Tartu Ülikool Loodus- ja tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Loom.02.243 Eestimaa tundmine Eestimaa tundmine: Hiiumaa ringreis Tartu 2012 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Sissejuhatus............................................................................................................................ 3 Hiiumaast................................................................................................................................ 4 I päev....................
Tallinna Ühisgümnaasium Manfred Mletsin Hiiumaa Referaat Juhendaja : Merike Tuisk Tallinn 2009 1 Hiiumaa Hiiumaa on pindalat (1122 km2) teine saar Eestis. Tema osalus on 2,5%. Kõrgeim koht on Tornimägi Kõpu ps (68 m). Soostumus on 9,6%. Hiiumaa asukoht Eesti suhtes ja Hiiumaa maakonnad Maastiku eripära Hiiu saar on rombja kujuga, jättes mulje, nagu oleks tegemist nelja poolsaare ühenudsega. Põhjaosa moodustab Tahkuna poolsaar (u 42 km2). Läänes eendub merre 21 km pikkune Kõpu poolsaar (u 98 km2). Saare lõunaosa võib nimetada Emmaste poolsaareks (u 190 km2). Ümber 310 km pikkuse rannajoone Hiiu saare asub ligi 230 väikest ja madalat saart. Hiiumaa kõrval asub Kassari saar
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest
Hiiumaa Ander Mägi 9.b Paiknemine Asub Lääne-Eesti saarestikus, kuulub Lääne-Eesti maastikuvaldkonda Hiiumaa maastikurajooni kuuluvad Vormsi, Kassari, ligi 230 peasaare rannikumeres asuvat väikesaart Piirkond: 1116 km² Piirneb :kagus Väinamerega, põhjas ja läänes avamerega Saart eraldab Saaremaast Soela väin ja Vormsist Hari kurk Geoloogiline ehitus Aluskord võib mõnes kohas esineda 15...20 m sügavusel, meteoriidi plahvatuse tagajärel , millega tekkis esialgne rõngassaar Saare aluspõhi koosneb ülemordoviitsiumi ja alamsiluri lubjakivist Hiiumaa pinnakatte koosneb peamiselt moreenist, valdavalt katab seda mereliiv Pinnamood
Eesti ja 1 Maaülikool Põllumajandus- Referaat aines Sander Kamenik LU1 Hiiumaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatu ............................ ............................ ............................ ............................ ........
..6 1.1.Saaremaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................ 6 Saaremaa pindala on 2673km² ja on Eesti suurim saar. Asub Läänemere idaosas, Liivi lahes ning rannajoone pikkuseks on 13 km. Saaremaa on Läänemeres suuruselt 4 saar Sjaellandi, Gotlandi ja Fynijärel. ........................................................................................................................................6 Naaber maakonnaks on Hiiumaa ( foto. 2 ). Naaber saari on Saaremaal 5 Ruhnu, Vilsandi, Muhu, Abruka ja Hiiumaa. Suuremateks on Muhu ja Hiiumaa.( 2 ).......................................................... 6 1.2. Hiiumaa asend, suurus ja naabrid............................................................................................. 7 2. Geoloogiline ehitus..........................................................................................8
..............................................................................lk 7 5.3.Emmaste mõis..............................................................................................................lk 7 6.Kokkuvõte........................................................................................................................lk 8 1.Sissejuhatus Käesolev referaat on lühitöö iningeograafias ning kirjeldab Emmaste valda Hiiumaa lõunaosas. Minu eesmärgiks on kirjeldada Emmaste valla asukohta, loodust ja ajalugu ning anda ülevaade valla peamistest vaatamisväärsustest. 2.Asend ja loodus Hiiu saare lõunaosas asub Emmaste vald. See piirneb Läänemere, Soela väina ja ka Väinamerega. Sellepärast on Emmaste saanud nimetuse ,,kõige merelisem vald". Mereranna pikkus on kokku umbes 63 km.
......... 2 1 OSA.............................................................................................................................................................3 Kokkuvõte..............................................................................................................................................3 2 OSA.............................................................................................................................................................5 HIIUMAA TURISMIKESKKOND.......................................................................................................... 5 Turu kirjeldus.........................................................................................................................................5 Hiiumaa turismiteenused....................................................................................................................... 5 Majutus........................................................
EESTI KAITSEALAD Kaitsealade õppeaine referaat SISUKORD: 1. Sisukord..................................................................................................2 2. Sissejuhatus.........................................................................................3-4 3. Meenikunno maastikukaitseala...........................................................5-7 4. Hiiumaa laidude maastikukaitseala...................................................8-10 5. Põhja-Kõrvemaa maastikukaitseala................................................11-14 6. Otepää looduspark..........................................................................15-18 7. Nigula looduskaitseala....................................................................19-23 8. Alam-Pedja looduskaitseala............................................................24-26 9. Haanja looduspark............
Esimesteks asukateks olid rootslased, keda 1934. aastal elas saarel ca 2393, lisaks sellele ka 122 eestlast. Enamik Vormsi rootslastest lahkus II maailmasõja ajal Rootsi. Tänapäeval elab saarel ligi 300 inimest. Legendid kõnelevad, et kunagi koosnes Vormsi kolmest suuremast saarest, mille vahel peeti ühendust paatidega. Tänane Vormsi on üks suur ja trobikond väiksemaid saari. Arhitektuurimälestisena on kaitse all 14. sajandist pärit Vormsi Püha Olavi kirik ja saare vanim tuletorn Saxbys, ehitatud 1864. Veestik Vormsi asub kahe suure veekogu Väinamere ja Läänemere - vahel. Saare lääne-, lõuna- ja idaranda uhuvad Väinamere veed ning põhjarannik on avatud Läänemerele. Saare loodus on kohu arengu vältel olnud mõjutatud merest. Saart ümbritsev meri on madal, 5 m sügavusjoon kulgeb rannast kaugemal kui kilomeeter. Ainult läänerannikul on meri sügavam, 10 meetri sügavusjoon asub Saxby kohal 500 meetri kaugusel rannast
Kui täpne olla, siis tegelikult on Suure-Munamäe kõrgus 317 m. Millest see 318 m tuli? Eestis traditsiooniliselt on mõõdetud Kroonlinna nullist. Neid nulle on rohkemgi terve Euroopa peal. Suur osa Lääne-Euroopast on juhindunud Amsterdami nullist ja see muutus on 20 cm. Eesti madalaim koht on looduslikult Läänemere veetase. Tegelikult on Audru polder kohati alla nullitaseme. Audru polder on hästi tasane. Eesti territoriaalmere sügavaim koht on Tahkuna poolsaarest põhjas 145 m allpool merepinda. Eesti kõrgeim koht Valgejärve telemast maast 347 m, maapind 188 m, kokku 535 m. Tallinna telemasti ots ja Suure-Munamäe torni ots on samal kõrgusel. 06.09 Aluskord Eesti geoloogiline ehitus jaguneb kaheks: aluskord ja pealiskord. Aluskord koosneb kristalsetest kivimitest ja aluspõhi settekivimitest. Aluskord hõlmab tugevasti kurrutatud ja lõhedest läbitud tard- ja moondekivimite kompleksi, mis moodustus põhiliselt maakoore
aastal). Märkimisväärne Paldiski ajaloos on see, et Peeter I otsustas Pakri poolsaarele rajada sõja – ja kaubandus - sadama ning kindluse, mis pidi algselt edu tooma sõjas Rootsiga. Projekt nägi ka veel ette poolsaare ja Väike - Pakri ühendamist muuliga. Pakri poolsaare loodust on uuritud juba enne 1939. aastat. 1922 .aastal J.G. Granö määratles Eestis 16 veevaldkonda,millest viies oli „Hiiu – Paldiski looklaheline ja suuresaareline rannik “.Valdkond ulatub Kõpu poolsaarest Naissaareni, seda iseloomustavad suured look – ja kaarlahtede esinemine (nt. Kärdla, Keibu, Paldiski ja Lahepere laht) ning üksikud suured saared – Osmussaar ja Pakri saared. Pakri poolsaare loodust on käsitletud ka G.Vilbaste (1921,1924),A.Tammekannu (1940),V.Sirgo (1934,1935) jt. töödes. Pärast Nõukogude vägede lahkumist avanes taas võimalus uurida Pakri poolsaare loodust. Vaatlused näitasid keskonna tugevat reostatust, mis tingis
ja väinu. Saared moodustavad Eesti pindalast 9,2 % (üldpinnaga 4130 km2) ja neid on Eesti rannavetes üle 1500, enamik asub mandriosale lähedal. Mandrist kõige kaugemal - Liivi lahes, Kuressaarest 52 km kaugusel, asub Ruhnu saar. Eesti suurim meresäär on Saaremaa, järvedes olevatest saartest on suurim Piirissaar. Koos saarte ümbermõõduga on rannajoone pikkus 3793 km. Suuremad poolsaared on Sõrve, Kõpu, Tahkuna, Noarootsi, Pakri, Viimsi, Juminda, Pärispea jt. Suuremad lahed on Soome, Liivi, Pärnu, Matsalu, Kolga ja Narva laht. Väinadest on tähtsamad Irbe väin (Kura kurk), Soela väin, Suur ja Väike väin, Hari kurk, Voosi kurk, Kurkse väin. Väinade kaudu on Läänemerega ühenduses saartevaheline Väinameri. Eesti suuremad järved on Euroopas suuruselt 5. kohal olev Peipsi järv (koos Pihkva järvega 3555 km2), Võrtsjärv (270 km2) ja Narva veehoidla (191 km2, sellest Eestis 40 km2)
kogunud kapten Aleksandr Moissejevits Stebeli juhitud Nõukogude 180 mm rannakaitse patarei nr. 315 jäi vanadest kindlustustest paar kilomeetrit eemale (Vassiljev 1986). Pilt 8 Arvatavasti Nõukogude 315. rannakaitsepatarei suurtükk Sõrve säärel 1941. aasta sügisel. Foto SMF SMF 3865: 81 Pilt 9 Nõukogude 315. rannakaitsepatarei tuulikuks maskeeritud vaatlustorn Sõrve säärel. Ülaosa varemeis. Foto SMF SMF 3865: 3 22. juuni hommikuks olid sakslased mineerinud ka Saaremaa ja Hiiumaa ümbruse väinad. Irbe väina sulgesid miinitõkked ,,Eisenach" ja ,,Erfurt", Soela väina miinitõke ,,Coburg". Hiiumaa ja Vormsi vahelisse Hari kurku oli paigutatud miinitõke ,,Gotha", Soome lahe sulges ,,Apolda" ja Tallinnast loodes oli ,,Corbetha". Saaremaast läänes valvasid Saksa allveelaevad U-144, U-145, U-149 (Melzer 1960, 2427, kaart 9). Sel kombel püüti lõksu püüda Liivi lahes ja Muhu väinades olevaid Nõukogude laevu ning takistada sisenemist ja väljumist Soome lahest
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Soome lahe rannikumadalik Rühmatöö Eesti loodusgeograafia kursuses Tartu 2016 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................. 2 1. MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE......................................................................................3 1.1. Asend............................................................................................................................ 3 1.2. Geoloogilised iseärasused............................................................................................4 1.3. Aluspõhi ja reljeef..........................................................................................................4 1.4. Kliima............................................................................................................................ 5 1.5.
1) esimesed omataolised (pretsedendi loonud) jätkas Gustav Vilbaste. Sageli on asjad käima läinud tänu üheainsa inimese sündmused; 1925 loodi Hiiumaal Tahkuna poolsaarele jugapuude 1941 oli Eestis 47 alalist keeluala, kaitse alla oli õigeaegsele pühendunud tegutsemisele. kaitseala. 2) sündmused, millest hiljem on välja kasvanud võetud 80 parki, 202 põlispuud, 210 rändrahnu
Viru 11. Kesk-Eesti 12. Ugandi 13. Palumaa 14. Irboska V Mere rannikumadalikud ja 15. Soome lahe rannikumadalik saared 16. Lääne-Eesti rannikumadalik 17. Liivi lahe rannikumadalik 18. Saaremaa 19. Hiiumaa VI Sisemaised soostunud 20. Alutaguse madalikud 21. Peipsi madalik 22. Võrtsjärve madalik 23. Kõrvemaa 24. Soomaa 25. Metsepole madalik EESTI JÕED PÕHIMÕISTED Sängoruga jõetasandik vt joonis Mõisted: meandreerumine, põrkeveer, laugveer, soot e vanajõgi Peajõgi koos lisajõgedega.???
Sellistes kohtades näeb metsa üleminekut rabaks ja vastupidi kuiv pinnas asendub märjaga, sootaimed põlise kuusemetsa omaga. Edasi loogeldes jõuab rada kaunite rabalaugaste vahele. Oma asukoha tõttu on Riisa üks hinnatumaid radasid Soomaal autotee ja parkla paiknevad kohe raja värava juures. NIGULA LOODUSKAITSEALA 2770 ha suuruse Nigula Looduskaitseala peamisteks väärtusteks on Nigula raba, Järve- nimeline järv ja vanad metsad. Nigula inimtegevusest puutumata metsamassiiv on isegi Euroopa mastaabis unikaalne. 1957 esimese rabana Eestis kaitse alla võetud Nigula on järsu rabarinnakuga lageraba, soostiku lääneosas tõuseb rabapind mõnekümne meetri jooksul kuni 3 m kõrgemaks! Nigula uhkuseks on üle lageda raba hästi silma hakkavad viis põlismetsaga kaetud rabasaart. Hea teada: Siin kasvab palju suuri jõhvikaid ning jõhvikas on ka Nigula embleemil. Looduskaitsealal tegutseb metsloomade taastuskeskus.
KOIGI PÕHIKOOL MATSALU RAHVUSPARK referaat Koostaja: Aivar Siska Juhendaja: Anne-Mai Jüriso 1 Koigi 2012 Sisukord 1. Kultuuripärandi kaitse 4 2. Asustuse kujunemine 5 3. Looduslik mitmekesisus 6 3.1 Maastik 7 3.2 Vetevõrk 8 3.3 Taimestik 9 3.4 Loomastik 10 3.4.1 Lahemaa imetajad 10 3.4.2 Kujunemine, muutused 10 3.5 Elupaigad ja asukad 10 3.5.1 Metsad 10 3.5
See hõlmab ligi kolmandiku Karula kõrgustikust. Karula rahvuspargi olulisteks kaitseväärtusteks on pärandkultuurimaastikud, mis kohati kujunesid rohkem kui tuhande aastate jooksul. Kaika kandis, Rebasemõisas, Mähklis jm. umbes viimase kahe sajandi jooksul on välja kujunenud Kagu-Eestile iseloomulik maastikutüüp hajuküla põllusiilide, metsatukkade, soolaikude, heinamaade ja taludega. Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus murdekeeles Karula rahvuspargi maastik on vaheldusrikas. Siin vahelduvad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud kuplid ning sood ja soostunud metsad, järved ja ojad. Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp Rebasejärve Tornimägi, mille kõrgus on 137 m üle merepinna. Karula rahvuspargis paikneb 38 järve, enamik neist on õõtsikulise kaldaga. Rahvuspargi suurim ja üks ilusaim järv on Ähijärv. Karula sood on väikesed. Mets katab ligikaudu 70 % rahvuspargi territooriumist.
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
EESTI-SISESED ERINEVUSED Eesti jaotamine regioonideks Ehkki Eesti on väike, on ta osad ka inimgeograafiliselt siiski küllaltki erinevad. Kõige jämedamates joontes on pilt selline. Juba varakult kujunes välja tööstuse koondumine Põhja-Eestisse, kus leidub rohkem loodusvarasid ja on kergem ühendust pidada nii Venemaa kui eriti ülemeremaadega. Põhja-Eesti piires omakorda kujunes kaks tööstuspiirkonda, Kirde-Eestis ja Tallinnas koos ümbrusega. Kesk- ning Lõuna-Eesti, samuti Lääne-Virumaa, jäid ülekaalukalt põllumajanduslikuks piirkonnaks, Lääne-Eesti majandusele avaldas suurt mõju meri. Tallinna regioon on teistest palju jõukam. Tööstuse paigutus Eestis Piirkond 1913 1939 1990 2004 Tallinn ümbrusega 44,3 49,6 44,3 44,2 Kirde-Eesti 36,4 26,8 24,1 13,6 Muu E
Peipsisse. Väljavool Erastvere järve kirdeotsast on väga väike. Rohked allikad ja 2 km allavoolu suubuv Valgepera oja parandavad oluliselt veevarustust (Vikipeedia. Ahja jõgi, 2015). 7. LOODUSRESSURSID Mets hõlmab Otepää kõrgustikust kaugseire andmeil 46% alast, peale selle on ka võsa ja metsastuvaid sööte. Põllumajanduslikku maad on 43% alast (EE 2003 s.v. Otepää kõrgustik). Kuna Otepää kõrgustiku maastik on väga mägine, kasutatakse maad, eriti mäenõlvasid, talispordi otstarbel. Otepää ja suuremate mägede läheduses on talvel palju murdmaasuusaradasid, suvel on seal tervisespordi- ja jalgrattarajad ning korraldatakse matku. Mäenõlvadele on rajatud suusahüppemägesid, mäesuusa ja lumelauaradasid, kelgu ja tuubimägesid. Samuti on rajatud radasid mootorsaanidele, mida suvel kasutatakse ATV radadena. Maavaradest kasutatakse liiva ja kruusa ehitusmaterjalina
naine teinud oma mehe hauakünkale tema mälestuseks ja austuseks tule. Suits ja ving läinud aga mäes puhkavale Vanapaganale ninasse. Ta aevastanud nii tugevasti, et leegid ja kiirded paiskusid kõrgele üles. Hiiu, Saare ja Muhumaa olnud sel ajal veel üks saar. Nüüd aga Vanapagana aevastuse läbi kõrgele paisatud tulelondid ja leegid kukkusid üle väina sinna maha. Kuhu tuli maha langes, sealt põlenud maa ära ja meri asunud asemele. Nii tekkinudki need kolm saart: Saare, Muhu ja Hiiumaa. Et sellelt mäelt siis tõusnud niipalju kiirdeid (sädemeid), hakanud rahvas seda Vanapagana hauda kutsuma Kiireste mäeks. Vanapagana naine, kes seda tuld mehe haual teinud, ehmunud Vanapagana aevastamisest ja selletõttu tekkinud tulelontidest ja põgenenud suures hirmus minema. SuurTõllu poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele. Kivi tabanud märki. Vanapagana naine saanud surma ja kukkunud merre. Temast
1 Sisukord 1. Sissejuhatus Referaadi ,,Vooremaa maastikurajoon" eesmärk on anda ülevaade Vooremaa maastikust ja kirjeldada, kuidas on inimene Vooremaa pinnavorme kasutanud ja kuidas neid rikkunud. Käesolevas referaadis on käsitletud Vooremaa maastikurajooni kui tervikut, iseloomustades Vooremaad üldiselt, kirjeldades seal leiduvaid pinnavorme, looduslikke tingimusi, elusloodust, majandusharusid ning hinnates inimmõju sellele piirkonnale. Voorema omapärane maastik on olnud eepose ,,Kalevipoja" kangelastegude paigaks ja andnud ainest rahvajuttudele- ja lauludele. 2. Üldiseloomustus 2.1. Asend, piirid, suurus Jõgevamaa maastikke ilmestavad kõige rohkem liustikujää liikumise suunas (loodest kagusse) kujunenud pikliku põhikujuga kõrgendikud ehk voored, mis on andnud nime tervele maastikurajoonile Vooremaa (Kalda & Ilves 2008). Vooremaa asub Jõgeva, Palamuse, Tabivere, Saare ja Tartu vallas
Tammel ja selle lähikonnas. Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud. Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada nelja paikkonda: 1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses roostik. Turvastunud huumushorisondiga muldadel kasvavad enamasti sõnajala-kaasikud, kohati ka männikud. Happelistel liigniisketel muldadel kasvavad rabastunud metsad sinika- ja karusamblamännikud. Tarvastu jõe alamjooksule on rajatud polder, sest järve üleujutused ei lase muidu maad kultuuristada
iseloomulikud kadakas ja viirpuu. Mandri-Eestis võsastumine sageli kuusega. Võsastumisele järgneb rohukamara häving. Puurindesse jõuavad kiirekasvulised saar, lepp, haab. Endised puisniidupuud kuivavad või kasvavad kõrgusse koos varasema võra suremisega. Puisniitudest tekkinud metsade tunnuseks on niitelisest kasutamisest jäänud vanad tammed jt. puisniidupuud. Kuivematel aladel kujunevad salumetsad, niiskematel lodustuvad metsad. Rohustu kujunemine rohumaa rajamisel metsast Suureneb rohurindele langev valguskiirgus ja väheneb puudelt pärineva varise kogus. Niiduliikide arv ja võsude hulk suureneb eriti kiiresti siis, kui võsa eemaldamisega kaasneb puujuurte läbiraiumine. Seetõttu soovitatav enne puud rõngastamisega suretada. Esimestel taastamisjärgsetel aastatel ei suurenda niitmine rohustu liigirikkust, kuid hoiab ära taasvõsastumise. Kahaneb puude summaarne transpiratsioon, mistõttu
Sel ajal tekkisid asulate ümber (sageli jõe- ja järvekallastel) puisniidud, metsa aletati ja seal karjatati loomi. Arvatakse, et sel ajal liikus metsas ringi ka palju suuri rohusööjaid (tarvas, piison, hirved,ulukhobused), kes olid inimestele nii jahiloomadeks kui kariloomade toidukonkurentideks. Üldiselt võisid atlantilise kliimastaadiumi metsad olla suhteliselt hõredad ja tagasihoidliku põõsarindega just rohusööjate mõjul. Alepõllundus kujundas paljud metsad ligikaudu selliseks, nagu neid tänapäeval tunneme. Vaesematel liivmuldadel kasvanud männikutest ja kuusikutest kujunesid üksluised pohlapalud ja nõmmemännikud, liigirikastest kuusikutest ja laialehistest metsadest liigivaesed kaasikud ja kuusikud; soode servaaladel hoogustus mineraalmaa soostumine. Paepealsetele ning maakerkealadele sobis maaharimisest paremini karjakasvatus. Enamus loometsi saartel on suuremal või vähemal määral sekundaarsed, olles tiheda asustuse tõttu
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
6 Finantsaruanne LASTERIKASTE JA VÄHEKINDLUSTATUD PEREDE LASTE NING LASTEKODULASTE LAAGRITUUSIKUTE TOETUS TEGEVUSLOAGA NOORTELAAGRITES 1. Lasterikaste ja vähekindlustatud perede laste 2 761 laagrituusiku jaotus maakondade lõikes: JRK MAAKOND ERALDATUD TUUSIKUTE ARV 1. Harjumaa 350 2. Hiiumaa 30 3. Ida-Virumaa 395 4. Jõgevamaa 120 5. Järvamaa 80 6. Läänemaa 115 7. Lääne-Virumaa 126 8. Põlvamaa 136 9. Pärnumaa 160 10. Raplamaa 150 11
kaotamist ja ärajagamist teiste vahel. Seejuures võiks Kagu-Eestis tekkiva ühendatud maakonna keskuseks olla mitte tingimata traditsioonidega Võru, vaid võibolla hoopis märksa parema asendi ja uuema hoonestusega Põlva. Niisiis jääks Eestisse 11-15 maakonda: kindlasti Tallinn, Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa, Pärnumaa, Viljandimaa, Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa (või Alutaguse), Tartumaa ja Võru- või Põlvamaa, võibolla aga ka Hiiumaa, Valgamaa, Jõgevamaa. On veel üks võimalus saavutada haldusreformiga elujõulised omavalitsusüksused, võimalus, mis pealegi ei nõua põhiseaduse muutmist. Nimelt tuleb ergutada lepinguliste liitude sõlmimist valdade vahel suuremate ja nõudlikumate omavalitsusülesannete täitmiseks üheskoos, ühendatud jõududega. Kui meil õnnestub saavutada selliste liitude püsivus ja tõhusus,
©V. Uri Metsaökoloogia ja majandamine MI.1771 prof. Veiko Uri Sügissemester 2018/2019 I osa 1. Eesti metsad ja metsandus Metsandus on väga lai mõiste, ta on metsamajandust ja metsatööstust hõlmav majandusharu, mis sisaldab endas metsade kasvatamist, mitmekülgset kasutamist (sh metsahoidu), tervisliku seisundi kaitset, puidu transporti ja töötlemist ning neid toetavaid metsandust puudutavat haridust, metsateadust, teabetöötlust ja kommunikatsiooni. Tänapäeval on metsandusega tihedalt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
