Käsutustehing + valduse üleminek (vallasasi) (kanne- kinnisasja kohta) = annavad omandi üleminek e käsutuse Vallasasja heauskne omandamine § 106 lg 3 AÕS §95 lg 1 alusel Seega on omand üle läinud AÕS §95 lg 1 alusel St O ei saa oma kohutust täita. Kas O-l täitmise nõue on? §106 lg 1,2,3 kas saab öelda, et Q on heauskne? Jah, kuna tema ei teadnud. Tsüs §139, heausksust eeldatakse. Seega pole ilmselt nõuet. Kahjuhüvitamise nõue võiks aga teoreetiliselt olla. §139. Heausksuse eeldus VÕLAÕIGUSSEADUS § 108. Kohustuse täitmise nõudmine § 271. Üürilepingu mõiste Variant (i): Pärast üürilepingu sõlmimist septembris rääkis O sellest Q-le, kes kiitis O sõlmitud head tehingut. Kas see mõjutab lahendust? TSüS § 107 lg 1 (edasilükkava tingimusega tehing, õigust ei teki või ei teki ettenähtud kujul, teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu) Järeldus: O´l on kahjunõue M´i vastu. Jah, sest siis polnud O enam heauskne. §106 lg 2
Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasomand Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud. Kui omanik oli
· Arvestada ja määrata tasumisele kuuluv maksusumma ja intress ning tagastada enammakstud või hüvitatavad summad. · Nõuda sisse maksuvõlad. · Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes seadusega lubatud sunnivahendeid ja karistusi. Maksuhalduri õigused · Maksukohustuslase põhiõiguste ja vabaduste piiramine. Ainult kooskõlas põhiseadusega. · Uurimispõhimõte. Eelkõige lähtutakse maksudeklaratsioonidest, RP arvestusest nö heausksuse põhimõte. · Õigus rikkuda omandi puutumatust. · Kaalutlusõigus seoses sanktsioonide määramisega. Erinevad abinõud ja karistused. · Teabe andmine maksukohustuslasele. · Maksuseaduste selgituste ja juhendite andmine. · Maksukohustuslase ärakuulamine. · Otsuse põhjendamine. 15. Maksurevisjon. Miks seda koostatakse, mida kontrollitakse, kuidas läbi viiakse, kuidas selguvad tulemused. Teade peab tulema enne revisjoni
tehingu tegija teadlikkust abikaasa nõusoleku puudumisest tehingu sõlmimise hetkel. St kui E teadis abikaasa nõusoleku puudumisest, siis on tal võimalik toetutada eeldusele § 17 lg 3. Kui hiljem esitatakse tõendeid, siis see tema õigusi ei mõjutada. See on tegelikult täiesti vale, isegi kui hiljem esitatakse, siis on eeldus ikkagi ümber lükatud. Kui F ühepoolselt müüs kolmandale isikule maha, siis jäi M enda kaasvalduses olevast esemest ilma tahte vastaselt ja siis ikkagi heausksuse korral ei oleks E-l võimalik selle asja omanikuks saada, sest omanik, olgugi et üks on jäänud tahtevastaselt ilma. Kui nõusoleku puudumine on tõendatud, siis ei ole võõrandamine reaalselt võimalik! Abieluvaralepingut ei sõlmitut. F-E omandivahelise ülemineku kokkulepe ja müügileping. Üle on antud ka televiisori valdus. Kas kokkulepe on kehtiv? Kas saab AÕS § 80 alusel tagasi nõuda? Kas tegemist on ühisvaraga? Televiisor kingiti pärast pulmi mõlemale. Omand tekkis
Tehing? Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus Hea usu põhimõte (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. · Väga oluline tsiviilõiguslik üldpõhimõte heausksuse nõue igasuguseks õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks! · Lg 2 täpsustab muuhulgas ka seda, et lubatud ei ole õiguste teostamine eesmärgiga tekitada kahju Mõistlikkuse põhimõte (1) Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. (2) Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid
sätestatud korras tühistada. Tehingu alused peavad olema selged: kes on volitatud tellimust vormistama (kuidas seda tehakse), kus, kuna ja kellele antakse kaup üle/osutatakse teenust, mis tingimustel, kes kauba kätte sai. 66. Tsiviilõiguste teostamise viisid. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida hea usu põhimõttel. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja samuti selliselt, et tekitame teisele isikule kahju. Oluline on heausksuse eeldus. 67. Asja mõiste. Asi kui tsiviilõigussuhte objekt. Asi on kehaline ese. Ese on kehaline siis, kui see on meeltega tajutav, ruumiliselt piiritletav ja reaalselt valitsetav. Tsiviilõigussuhte objektideks on esemed ehk asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Õiguslikus mõttes on asjadeks ka taimed, loomi ei loeta asjadeks, kuid nende suhtes kohandatakse asjade suhtes kehtivaid sätteid, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 68
puhul). Muudel juhtudel eeldatakse, et heauskne õiguskaitse taotleja esitab taotluse ainult originaalsele objektile. Sajaprotsendilist õiguskindlust originaalsuse suhtes ja senioriteeti ei saa siiski mingil juhul garanteerida. Seetõttu on kehtestatud teatud piirangud senioriteedi vaidlustamise osas (nt kaubamärgi puhul 5 aastat, pahauskse taotluse puhul aga piiramatult). iii. Õiguse vaidlustatavus, kui see on omandatud pahauskselt (heausksuse põhimõte) Heausksust eeldatakse. See kehtib nii taotleja/õiguse omaja suhtes kui ka muude isikute suhtes. Isik, kes väidab, et taotlus on esitatud või õigus omandatud pahauskselt, peab seda tõendama. See tähendab ka seda, et paljude objektiliikide puhul ei teosta registripidaja kontrolli. Muude isikute õiguste kaitse: Isik, kes kasutas Eesti Vabariigis tööstuslikult leiutist enne teise isiku poolt samale leiutisele registreerimistaotluse esitamist, tehes seda heauskselt ja
kohaldamiseni, sest kogemata ei saa kellegi kohustust täita. Järele jääb ehtne asjaajamine, kus on õigustatud ja mitteõigustatud käsundita asjaajamine. ÕKAA puhul on üldine suur reegel, et nõudeid alusetu rikastumise alusel ei teki. Siis on võimalik nõude esitamine ainult § 1023 lg 1 alusel ja sellega regressikondiktsioonini ei jõua. Seega jääb vaid MÕKAA, kus paha- või heausksusest sõltus see, kas võib olla nõudeid alusetu rikastumise alusel. Ainult heausksuse alusel saab ja seega jääb valik, kas soorituskondiktsioon või regressikondiktsioon. A arvas, et tema koer hammustas C-d, tegelikult oli B koer. C on muutunud maksejõuetuks ja A suunab ümber oma soorituse B soorituseks C-le. Siin võib tulla kõne alla regressikondiktsiooni kohaldamine. 81. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha? § 1042. Kui
Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. d. Tsiviilõiguste teostamise viisid -Hea usu põhimõte - õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus; õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Hädakaitse hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädaseisund isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik
seadusliku esindaja nõustumisega. Asjaõiguslepingu ja sissekande tegemise vaheline aeg võib olla pikk, näit. ametliku loa nõutavuse korral. Ilma asjaõiguslepinguta ei saa sissekanne õiguslikku muudatust esile kutsuda, pigem toob ta endaga kaasa kinnistusraamatu ebaõigsuse ja ta võidakse kõrvaldada kinnistusraamatu parandamise teel. Omaette omab sissekanne tähtsust ainult sissekantud õiguse järjekoha seisukohalt, sissekantud õiguse eeldamiseks ja eelkõige heausksuse suhtes, kuid ei kutsu ilma asjaõiguslokkuleppe lisandumiseta esile õigusliku olukorra muudatust (näit. sissekantud õiguse tekkimist), sellel ei ole "formaal-õiguslikku jõudu", vaid ta muudab kinnistusraamatu ebaõigeks. Asjaõiguskokkulepe ja sissekanne peavad sisuliselt kattuma; ainult niivõrd, kui see nii on, tekib õiguslik toime.. See omandab tähtsuse siis, kui asjaõiguskokkulepe erandjuhul järgneb tagantjärele. Sissekande suhtes võib võtta arvesse ka nõusoleku
seaduses ei ole sätestatud teisiti. Tehingu osa võib tühistada, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühistatud osata. 5. Tsiviilõiguste teostamise viisid 1) Hea usu põhimõte Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule 2) Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. 3) Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. 4) Hädaseisund Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole
Kaudne valdaja ei teosta tegelikku võimu, ajutine iseloom. Otsene valdaja peab tunnustama kaudse valdaja õigussuhet. Heauskne ja pahauskne Possessio bonae fidei vs Possessio malae fidei Valdus on heauskne, kui valdaja ei tea ega peagi teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Valdus on pahauskne, kui valdaja teab või peab teadma, et tema valdusel puudub õiguslik alus või et teisel isikul on suurem õigus asja vallata. Kehtib heausksuse eeldus. Täis- ja osavaldus Valdaja valdab kas tervet asja (kogu kinnistu) või reaalosa (ainult elumaja kui asja oluline osa). Eristatakse valduse laienemise järgi (kogu asi või reaalosa) Ainu- ja kaasvaldus Eristatakse võimaluse järgi teostada valdust üksi või koos (abikaasadel kaasvaldus) Lihtne kaasvaldus: iga valdaja võib faktilist võimu asja üle teostada; ühine kaasvaldus: saavad faktilist võimu teostada ainult koos . Oma- ja võõrvaldus
täitmist. Võlakohustus on teatud viisil teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega arvestamine. Võlasuhe võib tekkida: lepingust kahju õigusvastasest tekitamisest alusetust rikastumisest käsundita asjaajamisest avalikust lubamisest muust seadusest tulenevast alusest 1. Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes. Seadus kohustab võlausaldajat ja võlgnikku teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse. 2. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded. 3. Kohustuste täitmise tagamise viisid. Kohustuste rikkumise korral võib võlausaldaja: nõuda kohustuse täitmist oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda nõuda kahju hüvitamist taganeda lepingust või öelda leping üles alandada hinda rahalise kohustusega viivitamisel nõuda viivist
tehingust 8) volituse andmise aluseks olev leping lõpeb 9) esindatav sureb 10) esindatavaks või esindajaks olev juriidiline isik lõpeb 11) kuulutatakse välja esindatava pankrot 12) esineb muu seaduses sätestatud volituse lõppemise alus 34 Tsiviilõiguste teostamise viisid: · Hea usu põhimõte õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus · Heausksuse eeldus kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti · Hädakaitse ja hädaseisund Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses esitatakse hageja nõue teisele tsiviilõigussubjektile kostjale. Hagi saab aga esitada aegumistähtaegade piires. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat
Kohustus loetakse koheselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. 11 Kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus, mis tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastase viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse või õigus-ja muude normidega kooskõlas olevasse. Lepingus võib ette näha, aga see võib ka võlasuhte olemusest tuleneda, et kohstus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule. Siis on leping kolmanda isiku kasuks. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, peab
-hasartmängust (mitte loaga loteriist või kihlveost) -kõlbeline kohustus -mittetäieliku kohustuse täitmise tagamiseks võetud kohustus -kohustus, mille mittetäielikkus on seaduses ette nähtud Seadus kohustab võlgnikku ja võlausaldajat teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil ja kahju tekitamise eesmärgil. Mõistlikkuse all mõeldakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki Heausksuse all mõeldakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse Leping esitatakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumise andmisega. Tehingu võib teha mis tahes vormis, kui seaduses ei ole sätestatud tehingu kohustuslikku vormi. Lepingu võib sõlmida suuliselt, kirjalikult vms Notariaalselt peab olema tõestatud: -kinnisasja võõrandamise ja omandamise lepingud -abieluvaraleping -hüpoteegileping jpm Otsene tahteavaldus sõnaselgelt väljendub tahe tuua kaasa õiguslik tagajärg
TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID § 138. Hea usu põhimõte (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. ÕIGUSI EI TOHI KURITARVITADA. Kui ei käituta heas usus, ei saa ta oma õigust realiseerida. Üldjuhul seotud lepingutega. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Muidu oleks õigusvastane, aga tegemist oli hädakaitsega. Hädakaitse- enda rünnaku eest kaitsmine. Keegi tungib kallale, võin tekitada tervisekahju. Saan rünnet tõrjuda, vastu lüüa ei saa. Hädaseisund- olukord
379. Kuidas tuleb toimida tsiviilõiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel? Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. 380. Kuidas õiguste teostamine ei ole lubatud? Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. ÕIGUSI EI TOHI KURITARVITADA. Kui ei käituta heas usus, ei saa ta oma õigust realiseerida. Üldjuhul seotud lepingutega. 381. Mida tähendab heausksuse eeldus? Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. 382. Mis on hädakaitse? Enda rünnaku eest kaitsmine. Keegi tungib kallale, võin tekitada tervisekahju. Saan rünnet tõrjuda, vastu lüüa ei saa. Karu ei saa rünnata, sest ta asi. Rünnata saab ainult inimene. 383. Mis on hädaseisund? olukord. Näiteks tulekahju. Leviku vältimiseks lõhutakse midagi ära. Kahju ei tohi olla ebamõistlikult suur. 384
§ 138. Hea usu põhimõte ( RIIGIKOHTU LAHEND ) (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Isikul on õigus käituda formaalselt, aga ta kuritarvitab oma õigusi Nt võlausaldaja viivitab võla sissenõudmisega, sp et viivis tiksuks..tal on õigus nõuda pms viivist- pahauskne käitumine. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund-ohuseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole
kohustusest vabanemise tõttu. Kohaldamisala väga piiratud. Nt A-l on võlg B ees ja C maksab A võla B-le ära. KAA kaudu C A kohustust täites on ajanud A asja. C-l A vastu nõue § 1018 ja § 1023 järgi. Ekslikult või lubamatult ei saa teise isiku kohustust täita, § 1026 lg-d 1, 2 ei ole teise isiku koh täitmise puhul võimalik. C täites A kohustust ajas õigustamatult A asja. C nõude puhul § 1024 lg 4 pahausksuse puhul nõuet pole, heausksuse puhul soorituskondikts või § 1041. Nii jõuame regressikondiktsioonini. Kui A maksab koerahammustuse eest, mis tema koer ei teinud ja B ei saa tagasi maksta, siis A-l C suhtes nõue § 1041 alusel. See on SK edasikandmine. 81. Missugusel lepinguvälisel õiguslikul alusel võib olla hüvitisnõue isikul, kes teeb kulutusi teise isiku esemele soovimata teist isikut soodustada või talle sooritust teha?
61. Millised sooritussuhted on kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu täitmise korral ning kuidas toimub sellisel juhul alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine? Küsimus 1030 kohaldamisest. Erinevus eelmisest: lepitakse juba lepingu sõlmimisel kokku, et B täidab oma kohustused C-le. Sisuliselt: B-l võimalus valida kumma vastu ta oma nõude esitab. Tegemist ei ole solidaarvõlgnikega! Teise lepingupoole (antud juhul A) heausksuse korral erireegel 1030 lg 2: Sellisel juhul saab tagasitäitmist nõuda ainult saajalt (C-lt). 3-2-1-136-06 : Riigikohus kinnitab valikuõigust kumma vastu oma tagasitäitmise nõue esitada 62. Kuidas toimub alusetust rikastumisest tulenev tagasitäitmine juhul, kui pärast nõude loovu- tamist on võlgnik teinud soorituse uuele võlausaldajale ning selgub, et nõuet polnud olemas? Seda reguleerib 1031.
§ 138. Hea usu põhimõte ( RIIGIKOHTU LAHEND ) (1) Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. (2) Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Isikul on õigus käituda formaalselt, aga ta kuritarvitab oma õigusi Nt võlausaldaja viivitab võla sissenõudmisega, sp et viivis tiksuks..tal on õigus nõuda pms viivist- pahauskne käitumine. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. § 141. Hädaseisund-ohuseisund (1) Isik, kes tekitab kahju ennast või teist isikut või vara ähvardava ohu tõrjumiseks, ei tegutse õigusvastaselt, kui kahju tekitamine on vajalik ohu tõrjumiseks ja kahju ei ole
AÕS § 93. Omandamine õigustamata isikult Õigusnäivus , seda täidab vallasasja puhul valdus eeldatakse, et asi kuulub isikule, kelle valduses asi on. AÕS § 90 lg 1. Oluline tähelepanek on aga see, et valdus ei anna kindlat garantiid omandi kohta ja sellepärast võib esineda juhtumeid, mil asi omandatakse mitteomanikult. Heauskne omandamine Eesti seadusandja on vallasasjade omandamisel pidanud esmaseks omandaja heausksuse tunnustamist: ehk isik kes on asja üleandmise teel heauskselt omandanud, on asja omanik selle valdusesse saamise hetkest ka siis kui võõrandajal puudus õigus omandi ülekandmiseks. AÕS § 95 lg 1 Pahauskne omandamine Omandaja on pahauskne siis, kui ta teadis, või pidi teadma ,et võõrandajal puudus õigus omandi üleandmiseks. AÕS § 95 lg 2 . Heausksuse olemasolu eeldatakse TsÜS § 139 on vastupidise tõendamise kohustus isikul , kes seda väidab.
(lepinguväline võlasuhe, nt lepingu tühisuse tagajärjel tekkiv kohustus õigusliku aluseta saadu tagastamine Võlaõiguse üldpõhimõtted- hea usu põhimõte , mõistlikkuse põhimõte , lepinguvabaduse põhimõte , dispositiivsuse põhimõte, lepingute siduvuse põhimõte. Hea usu põhimõte - Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamine eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse all mõeldakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse. Hea usu põhimõte paneb pooltele kohustuse järgida ühiskonnas üldiselt tunnustatud moraali- ja kõlblusnorme. Hea usu põhimõte sisaldab endas õigluse ideed. Ebaõiglane nt võib olla leping, mille tingimused on vastuvõetamatud tasakaalu puudumisel lepingutingimuste osas. Heas usus käitumine: teistele
vahendamisega ning töötaja ei täida sel juhul töökohustusi oma tööandja juures. 8) summeeritud tööaeg Summeeritud tööaja korral jaguneb tööaeg arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt ning tööandja teatab töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Summeeritud tööaja järele tekib vajadus siis, kui töö iseloom ei võimalda kokku leppida igapäevases tööaja pikkuses ja tööpäevades. Tööajakava tuleb töötajale teatada ette piisavalt pikalt, lähtudes heausksuse põhimõttest – töötajal peab olema võimalik korraldada oma töö- ja pereelu. TLS § 43 lg 3 kohaselt arvestatakse summeeritud tööaja kasutamisel töötaja kokkulepitud tööaega seitsmepäevase ajavahemiku kohta arvestusperioodi jooksul. Töölepingus tuleks ära näidata arvestusperioodi pikkus (üldjuhul 4 kuud) 9) töö tegemisel tekkivate kulutuste hüvitamine 10) kui välislähetus kestab kauem kui 1 kuu tuleb veel täiendavalt kokku leppida
Omanik peab vaidluse korral tõendama, et valdaja valdab temale kuuluvat asja. VALLASASJAÕIGUS Vallasomand Vallasasjade puhul loetakse asja omanikuks valdaja (erinevalt kinnistusasjadest, mille puhul lähtutakse kinnistusraamatu kandest). Üleandmine Vallasomand tekib asja valduse ülekandmisega võõrandajalt omandajale ning kokkuleppega omandi ülemineku kohta võõrandajalt omandajale. Heauskne omandamine Eesti seadusandja on pidanud tähtsaks heausksuse tunnistamist: isik, kes on asja heauskselt omandanud, on asja omanik selle valdusse saamisest ka siis, kui võõrandajal puudus õigus omandi ülekandmiseks. Ümbertöötamine, segamine ja ühendamine Ümbertöötamine Kui töö on rohkem väärt kui materjal, peaks asi kuuluma töötlejale - kui vastupidi, siis materjali omanikule. Segamine ja ühendamine Kui mitu vallasasja ühendatakse uueks tervikuks nii, et neid ei saa üksteisest eraldada ilma neid
4) Käsundita asjaajamisest 5) Avalikust lubamisest 6) Muust seadusest tulenevast alusest Hea usu ja mõistlikkuse põhimõtted võlaõigussuhtes Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see on lähtuvalt hea usu põhimõttest vastuvõetamatu. Heas usus toimimise nõue tähendab, et õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguste teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse all mõistetakse isiku psüühilist suhtumist oma käitumisse kui õigus- ja muude normidega kooskõlas olevasse. Mõistlikuks loetakse võlasuhtes seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kohustuse täitmisele esitatavad nõuded 36 Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele või lepingule. Kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu ja
Hea usu põhimõtet kohaldatakse kõikidele tsiviilõiguse valdkondadele, sh ka protsessuaalsete õiguste teostamisele, kui kohustust järgida õiguste ja kohustuste teostamisel põhimõtte aluseks olevaid väärtusarusaamasid. Hea usu põhimõtte kohaldamisel antakse hinnang eraõiguslikus suhtes osalevate isikute käitumisele. Vt nt RKTKo 3-2-1-109-06 p 12. Kohustus käituda heas usus tähendab teatud käitumisstandardite järgimist. § 139. Heausksuse eeldus Kui seadus seob õiguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. § 140. Hädakaitse Hädakaitseks tehtud tegu ei ole õigusvastane, kui seejuures ei ületatud hädakaitse piire. Hädakaitse instituut lähtub eeldusest, et teatud asjaoludel on õigusrahu huvides lubatud ise vastu astuda keelatud omavoli või ründe vastu, sest riigi poolt tagatud õiguskaitse pärast rünnet võib jääda ebaefektiivseks või lihtsalt hiljaks
Volitus ei lõpe esindatava surmaga, kui ei lõpe esindamise aluseks olev käsundusleping. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, seda isegi siis, kui volitus oli tähtajaline. 9.3. TSIVIILÕIGUSTE TEOSTAMISE VIISID Hea usu põhimõte. Õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Heausksuse eeldus. Kui seadus seob õguslikud tagajärjed heausksusega, tuleb selle olemasolu eeldada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kui keegi väidab vastupidist, tuleb seda tõendada, kusjuures tõendamisraskus lasub sellel, kes kinnitab (tõendab) midagi, aga mitte sellel, kes eitab. Hädakaitse ja hädaseisund on õigusvastasust välistavateks asjaoludeks ka tsiviilõiguslikes suhetes (vt õpiku alajaotus 7.1.). Aegumine. Tsiviilõigusi kaitstakse hageja nõude e hagi esitamisega. Hagiavalduses
vahelisest kokkuleppest omandi ülemineku kohta. Omandaja ja võõrandaja kokkuleppel võib jääda asja valdus ka võõrandajale, omandaja omandab sel juhul kaudse valduse (AÕS § 94) Kui asi on kolmanda isiku valduses, võib võõrandaja kokkuleppel omandajaga asendada valduse üleandmise väljanõudeõiguse loovutamisega omandajale (AÕS § 93) Asja üleandmist ei ole vaja ka kinnistamata merelaeva puhul (AÕS § 92´) Vallasasjade puhul kehtib omandaja heausksuse eeldus. Isik, kes on asja üleandmisega omandanud heauskselt, on asja omanik asja oma valdusse saamise ajast ka siis, kui võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma. Heausksus peab olema kuni valduse üleandmiseni. Omandaja on pahauskne, kui ta teadis või pidi teadma, et võõrandajal ei olnud õigust omandit üle anda. Heauskset omandamist ei toimu, kui asi on varastatud, kadunud või muul viisil omaniku tahte vastaselt tema valdusest välja läinud
mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kokkulepitud tähtaja või etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kas töösuhte ülesütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub ülesütlemise tingitud mõjuva põhjuse kaalukusest ning sellest, kas töösuhte jätkamine etteteatamistähtaja jooksul oleks olnud võimalik. Tööandja võib jätta ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata, kui temalt ei saa heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõpeb kohe. Kaasuse asjaolud ei õigusta etteteatamistähtaja järgimata jätmist. Tööandja pidi ette teatama, kuna ise ei esinenud etteheiteid ega hoiatusi K-le seoses sellega, et viimane ei käi alaliselt tööle vaid tuleb siis, kui niisugune vajadus tekib
juunini 2003. a kehtinud AÕS § 120 lg 1 ja 1. juulist 2003. a kehtiv AÕS § 641). - Annika Lukk on Ardi Silla esimese järjekorra seadusjärgne pärija (pärimisseaduse § 13 lg 1). Ardi Sild, Anne Sild ja Arne Sild on omakorda Annika Luku teise järjekorra seadusjärgsed pärijad (PärS § 14 lg 1). Pärimise korral ei omandaks nimetatud isikud kinnisasjaõigust heauskselt, sest AÕS § 56 lg-s 3 sätestatud heausksuse kaitse laieneb vaid omandamisele asjaõiguslepingu läbi. - Kolleegium leiab, et esimese ja teise järjekorra seadusjärgsed pärijad ei saa tugineda ka kinnisasjaõiguse heausksele omandamisele tasuta tehingu järgi. Puudub mõistlik põhjus, miks peaksid nimetatud isikud olema tasuta tehingu järgi omandamisel rohkem kaitstud kui pärimise korral. samas asjas uuest otsusest 3-2-1-90-04 p 18-19
te üles öelda nii etteteatamistähtaega järgides kui seda järgimata jättes. Kas töösuhte üles- ütlemisel etteteatamistähtaega järgida või mitte, sõltub mõjuva põhjuse kaalukusest ja selle mõ- just töösuhtele. Erinevaid asjaolusid tuleb hinnata nende kogumis igal üksikjuhtumil eraldi. Hin- nangu andmisel on oluline arvestada, et mõjuv põhjus, mille puhul tööandja etteteatamistähtae- ga ei järgi, peab olemuselt olema eriti mõjuv ning selle esinemisel ei saa tööandjalt heausksuse ja mõistlikkuse põhimõttele tuginedes kuidagi eeldada töösuhte jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Sellise põhjuse esinemisel ei saa tööandja sallida töösuhte jätkamist ja see lõpeb kohe. Teisiti öeldes on mõjuv põhjus, mis ei eelda etteteatamistähtaega, oma olemuselt oluli- sem või raskem kui see, mille puhul tuleb etteteatamistähtaega kasutada. Töösuhte lõppemi- ne etteteatamistähtaja järgimiseta on töötajale negatiivsema mõjuga kui etteteatamistähtaega
annaabi.ee 
