Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Henno Käo". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
käo, henno, lugusi, noorpagana, vares, põnev, juttu, siil, kass, lugusid, lugude, konkursil, miku, ahjukoll, õppinud, päkapikud, dondijutud, napakad, telekat, jõulud, jutte, südamlik, juttude, poisi, juhendaja, taluniku, pojana, keskkoolis, kunstikooli, tootsi, lastekirjanikuna, temalt, omaette, keeruka, tondid, tulnukad, kosmosest, pihta, satiirHenno Käo Elukäik Henno Käo on lõpetanud Kahtla kooli. Ta on 6ppinud Tartu Kunstikoolis ja Eesti Riiklikus Kunstiinsituudis. Kunstnikuna on Henno Käo enim tuntud raamatute illustraatorina, ta on loonud ka pastell- ja akvarellmaale ning kujundanud eksliibriseid. Henno Käo on Peoleo uks asutajatest! Tunnustused 1992 Nukitsa konkurss III koht ("Oliüks", 1989) 1994 Nukitsa konkurss I koht ("Tondijutud", 1993) 1994 AS Bürootarvete ja Kultuurilehe eriauhind ("Väike Kahvatu Kummitus", 1994) 1998 Nukitsa konkurss III koht ("Olematu saar?", 1997) 1999 "Miku-Manni oma raamat" konkurss ("Kusagil mujal", 2000) 2001 Valgetähe medaliklassi teenetemärk 2002 Nukitsa konkurss I koht ("Kusagil mujal", 2002) 2002 Karl Eduard Söödi lasteluule aastaauhind (luulekogu "Hinge
Tõus kirjutamises ja kirjastamises tõmbab kaasa ka raamatuillustreerimise, mida küll riiklikul tasandil endiselt ei toetata, kuid mille möödapääsmatuses lasteraamatu puhul keegi enam ei kahtle. Silmas tasub pidada Pille Tammela, Alvar Jaaksoni, Kamille Saabre, Elina Sildre, Marja-Liisa Platsi, Katrin Ehrlichi jpt töid. Eriti väärib esiletõstmist noor raamatuillustraator Pent Talvet, kes oma esimese raamatu, Sass Henno ,,Mereröövlimängu" (2005) illustratsioonides jätkab omanäolise käekirjaga Ilon Wiklandi ja Edgar Valteri tööde esteetikat. (Künnap, Sinijärv 2005: 7) 1.7. Uus tõus eesti lastekirjanduses Oma sügavaima mõõna läbinud, on eesti algupärane lastekirjandus teinud läbi võimsa arengu, mis Loomingu 2006. aasta lastekirjanduse aastaülevaates annab põhjust hüüdeks ,,Lõpetuseks rõõmustagem: elame õnnelikul ajal! Kui palju ilmub häid raamatuid!" (Urmet 2007: 587).
Oskar Luts ,,Nukitsamees”- nõid on halb, kimbutab lapsi, hoides Itit ja Kustit vangistuses. Kalju Kangur ,,Timbu- Limbu ja kaval kääbus”- nõid kuri, jube. Saksatamm ,,Võlur Sinku- Vinku ja nõiatrall”- Piia- Miia mängumaal nõiamoorid, kelle nõidumised alati viltu lähevad. P. Sauter ,,Lasteraamat”- 2 nõida, kelleks on tavalised inimesed. Nimetage fantaasiaraamatuid (+autorid), milles on tegelasteks loomad Põldma ,,Lepatriinude jõulud.” H. Käo ,,Kusagil mujal.” Nimetage eesti lasteraamatuid (vähemalt 5), mille põhjal on tehtud multifilm (teada ka filmi režissööri). * E. Raud ,,Naksitrallid” R: Avo Paisik. *Huviline filmikaamera R: Ants Kivirähk * Silvia Väljal ,,Jussikese seitse sõpra” R: H. Pars. *Ellen Niit ,,Suur maalritöö”R: A. Järvine.*Aino Pervik,,Kunksmoor” R: H. Pars. Milliste tuntud lastelaulude või luuletuste põhjal on tehtud multifilimid? A. Dahlberg „Mutionu pidu“
...................................60 Jaan Kaplinski......................................................................................................................................62 Ilmar Trull............................................................................................................................................64 Robert Vaidlo........................................................................................................................................64 Henno Käo............................................................................................................................................65 Helle Laas.............................................................................................................................................65 Piret Raud.............................................................................................................................................67 Kristiina Kass....................................
seda kinnitab teatri-, tele- ja filmikunstnike huvi A. Perviku raamatute vastu ( R. Krusten 1995: 211). Aino Pervik on alati olnud minu üks lemmik kirjanik, sest tema raamatud on väga huvitavad, harivad, õpetlikud…, seda loetelu võiks jätkata. Minu referaadi eesmärgiks ongi tutvustada ka teistele Perviku lasteloomingut, seega panen rõhku kirjaniku lastekirjanduslikule panusele. Töö kirjutamiselt toetusin vastavale kirjandusele, kus oli juttu Aino Pervikust. Kindlasti suur protsent lastest naudib Aino Perviku loomingut ja tunnevad selle lugemisest täit mõnu. AINO PERVIKU ELULUGU Pervik, Aino (kodanikunimi Raud), lastekirjanik, proosakirjanik, luuletaja ja ilukirjanduse tõlkija. A. Pervik sündis 22. aprillil 1932. aastal Rakveres velskri perekonnas. Keskhariduse sai Tallinnas, õppis 1950-1955 Tartu Riiklikus Ülikoolis aj. – keeleteaduskonnas, lõpetas soome- ugri keelte erialal
alla. Varese ilmumist eluhoonete lähedusse on võrreldes ronga ilmumisega peetud vähem surma, loomahävingu, ikalduse ja sõja endeks ning rohkem äparduse, pahanduse, tüli, halva teate saamise endeks. Põhjus, miks varest rahvauskumustes nõialinnuks või targaks linnuks nimetatakse, on arvatud peituvat tema ettenägemisvõimes. Regivärsilistes rahvalauludes vahendab ta surma- või sõjasõnumit. Varese poole pöördumisel kasutati samasuguseid sõnu nagu ronga puhul: vares, vares, kui sa head tead, siis karju veel, kui halba, siis lehvita tiibu või nokitse varbaid! Seejärel jälgiti, mida lind ette võtab. Nii lühi- kui pikaaegsetes ilmaprognoo- sides on vares märksa populaarsem kui saatuse-ennetes. KÜNNIVARES. Seletusmuistendi järgi saavad mustadeks varesteks või hakkideks need ron- gapojad, keda vana ronk suurel reedel enne päikesetõusu ristida ei jõua. Ronk pidavat oma pojad enne päeva Emajões ära ristima, muidu jäävat need mustadeks varesteks
saates Augustivalgus aastal 2003: ,,Lihtsalt ajakirjandus Tartus tundus mulle selline koht, kuhu on väga lihtne sisse saada. Ma kunagi pole tahtnud saada ajakirjanikuks, selliseks, kes teeb saateid: istub ja küsitleb teisi. Mul pole inimestelt midagi küsida.'' Aastal 1996 astus Andrus Kivirähk Eesti Kirjanike Liitu. Aastast 1990 kuulub Eesti Üliõpilaste Seltsi. Ta töötab Eesti Päevalehes, kus suur osa tema tekste on ka esmaavaldatud. Hariduselt ajakirjanik. Kirjutab lugusid seeriatena. Neis tegutseb isik, kelle pilgu läbi maailmast räägitakse. See isik on mõnikord välja mõeldud (Orav, Seljanka), mõnikord aga on tal tuntud prominendi nimi, hääl ja nägu. Igaühel on oma monomanne vaatenurk või eluviis, mille ta on absolutiseerinud. Ta on toonud eesti kirjandusse täiesti uue huumori. Vana huumor oli sotsiaalne, uus aga absurdne. Naerab eestlaste rahvustunnete ja kõigi pühade asjade üle Alustas humoreskidega 15 aastaselt
Ma valisin ta sellepärast, et ta on üsna tuntud kirjanik ning ma olen tema raamatuid lugenud ja need on mulle meeldinud. Andrus Kivirähk on 40-aastane Eesti kirjanik ja ajakirjanik. Andrusel on naine, ning kolm last. Ta on sotsioloog Juhan Kivirähi ja Tiina Kivirähhi vend. Andrus on kirjutanud selle ajaga palju raamatuid ning näidendeid, minu lemmikuteks on ,,Ivan Orava mälestused, ehk, Minevik kui helesinised mäed'' ning ,,Rehepapp''. Viimasest teen ma ka oma referaadis juttu. Referaadis teen ma juttu ka Andruse elust, mis on olnud hästi huvitav. 3 Kivirähk linnulennult Tulevane klassik Andrus Kivirähk sündis 17. augustil 1970.aastal. Tema esimesed lood ilmusid kirjanike leksikoni andmetel 1984. Lõpetas Tallinna 32. Keskkooli 1988 aastal ja siirus õppima Tartu Ülikooli ajakirjandust 1988-1993. Ja kuigi Kivirähk on
P ja V jäävad hundi kõhtu. Kõrvad-silmad-käed-suu Jahimees päästis P ja V ära, P pani H Lõpus otsene moraal noortele neidudele: „Ma ütlen küll kive kõhtu ja H kukkus surnult maha. „hunt“, aga mõtlen hoopis neid „hunte“, kes hulguvad linnatänavail ja saadavad mahedat juttu puhudes tüdrukuid P loeb moraali: „Elu seeski ei jookse sa koduukseni. Teadke siis, tüdrukud, et need „hundid“ on enam üksi tee pealt ära metsa alla, kui metsas elavatest huntidest palju hullemad.“ ema on selle sulle ära keelanud.“ Järgmine kord pandi V juures uks lukku ja enne kui P koju läheb, veetakse õue
vorme. Iseloomustab kõnekeelsus, suur lihtlausete osakaal, suurtähtede puudumine lause alguses, ingliskeelsed poplaulu katkendid või käibefraasid. Jutt koondub tihti mingi vägivaldse situatsiooni ümber, kriminaalsed teemad. Tegelased lihtsad inimesed, neid iseloomustab trots ja küünilisus, pessimistlik hoiak kapitalistliku maailma suhtes, omavahelistes suhetes ja üleüldse elu suhtes. Ei ole väga sügavmõtteline, nt 3 täh, et raamatu vahel on 3 juttu, mitte mingi sümbolistlik/religioosne vms tähendus:D Lood ei ole narratiivsed, pigem näeme lugu läbi erinevate teadvuste, vaatepunktide, dialoogide. Tegelaskujud on hajuvad, autor ei püüa nende tegudele sügavat psühholoogilist põhjendust otsida. Trotsitakse tradits realismi karakteri loomet. Samasse kategooriasse kuulub ka Chaneldior’i raamat „Kontrolli alt väljas“, kohaliku sarimõrtsuka mõttemaailm.
Teksti kirjutamist mõjutavad erinevad asjad: lugejate ootused, poliitiline olukord jne. Unt ei saa koolipoisina rääkida paljudest asjadest, kuna HKK teksti taga peame nägema üht suurt ja olulis lugejat kirjandusõpetajat Vello Saaget, kes on nii Undi kui teiste 8 keskkoolis käinute suur inspireerija ja julgustaja. Unt kirjutab nii nagu koolipoiss ikka nagu õpetajale meeldib. BIÖ Undi viimane romaan. Selles on juttu saksa teatrilavastajast ja teoreetikus Brechtist, kelle elust on valitud episood, mida Unt dokumentaalsust ja fiktsionaalsust segades esitab. See on episood, kui Brecht on Soomes maapaos koos Brechtiga saabuvad sinna tema naine, tema armuke ja tema sekretärist armuke. Unt kujutab, kuidas see seltskond suhtleb soome kultuuritegelastega. Suur osa tekstis Brechti enda monoloogid erinevatel teemadel. Seegi raamat sisaldab hulgaliselt erinevaid muid dokumente ja muud tüüpi kirjutusi
Lõpumeel: Tõnu Õnnepalu ,,Lõpetuse ingel" lõpumeele sõnastamise katsed dialoogis kunsti, religiooni ja loodusega, sõjamotiiv, pre-apokalüptiline kirjandus. See jätkub ka viimases raamatus ,,Valede kataloog. Inglise aed" (2017). Keskendub lõppemise ideele, mitte ainult iseenda jõu lõppemise ja nõrkuse motiivile, vaid ka üleüldisema lõpu ideele. Stefano Tani: 21. sajandi metafoorid: 3 suuremat juhtkujundit/metafoori, mille ümber luuakse lugusid, esitatakse küsimusi, proovitakse otsida mingeid vastuseid: Ekraanid (iseenda vaatamine, s.t ühiskondlikku olemist, mis on tegelikult ohutu iseendaga olemine, ekraan on peegli ja kaitse funktsioonis); Alzheimeri tõbi puudutab mälu (iseenda või mina tühjaksvalgumine, mälu delegeerimine, maailma tõbi informatsiooni hulga suurenemise tõttu. Subjekti võime informatsiooniga toime tulla järjest väheneb). Zombid see on supermetafoor
,,Kuues sõrm" ja ,,Pea suu". Mõlemas jutus on üks teistsmeline ehk peategelane, kellest jutt käib. Nende kahe teismelise probleemid on erinevad, kuid kohati ka kattuvad. On uuritud teismelise/teismeliste probleeme ja neile lahendusi leitud. Teismelisi on erinevaid, nad erinevad üksteisest välimuse ja iseloomu poolest, mõned on rohkem arenenud ja mõned mitte. Neil kõigil on erinevad huvid, väärtushinnangud ja maailmavaated. On otsitud ka kasvatusteadlaste lugusid, mida nad on murdeealistest kirjutanud ja milliseid lahendusi leidnud. Paljud noored käivad psühholoogide juures ehk on juttu ka sellest kas teismelised on sinna vabatahtlikult läinud või on nad sinna alaealistekomisjoni poolt määratud ning mis põhjusel. Küsitlesin Tartu Erakooli seitsmendat, kaheksandat ja üheksandat klassi. Vastajaid oli 47. Seitsmendal klassil olid enamasti sarnased vastused, see näitab, et kõik on sarnasel tasemel. Nii oli ka kaheksanda ja üheksanda klassiga
kättesaamatuks. Mets on oluline sümbol Liivi teostes. Eduard Vilde (1865-1933) Esimene professionaalne kirjanik. Esimene, kes kirjutamisega end ära elatas. Päris mõisateenijate perekonnast. 18ndal eluaastal alustas ajakirjanikuna. Rändab Euroopas. Võtab osa ülestõusust ja karistushirmus põgenjeb Euroopasse. Kirjutanud 33 köidet, väga produktiivne. Palju kirjutas loomingu esimesel perioodil kui ajalehes töötas. Kirjutas ajalehte lehetäite juttu. Juba nende töödega saatis teda menu. Abiellus, aga omas palju armulugusid. I periood nalja vilde. Kergesisulised põnevus ja naljajutud. ,,Minu esimesed triibulised" lapsepõlve meenutused. Mõisa noorhärraga pidi mängima, aga talle oli kõik keelatud. Läks mõisahärraga tiigile purjetama ukse ja tõrre kaanega. ,,Musta mantliga mees" efektne algus. Krahvi süüdistatakse mõrvas. Mustas mantlis mees, arst, nägi kuidas krahv sillalt mehe alla lükkas
olla elu lõpuni. Viimastel perioodidel julgeb ta ka sagedamini Tartus käia ja tegelikult sellest ajast on pärit mitmed tuntud Undi lavastused. Tähtlavastused juhtuvad olema pigem Vanemuises kui Draamateatris, kus ta tegelikult lavastaja on. VI loeng Mati Unt jätkub... Uni lapselõpvekodu ja Lutsu lapsepõlvekodu on võrdlemisi lähestikku. Undi loomingus on Tartu osa ka oluline, tema kohalolu Eesti proosas on muljetavaldav ja mitmetähenduslik. 1963 Hüvasti, kollane kass – kooliromaan, ka armastusromaan. Mingi aeg oli ta ka kohustulik kirjandus kooliprogrammides. Unt distantseerus sellest raamatust hiljem ning ütles, et seda raamatut ei tohiks sundida koolis lugema, sest see sisaldab endas kuuekümnendanalikke valesid ning kirjutas uue romaani „Tere, kollane kass!“. See on mingis mõttes oluline, sest ta annab ühe esimestest tõsistest märkidest, et võib-olla hakkab ka midagi
noor ameerika lõunaosariiklane, kes pürib kirjanikuks; teosest on tehtud edukas film). Autobiograafiline jutustus „Nähtav pimedus“ (1990) depressiooni õudustest. Loengute lühikonspektid. 7. loeng - Italo Calvino jt itaalia kirjanikke 7. loeng Italo Calvino 1923 – 1985 Sündis Kuubas. Novellist, romaanikirjanik, tõlkija, esseist ja ajakirjanik. Leidlik jutuvestja, kelle meeleolukaid lugusid täidab alltekstina moraalne ja filosoofiline tähendus. Tugevasti mõjutatud valmižanrist, selle mänglevast fantaasiast ja moraalsest sisust. Kasutab selliseid võtteid nagu iroonia, sümbolism, satiir ja allegooria ühes realistliku detailitäpsusega, käsitleb armastuse, võõrandumise, eksistentsi ja identiteedi teemasid. Õppis Torino ülikoolis agronoomiat ja inglise kirjandust. Isa töötas botaanika-aias, siit sage looduseteema Calvino loomingus. Varased jutud 1940
Meeste naiste kooselu sellises vormis nagu tänapäev . Katoliku kiriku abielu lahutumatuse põhjendusmüüt. Antropoloogiliselt pole see väga tavaline. Probleem, et on mingid müütilised põhjendused, mis sarnanevad primitiivsetes ühiskondades olnud põhjendusmüütidega. otsiaalsete suhete mobiilsus on.... Evolutsionistlik antropoloogia läheb veidi teistmoodi nende loomislugude kallale. Miks on üldse hakatud selliseid lugusid rääkima, et oli selline suur hiiglane ja jumalad mõtlesid, et temaga tuleb midagi ette võtta, ta tapetakse, tema kehast saab maa, verest jõed, järved, mered... Tegemist on maailma primitiivse seletusega. Tekib mingisugune skeem. Tylor eeldab, et inimesed on algusest peale püüdnud maailma ratsionaalselt liigendada. See idee on üle võetud kogu kultuur- ja sotsiaalantropoloogiasse. Filosoofia - püüd ümbritsevat maailma korrastada, klassifitseerida, panna süsteemid paika.
1970ndate algus on Undi elus kriisiaeg, mida oskas loominguliselt ära kasutada. Mati Undi teoste välja andmine polnud lihtne. ,,Hüvasti, kollane kass" (1963) realistlik põhi, noorusromantiline põhimõte. Armastuslugu, eneseotsimine, kooliromaan. Esimene eraldi raamat (varajane tulek, 18a), suhtus sellesse kriitiliselt, sest see sisaldab 1960ndate valesid ning on seotud poliitiliste teemadega ja siis kirjutas ,,Tere, kollane kass!" (1992) -õpetussõnad tulevad kassilt, kes on kõnelema hakanud. Kassid on Mati Undi jaoks tähtsad olnud nii kirjanduses kui ka eraelus. Unt muudab oma kirjutamisviisi. Iga järgmine teos on eelmise teose eitus. Teeb uue, mis nagu tühistaks eelmise. ,,Võlg" (1964) omaaja noorsookirjanduse tunnusmärgid samuti olemas. Noorte probleemid, spetsiifiline vaatenurk. Uunduslik Mati Unt algab selle teosega.
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
mõned mälestuskillud: onu Leo saksa sõjaväe mundris, käigud botaanikaaeda, kukk Jaani kiriku tornis, mis paistis aknasse ja ka Eesti Rahva Muuseum Raadil. Järgneb aga 1944 ja hulk sõjamälestusi. Magavat last tassiti pesukorviga keldrisse varjule, vahel tuli tal ka pikki tunde, isegi terve öö varjendites, näiteks botaanikaaia mäe sees. Varjendites oli Jaani sõnul huvitav, täiskasvanutel polnud midagi asjalikku teha ja nad rääkisid huvitavaid lugusid ja tegelesid lastega. Pere oli mitmel pool - Haaslaval, Vastse-Kuustes ja Sauel Tallinna lähedal sõjapaos. Sõjajärgse aja mälestustest on ta kirjutanud pikalt raamatus "Kust tuli öö" Raamat ei ole päris dokumentaalne, kõik oluline on tal kogetud. Ürgfilosoofiliste ja buddhistlikus filosoofias tuttavate küsimuste juurde jõudis ta lapsepõlves mitmel puhul. Algkooliõpilasena sai talle selgeks, et ta on värvipime - daltoonik.
dusnähtuste kirjeldamisega, püüdes neid asetada laiemasse teaduslikku raamistusse. Nii selgitatakse nimetatud raamatu lõppu paigutatud lisas ka selle sisu kokku võtvaid abstraktseid mõisteid. See sõna l o o d u s tähendab kõiki Jumalast loodud asju. Üksikuid asju looduses kutsutakse l o o d u d a s j a d e k s , l o o d u s e k e h a d e k s , ehk l o o m a d e k s . Asju aga, mis inimene oma käega on teinud, kutsu- takse kunst-asjadeks. Juttu ja õpetust üksikuist looduse asjadest kutsutak- se l o o d u s e l o o k s ja l o o d u s e õ p e t u s e k s . (Kunder 1879: 104) Sama autor kirjutas ka kolm "koolmeistritele ja koolidele" adresseeri- tud raamatut, mis käsitlesid põhjalikumalt "elajate, taimede ja mineraa- Eesti looduskirjanduse lugu 247 lide riike", pakkudes teadmisi kivimite ja elusolendite ehituse kohta ning
3) Rühma juhid kujunesid iseseisvateks 3 album sisaldab:Prantsuse sümbolistide luulet Ch Baudelaire ,,Raibe". Johannes Randvere ,,Ruth"- esseeliklühi romaan. Kujutb kirjeldust ideaalsest naisest Siuru- (1917- 1920)- Logo- linnu tiibadega inimene. Selle kujundas Nikolai Triik. Liikmeid oli kuus: Marie Under, Artur Adson- luuletaja; F. Tuglas- eestvedaja; August Gailit, Hendrik Visnapuu, Johannes Semper. Läksid ära Gailit ja Visnapuu. Tulid asemele August Alle- luuletaja; Johannes Vares Barbarus. Rühmitus tuli kokku protestistlikus ümbruses. Andsid välja 3 albumit. Avaldasid oma liikmete teoseid: 1917 Marie Underi sonetid ,, Ekstaas" ,,Ah toredaim on elamine maine". Hendrik Visnapuu ,,Amores (lahkus ajaluule pärast). A. Adson luule kogu ,,Pierro"- narr. Raha teenimiseks korraldasid nad tuluõhtuid. Hakkas lagunema: 1) Aeg suruspeale, tajusid, et ei suuda lilledest ja armastusest rääkida, kui on sõda 2) Kujunesid välja isiksusteks
· Siurulaste motoks oli ,,Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud"- Tuglas. · Esikkogud: Marie Under ,,Sonetid", Hendrik Visnapuu ,,Amores", Johannes Semper ,,Pierrot", Artur Adson ,,Henge Palango", August Gailit ,,Saatana karusell" · 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Vares Barbarus, ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest · Tähtsus:Viis luule uuele tasemele nii sisult kui vormilt · Luules kasutati sümbolismi ja impressionismi, millest tekkis- Uusromantism ,,Tarapita" 1921-1922 · Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas · Kuulusid: Siuru + Jaan Kärner · Tähtis oli elulähedus liikumine
Endla Tegova - surnud. "Laulatatud." - Räägib küla inimeste elust. Ta kirjutas ainult romaane. Ühe romaani kirjutas ta siis, kui ta veel kutsekoolis käis. Albert Uustuld - tegi laule "Silmad" ise noote ei tundnud. Põhiteos "Tuulte tallermaa" - paik Vahase saarel(30- ndatel). Lembit Uustulnd kirjutas "Kiikhobune..." "Meremehed ja jumalad" Jaanus Tamm - Luuletaja. Pärit SÜG- ist, praegu elab veel. Andekas luuletaja Luulekogu "Öö laulud." Kirjutas head lasteluulet. Henno Käo - Lastekirjanik, illustraator Valjalast PILET NR.5 -AUGUST KITZBERGI DRAAMALOOMING , "KAUKA JUMAL" , " LIBAHUNT" 1855-1927, pärit Pärnumaalt ; On kirjutanud memuaare , mälestusi, jutustusi ("Maimu"). Kirjutab algul külaseltside tarbeks näidendeid ("Punga Mart ja Uba Kaarel"). Järgmisena 3 näidendit "Tuulte pöörises" (1906)draama , kutselise teatri sünd, Vanemuine . Räägib 5nda aasta revolutsioonist Eestis. Kõige vähem lavastatud. Raskesti valmiv
TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor
Don Jose matab ta maha. See tehtud, läheb ta esimesse politseijaoskonda ning annab ennast üles. Minu arust on selle loo sõnumiks, et armastus keerab kõik pahupidi. PILET NR.6 1.JUHAN LIIVI LOOMINGU ÜLEVAADE. JUHAN LIIVI LUULE. LUULETUS PEAST. Proosa Jutulooming langeb aega, mil Liiv töötas ajalehtede juures. Näiteks ,,Pildikene Peipsi rannalt", ,,Joak", ,,Õnnelik juhtumine", kogumik ,,10 lugu". Pärast 1888.aastat avaldas 40 lühemat ja 4 pikemat juttu. Tuntumad ,,Vari", ,,Käkimäe kägu", lühijutud ,,Peipsi peal" ja ,,Igapäevane lugu", jutt Punasoo Marist ehk laiemas mõistes tublist eesti naisest. ,,Vari" on autobiograafiline jutustus, sest Liiv leidis, et selles oli koos ta enese lapse-, karja- ja noormehepõli ning isegi ta kurb armastusromaan. Kirjutas ka miniatuure ehk laaste, näiteks ,,Varblane", ,,Ilus suvepäev oli" ja ,,Ega me ometi sellepärast vihased ole?..." Luule Liivi luules võib eristada nelja tüüpi luulet
linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on subjektiivne ja kujutuslik, nii et Toomas Liiv näeb põhjust tõmmata paralleele Tuglase uusromantiliste novellidega (Liiv 1985: 716). Valtoni fantaasiamängud on allutatud intellektuaalsele huvile, mis on neid käimapanevaks mootoriks. Määramatust ja võimalikkust manifesteerib ,,Mustamäe armastuse" raam. Avanovelli ,,Roostetanud nael" jutustaja pakub naela seletamiseks välja terve rea lugusid, kuid jätab valiku tegemata tekst lõpeb mõttepunktidega. Lõpunovell ,,Mina" demonstreerib ,,mina" määratlematust ,,teiste" (inimeste, õunte, putukate jne) positsioonilt. Sellises raamis mõjub püsivuse ja samasuse apoloogia novellis ,,Pärast unenägusid" puhtirooniliselt. Valtoni maailmades ei tööta ei põhjuslikkuse printsiip ega loogikareeglid. Kui tegelikkust kontrollivad seadused ei kejti, võib toimuda kõikmõeldavaid metafoore. Valtoni maailmad on tehtud justkui
Maailmakirjandus II (keskajast klassitsismini) KA keskaja ja vararenessansi antoloogia, RA Renessansi antoloogia MKL maailmakirjanduse lugemik keskkoolile. Lisaks: V.Zirmunski Väliskirjanduse ajalugu. Maailmakirjandus I. Keskajast valgustuseni. Õpik keskkoolile. (või Antiikajast valgustuseni). Kindlasti lugeda. John Donne luuletaja, kelle luule enamik eestikeelsest tõlkest on maailmakirjanduse keskkooli lugemikus, mida on raske kätte saada. Üht kolmest antoloogiast peab olema korralikult lugenud. M. Bahtin ,,Valitud tööd" esseest ,,Aja ja kronotoobi vormid romaanis" peatükid V, VI, VII. Näitab narratiivide põhitüüpe, mis on läbinud erinevaid aegu. Kurtna, A ja Talvet, J. Boccaccio elust ja loomingust. (Dekameroni saatesõnas ka 1993, aga seda on raske kätte saada.). Talvet, J. Hispaania vaim. (selle käsitlused Keskaja ja vararenessansi hisp luule", ,,Tor
Paljud luuletused on pühendatud õpilastele. Tema monoodilises lüürikas (nt. hümnid) on kesksel kohal tundekülluse ja siirusega kirjeldatud armuelamused. Peamotiiv: armastus, enamasti õnnetu ning vastamata armastus. Tuntud ka hümnid jumalatele Kasutas mitmekesist värsimõõtu (nt. S.stroof). Säilinud palju katkendeid, kuid tervikuna vaid "Hümn Aphroditele". Ovidius (1. saj eKr 1.saj pKr) sai advokaadi hariduse. Hea oraator. Põnev elu. Looming jaguneb 3-ks: 1) Lembeluule 2) Mütoloogiline luule 3)Pagendusaja looming 1.teos ,,Amores" (tõlkes armastuslaulud) - seal on 49 luuletust, mis on pühendatud ühele daamile: Corinnale. Need on vaimukad luuletused, samas ka veidi siivutud, nilbed. Autor on väga ennast imetlev. O. irvitab asjade üle, mida peetakse pühaks. Puudub aukartus Jumala ja keisri ees. 2. luulekogu ,,Läkitused" need on mütoloogiliste naiskangelaste kirjad oma armastatule. Nt
Rühmitus andis välja ka ajakirja ,,Tarapita", mida ilmus kokku seitse numbrit. Tarapita hääbumine on seotud rühmituses siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanikkude Liidu loomisega 1922.a. sügisel. Tunded tagaplaanil. Ajaluule- kujutas tegelikkust ,,Ärgem tappgem inimesi!"- Visnapuu 5. Saaremaa kirjanduselu, ühe teose/autori läbivaatus Saaremaa kirjanduselule on 200 aastane ajalugu. Esimesed inimesed, kes hakkasid lugusid kirjutama olid baltisakslastest kirikutegelased, kuna nad pidid jutlusi pidama. Willmann Kärla pastor. ,,Jutud ja tegud" õpetlikud, manitsevad lood Lutse Pilguse mõisa omanik. ,,Saaremaa juturaamat" kalapüük, röövimisel käimine Peeter Südda (1830 1893) oli Kärla köster, õpetaja, koorijuht ja literaat. Sai kuulsaks Suure Tõllu lugude avaldajana teoses "Väikene vana varanduse vakk ehk Saaremaa vägimees Suur Tõll" (1883) sisaldab muistendeid
Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti (Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud, poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada "Pisuhänd" oma kosjavankri ette
Kalevipoeg ei saanud seda enam kätte. Mõõgaga rääkides läksid tal sõnad sassi ning Kalevipoeg ütles kogemata, et mõõk tal jalad alt ära raiuks ja mõõk tegigi seda. Kalevipoeg läks taevasse ning, et ta seal niisama ei istuks pandi Kalevipoeg põrguväravat valvama. ........... Kalevipoeg Eesti rahva eepos Kogunud ja ümber töötanud Fr. R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks (6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3
tüdinenud õiendavatest kodukanadest ja otsivad paremaid mujalt.” (Masing 1998:158) 10 Tänapäeva eesti inimese kujutlus haldjast ehk kes haldjas on olnud ja kelleks ta on saanud Kuid sellele vastukaaluks leidub jutte ka meessoost metshaldjatest, kes ausatele tütarlastele kosja tulevad. Lapsed, kes sellest abielust sünnivad on teistest inimestest tugevuse ja mõistuse poolest üle ning nende juttu on kuulda seitsme versta kaugusele4 (Eisen 1995:50). Teine näide kõneleb näkist ja tütarlapsest. Nägus talupojariideis poiss peatas teel käiva tüdruku ja palus tal oma pead sügada. Samal ajal kinnitas ta tüdruku oma vöö külge, aga jäi ise tüdruku sügamise peale magama. Juhtus siis naine mööda minema ja küsima, mis lahti on. Tüdruk jutustas ja pääses nii rihma küljest lahti. Poiss aga magas sügavalt, avatud suust paistmas kalahambad5 (Keightley 1850:290).
annaabi.ee 
