Henriku Liivimaa kroonika Henriku Liivimaa kroonika on preester Henriku kirjutatud misjonikroonika, mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti ala elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses. Kroonika on kirjutatud ladina keeles ning tõenäoliselt ajavahemikus 12241227. Oletatavasti kirjutati see aruandena paavsti legaadile Modena Wilhelmile. Kroonika tegevus algab 12. sajandi lõpust, mil Liivimaale tuli esimene piiskop Meinhard ning lõppeb 1227. aastaga, mil saarlased sakslastele alistusid. Teose põhiosa käsitleb eestlastevastast võitlust, ent palju ruumi on pühendatud ka Läti alal elanud hõimude alistamise kirjeldamisele. Seega on kroonika peamiseks allikaks tolleaegse Eesti ja Läti ajaloo kohta. Ehkki Henriku vaated on igati piiskop Alberti meelsed, tunnustab ta ka eestlaste meelekindlust ja visadust oma maa kaitsmisel. Tema kirjeldused tunduvad enamjaolt olevat küllaltki tõelähedased, ...
Liivimaa kroonikad 13 kuni 17 sajandil 13 saj. 1 . Läti Hendriku Liivimaa Kroonika. Kirja pandud 1224 27 ladina keeles. Kirjutatud ristisõdijate vaatepunktist. Tähtsus: · ainus sedavõrd põhjalik kirjalik mälestusmärk, mis käsitleb perioodi, mida tuntakse eestlaste muistse vabadusvõitlusena. · Ka keeleajalooline väärtus: kohanimede järgi on võimalik näha keele arengut ja muutumist. Ilukirjanduslik funktsioon: õhtusöömaaegadel ettelugemine.
Linnus pidas vastu. 1224 (august) - Teine Tartu vallutamise katse. Tapa talgud. Sakslaste edu. Maa-alade jaotus: Alberti vend Hermann => Ugandi residents Otepääl. Mõõgavendade ordu => Sakala, resident Viljandi. Taani => Rävala-Harju. Paavst => Virumaa, Järvamaa, Läänemaa. 1227.aasta algus - Ristivägi asus teele saaremaale. Muhu linnus vallutati, armtud tapatalgud. Valjala linnus - ründajad võtsid rahu pakkumise vastu, algas massiline ristimine. Selle sõjakäiguga lõppeb Läti Hendriku kroonika ja seda loetakse muistse vabadusvõitluse lõpuks TÖÖ ALLIKATEGA "LÄTI HENDRIKU MADISEPÄEVA LAHIND" 1. Koguti kokku suur sõjavägi. Eestlased kutsuti kõikidest maakondadest kokku (6000 meest). Räägisid läbi Venemaaga. 2. Suhteliselt head suhted olid eestlaste ja venelaste vahel. Üks pool pidi teist aitama ja vastupidi. Vastastikune abi. 3
Esemed olid paremini töödeldud, samuti ilmusid uued täiustatumad töö- ja tarberiistad. 4. Milliseid muutusi tõi inimese elus kaasa metalliaja algus? V: Metalliaeg tõi kaasa metall esemeid. KÜS 5-8 5. Pronksiaja kultuur Eestis. V: Hakati valmistsama pronksist relvi ja esemeid. Tekkisid esimesed kindlustatud asulad ja varunduslik ebavõrdsus. 6. Nimetage ajalooallikaid, mis iseloomustavad muinasaega Eestis! V: Piiskop Hendriku kroonika. 7. Milline on tähtsaim kirjalik allikas, mis kirjeldab eestlaste eluolu muinasaja lõpul? Kes oli selle autor? Mis keeles oli see kirjutatud? V: Piiskop Hendriku kroonika, autor: Hendriku ja keel: Ladina 8. Nimeta 8 suuremat maakonda! V: Rävala, Harjumaa, Järvamaa, Virumaa, Saaremaa, Sakala, Ugandi ja Lääne-Eesti. KÜS 9-12 9. Kirjelda eestlaste muinasusundit. V: Eestlased olid oma jumalad, näiteks nagu taara ja uhu. Usund oli animism ehk
Lembitu Lembitu on muistse Eesti kõige kuulsaim vanem-sõjapealik. Mees, kes on hilisematel aegadel rahvusliku suurmehena andnud nime küll allveelaevale, küll tänavale või õmblusvabrikule. Ometi, kui küsime endalt, mida me Lembitust üldse teame, peame kurvastusega tõdema, et üpris vähe. Lembitu on meie muistse vabadussõja üks väljapaistvamaid juhte, sest tema nimi esineb Läti Hendriku kroonikas kokku 14 korral, kui aga peaks paika pidama Sulev Vahtre oletus, et ka Vytamas (Võidumees) märgib kroonikas Lembitut, siis koguni 15 korral. Peaagu et ainukesed allikad Lembitust ongi Läti Hendriku kroonikast ja arheoloogilistest leidudest. Ajal, mil Lembitu Läti Hendriku lehekülgedele jõudis, oli ta igal juhul juba kogenud sõjamees, kes ei võtnud võitlustest osa mitte enam lihtsalt sõdalasena, vaid kuningana - sõjaretkede juhina.
............................................................6 7. LISAD..............................................................................................................8 8. KASUTATUD KIRJANDUS..........................................................................9 9. 1. SISSEJUHATUS Valisin Visnapuu sellepärast, et ta tundus huvitav. Temast ei ole ma eriti midagi kuulnud ja huvitav oli tema kohta lugeda. Kuhu ta kuulus ja millega ta oma elu jooksul tegeles. Hendriku luulekogu ,,amores" valisin just selle pärast, et seal olid huvitad luuletused. Materjali leidsin enamuse internetist. Visnapuu teematilisi lehekülgi eriti palju . Referaadi töö ehitasin üles nii, et kogusin kõigepealt materjali ja salvestasin selle enda jaoks, siis alles hakkasin seda lahti mõtestama ja kirja panema. 2. HENDRIK VISNAPUU ELUST Hendrik Visnapuu sündinud 1890 Helmekülas ja suri sõjapõgenikuna New York´is Long Islandil 1951
Kagu-Eestis kääpad; tänapäevani püsivalt säiluinud külade ja külasarase kujunemine Viikingiajaga lõpeb Eesti ajaloos periood, kus andmed tuginevad üksnes arheloogistele leidudele. Algab suurte muutuste aeg nii Euroopas, kui ka tollastel Eesti aladel HILISRAUAAEG 1050-1227 MUINASAEG Muinasaja lõpp. Ajaloo uurimisel lisanduvad nüüd arheoloogilistele andmeteel ka kirjalikud allikad. Tähtsaim allikas on Läti Hendriku kroonika, mis küll kajastab 13.sajandi Eestit so hilisrauaaja lõppu, kuid selles kirjeldatavad nähtused esinesid siin ilmselt juba varemgi Taani hindamisraamat annab ülevaate Põhja-Eesti asustusest. Hilisrauaajal tekkisid paljud ainelise ja vaimse kultuuri ilmingud, mis püsisid talupojakultuuris 19.sajandidni Olulised välised mõjutegurid hilisrauaaegsele Eestile: Skandinaavlaste ristiusku minek Arengud Venemaal: naabruses kujunesid Novgorod kui mõjukas
KROONIKA Siim-Markus Post Joonas Jõgi Karl Henri Kaljus Juhendaja: Kadri Kivirand Mis on kroonika? Kroonika on ajaraamat, esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail,
Lõhavere Linnamägi Lõhavere linnamägi on muinaseesti linnamägi Viljandimaal, Olustvere ja Suure-Jaani vahel. Eesti muinasvanema Lembitu linnuseks peetud Lõhavere on ühtlasi ka üks põhjalikumaid uuritud linnamägesid Eestis. Ka Läti Hendriku kroonikas mainitakse Sakala vanema Lembitu linnust "Castrum Leole" nime all. Lõhavere linnuse avastajaks oli 1880. aasta suvel kooliõpetaja, arheoloog Jaan Jung, kes teostas seal ka esimesed kaevamised. Tema oli ka esimene, kes pidas linnust Lembitule kuuluvaks, mida hilisemad uurimused ka kinnitasid. Põhjalikumalt on linnust arheoloogiliselt uuritud Harri Moora juhtimisel. Leiumaterjal kinnitab, et Lõhavere oli linnusena kasutusel 12.-13. saj
Põletamismatused usuti, et nii vabaneb hing kiiremini kehast. Loodusobjektidesse lähtuti seisukohalt nagu mina talle, nõnda tema mulle. Seepärast suhtuti loodusobjektidesse sõbralikult ja heatahtlikult. Kogu loodust peeti omataoliseks ja austati sellele samavääriliselt. Kõikjal esines teatud vaime ja haldjaid, kes asustasid vett, maad, metsa ja ka kod. Nad olid kindla paiga hoidjad ja kaitsjad. Konkreetsetest jumalatest nimetarakse Läti Hendriku koornikas vaid Tarapitat (Taarat). Võrreldes Eesti ja naaberrahvaste muinasusundeid torkab silma, et meil oli väga vähe suuremaid ja tähtsamaid kõrgjumalaid. Seda on peetud eestlaste usundi omapäraks. Samas võis allajäämine muistses vabadusvõitluses kaasa tuua esmajoones vanade kõrgjumalate austamise olulise vähenemise. Vaimud, haldjad ja jumalad polnud inimeste suhtes ei hea- ega pahatahtlikud, siiski oli vaja nendega hästi läbi saada
Oluline osa oli ka haldjatel, kellega pidi hästi läbi saama. Igal kodul oli majahaldjas, kellele toitu jäeti. Lisaks oli kujunenud arvamus, et mõningatel inimestel on erilised võimed, kes tegelesid ennustamise, ravimisega jne. Kujunesid välja pühad kohad ja arvatakse, et toimusid ohverdused. Ohvrikohti nimetatakse hiiedeks. Tekkisid ohvrikivid. On teada, et olid olemas jumalad. Taara ehk Tarapita on kõige tuntum tänu sellele, et teda mainiti Läti Hendriku kroonikas. Ta oli jumal, keda ilmselt austati mitmetes maakondades. Umbes 12. saj alguses algas üha suurem kokkupuude ristiusuga. Kaupmehed, kes tulid paganatega kauplema, tõid endaga kaasa vaimulikke ja munki, kes läbirääkimisi pidasid. Keskajal oli kirik ühiskonna mõjuvõimsamaid ning usk jumalasse oli tugev. Valitsejateks said vaimulikud. Varauusajal kristluse tähtsus vähenes, sest tekkisid erinevad ususõjad ning vastureformatsioon
Tallinn on meile kõigile kindlasti väga kallis. Esiteks on ta meie riigi pealinn, teiseks on see paljude sünnilinn ja paljudele on ta ka kodulinn. Kuna Tallinn on ka mulle väga tähtis, siis kirjutan tema minevikust. Läbi ajaloo on Tallinnat nimetatud erinevate nimedega. Näiteks paljud Vene kroonikad nimetavad teda Kolõvaniks. Sitsiilia kuninga Roger II õukondlane joonistas 1154. aastal maailmakaardile Kaleweny, mida peetakse Tallinnaks. Läti Hendriku Liivimaa kroonikas nimetatakse Tallinna aga hoopis Lindaniseks. 1536. aastal mainiti esmakordselt seda Tallinnana. Sakslased on seda linna nimetanud ka Revalaks, mis on arvatavasti tuletatud teda ümbritsenud muinas-maakonna Rävala järgi. Tallinna nimi arvatakse olevat tulnud taani keelest, mis tõlkes tähendas Taani linna. Oma pika eksisteerimis aja jooksul on Tallinn olnud nii iseseisev, kuid kuulunud ka erinevate riikide koosseisu
13. saj sündmused tõid Eesti alede muusikasse vihjeid eestlaste laulmisest Läti Hendriku ,,Liivimaa kroonikast", tekkis palju kirikuid ja hakkas levima kirikulaul. Kirmes- on ilmalikud pidustused kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. Martin Lutheri uuendused Eestis: *ametisse määrati kohalikku keelt mõistvaid vaimulikke et usku rahvale lähemale tuua, *Püüti kaasa laulma panna ka kogudust. Linnamuusikute tegevus 16 saj: *Linnamuusikute ja magistraali vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva
Berthold- Piiskop, kel oli liivlastega erimeelsused, mistõttu ta Saksamaale tagasi pöördus Albert- Breemeni toomhärra, kes pühitseti pärast Bertholdi piiskopiks, oli vallutussõja peamine juht ning rajas 1201. aastal liivlaste asula kohale Riia linna Neitsi Maarja- Algupäraselt Jeesuse ema, kelle järgi hakati vallutatud Eesti ja Läti ala nimetama Maarjamaaks Kaupo- oli liivlaste olulisemaid vanemaid 13. sajandi alguses Lembitu- Lõhavere linnuse vanem, keda on mainitud Läti Hendriku kroonikas, kus ta peamiselt paistis silma sõjaretkedel. Vürst Vladimir- vürst, kes Ugandi ristimise pärast tegi 1216. Aasta sügisel sinna rüüsteretke Voldemar 2- taanlaste kuningas, kes juhtis 1219. Aastal taanlaste laevastikku Tallinna sadamasse Johan- rootslaste noor kuningas, kes tungis oma väega 1220. Aasta suvel Läänemaale
Geograafias on statistilised andmed, näiteks kui suur on sündimiste ja suremiste vahe e. iive. Geograafias on ka faktid, näiteks mis aegkonnas tekkisid kivimid. Ajaloos on aga säilinud erinevad kirjalikud allikad, tänu millele on üldse võimalik ajalugu uurida. Ajalugu võib muutuda, kuna arheoloogiliste kaevamiste tulemustena leitakse uusi leide. Eesti ajalugu küündib 11 000 aasta vanuseni ning kõige rohkem teavet saame Läti Hendriku kroonikast. Eesti- kui ka võõrkeeltes õpitakse toetuma aprioorsetele ning empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. Grammatika õppimisel toetutakse empiirilistele argumentidele, kuna väga suur fakt on see, et g,b,d ning k,p,t on sulghäälikud. Empiirilised teadmised ei tee inimest harituks. Igal inimesel peaksid olema ka enda uskumused ja arusaamad erinevatest asjadest.
Sappho Keskaeg 4-14saj. Klerikaaline(kiriku) Eepos, lüürika,draama Villon ,,Suur- ja väike kirjandus, hakkavad rüütli- ja destament" välja kujunema linnakrirjandus Eestis: Läti esimesed eesti erinevate rahvaste Hendriku keelsed sõnad ja kirjanduses Liivimaa laused. kroonika 1224- 1227 a. Renessanss 14-16 Humanism(inimesed Novell, romaan, sonett Cervantos ,,Don Quijote" saj
Filmitegijad: 1.Vennad Parikased,2.Märska,3.Urmas E.Liiv ,4.Hans Roosipuu,5.Elmo Nüganen,6. Arvo Iho,7.Kaljo Kiisk,8. Jüri Müür, 9.Arvo Okk, 10.Priit Pärn Näitlejad: 1.Ita Ever, 2.Helgi Sallo, 3.Marko Matvere, 4.Mait Malmstein, 5.Mirtel Pohla, 6.Hellend Peep, 8. Mart Avandi, 9.Ott Sepp, 10.Priit Võigemast.Eesti Filmid: 1.Sügisball, 2.Klass ,3.Stiilipidu, 4.Malev, 5.Sigade Revolutsioon, 6.Nimed Marmortahvlil, 7.Nipernaadi, 8.Nukitsamees, 9.Viimne Reliikvia, 10.Kevade Läti Hendriku Kroonikas 1205 aastast kirjas teade 1. Teatrilaadsest etendusest.Teatritegevust soodustas Martin Lutheri algatatud usuuuenduse reformatsioon.1. Etendus Androoslanna.1. asjaarmastajate teater kujunes Tallinna 1784. Janseni juhatusel alustas tegevust lauluselts Vanemuine. Tallinnas ja Tartus toimusid 1. Seansid 1896 aastal,Pärnud 1898. 1908 asutati Tallinnas 1. Paikkino,tummfilmi õitseaeg 1920,helifilm tuli 1930. 1. Eestlasest filmitegija oli fotograaf Johannes Pääsuke. 1914 valmis 1
Eesti kirjakeele algusaeg Laura Tumala Carmen Leet LiisaMargit Paats Renate Prees Reelika Vihvelin Raili Mõisama Sissejuhatus Vanad teksid · annavad teadmisi kirjakeeles kasutusel olnud sõnavara ja grammatika kohta · lubavad teha järeldusi kirja ja keelekultuuri arengust · võimaldavad jälgida keele arengut Esimesed eestikeelsed kirjapanekud Hendriku "Liivimaa kroonika" · Ladinakeelne · Vähe eestikeelseid sõnavorme 13. saj Taani hindamisraamat · Hõlmab maavaldussuhete registrit · Enamik selles allikas sisalduvatest kohanimedest säilinud tänapäevani Eesti kirjakeele algusaeg 16.sajandil · Kirikukeele ajajärk ehk eesti kirjakeele varasem arengujärk · Eestis kujunes välja lõunaeesti kirjakeel ja põhjaeesti kirjakeel · Eestikeelset kirjasõna pole 16.sajandist palju säilinud
osata kasutada, siis on raske keemilisi valemeid kokku panna. Geograafias ja ajaloos toetutakse samuti empiirilistele argumentidele. Geograafias on igasugused statistilised andmed, näiteks palju elab kuskil linnas inimesi ühe ruutkilomeetri kohta. Geograafias on ka faktid, näiteks mis aegkonnas tekkisid kivimid. Ajaloos on vanadest aegadest säilinud tekstid, millest teadlased üritavad aru saada ning selle sisu edasi anda. Eesti muinasajaloost saame teada väga palju Läti Hendriku kroonikast. Arvan, et keeleõpetuses toetutakse nii aprioorsetele kui ka empiirilistele argumentidele. Kirjanduses õpitakse ajastuste klassikuid nagu näiteks romantismi ja renessanssi kirjamehi ning luuletajaid. 9. klassis lugesin romantismi ajastu üht suurimat teost, milleks oli Alexander Dumas ,,Kolm Musketäri." Samas, kui õpitakse grammatikat, siis toetutakse empiirilistele argumentidele. Näiteks see on fakt, et g, b, d ning k, p, t on sulghäälikud.
Sissejuhatus Eesti muusikasse 26. jaanuar 2012. a. 12:07 · Folkloori ülestähendused on alles siis, kui vanarahvalaul on juba hääbumas. · Eestlaste laulmistavadest võib leida juhuslike märkusi vanadest kroonikatest (Läti Hendriku Liivimaa kroonika) · Ristiusu levik eestimaal on u 12. saj. · Jumalateenistusega seotud laul ja retsiteerimisega · Kultuuri keskmeks kirik · Oluliste kontaktidele rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab kristlike pühade seos meie kalendrilauludega (kadri- ja mardipäev) · Vaimulikumuusika kõrval ka ilmalik. VANEM RAHVALAUL (Regilaul) UUEM RAHVALAUL
Esemelised ajalooallikad(arheoloogilia). Muistiseid on kahte liiki. Kinnismuistised asulad, hauad, põllud. Irdmuistised tööriistad, relvad, potikillud. Arheoloogiline kultuur sarnased leiud, mis pärinevad teatud kindlast ajavahemikust ja piirkonnast. Lisaks esemelistele allikatele on ka kirjalikud, mis on loodud teiste rahvaste poolt, as in mitte eestlaste. Andmeid on võimalik leida Vana-Rooma allikatest(kõige varasemad), Skandinaavia saagadest, Vene kroonikatest, Hendriku Liivimaa kroonikatest. Need andmed on üsna juhuslikud, kuna eesmärgiks polnud eestlaste elu kirjeldamine. Muinasaeg algas esimeste inimeste saabumisega Eesti aladele. Kestis kuni muistse vabadusvõistluseni 1208-1227. Inimesed saabusid siia umbes 9000 a eKr. Muinasaeg jaguneb erinevateks perioodideks. Kõige varasem on vanem kiviaeg. Muistne Eesti algab keskmise kiviaja ehk mesoliitikumiga 9000-5000 eKr. Tegemist oli ühe ja sama
EESTI KIRJANDUS BALTI FILMI- JA MEEDIAKOOLIS. Kordamine eksamiks Liivimaa kroonikad (Läti Hendriku kroonika; Liivimaa noorem riimkroonika; Balthasar Russowi kroonika). Läti Hendriku kroonika 1224-1227, kujutab eestlaste muistset vabadusvõistlust (ristisõda). Kroonika on kirjutatud ristisõdijate pilgu läbi, erapooletult.Algne tekst ladinakeelne. Kroonikast leiab kattuvusi teiste maade kroonikatega, nt "Vanem Edda", kus kordub südame söömise motiiv. Andrei Hvostov, on hakanud kirjutama Henriku kroonikaid tänapäevses vormis, andes vihje, milline või tegelikult maailm siis olla.
kus hakati rajama kivilinnust. Linnuse valmides lahkus kuningas jättes sinna kaitsemeeskonna. Saarlased otsustasid seda ära kasutada ja asuti organiseerima vastulööki. Õpiti ehitama ka kiviheitemasinaid. Linnus piirati sisse ja vallutati. Sõnum saavutatud edust saadeti kõikjale üle Eesti. Vabastati Varbola linnus. 1223.a. jaanuaris tungisid eestlased Viljandi linnuses kallale sakslastele. Tapeti orduvendi, sulaseid, kaupmehi ja isegi foogt. Läti Hendriku sõnul kiskusid eestlased Järva foogtil Hebbel südame välja. Vastuhaku käigus vabastati ka Otepää ja Tartu. Kiire ja otsustava tegutsemise käigus õnnestus tagasi oma valdusesse saada kogu maa v.a. Tallinn. Peagi alustasid vaenuväed uuesti retki Lõuna-Eestisse, millele eestlased vastasid omapoolsete sõjakäikudega. 1223.a. suvel piirasid sakslased Viljandi linnust. Eestlased olid sunnitud lõpuks alistuma ja laskma end ristida. Eestlased said aru, et oma jõududest ei piisa
Eesti kirjandus 1. Varaseim kirjalik allikas eesti keelest 13.saj läti Hendriku Liivimaa kroonika, mis kirjutatud ladina keeles. Esimene eesti keelne raamat katekismus ilmus 1525. Esimene säilinud eesti keelne raamat Wanradi ja Koelli katekismus. Piibel ilmus täielikul kujul 1739, selle tõlkis Jüri pastor Anton Thor Helle, kirjutatud põhja eesti keeles. Tänu sellele pääses võidule põhja eesti keel. ,,Lühike õpetus" 18. saj väljaanne, kus jagatakse talupoegadele õpetusi talupidamiseks ja haiguste raviks
Eesti ajaloo perioodid Kiviaeg (paleoliitikum, mesoliitikum, neoliitikum) 2,6 miljonit 1800 eKr Asustuse teke mesoliitikumis ~ 9000 eKr. Savinõude kasutusele võtt neoliitikumis Pronksaeg 1800 500 eKr Püsiasutuse teke, põlluharimine ja karjakasvatus Rauaaeg 500 eKr 1200 pKr Keskaeg 12. 15/16. sajand Esimene kirjalik ajaloo allikas Läti Hendriku Liivimaa kroonika. Muistne Vabadusvõitlus eestlaste vallutamine sakslaste, rootslaste ja taanlaste poolt. Uusaeg 16. 18/19. sajand 1558 1583 Liivi sõda Eesti läks Rootsi võimu alla 1700 1721 Põhjasõda Eesti läks Vene võimu alla Lähiajalugu 20. sajand 1914 1918 Esimene maailmasõda 1918 Eesti iseseisvus 1918 1920 Vabadussõda 1939 1945 Teine maailmasõda, mille tulemusel Eestis kehtestati Vene võim 1991 Eesti Vabariigi taasisesesvumine
21. Mis on juhuluule? Kes kirjutas? Millal? Miks? Iseloomusta 22. Käsu Hand ja tema tähtsus 23. Mis on õpetlik ditaktiline kirjandus? Nimeta kirjanike. 24. Miks nimetatakse Mannteufeli Hulluks Krafiks? 25. Sentimentaalne kirjandus. 26. Masing. Tähtsus eesti keeles 27. Peterson. Looming. Miks me peame teda nii tähtsaks. Mida kirjutas. 1. Vanimeid eesti keelseid ühes tähendusi võis leida kroonikatest 2. Läti Hendriku kroonika mis käsitleb tänapäeva Eesti ja Läti alal elanud rahvaste ristimist ja alistamist sakslastele 13. sajandi alguses (13 saj) Laula, laula, pappi! Liivimaa vanem riimkroonika (13 saj lõpp) Liivimaa noorem riimkroonika (14 saj Haeneke) Russowi Liivimaa kroonika 3. Vanim eesti keelne raamat on aastast 1525, aga see pole säilinud. Vanim säilinud eesti keelne raamat on aastas 1535 ja see oli kateksimus. Wanradti ja Koelli 4. 5
sõjamehed. Misjonärid teadsid kuidas ärgitada vastaseid sisetülidele ja oskasid hästi manipuleerida. c) aja pikku tuli eestlastel elavjõust puudust. d) Polnud ühtset riiki ja naabritega tugevaid suhteid. Tagajärjed 1)sajanditeks sätestati võõrvõim . 2)eestlased muutusid alamkihiks oma enese maal . 3)eestlased kaotasid oma vanemad 4)võõra võimuga kaasnesid lääne-euroopa kultuuri mõjud. Tekkisid sidemed selle kultuuriruumiga. Liivimaa kroonika Läti Hendriku teos (saksa preester ,kes osales liivimaa vallutamises) . Tähtsaim ajalooallikas Liivimaa ristisõja kohta. Originaal oli ladina keeles, pole säilinud. Oli subjektiivne.
13.saj tekkis ja hakkas arenema Eesti kirjakultuur, kui eestlaste asustatud aladele tulid sakslased ja taanlased. Esimesed eestikeelsed sõnad ,,Laula, laula, pappi!'' ladinakeelsesse ajaraamatusse(Hendriku Liivimaa kroonika) preester Hendrik. Valgustaja teadmiste levitaja, silmaringi laiendaja piibel ristiusu õpetuse aluseks olev pühade tekstide kogu juhuluule mingi sündmuse pidulikustamiseks kirjutatud tarbeluule estofiil eesti keelt ja kultuuri harrastav muust rahvusest isik kalendrilisa kalendaariumile järgnev osa kalendris 1825 Lübecki raad arestis vaadi raamatutega, mida taheti saata Riiga. Seal olid Saksakeelsed
Rahvalooming Puhkpillid pasunad, sarved, vilepillid, torupillid, roopill, parmupill Keelpillid kannel, rootsi kannel Löökpillid jauram, lokulaud, Lõõtspill Rahvatantsud labajalavalss, polka, pikk ingliska Ristiusu tulek Eestimaale sai alguse 12. sajandil. Esimesed vihjed eestlaste laulmise kohta, pärinevad Taani ajaloolase kroonikast (1172) 13. sajand tõi kaasa ulatusliku risti usustamise ja sellest perioodist pärinevad vihjed Läti Hendriku Liivimaa kroonikast. Alates sellest perioodist hakati ehitama kirikuid, mis tõi kaasa pillide levimise (orel). Esimesed andmed kirikuoralitest pärinevad aastast 1329. Mil määral ladina keelne kirikulaul võime vaid oletada. Kloostrikoolides õppis ka eesti poisse. Suuremate kirikute ja kloostrite juures peeti pärast jumalateenistust kirmeseid. Võeti linnamuusikud palgale. 1585. sai alguse Eesti esimene kõrgem kool - Jesuiidi kolleegium
varju tavakodanikud. Viidi kaasa loomad, toit ja muu vajalik. Rauaajal oli ka viikingiajastu 9. 10. saj. 1187 arvatavasti saarlased ja eestlased hävitasid Rootsis Sigtuna linna. 10. 13. saj. Eesti oli jagatud maakondadeks ja kihelkondadeks. Eesti aladel oli 8 suurt maakonda. Ja nende vahel veel 4 väikemaakonda e. suurkihelkonda. Kihelkondade juhti Eestis nimetati vanemateks. LEMBITU Leola linnus. Maleva - sõjavägi Läti Hendriku kroonikas kirjapandule teame muistsest sõjaväest. Põlluharimine: kahevälja ja kolmeväljasüsteem. Kaheväljasüsteemi puhul üks poolt põllust kandis vilja, teine pool puhkas. Kolmeväljasüsteemil kaks osa põllust kandsid vilja ja kolmas puhkas. Järgimisel aastal tehti vahetust. Põllumaad saadi juurde metsade arvelt alepõllundus. Mets raiuti maha ja seejärel pandi põlema, tuhk oli hea väetis. Tuhk kandis aga
Eesti muinasaeg Muinasaeg e. esiaeg-aeg, mille kohta puuduvad kirjalikud allikad.(13.saj alguseni, Läti Hendriku kroonika). Uuritakse muististe järgi Arheoloogia-teadus, mis uurib muinasaega. Malev- eestlaste sõjaline üksus Vakus-maksustamis piirkond. Kinnismuistis- matmispaigad, hooned, linnused Irdmuistis- ehted, tööriistad, relvad Aalooline aeg- aeg, mida uuritakse kirjalike ajaloo allikate põhjal Muinasaja periodiseerimine- Määravaks on tööriista materjal Kiviaeg: (4 milj aastat tagasi) vanem kiviaeg e paleoliitikum- Eestis puudub inimasustus keskmine mesoliitikum u 9000-5000 eKr
"Kliendi soov" (1999) "Spitzbergeni nokturn" (1999) "Kindel linn" (1999) "Kõik võimalused maailmas" (1999) "Koobassaare heinaküün" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (1) (2000) "Eeben" (2000) "Nad tulevad täna öösel!" (2) (2000) "Diplomitöö" (2000) "Sierra Titauna nekropol" (2000) "Aleana" (2000) ""Kuningas Christeri Mõõk" ja Ingrid" (2000) "Sindbadi kaheksas reis" (2000) "Heeringakaupmees Hendriku mõrsja" (2000) "Sild üle vaevavete" (2000) "Rabaröövel" (2000) "Meninos da rua" (2000) "Isa süda" (2001) "Fusion" (2001) "Kevade tulek" (2001) "Mees Assisi linnast" (2001) "Liiga hilja" (2001) "Veneetsia peeglite mõistatus" (2001) "Paroodiad" (2001) "Uneparandaja" (2001) "Pengringeerion" (2001) "Kord kuult (The Order from the Moon)" (2001) "Sõber selvas" (2001) "Terve maailm" (2001)
2 Esimese n-ö surmaliik, millest 19. sajandi ja 20. sajandi vahelisel perioodil eesti kirjanduses tihti juttu oli on hukkamine, mille jagan omakorda kolmeks: üldiselt lubamatu hukkamine, ebaõiglastel põhjustel omavoliline hukkamine ja mingilmääral põhjendatud õiglane hukkamine. Üldiselt lubamatu hukkamise kohta on hea näide C.R.Jakobsoni esimeses isamaakõnes, kus viidati Läti Hendriku kroonikale, millest tuleb välja näiteks, et kuigi eestlased olid 13. sajandil tuntud oma tugeva ja vahva sõjaväe poolest, siis vaatamata sellele ei tapnud eestlased sõjaajal vaenlaste lapsi ja naisi. Sellist julma tapmist peeti jõleduseks ja oli lubamatu. Kõnes vihjatakse sellele, et eestlased polnud julmad, südametud matsid vaid mõtlesid ka enne tegutsemist. C.R.Jakobsoni kõnedes leidus aga näide ka ebaõiglase hukkamise kohta, mida siiski omavoliliselt tehti
Elujõu asupaigaks, elundhingeks. Seda iseloomustavad sellised ütlused nagu näiteks vihastava ja kiusava inimese kohta: ära kasvata oma südant nii suureks, sa sööd mu südame seest välja, miks su süda nii täis on, mureliku kohta: süda vlutab, kerglase ja rumala kohta: pea sassis, aju pehme jne. Et muinaseestlased kujutlesid südant elundhingena ja arvasid selle söömisega omandavat ka vastava olendi hingejõu, selle kohta on meil selge ja otse klassiline mälestus Läti Hendriku kroonikas (XXVI 5-6), kus kõndeldakse, kuidas pühapäeval 29. Jaanuaril 1223 Sakala mehed tapsid Viljandi lossis jutluse aegu sealsed mõõgavennad, nende sulased ja saksa kaupmehed, läksid siis Järvamaale, vangistasid seal taanalaste foogti Hebbe jt, kiskusid puruks nende sisikonnad ja tõmbasid Hebbel südame veel elavalt välja ta kehast, küpsetasid seda tulel, jagasid omavahel ja sõid selle, et saada tugevamaks kristlase vastu, kuna nende laibad nad
Vanilla Ninja lauljatar ja saate "Kodu keset linna" Angelat mängiv Lenna Kuurmaa kirjeldab kolleegi kui väga toredat inimest. "Siiamaani on mulle igatahes väga positiivne mulje jäänud." Tohutult rahul oldi ka eelmise osatäitja Henri Tammega, kuid kuna süzee järgi oli seriaalipere elus vahepeal möödunud viis aastat, ei saanud perepoega kehastanud reaalkooli poiss enam oma rollis jätkata. Ajaloolises komöödiasugemetega seiklusfilmis "Malev" jäi Sergo kanda kiilaspäise Läti Hendriku roll. Teose tegevus toimus 13. sajandi algusel Eestis ja Liivimaal, kus Saksa ordu võimsad ja verised väed üritasid siinseid loodusrahvaid allutada ja ristida. Filmi miljonikroonilist eelarvet peeti tudengifilmi jaoks muinasjutuliselt suureks, mängufilmi jaoks aga liiga väikseks. "Päris suur mängufilm see ikkagi pole," kinnitas ka üks linaloo autoritest Tõnis Leht.
Eesti kirjakeele kujunemisloos eristatkse kolme perioodi: Stahli-pärane kirjaviis (ebaühtlane ja saksapärane, esimestest kirjapanekutest kuni aastani 1680) Forseliuse kirjaviis ehk vana kirjaviis (esimene ühtlustatud kirjakeele variant, 1680-1843) Uus kirjaviis (soomepärane ja häälduspärane, 1843-tänapäevani) 6)Millised olulised tekstid eesti kirjakeele ajaloos pandi kirja/ilmusid nendel aastatel? 1224-1227- Hendriku “Liivimaa kroonika” 1524-1532- Kullamaa vakuraamat 1535- Simon Wanradti Johann Koelli luterlik katekismus 1600-1606- Georg Mülleri 39 jutlust 1637- Heinrich Sthali grammatika “Juhatus eesti keele juurde” 1686- lõunaeestikeelne uus testament “Wastne testament” tõlkijateks isa ja poeg Andreas ja Adrian Virginus 1739- eestikeelse täispiibli ilmumine, Anton Thor Helle 1813-1832- ilmus J. H. Rosenplänteri ettevõttel 20 numbrit Eesti-ainelist saksakeelset ajakirja Beiträge
osa sivivilja all;alepõllundus- raiuti mets maha, põletati ja külvati tuha sisse ;ohverdamine- maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu ;hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära ;animism- on hingeusk, usk elusolendite ning elutute esemet ja loodusnähtuste hingestatusesse.. 18. Mis on tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta? Läti Hendriku Liivimaa kroonika 19. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud kirik, kaupmehed ja rüütlid? KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel. RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 20. Mis olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? · eestlastel puudus sõjaline väljaõpe · vaenlased korraldasid süstemaatilisi sõjaretki
Teoderich Mõõgavendade ordu (1236 see hävitati), suudeti alistada ja koostööpartneriteks saada liivlased ja latgalid. · Vabadusvõitluse algus : 1. Rünnati Ugandit. 1210 Ümera lahingus olid eestlased edukad. Võit sisendas usku oma võimetesse, julgustas võitlust jätkama, aitas kaasa erimaakondade vaheliste sidemete tihenemisele (Albert nägi et eestlaste vastu on vaja jõudu koguda) · 1212 Toreida vaherahu (eesti-saksa) 3 aastaks · Kõige tähtsamaks allikaks on Läti Hendriku kroonika (ladina keeles, ta ise ei olnud lätlane, oli sakslane, originaal käsikiri pole säilinud, kutsus ennast lätlaste preestriks, võttis osa lahingutest ja läbirääkimistest, kirjutama hakkas pärast Tartu vallutamist 1224, kroonika on 4-osaline). Kroonika eesmärgiks oli kirja panna Liivimaa paganahõimude ristiusku pööramine, ülistab ristisõdijaid, vaenulik visamalt vastu pannud eestlaste vastu, kirjeldab mõnuga rüüsteretki Eestisse, reserveeritud suhtumine
1212-1215- 21.09.1217- toimus Madisepäeva lahing. Lahingupaik oli Viljandi lähedal 1219- randus taanlaste suur laevastik kuningas Valdemar II juhtimisel Tallinna alla. 1220- suvel ilmus arvukas rootslase vägi Lääne-Eestisse ja vallutasid Lihula linnuse 1222- tulid taanlased kuningas Valdemar II juhtimisel Saaremaale ning asusid kibekiiresti kivilinnust ehitama 1223- 1224- Tartu langes. Ning läks võõravõimu alla 1227- ajasid vallutajad kokku tohutu väe- Hendriku järgi 20 000 meest ning suundusid üle jää Saaremaa poole 1242- peeti Peipsi järvel Jäälahing, mille võitsid venelased 1236- Mõõgavennad said Saule lahingus semgalitelt ja leedulastelt hävitavalt lüüa ning nende riismed ühendati Saksa orduga 1241- 1343-1345- Toimus Jüriöö ülestõus 1346- Taani kuningas müüs taani kuningas selle ala, mida kunagi eestimaana tunti Saksa ordule.
inimestel tekiks ettekujutus, kuidas kihelkonnapiir maastikus kulgeb. MULGIMAA Mina valisin Mulgimaa ja selle piirkonna rahvariiete kirjeldamise sellepärast, et mu esivanemad on Hallistest ja Viljandi kihelkonnast pärit. Mulgimaa -Halliste, Karksi, Helme, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad ning mõningane osa Viljandi ja Saarde kihelkondadest. Seal piirkonnas räägiti vanasti ( ka mõningal määral praegu) mulgi murrakut. Isegi Hendriku ,,Liivimaa Kroonikas ,, mainitakse Halliste(Alistekund) kihelkonda. Üsna levinud arvamuse kohaselt hõlmab Mulgimaa tervet Viljandimaad Paistu, Kõpu, Viljandi, Tarvastu, Kolga- Jaani, Suure-Jaani, Pilistvere, Põltsamaa kihelkonda; Helme kihelkond Valgamaalt ja Halliste ning Karksi kihelkonda endiselt Pärnumaalt. Seda ala nimetatakse Suur- Mulgimaaks. Mulk on Läti keelne laensõna ja tähendab- lolli või tobu. Alguses oli see sõimu või pilkena mõeldud,
Ag-ajalt tehti vastastikkuisd rööv- ja sõjakäike. 11 sajandil keskpaiku jäeti mitmed väiksed linnused maha ja rajati suured ja võimsad ringvall- linnused. Eestlaste relvastuses olid tähtsal kohal odad. Põhiliseks väeüksuseks maakonnas oli moodustatud malev mis koosnes nii ratsa kui ka jalameestest. Kuni muitse vabadusvõitluseni oli eestlaste sõjaline tase vastav lähemate naabrite kallaletungide tagasitõrjumiseks. 15.Naabrid ja suhted nendega Hendriku Liivimaa kroonika järgi esines eestlaste ja latalgide vahel sageli tülisid ja relvakonflikte. Jätusid ka Rootsi ja Taani katsed Eesti alistamiseks ja rahva ristimiseks. Ida poolt polnud 12 sajandil oht enam nõnda suur, sest Vana-Vene riik oli lagunenud väiksemateks osadeks. Kuigi eestlastel veel riiki polnud, oli nende organiseeritus piisavalt kõrge, et tagasi lüüa lähemate naabrite vallutuskatseid. 16.Muinasusund
jumalateenistused kord kuus, vastavalt kuu esimesel ja kuu teisel pühapäeval. Avis pea Vabakogudus Ajaloolistel andmetel veeres esimene ristiusulaine üle Avispea ümbruse aastail 1220, ajal mil taanlased ja sakslased eestlasi ristimisega ristiusustasid. Pudiveres, 2 km kaugusel Avispealt, toimus kevadel suur ristimine preester Kaikivalda ja Läti- Hendriku poolt. Sama aasta sügisel toimus teine suur ristimine Ebavere mäel preester Theodorichi ja Läti- Hendriku poolt.1900 alga-aastail rändasid vennastekoguduse vennad külast külla ja pidasid Jumalasõna kuulutuskoosolekuid talutubades. See liikumine puudutas eriti Määri, Rohu ja Rahkla küla. Väike- Maarja oli tol ajal kultuurikolle, kus toimus tihe seltsielu, äritegevus ja oli hea tasemega gümnaasium, võib-olla just sellepärast jäi Väike- Maarja ja selle ümbrus
Soontagana linnamägi on kogu Pärnumaa tähtsamaid mälestusi muinasajast. See asub suure Avaste soo lõunaosas soosaarel. Linnus oli kasutusel peamiselt 11.-13. sajandil ja asetses ümbritsevast soost umbes 10 m kõrgusele kerkinud pearahnul. Ligikaudu 3500 km 2 suurust linnuseala ümbritses ringvall. Soontaga maalinn oli muistse kihelkonna keskus ja sealse linnuse all on peetud mitmeid veriseid heitlusi. Orduvägi käis sealkandis 1210. aastal ja viis Läti Hendriku teatel kaasa ,,üksi härgi ja lehmi neli tuhat, arvestamata hobuseid ja muid loomi ja vange." Linnus jäi tookord vallutamata, kuid 1216. aasta talvel langes siiski ristisõdijate kätte. Üle külmunud soo tulnud vaenlane piiras linnust, kuni kaitsjatel lõppes toit ja nad alla andsid, nõustudes ristimisega. Sel ajal olevat Soontagana maalinna ümbritsenud mädasoo, millest viis läbi üksnes tammepakkudest salatee. See läinud siksakitades Mihkli Salumäele, mida peetakse muistseks
*Jää kandis kaasa erinevaid liiva-, kruusa- ja savimasse . *Jää kandis kaasa kivipanku , millest mandrijää lihvis lõpuks kivirahne. *Sügavamatesse orgudesse ja nõgudesse tekkisid jää sulamisel jõed ja järved. *Kagu-Eestis tekkisid kuplid ja Kesk-Eesti voored. 2. Muinasaja ajalooallikad *Kinnismuistised ( muistsed asulad, linnused, kalmistud, ohverdamiskohad jne.) *Rahvaluule *Endi ja naaberrahvaste kirjalikud ajalooallikad (nt: Liivimaa Hendriku kroonika.) *Muistsed tarbe- ja tööriistad, relvad ja ehted. 3. Eesti ajaloo põhietapid Muinasaeg ( 9000 a eKr- 13. saj. pKr), keskaeg (13.saj 16.saj), uusaeg (16.-20.saj), lähiajalugu (20.saj- tänapäev). 4. Kunda kultuur *korilus *kalapüük ja küttimine *elu kogukondades (30) *elati veekogude läheduses *elati onnides *tööriistad olid valmistatud puust, luust, kivist ja sarvest. 5. Kammkeraamikakultuur *savinõud *kultuse teke
kolmeväljasüsteem-erineval aastajal oli teravilja all üks osa põllust ohverdamine-maagiline toiming, loodeti saavutadajumalate heakskiitu rehielamu- ahjuga tuba, eestlaste elamu hing- hoidis keha elus ja kandis elusolendi isukupära vägi- eriline jõud või energia tark- in, kellel oli ühiskonnas kõrge positsioon tänu oma ravitsemis oskusele ja suurtele teadmistelelooduse ja maagia vallas 15. Milline oli tähtsaim kirjalik allikas muistse vabadusvõitluse kohta? Läti Hendriku Liivimaa kroonika 16. Miks olid Baltikumi ristimisest huvitatud: kirik, kaupmehed ja rüütlid? KIRIK- oli huvitatud oma mõjuvõimu laiendamisest KAUPMEHED- tahtsid saada endakätte kontrolli kaubateede üle Vahemerel RÜÜTLID- olid huvitatud sõjasaagist ja maade vallutamisest 17. Milliselt kolmelt Lääne-Euroopa maalt lähtusid ristisõdijate retked Eestisse? Taani, Rootsi, Saksamaa 18. Millised olid eestlaste muistse vabadusvõitluse lüüasaamise põhjused? (4)
Arheoloogid sooritavad tänapäeval muististel arheoloogilise kaevamisi ja leitud esemete uurimisi. Nendele on suureks abiks täppis- ja loodusteaduse. Söestunud palgist saab mõõta radioaktiivse süsiniku hulka ja nii saadakse teada puu vanus. Kasutatakse ka näiteks rahvaluulet, kuna need kannavad edasi vanu pärimusi. Mõningaid teateid saadakse ka teiste riikide kirjalikeist allikatest. Palju aimu saame Läti- Hendriku kroonikast. Kuigi see on kirjutatud 13. sajandil, saab sealt välja lugeda palju varemgi juhtunud sündmustest. Ent paljudesse vanematesse kirjalikesse allikatesse tuleb suhtuda umbusklikult, kuna need on sageli kirja pandud eestlastesse vaenulikult suhtuvate autorite poolt. Kiviaeg Mesoliitikumi asulapaigad 1967. aastal markasid geoloogid Pärnu jõe ääres Pulli külas kruusaaugus ligi 3 meetri sügavusel õhukest tumedat viirgu, mis sisaldas söetükke ja loomaluid
Rahvaluulesse on ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Ühest küljest kajastab meie maailmapilti, kuid samas ka kujundab seda. Levis suuliselt nii horisontaalselt (ühest elukohast teise) kui ka vertikaalselt (põlvest põlve). Muutus ja varieerus, kuid arvatakse, et üldine süzee säilis, lisandus levitaja enda improvisatsioon. Lisandus indiviidi fantaasia ja kollektiivi pärimus. Vanimateks kirjalikeks allikateks on keskaegsed kroonikad. Läti-Hendriku ,,Liivimaa Kroonika", Partholomäus Hoeneke ,,Liivimaa Noorem Riimkroonika". Vanemad ülestähendused regilaulu tekstidest aastast 1660. · RAHVAJUTUD oluline suuline pärimus, nii oma vanuse kui ulatuse poolest, kuni 19. saj alguseni harrastati jutustamisi niinimetatud videviku pidamistel. Sügiseti igal neljapäeval pärast päevatõid ja enne tule tegemist. Kogunesid tütarlapsed ja naised ühte perre, kus ~2h puhati jutuvestmise saatel. Peresiseselt võidi rääkida ka igal õhtul
Taani võim Eestis, rahvas ristiusustada ja organiseerida maa halduslik korraldus. 8. Johan I Rootslaste kuningas. Tegi Lihula linnusest oma peamise tugipunkti. 1220. Aasta suvel tungisid Läänemaale. 9. Vjatsko Kokonese vürst. Venelased lubasid 1224. Aastal tal endale allutada Tartu ja ümberkaudsed Eesti piirkonnad, mille alistamiseks korraldas ta rüüsteretki. 4. Henrik Hendriku Liivimaa kroonika on populaarseim keskaegne kroonika Eestis. 5. Mis toimus aastal, selle tähendus edasistele sündmustele: 1. 2. 1201 alustati saksa asunike jaoks Riia linna ehitamist. Sinna viidi üle piiskopkonna keskus. Riia linna rajamine ning sellega elavnenud kaubandus tõotas tuua kõigile majanduslikku kasu. 3. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu)
Aeg millal on rohkem leitud esemeid ja ka kirjalikke allikaid. Eesti oli jaotatud maakondadeks ja kihelkondadeks. (Lk28 raamat) 8 suurt maakonda ja 4 väikemaakonda(või suurkihelkonda) nende vahel .Suurmaakonnad omakorda kihelkondadeks.Hiimaale tekkis tihedam asustus aga alles 14. saj sellepärast ei olnud ta maakond. Kihelkondi juhtisid ülikud keda nim VANEMAKS. Kõige kuulsam vanem on Lembitu, Lehola linnuses Sakala maakonnas. MALEV-muinaseestlaste sõjavägi. Läti Hendriku kroonika järgi teame seda. Põllupidamine: Välja oli kujunenud kaheväljasüsteem ja kolmeväljasüsteem.Kaheväljal põllulapp jaotatud kaheks, ühel aastal üks pool puhkab ja teine kasvatab. Kolmeväljal üks osa puhkab ja kaks on vilja all. Põllumaad saadi juurde alepõllunduse läbi- mets raiuti ja seejärel süüdati põlema. Tuhk oli hekas väetiseks ja oli 3 aastat järjest viljakas, seejärel kaotas oma väärtuse. See tõi kaasa ka kliimamuutused mingil määral.
lämmatavates oludes , andsid hääle kompromissitutele mässajatest kangelastele. Aine on pärit alamklasside elust, mida lausa naturalistliku täpsusega kujutati. Näidendid oli valitseva elulaadi ja vaimsuse suhtes teravalt kriitilised. "Noorte vihaste meeste" J.Osborne, J.Ardeni, S.Delaney, A.Weskeri, E.Borni lavateosed andsid põhjust EESTI KIRJANDUS Kroonikad Hendriku Liivimaa kroonika Esimesi kirjalikke teateid eestlaste staatuse kohta leiame ladinakeelsest teosest Hendriku Liivimaa kroonika. Kroonika hõlmab küllaltki pikka perioodi, alates misjonitöö esimestest sammudest liivlaste juures 1180. aastatel kuni Saaremaa allaheitmiseni 1227. aastal. Ristiusustamise käsitelu kõrval sisaldab kroonika tähelepanukuid eestlaste kommete, usundi, keele, rahvalaulu, isiku-ja kohanimede, põlluharimise ning muudegi elunähtuste kohta. Taani hindamisraamat
annaabi.ee 
