sisaldub selles teates või vähemalt jõuda teatud otsustuse või järelduseni. Motivatsiooni roll mõjutamisel? Motivatsioon tekitab vajaduse otsustada ja seeläbi võimaluse mõjutada. Mõjutamise edukus sõltub inimese motivatsioonist. Mõjutamise 4 mehhanismi? Need on: 1. Argumenteerimine - kaalutluse kujundamine. 2. Praimimine vaistu käivitamine. 3. Tingimine vaistu kujundamine. 4. Heuristikud kaalutluse käivitamine. 01.06.2014 Tartu Eveli Kiis
· Ratsionaalsusel põhinev analüüs vähesuse ja võistluslikkuse olemasolu kohta · Impulsiivsete käitumiste blokeerimine (väljumine situatsioonist) · Valikuvõimaluste puudumise kahtluse alla seadmine VII Kognitiivsed vead otsustamises ja muljes Mõjustamisviisid on efektiivsed vaid siis, kui nad toetuvad psühholoogilistele reeglipärasustele käitumises, emotsioonides ja kognitsioonides 7.1 Heuristikud (H. Simon) Automaatsed reeglid (heuristikud) , mille alusel tehakse järeldusi: · baas-taseme ignoreerimine · representatiivsuse kalle · illusoorne seostamine · kättesaadavuse fenomen · esilekerkivuse fenomen · generaliseerimine ( halo efekt) · ankurdamine (raamimine) · häälestumine (priming) 7.2 Väljavaadete (prospect theory) teooria (D.Kahneman, A.Tversky) · riskide vältimine · kaotuse ja võidu väärtusfunktsioon kaotuse väärtus on ca 2 korda suurem
(kõik, osa, negatiivne) Tingimuslik järeldamine.Mis mõjutab järeldamist? · Kui-siis järeldamise positiivsuse reegel: kui esimene osa on õige, on ka teine osa väitest õige · Kui-siis järeldamise negatiivsuse reegel: Kui me teame, et teine osa on vale, on ka esimene vale · Elulise konteksti abistav mõju · Kinnitavate tõendite otsimine ja neile toetumine Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegiat: · Heuristikud · Algoritmid Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid,mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. Heuristikute kasutamine järeldamisel ja otsuste langetamisel
Võgotski- sotsiaalse arengu teooria, konstruktivistlik lähenemine Dewey- konstruktivistlik lähenemine, aktiivõpe, probleemipõhine õpe Seligman- õpitud abitus 21.09 Skinner- õppimisteooria Noam Chomsky- kaasasündinud keeleomandamismehhanism Lorenz ja vermimine Schults ja Tulviste "Eesti lapse sõnavara" Hoidekeel- lapsele kohandatud kõne Galton- uurimismeetodid: introspektsioon deGroot ja Chase&Simon- eksperdid ja algajad Newell&Simon- eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid J.Bowlby ja Ainsworthy kiindumuskäitumine Piaget- kognitiivne areng, kolme mäe katse 28.09 Festinger(tunnetuslik kooskõla e kognitiivse dissonantsi ületamine) McCelland ja Atkinson- edu saavutamine vs läbikukkumise hirm Ryan ja Deci(enesemääratlemise teooria) Dweck (mõttemustrite teooria) Klassikalised emotsiooniteooriad: James-Lange, Cannon-Bard Schachter ja Singer(kognitiivne emotsiooniteooria) Mesquita ja Frieda (emotsionaalse käitumise osad)
Esmalt mõtleb taläbi, milleks ta arvutit kasutama hakkab, et tuvastada otsustamise kriteeriumid. Seejärel külastab ta veebipoodi, et tutvuda võimalike alternatiividega. Seejuures välistab Priit koheselt arvutid, mis on raskemad kui 2 kg – siin kasutab ta heuristilist mõtlemist ja eirab teatud alternatiive otsustamise lihtsustamiseks. Lõpuks leiab ta järelejäänud valikuvõimaluste väärtused andes igale arvutile punkte kõigil otsustuskriteeriumidel. 7. Heuristikud lihtsustavad mõtlemist, kuna võimaldavad informatsiooni osaliselt eirata. 8. Kui üldse saab rääkida universaalsest töömälu mahust, siis on see 4+/-1 ühikut (Cowani järgi). 9. Jaota järgnevad märksõnad kahe infotöötlusrežiimi vahel. Aeglane – pigem kaalutlev. Kontrollimatu – pigem vaistlik. Eksplitsiitne mälu – pigem kaalutlev. Kiire – pigem vaistlik. Tahtmatu – pigem vaistlik. Tahtepingutust nõudev – pigem kaalutlev.
- alaeesmärkide püstitamine - tagasisuunas töötamine - lõpptulemus: vahendid (means-end analysis) - ülesande ümberstruktueerimine - analoogia leidmine LOOVMÕTLEMINE - probleemidele uudsete lahenduste leidmine - uudne ja funktsionaalne - loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktueerimine või ka analoogiline mõtlemine ARVUTITE JA INIMESTE VÕRDLUS - kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? - Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid ALGORITM – protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult HEURISTIKUD – lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud ARENGUPSÜHHOLOOGIA - algne keskendumine ainult sellele, kuidas lapsest saab täiskasvanu MOTOORNE ARENG - vastsündinu poos - 1 kuu: lõug üleval - 2 kuud: rind üleval - 4 kuud: istumine kui vaja - 7 kuud: ise istumine
arutleme. Lisaks rõhuavad mõlemad pragmaatilisi kaalutlusi- ühel juhul on tarvis õigesti arutleda valetamise ja petmise puhul (Wason), teisel aga lubamise ja kohustamise puhul (lihtsustatud). 4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? Newell & Simon (1972) eristasid 2 probleemilahendusstrateegi : Heuristikud ja Algoritmid. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse. 5
Mis on insight (taipamine)? Ootamatu teadlikkus suhetest erinevate ÕO10b elementide vahel, millel eelnevalt ei tundunud olevat seost. Mis iseloomustab süstemaatilist Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab L10b mõtlemist? suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristikud- mõtlemist lihtsustavad ÕO10b, L10b mõtlemisülesannetes heuristikuid reeglid, mis tagavad õige lahenduse kasutatakse? vaid tuttavatele probleemidele Kuidas mõjutavad teadmised ja Eksperidid töötlevad infot tõhusamalt, L10b, ÕO10b kogemused erinevate struktureerivad probleeme paremini mõtlemisülesannete lahendamist? ning kasutavad sobivaid heuristikuid
Analoogia Sümbol KASS cat Probleemilahendus · Algsituatsioon ? eesmärk, lõppsituatsioon · James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid · Harjutamine · Vigadest õppimine · Osadeks jaotamine · Tegevuste automatiseerumine Eksperdid ja algajad · deGroot (1966) ja Chase & Simon (1973) Algoritm ja heuristikud · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. · Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Mis on intelligentsus teaduslikus tähenduses? · Teaduslik psühholoogia Mida uuris Galton? · 1865 avaldas F. Galton artikli "Talendi ja iseloomu pärilikkus"
vigu? Mis tingimustel on samalaadsete ülesannete lahendamine lihtsam? Reegli ümberpööramist ei kontrollita. Eeltingimuste täitmise kontrollimine muudab lahendamise lihtsamaks. 4. Millised on algoritmide ja heuristikute abil mõtlemise puhul kummagi plussid ja miinused? · Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega Lolli kindlad. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eemärk saavutatakse Kiiremini jõuab lahenduseni. 5. Kas inimene, keda kolleegid iseloomustavad kui töökat, kohusetundlikku, konservatiivset ja detailides täpset on tõenäolisemalt insener või luuletaja? Miks? Insener, sest otsuse langetamisel toetutakse rohkem oma teadmistele. Kui tead mõnda inseneri
b. turvalisuse vajadus (ohu vältimise vajadus) c. sotsiaalsed vajadused (kuuluvustunde vajadus) d. tunnustusvajadus (eneseväärikustunde, tunnustamise vajadus) e. eneseaktualisatsioonivajadus (eneseteostus) kommunikatsioon ja veenmine: hoiakute muutmine allikas: ekspert usaldusväärsus allikate arv ja füüsiline lähedus teade: faktid emotsioonid mõjutatav: seotus teemaga ja ngo töötlemine immuunsus veenmise vastu (eelnevad teadmised) heuristikud: atraktiivsus nõustumine nendega, kes meeldib tuttav inimesed usuvad, eelistavad seda, millega on rohkem kokku puututud tunded Mitteverbaalne tasand suhtlemises müüt: iga liigutus tähendab midagi Vaatleja kaldub usaldama mitteverbaalseid signaale · tõlgendatakse seda, mille kohta on kategooriad (nt. tõlgendatakse liigutusi, mida on raamatus kajastatud) · kultuuris kindlad patternid (nt. kuidas teretame, ühistranspordis ei vaata lähedalseisjale silma)
Prototüübi teooria kategooriad prototüüpidena, iseloomulikud tunnused. Probleemid: mõsitetel pole häid/ei pruugi olla prototüüpe, liiga suur rõhk on tajul, on nii defineerivad kui ka prototüüpsed tunnused, tähtsad ka mõistetevahelised seosed. Lapse kõne areng foneemitaju.kõigi foneemide vs emakeele foneemide taju (l-r) LOE VIHIKUST EDASI Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine - Laialt määratletuna on mõtlemine peaaegu kogu psühholoogia, kitsalt defineerituna peaaegu mitte midagi sellest. Elemendid representatsioon (analoogia ja sümbol). Probleemi lahendus - probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega. Lahendamise võimalusteks katse-eksituse teel, meenutamise abi, loovalt, uudselt ülesannet lahendada, äkktaipamise teel lahendatavad ülesanded.
suure infohulga kaalutlevas reziimis töötlemine Mis on heuristik? Millistes Heuristiline mõtlemine toetub ÕO11, L11 mõtlemisülesannetes heuristikuid heuristikutele ehk mõtlemist kasutatakse? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus reziimis Otstarbekuselt jääb heuristiline mõtlemine süstemaatilisele alla vaid uudsetes ja abstraktsetes ülesannetes. Tuttavat ülesannet lahendav kogenud otsustaja võib
Prototüübiteooria- teooria, mille järgi arusaam sõna tähendusest põhineb keskmisel või tüüpilisel väärtusel. Mudeldamine (Hakkame mudeldama, kui kuuleme vanemate rääkimist) Imiteerimine (Kuuldud sõna sarnaselt väljaütlemine) Hoidekeel (Motherese)Lapsele kohandatud kõne – Laused on üldjuhul selgemad, eraldatud pausidega, laused on lühikesed. Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. 6 Lapsepõlve amneesia – Täiskasvanud ei mäleta tavaliselt sündmusi, mis on toimunud enne nende 3-4 eluaastat. Adaptatsioon: organismi võime sulanduda käesolevasse keskkonda. Sensomotoorne staadium-Laps õpib tundma maailma füüsiliste tegevuste kaudu, mille sooritamisega ta hakkama saab, Mõtlemise ja keele omandamine, Imikud
o Mentaalne struktuur (lahendamist soodustav või takistav) Takistuste ületamine probleemide lahendamisel: o Alaeesmärkide püstitamine o Tagasisuunas töötamine o Lõpplahendus o Ülesande ümbersõnastamine o Analoogia leidmine Algoritm- protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult (võtab kaua aega, võib keeruline olla selle jälgimine) Heuristikud- lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem, töötanud ja edule viinud (lennuõnnetuste analüüsimine) heuristik- strateegia otsuste kiireks langetamiseks, riskides eksimisega o Kättesaadavuse heuristik- kuivõrd lihtsasti suudetakse ette kujutada või meenutada küsimuse all olevat sündmust või olukorda o Esindavuse heuristik- o Kaksikprotsessi teooria—teooria, mille järgi otsuste langetamisega kaasneb kahte
Kui lasta õpilastel valida neile meelepärased õppemeetodid või õpetada neid õpilastele meelepärasel viisil ei aita me kuidagi kaasa nende arengule ega õppimisele vaid vastupidi me aitame hoopis pigem kaasa niisuguste omaduste või käitumisjoonte süvenemisele, mida tuleks hoopiski muuta. Iga õpetaja peaks kavandama õppetöö nii, et see kindlustaks kõigi õpilaste arengu. 27. Probleemülesannete psühholoogiline olemus. Mis on heuristikud ja kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada? (9.1) Probl. ülesannete lahendamises eristas Dewey 5 etappi: 1.Probleemi esitamine- teadvustada ning selgeks teha selle olemasolu. 2.Probl. defineerimine- defineeri probl. Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise tingimustest paku välja võimalikke lähenemisviise selle lahendamiseks. 4
kus ning mis oludes) ning hiljem kasutab ta seda enda arvates sobivad kohas. 1,5a laps valdab keskmiselt 25 sõna, 4-aastane aga 5000 sõna. 6- aastane u 15000 sõna. Keskmiselt õpitakse 10 sõna päevas. Aastaselt räägib laps üksikuid sõnu, 2-aastaselt paarsõnalisi lauseid. 4-aastane võib rääkida juba samamoodi nagu täiskasvanud. 22. Mõtlemine. Mõtlemise elemendid. Probleemilahendus. Algajad ja eksperdid. Algoritm ja heuristikud. Mõtlemine käsitletakse vaimset aktiivsust, mis seostub informatsiooni töötlemise ja mõistmisega ning suhtluse kasutamisega Mõtlemise elemendid Representatsioon:analoogia, sümbol Probleemilahendus - Algsituatsioon -> ? -> eesmärk, lõppsituatsioon James (1890): probleemide lahendamine kui otsing, mis toimub siis, kui tulemuseni viivad vahendid ei avaldu samaaegselt tulemusega Algajad ja eksperdid Harjutamine, Vigadest õppimine, Osadeks jaotamine,
positiivsete hoiakute ja õpimotivatsiooni kujundamisele õpilases. 12. Probleemülesannete psühholoogiline olemus. Mis on probleem? probleemülesanne? Heuristikute mõiste ja kuidas need aitavad probleemülesandeid lahendada? Polya probleemülesannete lahendamise heuristiline juhend . Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Probleem on tundmatu tuntus. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. POLYA: 1.saa ülesandest aru; 2.kavanda lahendusplaan; 3. Teosta planeeritu; 4.Vaata tagasi. Viimasel ajal on probleemülesannete lahendamise uurimisel üha enam hakatud huvi tundma algaja ja professionaali käitumise erinevuse vastu probleemsituatsioonides. Need uuringud näitavad, et
vastuse sisuline "toimetamine" või tsenseerimine (sotsiaalse soovitavuse või mainekujunduse efektid) Konteksti mõju vastustele - Väidetest arusaamine - Eelnevate väidete mõju järgnevate väidete reliaablusele (Knowles jt) 7 - Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta - Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) - Retrospektiivsete hinnangute probleemid - Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm Skaala kasutamine, vastamisstiilid VI LOENG Küsimused kirjanduse põhjal: Fleeson (2004): Mida tähendab isiksuseomadust väljendava seisundi või käitumisviisi indiviidisisene sagedusjaotus (density distribution)? Kuidas kujutada tavaelus ette joonisel 1 kujutatud isikute erinevust? Milliste omaduste puhul on indiviidisisene variatiivsus keskmiselt kõige suurem? Kõige väiksem?
mittealgoritmilise lahendusega ülesanded). Vt eelmist küsimust. - Ülesandeid, millel on vaid üks kindel lahendusviis, nimetatakse algoritmilise lahendusega ülesanneteks. - Ülesandeid, millel pole ühtset lahendusviisi, nimetatakse määratlemata lahendusviisiga ülesanneteks. 10. Heuristikute kasutamine probleemülesannete lahendamisel. Et määratlemata struktuuriga probleemide lahendamisel toimida siiski otstarbekamalt ja edukamalt, kasutatakse heuristikuid. Heuristikud on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised informatsiooni töötlemiseks ning ülesannete lahendamiseks, mis on osutunud kasulikuks määratlemata struktuuriga probleemidega tegelemiseks. Tüüpiliseks heuristiliseks soovituseks on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja milliseid on lahendamiseks vaja. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide
olemas, ilma mõtlemata reageerima. Psühholoogid on viimasel ajal avastanud hulga mõtlemise otseteid, mida me kõik oma igapäevaste otsuste tegemisel kasutame. Neid nimetatakse otsustuslikes heuristikuteks ja need otseteed toimivad paljuski samamoodi nagu reegel " kallis=hea", võimaldades lihtsustatud mõtlemist, mis enamasti on kasulik, kui võib mõnikord viia ka vigadeni, mis lähevad meile kalliks maksma. Siin kohal vaatame just neid heuristikud, mis ütlevad meile, millal uskuda või järgida seda, mida meile öeldakse. Võtame näiteks otsetee reegli, mis väidab, et " kui ekspert seda ütles, siis peab see tõsi olema". Selle asemel, et eksperdi argumentide üle järele mõtelda ja siis nendega nõustuda, ignoreerime me sageli argumente ja laseme end veenda lihtsalt eksperdistaatusest. Selline kalduvus mingis olukorras mehaaniliselt ühele info osale reageerida on , nagu
• Analoogia leidmine 37 38 Loovmõtlemine • Probleemidele uudsete lahenduste leidmine • Uudne ja funktsionaalne • Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Arvutite ja inimeste võrdlus • Kas inimesed ja arvutid lahendavad probleeme sarnaselt? • Newell & Simon (1972) eristasid kahte probleemilahendusstrateegiat: heuristikud ja algoritmid • Algoritm on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm- sammult. • Heuristikud on lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareegleid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud. Arengupsühholoogia • Haaramisrefleks- imikuea refleks, mis tingib lapse käelaba sulgumise rusikaks, kui käelaba puudutatakse. • Otsimisrefleks- imikueas imemise esilekutumisel, kui puudutada imiku suuümbrust
tulemuseni jõudmast. Tänu sellele on õigel lahendusel võimalik meie peal esile kerkida. Probleemiruum Kirjeldage probleemiruumi, kus toimub mõtlemisülesande lahendamine. Elemendid on lahenduse astmed (nt alg- ja lõpp-olukord). Probleemi lahendamine kujutab endast liikumist ühelt astmelt teisele. Ruum on seotud operaatoriga. Viimased mõjuvad lahenduse astmele ja tekitavad järgmise astme. Kogu protsess toimub kognitiivse süsteemi raamides. Kuivõrd kasulikud on heuristikud igapäevaelus? Heuristikud – rusikareeglid, lihtsustatud mõtlemise skeemid mis on omandatud kogemuse teel. Nende kasutamine ei vii alati õige lahenduseni kuid kasutatakse just ned sest siis võtab ülesade lahendamine vähem aega. Ekspertteadmised ja andekus Millist mõju avaldavad taustateadmised probleemide lahendamisele? Valdkonnaspetsiifilised teadmised on tähtsad. Üldvõimete erinevus ei ole ekspertide ja algajate eristamisel oluline.
Oppenh eimer (2008) Mis on Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mtlemist ÕO11, heuristik? lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid L11 Millistes tuttavatele probleemidele. Heuristikud võimaldavad eirata mõtlemisüles ebaolulist osa infotst ning neid saab käivitada ilmselt nii annetes kaalutlevas kui vaistlikus režiimis. heuristikuid kasutatakse? Kuidas mõjutavad teadmised ja kogemused erinevate mõtlemisüles annete lahendamist? 1. Kuidas Ajukoore representeerit motoorsete
lahendamisel. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete öölahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis. Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4
tähele keskkonda; tahetakse, et inimese käitumine on ettearvatav; ei ole aega olukorda analüüsida) ● Actor-observer bias – kalduvus omistada teiste inimeste käitumine sisemistele (dispositsioonidele) põhjustele ja enda käitumise välimistele (situatsioonilistele) mõjutajatele. ● Self serving bias – enda edu korral dispositsiooniline omistus; ebaedu korral põhjuste omistamine välistele teguritele. Sotsiaalse mõtlemise rusikareeglid ehk heuristikud. Kättesaadavuse heuristik – hindame mingi sündmuse toimumise sagedust või tavapärasust lähtudes sellest, kui kergesti meenuvad vastavad näited. Mida kiiremini suudame meenutada seda sagedasemad nad tunduvad. Kuid samamoodi püsivad meeles ka erakordsed sündmused. Vead: dramaatilised ja ebatavalised juhtumid püsivad hästi meeles, nt. lapsepõlvetraumad; lennukatastroofi näidatakse uudistes – tekib hirm lendamise ees.
Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest. Probleemüleannete lahendamisoskuste õpetamissõimalusi. Sageli arvatakse, et probleemülesannete lahendamisega on tegemist vaid matemaatikas. Tegelikult seisneb kogu teadlik elu probleemide lahendamises. Probleemi tekkimiseks peab tajuma ületatavat lõhet tuntu ja tundmatu vahel. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise. Probleemülesannete lahendamise etapid: DEWEY 1.Probleemi esitamine(teadvusta või lase selgitada); 2.Probleemi defineerimine (määratle lähteandmed ja eesmärgiks olev lõppseis. Arvesta lahendusviisile esitatavaid nõudeid); 3.Hüpoteeside pakkumine (paku välja võimalikke lähenemisviise lahendamiseks); 4
DEDUKTIIVNE JÄRELDAMINE Spontaansuse kadumine Ignoreerimine Mittehuvitumine Pidev kaeblemine Varjamine. Süstemaatiline mõtlemine rakendab algoritme ehk reegleid, mis tagavad alati õige lahenduse. Süstemaatilist mõtlemist iseloomustab suure infohulga kaalutlevas režiimis töötlemine Heuristiline mõtlemine toetub heuristikutele ehk mõtlemist lihtsustavatele reeglitele, mis tagavad õige lahenduse vaid tuttavatele probleemidele Heuristikud võimaldavad eirata ebaolulist osa infost ning neid saab käivitada ilmselt nii kaalutlevas kui vaistlikus režiimis Süstemaatilist ja heuristilist mõtlemist saab rakendada erinevates mõtlemisülesannetes. Seekord vaatame lähemalt nende rolle otsustamisel. Ratsionaalsust võib defineerida kahel moel – läbi mõtlemise protsessi ja tulemuse Mõtlemisprotsessi ratsionaalsus on sünonüümne süstemaatilisusega Otstarbekuselt jääb
Autobiograafiline mälu ja teadmised isiksuse kohta Episoodilised ja semantilised enesekohased teadmised (S.Klein; Tulving) Retrospektiivsete hinnangute probleemid-episoodiline amneesia- puuduvad episoodilised mälestused, säilunud semant mälu MÄLU- Episoodiline mälu- isiklikud teadmised. Semantiline- üldistatud, abstraktsed teadmised. Abstraktsed teadmised- enda ja teiste isiksus om kohta. Spetsiifilised mälestused- lihtsustavad abs otsuste tegemist Heuristikud sageduse ja kestuse hinnangutes- ankurdamine- teiste võrdlemine endaga, eelmise vastusega võrdlemine tipu ja lõpu reegel- sündmuste meeldivuse retsospektiivsetes hinnangutes - kui halb protseduur ja seda pikendada 2min mis on ainult kergelt ebameeldiv, siis mäletatakse kogu sündmust lühemana kui tegelikult oli Testivastuste võrreldavus Võrdlusrühm- võrdleme end teistega. Referentsgrupp- võib olla võrreldamatu kui mõjutatud kult vah erinevuste poolest
ülesande ümberstruktureerimine. Takistuste ületamine analoogia-abil mõtlemises: 1. sobiva info leidmine, mis võimaldab luua analoogiat. 2. osa sobiva info ülekandmine uudsesse valdkonda. 3. lahendatava ülesande kohta järelduste tegemine. Probleemide lahendamise strateegiad: 1. algoritm – on protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult. Algoritm garanteerib õige lahenduse leidmise, kuid selleni jõudmine võtab aega. 2. Heuristikud – on 29 lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule viinud. Heuristiku kasutamine ei garanteeri edu, kuid tavaliselt siiski eesmärk saavutatakse. Teadmised – teadvused kajastatud asjad. taipamine e. ahhaa!- kogemus - taipamine toimub kõik- või- mitte midagi
Arenda kogutud info tegevuskavaks; Veendu, et lõppvastus on õige. Probleemiga on tegemist siis, kui meil on vaja saavutada mõni eesmärk, aga me ei tea, kuidas seda teha. Määratletud struktuuriga ülesanded lahenevad algoritmi järgi. Määratlemata struktuuriga probleemidel puudub kindel lahendusviis ja sageli pole ka kriteeriume lahenduse õigsuse hindamiseks. Määratlemata struktuuriga probleemide lahendamiseks kasutatakse heuristikuid. HEURISTIKUD on üldised soovitused, käsitlusviisid ja protseduurilised suunised info töötlemiseks ning ülesannete lahendamiseks, mis on osutunud kasulikuks määratlemata struktuuriga probleemidega tegelemisel. Tüüpiliseks soovituseks: alguses välja selgitada, millised andmed on antud, milliseid on lahendamiseks vaja. Heuristikud ei anna kindlat retsepti probleemide lahendamiseks pigem aitavad paremini orienteeruda probleemi olemuses ja leida hüpotetilisi lahendusviise.
inimene oma mõtlemismustri vastavalt sellele. Nt. kui hea sõber reedab mind, olen ülikiiresti võimeline muutma oma käitumist • Inimesel on üldiselt kalduvus hoida maailma võimalikult lihtsa ja arusaadavana. • Paindlikkus vs. paindumatus. Mõned inimesed (isiksusehäiretega) väga rigiidsed, pole võimelised oma seisukohti muutma. Lihtsustatud maailm Eelsoodumuste vastasmõju- kogemused lähevad vastuollu Esindatavuse heuristikud- kõik blondiidid on lollid, kõik paksud on rõõmsad Milleks? • Me vajame kognitiivseid strateegiad, mis aitaksid meil saavutada võimalikult head otsused, edu ja „ratsionaalsus“ isegi siis, kui meil ei ole piisavalt vaimseid ressursse. • Selleks on meil vaja lihtsaid viise mõtestada maailma meie ümber – strateegiaid, mis lubavad meil läbi töödelda väga palju infot ja teha „piisavalt häid“ otsuseid kulutades ainult minimaalsel määral
Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine Uudne ja funktsionaalne Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid: (Wallas, 1926) Ettevalmistus Inkubatsioon ei tegele probleemiga aktiivselt Illuminatsioon Kontrollimine Algoritm - protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult Heuristikud - lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud Arengupsühholoogia Motoorne areng: 1,5.a. trepist üles-alla 2.a. tagurpidi kõnnib, jookseb, võtab asju maast; kritseldab paberile 2,5.a. hüppab kahel jalal, seisab varvastel 3.a hoiab ühel jalal tasakaalu; ei värvi hästi raamatuid, pole hea koordinatsioon 4.a. trepist alla üks aste ühe jalaga 5.a. sõidab rattaga; silm-käsi koostöö selles vanuses hea Taju:
Ülesande ümberstruktureerimine Analoogia leidmine Loovmõtlemine Probleemidele uudsete lahenduste leidmine Uudne ja funktsionaalne Loova lahenduse aluseks võib olla ümberstruktureerimine või ka analoogiline mõtlemine Etapid: (Wallas, 1926) Ettevalmistus Inkubatsioon – ei tegele probleemiga aktiivselt Illuminatsioon Kontrollimine Algoritm - protseduur, kus kõik operatsioonid, mis eesmärgi saavutamiseks on vajalikud, läbitakse samm-sammult Heuristikud - lihtsustatud mõtlemise skeemid, trikid ja rusikareeglid, mis on varem töötanud ja edule (eesmärgile) viinud Arengupsühholoogia Motoorne areng: 1,5.a. trepist üles-alla 2.a. tagurpidi kõnnib, jookseb, võtab asju maast; kritseldab paberile 2,5.a. hüppab kahel jalal, seisab varvastel 3.a hoiab ühel jalal tasakaalu; ei värvi hästi raamatuid, pole hea koordinatsioon 4.a. trepist alla üks aste ühe jalaga 5.a. sõidab rattaga; silm-käsi koostöö selles vanuses hea Taju:
üldse laheneda isegi siis kui me teame eesmärki kuhu lahendusega jõuda. Selleks aga, et siiski ülesannete lahendamisel toimida otstarbekalt ja arukalt kasut. heuristikuid- üldised soovitused, suunised info töötlemiseks ja ülesannete lahendamiseks. Tüüpiline heuristikute soovitus on probleemülesande lahendamise alguses välja selgitada, millised andmed on antud ja millised on lahendamiseks vaja. Heuristikud aitavad orienteeruda probleemi olemuses ja leida lahendusviise. Erinevad arusaamad probleemülesannete lahendamise etappidest (Dewey ja Polya näitel). Probl. ülesannete lahendamises eristas Dewey 5 etappi1.Probleemi esitamine- teadvustada ning selgeks teha selle olemasolu.2.Probl. defineerimine- defineeri probl. Määratle lähteandmed ja lõppseis, kuhu välja jõuda 3. Hüpoteesi pakkumine- lähtudes probl. definitsioonist ja lahendamise
annaabi.ee 
