Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hegel „Kes mõtleb abstraktselt“". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
abstraktselt, kant, hegel, abstraktne, hegeli, toonud, koletu, arvavad, tegude, julguse, teeninud, seoseid, tegusid, üritavad, paheks, selliselt, seepeale, öeldud, eelkäijad, lugedes, tegelikku, mõtlemisel, kindlaid, kostmine, valgustus, elatud, samade, eelmine, kuulumine, muutuma, saatuse, kardetakse, peabki, edusamme, kuulake, oodatakse, enamatMarite Selgis, 113242, TABB24 Metafüüsiline tunnetus Kant Immanuel Kanti Prolegomena 2 esimest paragrahvi annavad ülevaate sellest, milliseks peab Kant tunnetust ja kuidas ta neid jaotab. Põhiideena toon välja selle, et metafüüsika tõeliseks alaks on sünteetilised aprioorsed otsustused ning ainuüksi need on tema eesmärk. Kanti arvates on metafüüsiline tunnetus puhas filosoofiline tunnetus, mis tähendab, et tegu on sealpool kogemust asuva tunnetusega. Esmalt tuleb meeles pidada, et soovides mingit tunnetust teadusena esitada, peab olema võimalik määratleda seda, mis on sellele tunnetusele iseloomulik ning mis teda teistest eristab
oma mõttes. 3. - 4. Inimese jaoks näib seletamine igav, sest see eeldab, et nad ei oska ise teha loogilisi järeldusi ja teemast aru saada. Seletamine viib väga pinnapealse arusaamani, mis tundub abstraktsena ja ei vii asja mõistmiseni. 5. Inimestele tundub, et talle õpetatake abstraktset mõtlemist vastu tema enda tahtmist, sest talle jääb mulje, et temalt nõutakse samalajal midagi. Tahetakse et ta tunnistaks, et ka tema mõtleb vahel abstraktselt ja et see on loomulik. Vahel õpetatakse inimestele abstraktsust pigem kavaluse abil, mis tundub neile pärast tõe paljastamist pettena ja toob häbi. 6. Inimese jaoks tundub abstraktne mõtlemine midagi kõrgemat, millest ei räägita. Seda ignoreerides võib teinekord neist jääda pigem naeruväärne mulje. Kultuurne inimene võib läbi näha ajaleheartikli madalad ajendid, sest sellistel tõsisel teemadel rääkides võib kergesti enda reputatsiooni ära rikkuda. 7
HEGEL Kes mõtleb abstraktselt? 1807 Hegel analüüsib oma artiklis abstraktse mõtlemise olemust ning eri inimeste suhtumist sellise mõtlemisviisi kasutamisse. Kogu teemakäsitluse jooksul rõhutab ta, et abstraktsus kuulub paratamatult inimolemuse juurde, ent sageli üritame seda eitada ning ületähtsustada konkreetse mõtlemise vajadust. 1) Abstraktne mõtlemine väljendub artiklis kahel eri viisil. On toodud näide mõrtsukast, keda paljud daamid (või siis lihtsalt mõtlejad) leiavad olevat ilusa või huvitava, kuna neil on võime eristada üksikuid detaile ning näha inimese helgemat poolt tema vigu mitte arvestades. Teine ilmekas näide on ostja ja turueide vaheline sõnelus. Ostja väidab midagi konkreetset (munad on mädad), ent turueit, kes ei ole suu peale kukkunud, võtab seda kui isiklikku
ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) Kanti arvates väljendus igasugune teadmine otsustusena. Nii jagas ta otsustused analüütilisteks ning sünteetilisteks. Analüütilised otsustused on selgitavad ning ei avarda meie teadmisi, nt kolmnurgal on kolm külge. Sünteetilised seevastu avardavad meie teadmisi, nt mõni film on õudne. Omakorda sünteetiliste otsustuste seas eristas Kant aposterioorseid ja aprioorseid otsustusi. Aposterioorse otsustuse kohta võib öelda, et ta ,,põhinev kogemustel" ning aprioorne otsustus on ,,kogemusest sõltumatu". 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Oma teoses ,,Kes mõtleb abstraktselt?" toob Hegel abstraktse mõtlemise kohta mitu määratlust, mis väljenduvad kahes näites. Esimest määratlust kehastab mõrtsuka näide. Sel
1. Kant: mis on tunnetus a priori ja a posteriori; analüütiline ja sünteetiline otsustus ning nende erinevus koos näidetega (Prolegomena § 1-2; vt ka lisamaterjal) 2. Tuua ära mõlemad Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) 3. Platon: 1. kes on filosoof - mille poolest ta erineb Jumalatest / tarkadest ja võhikutest / inimestest ning oma arusaam sellest erinevusest 2. miks on filosoofid parimad polise valitsejad kaks põhjendust ja oma arusaam selle kohta 3. mis on idee ja millised on ideele iseloomulikud jooned + lisage oma arusaam selle kohta mis on idee 4. Bacon: 1
teadmatus, hirm), mistõttu peab inimene olema valmis hüppeks. Hüpe on äkiline üleminek ühest seisundist teise. Kierkegaardi panus seisneb selles, et ta ei vaatle inimest kui süsteemi, masinavärki, vaid tema arvates on inimene eelkõige see, mida ta usub. Ta tähtustab üksikisikut ja seda ka religioosses mõttes. Kierkegaardi jaoks ei ole oluline suur kogudus, vaid iga üksikisik selles koguduses. 2. PILET G. W. HEGELI FILOSOOFIA UUSPAREMPOOLSED JA LÄÄNE DEMOKRAATIA KRIITIKA (A. BENOIT) Hegeli teoseid peetakse väga raskeks lugemiseks, on öeldud, et need on n-ö 'mitte-arusaamise' meistriteosed. Hegel käsitleb dialektikat (tees, antitees ja süntees) ja seda võrreldes teistega iseäranis süviti. Kui näiteks Fichte käsitles sünteesi nõnda, et vastuolu kadus ning mõlemad vastandid said osaliselt piiratud, siis Hegel leiab, et need ületatakse täielikult imelises kolmekordses mõttes. Toimub
loomi ja taimi. Ei, aukartusel elu ees põhinev eetika laiendab solidaarsuse ka loomadele ja taimedele. · Stoikud ja epikuurlased: solidaardus hõlmab kõiki vabu inimesi, orje mitte · Primitiivinimene: solidaarsus piirdub ainult veresugulastega Milline väide kellegi arvamuse kohta vastab tõele? · David Hume: moraal põhineb kategoorilisel imperatiivil · Jeremy Bentham: ligimesearmastus ja egoism ei välista teineteist · Immanuel Kant: eetikas on põhiline kasulikkus Descartes oletas, et on olemas ülimalt võimas ja tark kuri deemon. Mida see deemon Descartes'i oletuse kohaselt teeks? · Põhjustaks maailmas kurjust nii moraalset kui looduslikku. · Tekitaks inimestel tajumusi asjadest ilma et neid asju tegelikult olemas oleks. · Kallutaks inimesi ateismi. Descartes'i arvates on esimene ilmselge tõde, milleni pärast kõiges kahtlemist jõutakse ,,Mõtlen,järelikult olen olemas"
kristall, vääriskivid jms ka harmoonilised ja heade proportsioonidega figuurid ehituskunsti, klaasi- ja vitraazikunst, kullassepakunsti väärtustamine. · Kunsti ülesanne on tuua nn valguspoeesia abil Jumala nähtamatu ilu nähtavale, kujutada midagi, mida tegelikult ei ole võimalik kujutada. · Suger, St Denise kloostri abt (12.saj): ,,Nõrk vaim jõuab tõeni mateeria kaudu" st kui vaaelda kunstiteoseid, milles kunstnik on esile toonud, on väimalik juhtida inimvaim üleloomulikku sfääri mõistmiseni meelelise taju väärtustamine. Mõte oli oma ajast ees ja mõjutas erilist keskaegset kunsti. · Keskaegne kristlik iluideaal leiab kõige ehedama väljenduse gooti stiilis (12.-16. Saj), mille eesmärk on luua visuaalne vaste kristlikule ideedemaailmale; olulised on sümboolika ja allegooria · Katedraalid kui terviklikud kunstiteosed arhitektuur, skulptuur, vitraaz
koolkond (praeguse Türgi, Väike-Aasia rannik) - esitatakse küsimus asjade algusest (arhe); 2)Sofistide ajastu - neid ei huvita asjade algus, nende mõtete keskmes oli inimene (antropos). Need kaks suunda võttis kokku suur Kreeka filosoof Platon. Ta leiab, et tarkus voolab mõlemast allikast - maailmast ja me endi sügavusest. Platon esitab filosoofia 3 põhiküsimust: 1)Mis on tõene?; 2)Mis on hea? (eetikaküsimus); 3)Mis on ilus? (esteetika). Immanuel Kant on viimane suur valgustaja, suur kriitik. Immanuel Kant sõnastab 4 küsimust: 1)Mida ma võin teada? (sellele vastaks metafüüsika); 2)Mida ma pean tegema? (moraali- või eetikaküsimus); 3)Mida ma võin loota? (religiooniküsimus); 4)Mis/kes on inimene? (antropoloogiaküsimus). Viimane sisaldab ka kõiki teisi küsimusi. Filosoofia ei piira ennast mingi kitsa alaga, tegeleb kõigega. Filosoofiaprotsessil ei ole lõppu, sest igal ajastul
...................................................................................28 Valgustusaeg............................................................................................................................29 Prantsuse valgustus................................................................................................................. 30 Jean-Jacques Rousseau...........................................................................................................31 Immanuel Kant........................................................................................................................ 33 Georg Wilhelm Friedrich Hegel..............................................................................................35 Karl Marx.................................................................................................................................36 Positivism....................................................................................................
04th of April 1:00 matis Descartes'i arvates on kaks substantsi - mõtlev ja materiaalne. Kas järgnevad objektid/nähtused/protsessid on Descartes'i arusaama kohaselt vaimsed või materiaalsed? Matching pairs: vikerkaar -- materiaalne puu peegeldus veepinnal -- materiaalne kahtlemine -- vaimne 04th of April 1:01 matis Vanad roomlased uskusid, et Neptunusele ohverdamine päästab mereõnnetustest, kuigi mõnikord hukkusid merel ka ohvreid toonud inimesed. Baconi arvates tähendas see, et >>a. inimestel on kalduvus mitte märgata fakte, mis nende seisukohtadele vastu räägivad. b. inimestel on kalduvus uskuda jumalatesse, kes ähvardavad, mitte aga Jumalasse, kes armastab. c. mõnikord ohverdati valesti või hoopis valele jumalale. 04th of April 1:01 matis Descartes'i arvates ei ole lihtne eristada unenägu tegelikkusest, sest a. pole üldsegi välistatud, et kogu elu on vaid üks katkematu uni. >> b
võis juhtuda karistatvaga (avalik hukkamine jms). Samuti oleme me kliiniliseks muutnud seksuaalsuse ja tabuks muutnud mõnu ja erootika loomingulisuse. Foucault kritiseerib tugevalt 17 kogu progressi ideaali, nagu liiguksime me parema maailma suunas ja nagu oleks kaasaegsed ühiskondlikud arengud meile toonud parema maailma - vastupidi. Vaadates ajalugu võime leida palju häid ideid. Ajaloole vaatles ta lähtuvalt olevikust. Igal ühiskonnal on oma tõereziim. Foucault tunneb eelkõige huvi HELLENISTLIKE antiikfilosoofide vastu. Inimene on vaba käitumaks oma suva järgi, olles teadlik, et olemas on harmooniline ja tähenduslik eluviis. Foucault toob seksuaalse moraali vallast näite (enne kristliku moraali levimist) ühelt paganlikult
sellest keskkonnast. On raske objektiviseerida seda, millesse olema „kastetud“ ehk kus keskkonnas ise oleme, s. t. oma tööd on raske analüüsida. Elu objektivatsioon: väliseks tegemine; intersubjektiivselt ligipääsetav; üldine (jagatud tähendused); holism ja ajalooliselt kujunev; tunnetussubjekti konstitueeriv sfäär; mõistmise võimalikkuse tingimus (tunnetussubjektile on objektiivne vaim mõistetav). Lk 89. Hegel. Erinevused. On selge eristus, et Hegel konstrueerib metafüüsiliselt, puhtast mõistusest lähtuvalt. Loodusteadused ei käsitle metafüüsilist. Objektiivne vaim on see, mis on antud empiiriliselt. Hegelile oli mõistuse objektivatsioon ja Diltheyle oli vaimse poole objektivatsioon (tahted, impulsid, eesmärgid, irratsionaalsed komponendid). Hegeli filosoofia on mõistuse absolutiseerimine – Dilthey järgi. Kui tema kasutab mõistet objektiivne vaim, siis on tema jaoks ka objektiivne vaim. Elu
liikuda. Margaret Mahler (1897-1985) Psühhoanalüütiline paradigma - psühhosotsiaalne arengukäsitlus Normaalse lapse jaoks kõige olulisemad mäng ja armastavad suhted, et nad kasvaksid üles mentaalselt ja psüühiliselt tervetena. Arenguetapid : Sündides psüühiliselt eikeegi, tal on suur hulk valmidusi ja ajusse kodeeritud teadmisi, aga tal pole sündides valmis ,,Mina" e. isiksuseosa , mis juhib inimese toiminguid ja kannab ta tegude ja otsuste eest vastutust. MINA hakkavad kujundama vastastikused suhted imiku ja hoidja vahel. 1. etapp sünd-2-4 kuu: normaalne autism e. enesesse sulgumise järk: laps hoidja suhtes ükskõikne, endassetõmbunud / kogemine toimib meelte abil. Autism kaitseb välise maailma liigse kogetavuse eest. Et ta saaks luua tähendusi. Ta tajub hästi, on palju valmidusi, kuid puudub tähendus. TÄHTIS
23.Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne?
23. Tagasiside 24. Õige vastus on: Mõlemad on spekulatiivsed, st puhtteoreetilised.. Millise järgneva väitega nõustuks Moritz Schlick ("Põhjuslikkus igapäevases elus ja kaasaegses teaduses")? Determinismi kohaselt on võimalik süsteemi seisundi alusel mingil ajahetkel välja arvutada süsteemi seisund mingil muul ajahetkel Rudolf Carnap'i arvates ("Füüsika filosoofilised alused" XXII ptk) eeldab vaba valik determinismi, sest muidu poleks võimalik ette näha tegude tagajärgi Kas on võimalik, et iga rikas inimene on õnnelikum igast vaesest inimesest, kuid samal ajal mõni rikas inimene ei ole õnnelikum mõnest vaesest inimesest See on loogiliselt võimatu ning seetõttu ka teoreetiliselt ja reaalselt võimatu Inimesed ei suuda paljusid sündmusi ette näha. Determinismi kohaselt tuleneb see inimeste vähestest teadmistest ja piiratud mõtlemisvõimest Milline järgmistest seletustest on aprioorne?
Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19. Kanti nn koperniklik pööre filosoofia ajaloos, selle tunnetusteoreetiline mõju. 20. Kanti kunstifilosoofia puudused ja mõju. 21. Kanti originaalsuse ja geeniusekontseptsioon. Romantism. Jena romantikute vaated. 22. Kunst kunsti pärast kontseptsiooni sisu ja tagamaad. Estetism. Oscar Wilde. 23. Kunst kui religiooni aseaine
1 (L1)FILOSOOFIA MÕISTEST f...loj (filos) armastusväärne, armas, kallis f...lî (fil) armastus, püüdlemine millegi poole filÒthj (filotes) armastus sof...a (sofia) tarkus; sofÒj (sofos) tark, asjatundja oma ala meister; filolog...a (filologia) arutlemisarmastus; filopon...a (filoponia) tööarmastus; filosof...a (filosofia) tarkusearmastus, püüdlemine tarkuse poole Filosoofia ei ole mõte mingist objektist või asjast, vaid teatud mõttekäikude analüüs, mõte mingist mõttest. Filosoofia peab analüüsima mõtteid ja väiteid, aitama ära tundma ja lahendama ka pseudoprobleeme. Gilbert Ryle (1900-1976): Oxfordi ülikooli tuleb külaline, soovib ülikooli hoonet näha, seda ka talle näidatakse, peaaegu 40 hoonet. Seepeale küsis too: "Milline neist on ülikool?" Filosoof peab märkama lisaeeldusi, mis tunduvad iseenesestmõistetavad, kuid tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 nae
1. Õiguse üldised küsimused 2. Ühiskondlik areng ja filosoofia küsimused ajateljel, murrang, heaolu vabadus ja väärtus filosoofias, komplekssuse tehisintellekt 3. inimõigused 4. Õiguspositivisim ja normativism, loomuõigus, Nürnbergi trial 5. Utilitarism Mill, eriosa 6. liberalism reformierakond, pensionitesüsteem, ravimite katsetused, aborditeema 7. sotsiaalne õiglus, 82% rikkusest kuulub 1% ühiskonnast, keda peab üleval pidama, pagulased, Kant 8. formalism ja realism kohtumenetluses, tõde 9. Legitimeeritus on aktsepteeritavus; tõe ja õigus aktsepteeritavaks muutmine modernses aspektis Tõda kohtus mis saab kui keegi valetab 10. globaliseerumine ja terrorism, äärmusluse tekkepõhjused 11. kuhu edasi? Ajatelg üldiselt üksikule, filosoofia paigutatakse ajaloolisse konteksti 2 Antiikaeg -> Keskaeg -> Uusaeg (võibolla ka modernism) -> Postmodernism
Referaat: teise arutelu(argumenteeritus vastuse otsimine küsimusele), tuua välja küsimus, mida arutleda. Eessõna + 1-5 prg – tuleb välja küsimus. Näidata, kuidas üks küsimus läheb üle teisele – mitu küsimust Kant’i teoses. Miks ta esitab selliseid küsimusi, mis sunnib teda esitama neid küsimusi? Seose loomine nende traditsioonidega? Kus antiikfilo asetseb filosoofilise mõttelises traditsioonides? Kuidas need on püstitatud ja mida nende peale hakkab? Mõisted, mida Kant kasutab, peavad olema formulaseeritud – mis tähenduses need mõistsed on arutluses. Kant kasutab ühte sõna erinevates tähendustes – kompetentne inimene oskab märgata erinevusi. Abstraktsed mõisted. Mida kant silmas peab? Kõiki küsimusi peab siduma omavahel! 1. Seminar. Eessõna. 1-8 lk. Kant reageerib retsensioonile. Tema sõnumit ei märgatud. Püüti leida traditsioonist kedagi, kellega võrrelda. Kant vastandab siin kahte filosoofia praktikat – traditsiooni edasi kandmine
· Eetiliseks ülesandeks on mõistuse abil vormida vaid kaugelt ja seetõttu ei suutnud nad teed leida, tungide toimet. millel võinuksid jõuda suure, kirjeldamatu · Otsustavaks instantsiks on südametunnistus, mis õndsakstegeva varanduseni." toimib nii põhimõttelise hoiakuna kui ka · Pöördumine kristlusse üksikhinnanguna konkreetsete tegude puhul. · Tõe varanduse leiab Augustinus 387 aastal piiskop · Eetiline seisund, mis sunnib inimest head tegema, Ambrosiuse mõjul. on sünderesis s.o. Vastuhelk patulanguse eelsest seisundist. · Viimane tõuge: Ro 13,13j : "Elagem ausasti nagu päeva ajal, mitte õistes pidutsemistes ega
Inimene on ühiskondlike suhete summa. (Marx) Inimest mõistetakse läbi tema "mina". Psühholoogiline antropoloogia - Inimest määratletakse psüühika kaudu. Psüühikaks peetakse inimese sisemuses toimuvate protsesside kogumit. Psühhoanalüütiline antropoloogia - Lähtub Freudi ideedest. Lähtub sellest, mida inimene teadvustab ja sellest, et on ka osa teadvuse protsesse, mida ei saa teadvustada. Psüühikal on 3 astet: id (miski), ego (mina), superego (ülemina). Lacan ühendab Freudi ja Hegeli ideid, leiab, tähtis on "puudumise olukord" , mida püütakse ületada kolmes vallas: imaginaarne, sümboolne ja reaalne vald. Analüütilisele filosoofiale omane antropoloogia - Lähtutakse sellest, et mille kohta too sõna "mina" käib (käib "vaimu" kohta). Inimest mõistetakse kui kehast ja vaimust koosnevat. 1. Millise rolli omistab Seneca filosoofiale VIII ja XVI kirjas? filosoofiat peab orjama, et inimesele saaks osaks tõeline vabadus. Seneca arvates filosoofia roll elu korraldamises,
Romantistid lähevad aga selle ideega kaugemale nähes jumalas piiritletud mõistust. Nad leiavad, et erinevalt jumalast on inimesel võimalus flirtida kurjaga ja mõelda ükskõik kui jaburaid asju tahes. Jumal aga seda teha ei saa kuna ta on täiuslikult hea ja kõik mida ta mõtleb saab ka teoks. · Konstruktivistlik ja strukturalistlik antropoloogia inimese mina on paljude reflektsioonide kogum. Kui kõik reflektsioonid inimeselt eemaldada jääb järele mitte midagi.Georg Wilhelm Friedrich Hegel on leidnud, et inimene on selline nagu tema ümber olevate minad ta konstrueerivad. Ehk siis inimene on selline nagu ta ümbritsevad inimesed tema loovad. Siit võib edasi minnes leida, et inimese mina on vaid illusioon ning tema looming on loodud tema ümber olnud minade summa poolt · Psühholoogilise antropoloogia kohaselt tuleb otsida inimese mina tema psüühikast. Psüühikaks loetakse organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist
nägemine) ümberlülitamine; temperatuuri regulatsioon ja valu tajumine; koos ajusillaga une- ja ärkveloleku tsükli reguleerimine; info liikumine erinevate aju osade vahel Suuraju sagarate funktsioonid: · laubasagar: tahtelised liigutused, meeleolu seisund, motivatsioon, agressioon, lõhnade tajumine · kiirusagar: sensoorse informatsiooni vastuvõtt ja töötlemine, v.a lõhn, kuulmine ja nägemine · oimusagar: lõhnade ja kuulmise keskus, abstraktne mõtlemine, mälu, otsustamine · kuklasagar: visuaalse informatsiooni vastuvõtmine ja töötlemine 8. Närviraku ehitus ning info liikumine närvirakus. Igal närvirakul on tuuma sisaldav rakukeha e perikaarüon, dendriitideks kutsutavad lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas, ja akson pikk jätke, mis juhib signaale läbi sünapsi närvirakust välja. Närvisüsteemi toimimise aluseks on signaalid, mida vahendavad närvirakud
kehalisteks ( kõik kehalisi nähtusi uurivad teadused- astronoomia, bioloogia, anatoomia, füüsika) ja kehatuteks asjadeks (kõik kehatuid asju uurivad teadusharud- teoloogia, psühholoogia, matemaatika), ja maistest asjadest (eetika, riigiteadus). 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia saab filosoofide arvates alguse erinevalt- kas meeleolu, kahtluse või mingi tunde ajel. Mõned neist arvavad isegi, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha. · Hegel ja Heidegger arvasid, et filosoofiaga polegi võimalik algust teha, filosoofia algust metoodika mõttes pole olemas. Kas me oleme juba algusest selle sees või jääb see meile alatiseks võõraks. Üleminekut mittefilosoofiast filosoofiasse ei eksisteeri. · Aristotelese arvates tuleb lähtuda meeleolust- tabada ära õige meeleolu, millest filosoofia
Seetõttu on arusaadav, et ka tarkuse mõiste kuulub kindlalt nende mõistete hulka, mida pole võimalik hõlmavalt ja üldtunnustatavalt määratleda. Öeldu muidugi ei sisalda pessimistlikku järeldust, et tarkust polegi võimalik ära tunda. Tarkus koondab endas (enamasti ikka ja jälle uudses kombinatsioonis) teadmisi, kogemusi ja oskusi; suutlikkust eristada olulist mitteolulisest, projekteerida olemasoleva alusel võimalikku tulevikku, arvestada tegude eetilist konteksti jpm. Filosoofia, tarkuse otsing, on sellest vaatepunktist maailma mõistuspärane uurimine, mis viiks tegelikkuse selge, kriitilise, põhjaliku mõistmise poole. See selgus omakorda võimaldab elada väärikat, head elu. On olemas n.ö puhta mõistuse filosoofiaid, filosoofiat filosoofidele, kui ka praktikale suunatud filosoofiaid, niisuguseid mõttesüsteeme, mis püüavad tegelikkust (paremaks?) muuta.
Loogika aine ja ajalugu: sissejuhatus T.Tamme, T.Tammeti ja R.Prangi loogikaõpikule "Mõtlemisest tõestamiseni" Tanel Tammet Department of Computer Sciences, University of Göteborg and Chalmers University of Technology, 41296 Göteborg, Sweden email: [email protected] Puhta loogika eesmärk on olla õige kõigis võimalikes maailmades, mitte ainult selles veider-segases vaevarikkas maailmas, kuhu juhus meid on heitnud. Loogik peab eneses alal hoidma teatud annuse jumalikkust: ta ei tohi alanduda selleni, et teha järeldusi enese ümber nähtust. B.Russell
ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus ,,loodusest" päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne). (3) Kolmandaks idee sellest, et inimene on ,,looduse kroon", et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada). Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest ,,välja murda". Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura < colere maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma. Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus.
Empiristid leiavad, et ainus teadmiste allikas on kogemus. Ratsionalistid leiavad, et me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse ja kogemusel on vähemtähtis roll. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti arvates on olemas objektiivne maailm (meist sõltumatu), mille kohta me aga ei saa midagi konkreetset väita. See on “asi iseeneses”. See tundmatu asi iseeneses mõjutab inimese meeleorganeid ja tekitab aistinguid. Seda, kuidas asi iseeneses meile nähtub, nimetab kant “asjaks meie jaoks”. Tunnetada saab ainult nähtumusi, asjad iseeneses on põhimõtteliselt tunnetamatud. Miks? Asi on sellel, et tunnetuses eristab Kant kahte aspekti: tunnetuse mateeriat- aistinguid tunnetuse aprioorset vormi- inimese mõistus vormib tunnetuse mateeria. Tunnetuse mateeria ei sisalda endas mingit korrapärasust. Nähtustele annavad korrapära inimmõistuse aprioorsed vormid. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks?
humanism. Kõik nad aitavad kaasa sellel, et paremini mõista inimese arengut. Järgnevalt on esitatud evolutsiooni käiku enam mõjutanud teooriad, nende perspektiivist tulenevalt. Teoreetikud, kes on oma uurimise aluseks võtnud käitumise motiivid on huvitatud psühhoanalüüsist. Nad lähenevad ainele nagu Sigmund Freud ja Erik Erikson. Mehhaaniline seisukoht mõjutab uurijaid siis, kui nad arvavad, et inimene on reaktor nad näevad muutuste sisu kvantitatiivsetes muutustes. Kui keskpunktis on vaatluse puhul käitumine, siis biheivioristid ja sotsiaalse õppimise teoreetikud kirjeldavad reflekse kui mehhaanilisi muutusi. Biheivioriste huvitab käitumise vormimine ja selleks tingimuste määramine. Selle teooria järgi pinged jäljendavad õpitud mudelit
b) dialektika – küsimise ja vastamise kunst c) retoorika – uurib teksti või kõne kui terviku ülesehituse printsiipi ja selle veenvust 3. Filosoofiaga alustamiseks on tähtis tunda teadmistejanu ja ära tabada see meeleolu, millest filosoofia lähtub. * Aristotelese seisukoha järgi algab filosoofia fundamentaalsest imestusest. Miks ja kuidas on asjad nii nagu nad on? * Saksa filosoofid Georg W. F. Hegel ja Martin Heidegger leidsid, et metoodiline üleminek filosoofiasse puudub: me kas oleme juba sellega seotud või jääb see meile alatiseks võõraks. * Prantsuse filosoof René Descartes leidis, et tuleks absoluutselt kõik kahtluse alla seada ning kui sõelale jääb miskit, milles enam kahelda ei saa, siis saab alles alustada filosoofilise ülesehitusega. * Prantsuse filosoof Albert Camus’ seisukoht oli selline, et filosoofia algab absurditundest,
Lapsed on ületanud oma lapseea egotsentrismi. Lapsed suudavad nüüd arevesse võtta ka teiste inimeste vaatepunkte. Suudavad arvestada korraga mitme tunnuse muutumisega. Suudavad muutusi ette kujutada. Saavad hakkama paljude ülesanneta lahendamisega, tingimusel, et need kätkevad konkreetseid objekte ja ei ole reaalsusega vastuolus. IV Formaalsete operatsioonide periood. Suudavad mõelda puhteoreetiliselt ja abstraktselt. 15 JÄÄVUSE MÕISTMINE ,,mis silmist, see meelest" - laps arvab, et seda objekti ei ole enam olemas. Esemete mentaalsed representatsioonid; A mitte B test. Operatsooonide-eelne periood, nt rea pikkus, küpsiste arv Kognitiivne areng II Lev Võgotski oli kursis Piaget' teooriaga. Tema teooria nimi: sümboliselt vahendatud kognitiivse protsesside arengu teooria:
. . . . . . . . . . . . . . . . . 8 1.3 Ajalugu kui vaimse tegevuse vorm . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.4 Epistemüloogia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.5 Uurimine ja protsess . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.6 Mis on ajalooline? . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.7 Hegeli ajaloofilosoofia . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.1 Hegeli allikakriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.7.2 “Ajaloofilosoofia” . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 12 1.8 A. J. Toynbee . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 16 1.8.1 Kriitika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
annaabi.ee 
