50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2009-10-17
Kuupäev, millal dokument üles laeti
6 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
jaan100
Õppematerjali autor
Kool Tallinn nimi Tallinn 2009 Tallinn Tallinn on Eesti Vabariigi pealinn, mis asub Kopli ja Tallinna lahe ääres. Tallinn jaguneb kaheksaks linnaosaks: Kesklinn, Haabersti, Mustamäe, Lasnamäe, Põhja-Tallinn, Nõmme, Pirita ja Kristiine. Tallinna vanalinn koosneb paesest kõrgendikul asuvast Toompeast ning idapoolsest madalamast all-linnast. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paartuhat elanikku, kuid hakkas siis kasvama, olles nüüd enam, kui 400,000 elanikuga linn. 20. Sajandi teise poole alguses liideti Tallinnaga Nõmme ning hiljem alustati ka Mustamäe, Lasnamäe ja
Tallinn turistidele TALLINN TURISTIDELE Referaat Lk 2/20 TALLINN TURISTIDELE SISUKORD Tallinn turistidele.................................................................................................... 2 1Tallinna kesklinn................................................................................................... 2 2Rocca al Mare....................................................................................................... 4 3Pirita ja Viimsi....................................................................................................
inimesi. 1210. aastal – •Ümera(Põhja-Lätis) lahing Võnnu piiramine, linnust piirati eestlaste poolt 3 päeva, 4-dal lahkuti, sest Riiast olid sakslaste vägi Võnnulastele appi tulemas 1217- •Sakslased aeti Otepää kindlusest välja •Mitteametlik liider Lembitu •Leole/Lõhaverre hakati koondama sõjaväge •Madisepäeva lahing eestlaste maleva ja sakslaste vahel, meie kaotame 1219- Taanlased saabuvad Tallinna, saavad oma linna 1227- Saaremaa hõivamine veebruaris,Muhu kindlus, Valjala(vt. ülal) Eestlaste allajäämise põhjused muistses vabadussõjas : Objektiivne: Ristisõdalaste taga oli terve Euroopa-varude täiendamine Ristisõdalasi toetas katolik kirik Vähem sõjajõude – vastastel oli rohkem sõdijaid Vähem kogemust – vastastel rohkem kogemusi Subjektiivne: Maakondade vahelised suhted olid nõrgad – vastased kasutasid
kiriklikult allus Riia peapiiskopile. 3. Saare-Lääne piiskopkond (samuti vormiliselt Saksa-Rooma keisri riigi lään, kiriklikult allus Riia peapiiskopile). Piiskopi asupaigaks Lihula linnus, hiljem Vana-Pärnu, siis Haapsalu ja lõpuks pikemat aega Kuressaare. Üheks tähtsamaks linnuseks Koluvere. 4. Taani valdused Harju-Viru e. Eestimaa hertsogkond. Maahärraks (Eestimaa hertsogiks) oli Taani kuningas. Tallinna linnuses asus tema asehaldur. Tallinnas asus ka piiskop kellel oli vaimulik võim. Taani vägedes palju sakslasi, kellele teenistuse eest läänistati maid. Vormiliselt olid nad Taani kuninga vasallid, kes kuningavõimust eriti ei hoolinud ja kuningal oli raskusi maa valitsemisega. Algul anti lään (maavaldus) ainult teenistuse ajaks, hiljem muutus see päritavaks. Ka osa eesti vanemaid (eriti Järvamaalt) lülitusid vasallina kujunevasse läänisüsteemi
Eestlasi tuli kokku kõikjalt, kuna Sakslased olid viimastel aastatel teinud sõjarteki nii Lääne-, Harju, - Järva ja saaremaale. Sakslased kuulsid Eestlaste plaanidest ning ennetasid venelaste saabumist, minnes 3000 sõjamehega vastu. Väed kohtusid Viljandist 10-11 km eemal. Eestlased pidid taanduma . Sakala vanemad sõlmisid rahu ning andsid pantvange. Sakslased aga ei tundnud enam kindlalt ning 1218 palusid Sakslased Taani kuningalt, Valdemar II-lt abi. 1219- Taanlased vallutavad Tallinna. Asusid eestlastele kuulunud linnusesse ja neid ei takistatud, eestlased kogusid salaja vägesid kokku ja hiljem tungisid viiest küljest taanlaste laagrile kallale. Lääneslaavlaste vürsti üksus tuli aga Taanlastele appi ning Eestlased pidid taanduma. 1220 tungisid läänemaale rootslased. Asusid Lihula linnusesse. Nad ristisid rahvast ja ehitasid kirikuid. Kui kuningas tagasi Rootsi pöördus saabus lihula alla suur saarlaste malev ning linnus piirati ja põletati
raskenesid 3. Võitlus ülemvõimu pärast Läänemerel: Liivisõda ja Põhja Liivi sõda (1558- 1583) Põhjused: tugevad naaberriigid; pinged naaberriikide vahel; sõja ettekäändeks oli nn Tartu maks Sõja käik: sõja algus (piiskopkondade hävimine) Venelased rüüstasid Tartu piiskopkonda, vallutasid Narva ja Tartu > Tartu piiskopkonna lõpp, teiste feodaalriikide hirm venelaste ees. Venelased vallutasid väiksemaid linnuseid, eesmärgiks jõuda Tallinna alla. Ordu asus pealetungile → Taani vahendusel vaherahu, Taani kuningas ostis vennale hertsog Magnusele Saaremaa Liivi Orduriik alistub Poolale ja Rootsile Venelaste pealetung, ordu hävitamine (Härgmäe lahing 1560). Eesti talurahva ülestõus. Aadlikud tundsid hirmu. Venemaa & Taani koostöö Magnus tahtis suuremat võimu, läks koostööle Ivan IV, vallutasid koos pea kogu Eesti, kuid 1577 Tallinna vallutamine ebaõnnestus. Talurahva rahutused
· Eestlaste malevate täielik purustamine · Hukkusid mitmed vanemad, ka Lembitu · Surma sai ka liivlaste vanem Kaupo · Sakslased rüüstasid ümbruskonda veel pikka aega · Lahingu tulemused · Eestlaste vaimu ei suudetud veel murda · Albert mõistis, et üksi seda rahvast ei alista · Pöördus abi saamiseks Taani poole Sõjategevus 1219-20: · Taanlaste saabumine Põhja-Eestisse · Retke juhtis kuningas Waldermar II · Saabuti Tallinna alla, mis hõivati ilma lahinguta · Eestlased koondasid samal ajal vägesid · ,,Tallinna lahing" eestlaste ootamatu kallaletung taanlastele · Initsiatiiv kaotati kiiresti · Legend Dannebrog'ist · Võiduristimine sakslaste ja taanlaste vahel toimunud võitlus Põhja-Eesti alistamiseks · Sakslased kutsusid taanlased appi, taanlased tulid aga vallutama · Tähendas oma preestrite küladesse ette saatmist · Põhimõte ,,kelle ristitud, selle oma"
VANA-LIIVIMAA E ORDUAEG E KESKAEG Vana-Liivimaa Eesti ja Läti alade nimetus keskajal, Muiste vabadussõja lõpust kuni Liivi sõja alguseni 1227-1558 a. Kui Eesti ja Läti alad olid vallutatud, tekkis siia 6 erinevat väikeriiki: 1. Eestimaa hertsogkond. Oli osa Taani kuningriigist (Põhja-Eestis). Mitte kuningas ei valitsenud siin, vaid asevalitseja või siis asehaldur. Selle riigi keskuseks oli TALLINN. 2. Saare-Lääne piiskopkond. Osaliselt olid valdused Lääne-Eestis ning ka Saaremaal. Tegevust juhtis piiskop, esialgu oli keskus Lihulas, kuid hiljem toodi see Vana-Pärnusse. Päras seda, kui see maha põletati, siis toodi ta HAAPSALLU ning lõpuks KURESSAARDE. 3. Tartu piiskopkond moodustus aladest, kus oli olnud Ugandi. Juhiks oli peapiiskop ja juhiks TARTU. 4. Läti aladel oli Riia Peapiiskopkond, juht peapiiskop ja keskuseks RIIA. 5
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid