Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hiina". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tiibeti, mullad, viljakad, suurlinnad, tsivilisatsioon, rahvastik, mägismaa, lõunaosa, huanghe, pinnamood, himaalaja, tundra, lähistroopiline, tihedaim, tiibetis, jangtse, neoliitikumi, hälliks, vähenenud, rannikule, rikkas, kivisütt, naftavarud, eksportija, kivisöe, maharaiumine, jätku, mägesid, madalikke, merede, üleujutused, mägismaalHiina Hiina tihedaim asustus on Pekingis ja Shanghais. Suurlinnad asuvad enamasti Ida-Hiinas mere läheduses, sest seal on hea pääs merele tagamaks hiinlaste rohke kalapüügi ja tiheda kaubavahetuse. Vähemasustatud piirkonnad on mägedes Tiibetis, Himaalajas ja Lääne- Hiinas. Hiina majanduse areng on pärast reformide käivitamist 1980. aastal olnud erakordselt kiire. Keskmine majanduskasv on olnud 10% aastas. Tõenäoline, et samas tempos jätkatakse. Sellest
Riigi kuju meenutab V tähte mille alumine ots on suunaga lõunas aga ülemised otsad suunaga loode ja kirdesse. Hiina asub vahemikus 70-130E ja 20-60N. Hinnas elab 1 314 480 000 inimest ja tema pindala on 9 596 960km² see teeb rahvastiku tiheduseks 137 in/km². Hiina pealinn on Peking tema geograafilised koordinaadid on 39° 54 20 N, 116° 23 29E. Pekingi ja Tallinna vahemaa on umbes 7000km. Ajavahe Eesti ja Hiina vahel on 5 tundi suvel ja 6 tundi talvel. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Kuna kaks kolmandikku riigi rahvastikust elab madalas idaosas siis toimub seal ka kogu majandustegevus. Riigis on vähe põllumaad siis enamus elatub kala püügist
suuremad rahvusvähemused, 4 omavalitsusüksust suuremate linnade ümber ja 2 erihalduspiirkonda. Kliima Kliima on piirkondades erinev troopiline lõunas ja lähisarktiline põhjas. Temperatuur on erinev. Pekingi keskmine temperatuur on 13.1 oC. Kõige soojem kuu on Juuli 28 oC ja kõige külmem Jaanuar - -2 oC. Mägedes on muidugi temperatuurid teised. Pinnamood Pinnamood on erinev on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. 2 Loodusvarad ja energiavarad ning nende kasutamine Hiina on loodusvarade poolest rikkas. Seal leidub kivisütt, rauda, naftat, maagaasi,
N, 105 00 E. Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hi ina lipp Hiina vapp Maa ja riigid Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni ning Hiina Vabariigi vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või siis mõeldakse selle all maa- ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi. Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki ja Taiwani all Hiina Vabariiki. Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest. Enne Euroopasse jõudmist käis see sõna Siiditeel läbi mitmest keelest. Hiina Rahvavabariik
............4 Riiklikud pühad..........................................................................................................7 Poliitika......................................................................................................................8 LOODUSLIKUD TINGIMUSED.................................................................................8 Geograafiline asend....................................................................................................8 Pinnamood..................................................................................................................9 Mullastik.....................................................................................................................9 Haldusjaotus...............................................................................................................9 Kliima......................................................................................................................
SISUKORD: Üldandmed....................................................................................1 Rahvastik......................................................................................2 Poliitika.........................................................................................3 Kliima...........................................................................................4 Veestik.........................................................................................5 Mullastik, taimkate.........................................................
Hiina Pinnamood Pinnamood on erinev – on mägesid ( Himaalaja ja Tiibeti mägismaa), kui ka madalamat maad läänes, madalikke merede ääres. Põllumaad on Hiinas 10% , rohumaad 43%, metsamaad 14% ja muud 33%. Taimkatte poolest on Hiina erinev – Läänes on mäginiit ja tundra; Idas lähistroopiline mets ja põõsastik. Maakasutus 10% põllumaa 33% rohumaa
Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (vaata käesolevas artiklis allpool; valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Nimetust "Hiina" võidakse kasutada kas Päris-Hiina kohta või (mis on tavalisem) siis mõeldakse selle all maa-ala, mis lisaks Päris-Hiinale hõlmab ka Mandzuuria, Sise-Mongoolia, Tiibeti ja Xinjiangi (vaata Hiina haldusjaotus). Ajakirjanduses mõistetakse Hiina all tavaliselt Hiina Rahvavabariiki (millest on juttu käesolevas artiklis allpool) ja Taiwani all Hiina Vabariiki (millest on juttu artiklis Taiwan). Ajaloolised Hiina pealinnad on olnud põhiliselt idas. Kõige tuntumad on Nanjing, Peking, Xi'an ja Luoyang. Ametlikud keeled on olnud hiina keel, mongoli keel ja mandzu keel. Sõna "Hiina" pärineb tõenäoliselt Qini dünastia nimest
suvel ning püsivateks tuulteks on mussoonid. Jaanuaris on põhja- ja lääneosas -8C kuni -16C. Keskosas -8C kuni 0C. Idaosas on soojem ja seal on 0C kuni 8C. Lõunaosas on aga 8C kuni 16C. Suvel juunis on keskosas 8C kuni 16C. Põhja- ja lääneosas on 16C kuni 24C. Idaosas 24C kuni 32C ning lõunaosas on 16C kuni 24C. Hiina riigiinfo = http://www.uptravel.ee/index.php? option=com_content&view=article&id=180&Itemid=159&lang=et Kliima - http://wiki.gomaailm.ee/wiki/hiina/ (7. Märts 2013) 1. 4 Pinnamood Pindalalt on Hiina maailmas kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Lõuna pool on suured mäeastikud, mille mäed ulatuvad 8000m kõrgusele. Himaalaja keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal ning mille mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast. Idaosas asub Suur-Hingani mäestik. Lõunas ja edelas laiub suur Himaalaja
rootsi kroon. Rootsi on konstitutsioonilise monarhiaga unitaarriik, riigipeaks on piiratud võimuga kuningas või kuninganna, kellel on esindusfunktsioon. Trooni pärib kuningapaari esiklaps. Seadusandlik organ on ühekojaline parlament e. Riigipäev, mille liikmed valib 4 aastaks rahvas. Valitsusjuhi e. riigiministri kinnitab Riigipäeva esimehe ettepanekul parlament. Kehtib 1975.a. põhiseadus, mida uuendati viimati 1991.aastal. Keskmine asustustihedus on 20 in/km2. Rahvastik paikneb väga ebaühtlaselt ja asustustihedus väheneb põhjasuunas. Linnades elab üle 80% rahvastikust. Üle 200 000 elanikuga linnu on 3: Stockholm, Göteborg, Malmö. Ajalooline vähemusrahvus on riigi põhjaosas elavad saamid. 2004.a. oli välismaalaste hulk rahvastikust 5,3%. II MS ajal ja vahetult pärast seda saabus Rootsisse kümneid tuhandeid põgenikke teistest Põhjamaadest ja Baltimaadest. Rootsi rahvastik vananeb.
SISUKORD 1.Üldandmed............................................................. 3 2.Asukoht ja pinnamood............................................ 5 3.Kliima...................................................................... 5 4.Rahvastik................................................................ 6 5.Rahvastiku tihedus................................................. 8 6.Linnastumine.......................................................... 9 7.Põllumajandus........................................................ 10 8.Metsamajandus ja metsatööstus............................ 13
New Delhi kaugus linnulennult minu koduasulani oleks umbes 5000km. Ajavahe Eestiga on +3,5 tundi, ehk kui Indias on kell 12.30, siis meil 9.00. Indias on käibel India ruupia. Hetkel 1 EEK = 4.21067 India ruupiat. India on paljurahvuseline riik. 72% elanikest kuulub indoaaria rahvaste hulka, 25% moodustavad draviidi keeli kõnelevad rahvad ja 8% põliselanikud adivasid. India suuremad linnad on Mumbai, Delhi, Chennai, Kolkata, Bangalore, Hyderabad, Ahmedabad, Pune, Surat ja Kanpur. Pinnamood India jaguneb kolmeks suhteliselt selgepiiriliseks looduspiirkonnaks kõrgmäestikud (neist suurim on Himaalaja), Induse ja Gangese madalik ning Dekkani kiltmaa. Kõrgmäestike pindala on küll suhteliselt väike, kuid nende osa kliima ja veestiku kujunemises on väga suur. Kõrgemäestike osa on olnud määrav ka inimkultuuride eraldajana. Induse ja Gangese madalik on peaaegu täiesti lauge. Kõrgused ei ületa isegi paar tuhande kilomeetri kaugusel ookeanist 250 meetrit
). Argentina on suhteliselt kõrge rahvaarvuga riik maailmas. Argentina asub 32. kohal.Temast suurema rahvaarvuga riik on Tanzania, kus elab 41 892 895 (juuli 2010 a. ) inimest ja Argentinast madalamal kohal on Kenya, kus elab 40 046 566(Juuli 2010 a. ) inimest. Joonis 1. Argentina rahvastiku kasv. 1950. aastal elas Argentinas 17 150 336 inimest, siis 2010. aastaks on see kasvanud 41 343 201-ni. 60 aastaga on 24 192 865 inimese võrra rahvastik kasvanud. Kuid 2050 aastaks ennustatakse, et Argentinas rahvaarv on 53 511 279 inimest. Rahvastiku tihedus ja paiknemine. Argentinas kesmise rahvastiku tihedus ruutkilomeetri kohta on 15. Umbes sama rahvastiku tihedusega riigid on Norra 15,3 inimest km2, Algeeria, kus elab 14,4 inimest km2 ja Somaalia 15,7 inimest km2. Nagu arvata võib, elab Argentinas ja mujal maailmas kõige rohkem rahvast linnades ja nende äärealadel ja ka rannikutel
....................................................................5 1.1.1 Hümni sõnad......................................................................................................................5 1.2 Riigi geograafiline asend (Lisa 1)..............................................................................................6 1.3 Looduslikud tingimused (Lisa 1)...............................................................................................7 1.3.1 Pinnamood ........................................................................................................................7 1.3.2 Kliima.................................................................................................................................7 1.3.3 Mullad................................................................................................................................8 1.3.4 Loodusvarad.......................................................
Kui riigi keskmine on 10-15? C, siis lõunaosas ulatub keskmine temperatuur 20?C ning põhjaosas 3-5?C. Riigi põhjaosas ületab keskmine temperatuur nulli üldse vaid paaril kuul aastas. Ka sademed jaotuvad väga ebaühtlaselt. Kui kõige niiskemal alal - Vaikse ookeani rannikul sajab 2400-2700 mm ning Atlandi rannikul 1000-1400 mm aastas, siis riigi põhjaosas on sademete hulk alla 400 mm aastas. Valdavateks mullatüüpideks on riigis leetunud ja soostunud mullad. Enamik riigist paikneb okasmetsade vööndis, kuid Atlandi ookeani rannikul esineb ka segametsasid ning Ontario järve lähistel on säilinud lehtmetsagi. Iseloomulik lehtpuu on punane vaher, mille leht on Kanada rahvussümboliks olnud juba 18. sajandist alates. Levinumad okaspuud on must ja kanada kuusk, ameerika lehis, ebatsuuga, hiidelpuu ning palsaminulg. Palsaminulg on laialdaselt levinud Põhja-Ameerika ida ning eriti kirde osas. Üldse kasvab mets
Taimede ja mullaelustiku koostegevuse tulemusena toimub mulla huumushorisondis aktiivne biogeokeemiline aineringe. Segavad mulda, eritavad ainevahetuse käigus mulda mitmesuguseid aineid. · Aeg. Ajajooksul muutub mullakiht paksemaks, vesi kannab aineid mullas ümber ja kujunevad mulla horisondid. Mida noorem on muld, seda rohkem sõltuvad tema omadused lähtekivimist. · Inimtegevus. Külmas ja niiskes kliimas, kus mullateke on aeglane, on mullad väga tundlikud inimtegevusele ja taastuvad ning vabanevad saasteainetest väga aeglaselt. Ekvatoriaalkliimas võib vale põlluharimine mullad sootuks hävitada (metsade mahavõtmine, erosioon, pinnase kivistumine), muldade niisutamisega võivad mullad soolduda jne. 2. Maailma rahvastik. Selle kujunemine. Asustus. Pika ajajooksul kasvas rahvaarv aeglaselt, sest iive oli väike (sündimus ja suremus suured). Kiiremini hakkas rahvaarv kasvama 18
MARILIN NIILUS 10B klass SAKSAMAA Uurimistöö Juhendaja: õpetaja TIIU LAANE Antsla 2009 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Riigi üldiseloomustus ......................................................................................................................4 1.1 Pinnamood......................................................................................................................................5 1.2 Kliima.............................................................................................................................................5 1.3 Mullad.............................................................................................................................................6 1.4 Loodusvarad............................................
· Kaldakindlustused · Toimiv päästeteenistus, varjendid · Õppused elanikele · Seiresüsteem 7.3. Tsunaami Kui maavärin leiab aset ookeani põhjas, tekib hiidlaine ehk tsunami, mis levib ringjalt üle kogu ookeani. Epitsentri lähedal rannikul toob hiidlaine kaasa suuri purustusi, kaugemal on häving väiksem. · Tagajärjed: o Ujutatakse üle suured alad, laine võib ulatuda rannikust üle 10 km kaugusele o Hävib taimkate ja muutub ranniku pinnamood o Mullad ja siseveekogud soolduvad o Hävivad korallrifid ja rannale paisatud mereelustik o Ookean reostub maismaalt lainega merre kantud jäätmetega 7.4. Seismoloogia Seismoloogia on geoloogia haru, mis uurib maavärinaid ja Maa sees levivaid seismilisi laineid. Laineid registreerib seismograaf, mis mõõdab maapinna võnkumisi ja salvestab neid. Tulemusena moodustub graafik ehk seismogramm, mis väljendab võnkumisamplituudi sõltuvust ajast
Näiteks moodustab Islandil geotermiline energia olulise osa riigi elektritoodangust. Maavärinad põhjustavad ulatuslikku kahju põhjustades mägede piirkondades varinguid ning kahjustades hooneid. Maavärina tagajärel tekkinud tsunamid tekitavad igal aastal rannikualadele suuri kahjustusi ning nõuavad elusid. Sellega tuleb maavärinate piirkondades arvestada ning ehitada vastupidavamaid hooneid ja organiseerida tsunamivalvet, et vähendada inimohvrite arvu. *Vulkaan ja kasulik ? 1. Viljakad mullad vulkaanilistel aladel (mineraalid, vulkaaniline tuhk). 2. Geotermiline energia- saab kasutada vulkaanilistel aladel. 3. Kivimid, mida saab kasutada ehitusmaterjaliks. 4. Vulkaanilised alad on turismi objektid. *Tsunami mõju inimesele ja keskkonnale. 1. Infrastruktuur -Mõju kogu majandusele. 2. Turism 3. Import -Palju hukkunuid ja muid
aktiivsus. 3. Reljeef tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil, seetõttu on mägiste piirkondade muldkate märgatavalt mitmekesisem kui tasandikel. Raskusjõu mõjul toimub murendmaterjali, mullaosakeste ja toiteelementide ümberjaotumine kõrgemalt madalamale, s.t nõlvalt jalamile. Päikese kiirgusenergia jaotub künkliku reljeefi eri osadel ebaühtlaselt: päikesepaistele rohkem avatud mullad kuivavad kiiremini, varju jäävad mullad püsivad jahedate ja niisketena 4. Veereziim sademete ja aurumise vahekord põhjustab vee ja lahustunud aine liikumist mullas ja seetõttu tekivad mullahorisondid. Sademete ülekaal põhjustab leetumist, aurustumise ülekaal sooldumist. Veega küllastunud madalsoo või igikeltsmullal toimub gleistumine ja turvastumine. Parasniisketes rohttaimedega kaetud alal on ülekaalus kamardumine, huumuse kogunemine 5
jaapani muinasjuttudes. 2. Riigi arengutaseme iseloomustamine Jaapan on kõrgeelutasemega heaolu riik 2.1 Arengutaseme iseloomustamine 2.1.1 Elanikearv Jaapanis elab 126 772 000 inimest. Jaapan on rahvaarvu suuruse poolset üheksas riik Temast suuremad on näiteks Hiina (1251,2 mln), USA (273,1 mln.) ja Venemaa (146,4,mln). Jaapanist väiksemaid riike on väga palju. 2.1.2. Rahvaarvu kasv Jaapani rahvaarvu kasv on 0,17%. See tähendab, et Jaapani rahvastik eriti ei kasva. Aga iive on ikka positiivne. Kui rahvaarvu kasvu võrrelda teiste arenenud riikidega, siis see on sarnane nendega. Vähestel riikidel on rahvaarvu kasv üle üha või rohkema ja vähestel riikidel on rahvaarv ka negatiivne. 2.1.3 Sündimus ja suremus Jaapani sündimus on 10,04%o ja suremus on 8,34%o Jaapani sündimus ja suremus on madal, nagu teistelgi arenenud riikidel. 2 2.1
· Kamardumine on iseloomulik rohtla vööndile. Seal on aurumine ja sademed tasakaalus ning väga palju on rohttaimede jäänuseid, kus toimub aktiivne mullaelustik. Tekivad vägaviljakad mustmullad. Huumuskiht võib olla isegi kuni meeter paks. · Punamullad on vihmametsades. Seal on üldse kõige kiirem mullaelustik, kõik mis maha kukub haaratakse kohe taimede poolt kasutusse. Väga väheviljakad mullad jasealsed mullad ei sobi maa harimiseks, kui võtta maha puud tekib suur erosioon. Sealsed mullad on vanimad, kuni 10m. Murenemise valdava iseloomu järgi eristatakse: · füüsikalist murenemist e rabenemist, · keemilist murenemist e porsumist. Füüsikaline murenemine ehk rabenemine Keemiline murenemine ehk porsumine -on kivimite mehaaniline peenendumine ilma -kivimis olevate keemiliste elementide keemilis-mineraloogilise koostise reageerimine vee,
Siiski põhineb Saksamaa tööstus peamiselt sissetoodud toorainel, riigil ei piisa enam oma naftast ja raumaagist, neid tuleb juurde importida. Saksamaal on rohkesti suurlinnu, iseäranis tööstuspiirkondades. Peamiselt ongi tööstus koondunud Läänes Reini ja Ruhri orgu, Saksi- ja Böömimaale. Seal asuvadki rikkad söe- ja raualademed. (7 lk 183; 14) Põllundus on paremal järjel riigi põhjaosas, kus kasvatatakse nisu, õlleotra, suhkrupeeti ja kartulit. Lõunaosa on rohkem spetsialiseerunud karjakasvatusele, eriti just piimakarjandusele. Erinevate jõgede orud on klimaatiliselt sobivad viinamarjade kasvatamiseks. (7 lk 183) Transport on Saksamaal hästi arenenud, kogu riiki läbib korralik ja tihe autoteede võrk. Sealsed magistraalid on ainsad Euroopas, kus ei ole kiiruspiiranguid. Mööda jõgesid ja kanaleid pääseb laevadel nii Põhja-, Lääne-, Vahe- kui ka Mustale merele. Saksamaa toodab nii enda kui ka kogu maailma tarbeks mitmesuguseid
inimkonna häll, kuid praegu majanduslikult kõige vaesem ala · Anglo-Ameerika inglise keelne Ameerika (USA, Kanada) · Ladina-Ameerika USA-Mehiko piirist lõunasse, räägiatkse keeli, mis tulnud ladina keelest (portugali keel, hispaania keel) · Hiina · India · Jaapan · Kagu-Aasia · Autraalia · Okeaania 2. Euraasia reljeef. Euraasia on kõuge suurem manner ning tema pinnamood on mitmekesine. Ühtlasi võime vaadelda eriilmelise reljeefiga piirkondi. Euroopa osa, Lääne-Siber ja Kaspia-Araali piirkond on tasasema ja madalama reljeefiga, ehkki leidub ka mitmesuguses vanuses mäestikke. Järgnevalt nimetan ja näitan ning iseloomustan selle piirkonna pinnavorme. Euraasia mandri lõuna-, kesk- ja idaosas näeme aga rohkem kõrgemaid reljeefivorme. Muidugi ei puudu ka madalikud, alamikud, tasandikud. PILET 4 1. Ekvatoriaalne vihmamets. VIHMAMETSADE LEVIK
2.Keemiline murenemine-ehk porsumine,mis on kivimis olevate keemiliste elementide reageerimine vee,hapniku,keemiliste saasteainete ja CO2-ga.Selle käigus vabanevad vajalikud toite elemendid,mida saavad kasutada taimed ja mikroorganismid.Intensiivsem on porsumine palavas ja niiskes kliimas. 3.Bioloogiline murenemine-valdavalt taimejuurte ja mikroorganismide elutegevuse tulemusena toimuv murenemine. - Murenemise tähtsus-looduses tekivad setted,muld,muutub pinnamood.Muld on elukohaks paljudele organismidele,tänu mullaviljakusele saavad kasvada taimed,millest omakorda toituvad loomad ja inimesed.Taimed kinnituvad mulda nt.sügavjuurestik hoiab püsti kõrgekasvulisi taimi.Lisaks talitleb muld ökosüsteemis filtrina st. Puhastab õhku ja vett.Muld on asendamatu loodusvara,põllumajanduse peamine tootmisharu. - Leostumine-vees lahustuvate karbonaatide lahustumine ja väljauhtumine mullas.
Keemiline murenemine-( Seisneb kivimites olevate keemiliste ühendite reageerimises vee, hapniku, süsihappegaasi või muude keemiliste ühenditega) ülekaalus palavas ja niiskes kliimas Füüsikaline murenemine-( Seisneb kivimite peenendumises kivimipragudes oleva vee külmumise ja paisumise tagajärel) esineb rohkem seal, kus on suur temperatuuri amplituud, kas aastaringselt või ööpäevaselt. Murenemise tähtsus: Looduses- tekivad setted, muld ja muutub pinnamood · Tekkinud muld on elukohaks paljudele organismidele- taimedele ja loomadele · Muld võimaldab kasvada taimedel, mis on omakorda toiduks ja elupaigaks loomadele. o Taimed saavad mulda kinnituda- sügav juurestik hoiab kõrgekasvulisi taimi püsti. o Taimed saavad mullast toitaineid · Muld talitleb ökosüsteemis filtrina puhastades vett ja õhku Inimesele- asendamatu loodusvara, peamine tootmisvahend põllumajanduses
Euroopast. Maroko riik Maroko pealinn on Rabat 1,77 miljonit elanikku(2010). Suurim linn on Casablanca. Pindala: 446 550 km² Rahvastik: berberid Riigikeeled: aaraabia ja berberi keeled, ärikeeleks prantsuse keel. Rahaühik dirham (MAD) Naaberriigid: Mauritaania, Alzeeria. Riigikord: konstitutsiooniline monarhia. Religioon: idislam, 97,8% elanikest on muslimid. Peamised majandusharud: nafta, maagaas, puuvill ja turism. Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel
· Pindala: 9 826 675 km2 · Rahvaarv: 307 212 123 inimest (juuli 2010) · Rahvastikutihedus: 31,3 inimest km2 kohta · Pealinn: Washington D.C · Pealinna rahvaarv: 599 657 inimest. · Ametlik riigikeel: inglise keel · Rahaühik: USA dollar (USD) · Rahvusvaheline lühend: USA · Asukoht: Põhja-Ameerika mandril, Ameerika maailmajaos, Vaikse ookeani ja Atlandi ookeani vahel. · Merepiiri on USA-l 19 924 kilomeetrit. · Pinnamood: mitmekesine, kõrgete mägedega läänes, tasandikega keskosas ja väiksemate mägedega idas. · Kliima: esindatud on kõik kliimavööndid, välja arvatud ekvatoriaalne. Troopiline kliima Floridas ja Havail ning arktiline Alaskal ja Yukonis. · Loodusvarad: Ameerikas leidub peaaegu kõike: kivisüsi, vask, tina, molübdeen, fosfaat, uraan, boksiit, kuld, raud, elavhõbe, nikkel, hõbe, tsink, maagaas ja puit jne.
................................................................................5 1.1. Üldandmed.......................................................................................................................5 1.2. Riigi geograafiline asend.................................................................................................5 1.3. Looduslikud tingimused...................................................................................................6 1.3.1. Pinnamood.............................................................................................................6 1.3.2. Kliima....................................................................................................................7 1.3.3. Loodusvarad..........................................................................................................7 1.4. Rahvusvahelised organisatsioonid ja rahvusvahelised firmad.........................................7 2
KOORDINAADID, AEG Tsiili asub koordinaatidel 18°-56°ll, 67°-75°lp. Tsiili pealinn on Santiago, mis paikneb koordinaatidel 33°26 ll, 70°40 lp. Santiago kaugus Jõhvist on linnulennul ~13580 km. Tsiili ja Eesti kellaaeg erineb 6 tunni võrra. Kui Eestis on kell 12.00, siis Tsiilis alles 6.00. (Eesti ning Lihavõttesaare ja Sala y Gomeze'i aheliku aeg erineb 8 tunni võrra). Joonis 1: Tsiili asukoht ja kuju. PINNAMOOD Tsiili pinnamood on üldiselt mägine, kuigi esineb ka madalamaid kohti. Idast läände saab riigi jagada kolmeks piirkonnaks: Andide peaahelik, Ranniku- Kordiljeerid ning nende vahele jääv viljakas Tsiili pikiorg (orustik, kuhu on koondunud suurem osa rahvastikust). Riigi kõrgeim tipp on Ojos del Salado (6880 m). (Joonis 4). Tsiilis asub ka maailma kõrgeim aktiivne vulkaan - San Pedro (6145 m) Põhja-Tsiilis asub ligi 1000 km pikkusena maailma üks kuivemaid paiku - Atacama kõrb, mis hõlmab
liige), Dassault Aviation, Eurocopter France, Hispano-Suiza, Snecma. PÕLLUMAJANDUS Maa on suures osas põllumajanduslikult hõivatud. Ligi pool riigi pinnast on põldude all. Enamasti lamedad tasandikud või lauged künkad mis jooksevad põhja ja läände. Mitmest kohast ümbritsevad Prantsusmaad mäestikud, ka Lõuna-Prantsusmaa on mägine. Põllumajanduliku poole pealt on Prantsusmaa pinnamood väga soodne põllumajanduslikuks tegevuseks. Nagu näha on seda ka ära kasutatud: 33% Prantsusmaast on hõivatud põllumaaga. Prantsusmaa asub parasvöötmes. Tavaliselt mõõdukas, ilma eriliste sündmusteta mõõdukas kliima: suvel on keskmine õhutemperatuur +20 °C ja kuiv kliima; talvel on keskmiseks temperatuuriks +4 °C, kliima on niiske ja pehme. Kuna Prantsusmaa on nii suur erineb kliima ka piirkonniti. Vegetatsiooniperiood kestab aprillist novembrini.
3 Looduslikud tingimused 4 /5 maa-alast on mägine. Põhjas kõrguvad Alpid (Monte Rosa 4634 m), nende lõunanõlvu liigestavad sügavad orud, kus asuvad Itaalia suurimad järved Garda, Como ja Lago Maggiore. Apenniini poolsaare telje moodustavad keskmise kõrgusega, laia eelmäestikualaga Apenniini mäed, mis jagunevad Põhja-, Kesk- (Corno mägi Gran Sasso massiivil, 2914 m) ja Lõuna-Apenniinideks. Mägised on ka Sitsiilia ja Sardiinia. Apenniini poolsaar, eriti selle kesk- ja lõunaosa, ning saared on Euroopa seismilisimaid piirkondi. Seal asuvad tegevvulkaanid Etna (3340 m), Vesuuv (1277 m), Stromboli ja Vulcano, sageli on maavärinaid (viimased tugevamad olid 1908 ja 1980). Suurim madalik on Põhja-Itaalias paiknev Lombardia ehk Po madalik, mida veestab Po (670 km) oma rohkete lisajõgedega. Apenniini poolsaarel ja saartel valitseb lähistroopiline, kuuma ning kuiva suve (keskmine temperatuur juulis 23º-28ºC) ja pehme sademe rikka talvega (keskmine
kõrge niiskus, tugevad läänetuuled ja sagedased vihmasajud. Kirdepiirkonnas on tegemist klassikalise kontinentaalse kliimaga, kus domineerivad soojad suved ja külmad talved. Pariisi keskmine õhutemperatuur on 12°C, kuid see varieerub miinuskraadidest jaanuaris kuni üle 30°C augustis. Lõuna rannikutasandikke iseloomustab meeldiv Vahemeremaade ilm, külmakraadid on haruldus, vihmasajud kevadel ja sügisel ootamatud kuid põgusad, suvi peaaegu et sademetevaba. Samas on lõunaosa "mistraali" piirkond, mis tähendab tugevat külma ja kuiva tuult mis puhub piki Rhone'i orgu umbes 100 päeva aastas. (Melany, 2009.) Loodusvarad · Kivisüsi · Raud · Maak · Boksiit · Kala · Puit · Tsink · Kaaliumkarbonaat (France..., 2009) ARENGUTASE SKT ($/el. Kohta ostujõu alusel) 31100 Sündimus 13 Suremus 9 Imiku suremus 3,6 Keskmine eluiga (N/M) 84/77
annaabi.ee 
