lootsutki küüti saada, ja ta hakkas jala kodu poole minema.

Kirjandus
415 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Nimetu

" vastas poiss. "Ei aga vaata kapist, äkki ta on seal!" "Okei!" Poiss läks kapi juurde ja hakkas oma särki otsima, selleasemel aga leidis ta hoopis karbikese, kus olid sees kõik tema perekonna fotod alates vanemate pulmadelt kuni viimase hetkeni mil nad koos veetsid. Kuid nende seas oli foto võõrast neiust keda Ethan ei teadnud. Tüdrukul olid blondid juuksed ja helesinised silmad. Fotol ta naeratas, aga silmadest paistis kurbust. Noormees pööras aeglaselt fotot,et vaadata foto tagaküljel olevat kuupäeva, ta ei uskunud oma silmi ent see oli tõsi-foto tagaküljel olevad numbrid näitasid kuupäeva, millal juhtus tema vanemate saatust otsustav õnnetus: 03.06.2008. Ethani peas rändas üksik küsimus:"Oli see kokkusattumus või midagi muud?" Poiss läks aeglaselt trepist alla otse kööki,et näidata Marianile pilti, aga naine jõudis temast ette enda küsimusega:" Kas leidsid oma särgi üles?"

3 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Dekameron 2.päev 5.novell

esimese vastutulija soove täitma. Kukrut nähed lausus ta: Kui õnnelik ma oleksin, kui see raha seal minu oma oleks! Selle noore daamiga oli kaasas ka üks vanaeit samuti sitsiillanna, kes tundis Andreucciot ning läks teda kaelustama ja lubas tal ka enda juurde võõrastemajja tulla. · Tüdruk kellele jäi Andreuccio kukkur kohe silma ja kes nägi, et vanaeit tunneb teda, hakkas kohe salakavalat plaani hauduma ning küsis ettevaatlikult eidelt mis ta siin teeb, kes ta on jne. · Vanaeit, kes Sitsiilias kaua aega Andreuccio isa juures oli elanud, hiljem ka Peruugias, jutustas tüdrukule ära kõik mis ta Andreucciost teadis, pealegi nii üksikasjaliselt, nagu oleks Andreuccio ise seda jutustanud, öeldes ka, kus ta siin peatub ja milleks ta siia on sõitnud. · Kui tüdruk oli täpsemad andmed saanud, tegid ta kavala salaplaani ning koju jõudes andis ta eidele

Kirjandus
65 allalaadimist
thumbnail
48
doc

Sõnamõrvar

Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste servadega

Kirjandus
22 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Giovanni Boccaccio Dekameron

ketrajaile. Niisiis laskis Simona Amori oma südamesse tulla kauni armastava noormehe näol, kelle nimi oli Pasquino. Simona igatses teda väga, kuid ei julgenud minna kaugemale. Iga värtnakeeru ajal tuletas ta meelde noormeest, kes villa kedrata tõi. Pasquino tahtis kindel olla, et tema peremehe villa hästi kedrataks, pöördudes just Simona poole, nagu tuleks kõik kangad kududa ainuüksi tema kedratud lõngast. Noormees muutus julgemaks paludes ja neiu tundis lõbu, et teda palutakse ning kaotas palju omatavalisest argusest ja häbelikkusest, kuni nad lõpuks ühiselt rõõmusid hakkasid maitsma. See meeldis mõlemaile väga, et nad isegi ei oodanud teise kutset, vaid olid valmis ise esimesena teist kutsuma. Nende rõõm jätkus päevast päeva ja leek nende südames aina kasvas. Pasquino tahtis Simona viia aeda, kus neil oleks mugavam ja julgem koos viibida. Simona rääkis isale, et läheb pattusid andeks

Eesti keel
22 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Kafka "Metamorfoos" kokkuvõte

„Miski kukkus seal maha“ ütles ülemus teiselpool ust. „Gregor“ lausus isa, „palun ava uks. Ma olen kindel, et su ülemus on piisavalt lahke, et andestada sinu koristamatta tuba.“ Seejärel ülemus ütles:“Tere hommikust, härra Samsa.“ „Temaga pole kõik korras“ ütles ema. „Härra Samsa“ jätkas ülemus, „ma loodan, et see pole midagi tõsist. Aga, tead, me äriinimesed peame oleme neist väikestest asjadest üle.“ „Kas su ülemus saaks nüüd sind näha“ küsis isa. „Ei“ vastas Gregor ja ta õde hakkas nutma. Ülemus tõstis ärritudes hääletooni. Ta üritas meest mõistusele kutsuda. „Härra,“ hüüdis Gregor, „Ma just tõusengi voodist. See pole nii kerge, kui ma arvasin. Pole mõtet oodata – varsti olen kontoris.“ „Kas te saite sõnakesestki aru?“ küsis ülemus vanematelt. Ema puhkes pisaratesse kartes, et tema pojaga võib olla midagi tõsist lahti. Kuid Gregor muutus rahulikumaks

Kirjandus
57 allalaadimist
thumbnail
6
odt

Charlotte Bronte „ Jane Eyre“

tagasi koju tema tõi kingitusi enda tütrele ja tegid igasuguseid peosi. Esimesed korda Jane Eyre kohtus selle rikka mehega veel metsas. Jane Eyri paluti ära viia kiri ja ta pidi minema läbi metsa. Samal ajal sõitis metsas see rikkas mees ja kogemata kukkus. Jane Eyre aitas alle tagasi hobuse peale istuda. Jane Eyre sai teada, et see ongi see rikkas mees. Õhtul see rikkas meeskutsus enda juurde, et temaga rääkida. Nendeal oli päris huvitav dialoog. Jane meeldis selle rikka mehele ja see mees meeldis talle. Järgmine päev rikkas mees otsustas teha väike pidu ja kutsuda külalisi. Tuli plaju inimesi. Külalistest oli üks naine kes pidi saama selle rikka mehe uueks naiseks aga viimasel ajal ta oli rohkem huvitatud Jane Eyrist. Õhtul jõudis rikka mehe sõber ja jäi ööseks. Öösel kui kõik magasid, selle rikka mehe sõber hakkas karjuma. Kõik ärkasid üles aga nad ei saanud aru mis juhtus, nad lihtsal kuulsid hääli

Kuulsused
39 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Krimijutt - Saatuslik öö

Saatuslik öö Ühel täiesti tavalisel päeval jalutas naine nimega Kristi töölt koju. Peale paari minutilist kõndimist tunneb naine nagu keegi jälgiks teda, taha vaadates ei märka ta kedagi ning ta otsustab edasi kõndida. Kuna väljas on juba hämar otsutab ta valida lühema tee kasuks. Möödudes ühest majast kuuleb ta äkki karjatust, naine ehmub ning jääb maja ette seisma. Peagi kuuleb ta uut karjatust. Ukse ees hirmunult seistes otsustab ta asja uurima minna ,igaksjuhuks otsib naine enda käekotist telefoni, et vajadusel politseisse helistada. Ust avades tabas teda aga kohutav vaatepilt. Diivanil lamas üleni verine mees ja tema kõrval maas lebas verine nuga. Kiiresti helistas ta politseisse, et teatada mõrvast. Kõne lõppedes sammus naine uksest välja kiirabi ja politseid ootama. Mõne hetke pärast kuulis naine vaidlemist maja teiselt korruselt. Kuuldes samme alla tulemas, jooksis ta maja taha peitu. Peagi nägi ta kahte meest ja ühte

Kirjandus
12 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Isa Goriot väga täpne kokkuvõte

ebaviisakas ja ei tunnistanud tütart · Majarahvas rääkis Goriot'ist alati taga, isegi kui too oli sealsamas kõrval. · Hommikul läks Rastignac krahvinna de Restaud juurde. Ta nägi isa Goriot'i lahkumas. Ta jäi sinna ,,kolmandaks rattaks" ja päris krahvinnalt isa Goriot'i kohta, kuid too üritas teemat vältida, Rastignac lahkus, läks oma nõbu,vikontess de Beauseant juurde ja küsis, miks isa Goriot de Restaud juures käis. Ta sai teada, et too on isa Goriot'i tütar. Nõbu rääkis, et isa Goriot oli andnud kõik oma raha tütardele, kuid viimased olid temast võõrdunud, sellele aitasid kaasa tütarde abikaasad. Nõbu õpetas Rastignacile kõrgklassi käitumismaneere. · Ta läks tagasi pansioni ja rääkis juhtunust. Ta ütles : ,,Kes narrib isa Goriot'd, sellel on tänasest peale tegemist minuga! Ta on rohkem väärt, kui meie kõik!"

Kirjandus
1467 allalaadimist
thumbnail
4
docx

"Kolm musketäri" põhjalik kokkuvõte

A juurde. Ta põgenes kodust. Ketty rääkis, et härra Bonacieux oli paar korda mileedi juures käinud. D.A Sai kaks kirja. Teda kutsuti salajasele kohtamisele ning teiseks kardinalipaleesse. Esimesel nägi ta kaugemalt pr Bonacieuxi. Teisel kohtus ta kardinaliga. See ütles talle, et ta tuleks tema lipumeheks. D.A kahtles, kuid lõpuks ikka ei läinud. La Rochelle'i piiramine algas. D.A'd ründasid keegi. Järgmine päev jälle. D.A sai nad kavalusega kätte ja küsis, kes teda tappa käskis. Mehed vastasid et mileedi. D.A sai neilt kirja, kui tuli välja , et Bonacieux on kloostris. D.A'le saadeti kiri, ning kaksteist head Anzuu veini, musketäride poolt. Hiljem tuli aga välja et musketärid ei saatnud midagi ning vein oli mürgitatud. Üks mees isegi suri, seda juues. Meestel oli plaan Bona kloostrist päästa. Öösel ratsutades, kohtasid kolm musketäri kardinali, kellele nad järgnesid. Nad istusid suurde saali ja ootasid kardinali

Kirjandus
382 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun