Usk Rooma riigis Rooma jumalused Nuumen Laarid oma nurk , kus seisid nende kujukesed Igal pere oma geenius Janus sõjajumal jaanuarikuu Jupiter , Juno ja Minerva Kõige olulisem Mars märtsikuu Marsi väljak Jupiteri isa Saturnus saturnaalid Vesta vesta neitsid , surmanuhtlus Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riigi edu jumalate heasoovlikkusest Pontifex maximus prontifeksid preestrid Flamenid Augurid Annetamine väärisesemed,toit,loomade ohverdamine Rituaalide täpne järgimine Ennustamine Riiklik tegevus augurid Jumalate märguannete kaudu nende tahte selgitamine Ennustamine lindude lennu järgi Tulevikku näitas kanade söögiisu Tähtsatel puhkudel Sibülliraamatud Idamaiste ja hellenistlike jumalate ning rituaalide levik Roomas Jumalate austamine võib kasuks olla
seadusandjale vabariigis rahvakoosolekule, keisririigis keisrile. Keiser kui kõrgem seadusandja ja riigi ülemkohtunik pidi alluma seadustele ja andma neid välja mitte isiklikest, vaid riiklikest huvidest lähtuvalt. Rooma oli õigusriik. Rooma seadusandlus sai alguse kaheteistkümne tahvli seadusest. 8. Religioon Roomas ja Ristiusk Samad jumalad mis olid ka Kreekas ainult teiste nimedega. Peajumal oli Jupiter. Riigi edu sõltus roomlaste silmis jumala heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate austamine üks riigi olulisemaid ülesandeid. Tähtsad pühamud olid riigi kaitse all. Preestrid olid riigiametnikud, kui erinevalt teistest riigiametnikest valiti nemad eluks ajaks. Nad jagunesid oma tähtsuse järgi mitmetesse kolleegiumitesse. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Kristus erines peamiselt sellest, et seal austati ainult ühte jumalat. Inimesed on jumala
Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) 2. Kuidas oli riik seotud religiooniga ? Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. 3. Milline oli idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis ? Milles see avaldus ? Idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis vallutatud rahvad võisid oma jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama. Tekkisid müsteeriumid. 4. Mis on ja millal ning kus tekkis kristlus ? Miks levis see Rooma riigis suhteliselt kiiresti ?
Henry suutis minu arust mõjutamisega jõuda lausa kõrgtasemele. 3. Kas selles teoses oli midagi, mis sind vihastas? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Vihastas see, et Dorian lasi end nii kergelt mõjutada. Ta oleks pidanud olema tugevam ja enesekindlam ning mitte uskuma kõike, mida talle räägitakse. Kahjuks oli ta Henry ilujahtimisest ja Basili ülistamisest nii lummatud, et sattus meeltesegadusse. Doriani kasutati lihtsalt ära, eriti tegi seda (uudishimust, mitte heasoovlikkusest) Henry, kes muutis kõiki kellega kokku puutus. (,,Vanaduse tragöödia ei ole mitte selles, et inimene on vana vaid selles, et ta on noor.") 4. Kas selles teoses oli midagi, mis pani sind rõõmu tundma? (Kui jah, siis mis?) Miks? Vastus: Rõõmu eriti ei pannud miski tundma, kui võibolla see, et Basil suutis jääda selliseks nagu ta oli. Henryl oli komme neid inimesi muuta, kellega ta suhtleb, kuid Basil oli üks nendest vähestest, keda ta muuta ei suutnud
Ollakse uhke selle üle, mis on oma teenitud raha eest soetatud. On ju tänavatel märgata, et üks auto on teisest ilusam, kallim ja võimsam. Me näitame, et meil on oskusi, raha ja võimalusi. Kes ütles, et eestlase toit on teine eestlane? Ei ole ikka küll! Eestlane hoiab kõike, mis on talle oluline, tähtis ja armas. Ta ehitab perele maja, mis on soe, et naisel ja lastel hea oleks. Ta aitab naabrinaisel kaevust vett tuua, mitte midagi vastu saades, vaid heasoovlikkusest. Mis peamine ta hoiab teist eestlast! Eestlane ei mõtle ainult endale, ta hoolib oma riigist, kultuurist, rahvusest ja elust. Ta ei tee halba teadlikult. Eestlased on enamjaolt analüüsivad. Pole just palju neid, kes, pea ees, tundmatusse vette hüppavad. Eestlane ei osta põrsast kotis. Ta kaalub põrsast ja uuribselle suguvõsa enne, kui ära ostab. Eestlane on erutavalt põnev persoon, kes peidab end näiliselt igava, kuid salapärase loori taha
jaoks keda ta sai juhtida. Elul pole erilist suurt mõtet kui sa lased seda teiste poolt juhtida. Kuna sa ei otsusta ise mida sa teha tahad ja kuidas sa tahad. Tuleb võtta elu juhtimine enda kätte ja seda nautida lihtsalt teistega koos. Tuleb seada eesmärgid kuhu pürgida, mitte elada täiesti tühja elu. Doriani arvates oli Henry tema parim sõber kes püsis temaga koos aastaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, Dorian puhul tegi ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Tegelikult oli Dorian seal maailmas täiesti üksi ja keegi ei hoolinud temas. Selles kõiges oli süüdi ta ise, kuna ta ei lasknud kedagi enda ligi. Kuni viimaste elupäevadeni arvas ta, et on lahe lõbutseda ja möllata. Lõpuks ta saab aru, et ta on teinud suure vea müües oma hinge. Paljud inimesed müüks oma hinge kui saaks palju raha või mida iganes muud kuid lõpuks nad saavad ikka aru, et ilma hingeta pole elul mõtet. Kõike mida sa teed või tunned ei oma
kaasusi. Kohtus sai edasi kaevata ning mitte keegi ei olnud algusest peale süüdi. Meelelahutus Kaarikusõidud Circus Maximuses, Colosseumis gladiaatorivõitlused. Tsirkust ja leiba et proletaarid mässama ei hakkaks. Rooma religioon Usuti vaimudesse (nuumen), tehti neile annetusi. Jumalad võeti suuresti üle Kreekast. Jupiter- peajumal, Mars sõjajumal, Venus armastusejumal, Pluto allmaailma valitseja, Vesta kodukoldejumalanna. Usuti, et riigi edu ja hüve sõltub jumalate heasoovlikkusest ja st austati neid palju. Preestrid korraldasid pidustusi, pidasid riiklikute tähtpäevade üle arvestust, hoidsid kalendrit korras. Mõisted: proletaarid vaesed kodanikud, foorum turu- ja koosolekuplats, akvedukt veejuhe/veesüsteem, gladiaator - kutseline elu ja surma peale võitleja Vana-Rooma võitlusmängudel, augur - ennustaja, Janus - , alguste, lõppude jumal, pontifex maximus - ülempreester, leegion suur sõjaväeüksus, basileus e imperaator,
õigussüsteemi aluseks, provintsid ida provintsis oli kõrge kultuur, jõukad linnad, kõneleti kreeka keelt, heal tasemel kaubandus, eksporditi kasitööd jaluksustooteid, lääne provintsi oli tsivilisatsiooni tekkel, põllumajanduslik tootmine, kõneleti ladina keelt, religioon austati vaime ja loodusjõude, igaühes oli mingi jõud, mida nim. nuumeniks, igal majal omad kaitsevaimud(laarid),igal perekonnal oli maokujuline kaitsevaim(geenius), riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olulisemaid ülesandeid, 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riig ülempreester pontifex maximus, nad jälgisid kalendrit, et õigel ajal pidustusi korraldada, Ausustuse valitsemise ajalhakati keisrit jumalana austama ning kuulekust riigile tõid kodanikud keisritele ohvreid., kristlus kujunes välja juutide usust (võeti üle), kristlus ehk ristiusk on monoteistlik usund,
Neptunus merejumal = Poseidon(Kreeka) Vulcanus tulejumal = Hephaistos(Kreeka) Mercurius kaupmeeste ja teekäijate jumal = Hermes(Kreeka) Apollo valguse- ja ennustusjumal = Apollon(Kreeka) Venus armastus- ja ilujumalanna = Aphrodite(Kreeka) Diana jahi-, kuu-, nõidusejumalanna = Artemis(Kreeka) Riik & Religioon Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele Idamaiste ja hellenistlike religioonide mõju Rooma riigis vallutatud rahvad võisid oma jumalaid kummardada, kuid pidid ka Rooma tähtsamaid jumalaid austama. Tekkisid müsteeriumid. Kristlus e.ristiusk monoteistlik usund, mille keskmeks on Jeesus Kristuse elu ja õpetused. Kristlus levis - 1. Kuna see usk ei teinud vahet kas ollakse vaene, rikas, ori või mees.
kahju ja ta soovib, et see pilt tema asemel vananeks, kui ta ise jääb sama kauniks kui varem. Basil meisterdab pildile kauni raami ja kingib selle Dorianile. Lord Henryle meeldib Dorian väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. Dorian eemaldub Basilist ja hakkab Henry eeskujul ilu jahtima. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, Dorian puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, Dorian ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. Basil on sellest kuuldes armukade, Henry väga huvitatud. Vahepeal on Dorian Sibyliga
kivilabidas ja ahjuluud toodi tuppa, väravad suleti, kirves maeti maha, mis sümboliseeris jõulurahu ja ka usku, et siis ei jää loomad haigeks. Kõik ebausukombed täideti väga täpselt. Jõululaupäeval ja esimesel jõulupühal külas ei käidud. Teisest jõulupühast hakati jõulusante mängima - poisid tegid jõulusokku, naised jõuluhane. Hani nuhtles vitsaga inimesi, kes end tema käest välja ei lunastanud. Jõulusandid sümboliseerisid esivanemate kodukülastust, nende heasoovlikkusest sõltus pere käekäik. Santidele pidi kindlasti midagi andma. Jõulukuusk toodi tuppa jõululaupäeval ja välja viidi kolmekuningapäeval, kokkupuutest igihalja puuga loodeti elujõudu, tervist, tugevust ja halbade jõudude eemalehoidmist. Kolmekuningapäeval jõulud lõppesid, siis mängiti ja tantsiti, söödi viimased jõulutoidud. Ennustati ilma, pandi ristikheina jänestele toiduks, siis metsavana hoidis suvel koduloomi ega lasknud hunte karja hulka
tugevalt mõjutatud; võeti eeskuju kreekast; roomlaste religioon ja kombed sarnanesid kreeklaste ja etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem tähelepanu
kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S
ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S
kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S
26) Rooma seisused eriti proletaar Kige krgemal asusid prilik senatiaristrokraatia, siis ratsanikud, ksitlised, vabad talupojad ja rentnikud. Kige madalamal olid proletaarid. . Proletaarid elasid lihtsalt linnas, said riigilt tasuta vilja ja elasid kuidagi ra.( Keiser, senaator, ratsanik, vaba mees, vabakslastud, orjad, proletaarid). 27)Rooma usk ja riik Kuidas seoses? Rooma riigis elavad rahvad austasid vga paljusid jumalaid. Riigi edu sltus jumalate heasoovlikkusest, thtsamad phamud olid kindlalt riigi kontrolli all, usupidustused aga riiklikkud hised ettevtmised. Colosseum ks suurimatest amfiteatritest Vana-Roomas Circus Maximus Rooma thtsaim hipodroom, kus korraldati kaarikute viduajamisi triumfikaar monumentaalne auvrav, mis pstitati vidukale vepealikule foorum Vana-Rooma poliitilise ja kohtuliku elu keskus metseen rikas isik, kes toetas Vana-Roomas kultuuri rahvatribuun madalseisuse (plebeide) esindus rahvakoosolekul
o templiehituse põhijooned kreeklastelt; linnaehitus etruskid o vägi ehk nuumen jõud, mis oli igas asjas või elusolendis (igal asjal oma nuumen) o laarid kaitsevaimud, kes kehastasid esivanemate hingi o Janus omapärasemaid Rooma jumalaid, sõjajumal, uste ja piiride kaitsja; Jupiter = Zeus; Mars = Ares; Vesta = Hestia · Usu seotus riigiga o riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest (seetõttu jumalate austamine riigi olulisemaid ülesandeid) o pühamud riiki kontrolli all, usupidustused riiklikud ettevõtmised o preestrid olid riigiametnikud valiti eluks ajaks o Augustuse ajal austati keisrit kui jumalat · Ennustamine o põhines etruskide eeskujudel o riigile ja riiklikel huvidel o augurid ennustamisega tegelevad preestrid o sibülliraamatud Kreeka pärisolu ennustajanna Sibülli poolt kirjutatud riigi
Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See
Igal asjal/elusolendil oli mingi jõud, mida nimetati nuumeniks. Igal majal olid kaitsevaimud, tähtsaimad olid laarid, kes kehastasid esivanemate hingi. Tähtpäevadel toodi neile annetusi. Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius, kes edendas soojätkamist. Jupiter Zeus taeva-, pikse-, tormijumalad Mars Ares - sõjajumalad Juno Hera Poseidon Neptunus Hades Pluto Riik ja religioon Need olid roomlaste arust lahutamatud ning riigi edukus sõltus täielikult jumala heasoovlikkusest, seega kõik usupidustused olid väga tähtsal kohal. Preestrid olid samuti riigiametnikud, kes määrati ametisse eluks ajaks. Nad jagunesid kolleegiumitesse, millest tähtsaim oli pontifekside kolleegium ja selle eesotsas pontifex maximus (keisririigi ajal oligi keiser ise). Pontifeksid jälgisid kalendrit , et õigel ajal pidustusi korraldada ja tähtpäevi tähistada. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama. Keisritele toodi ohvreid ja püstitati altareid.See
Diana e Artemis jahijumalanna, looduse kaitsja, Mercurius e Hermes teekäijate kaitsja, hingede juht allmaailma, varaste jumal, Venus e Aphrodite ilu, armastuse ja seksuaalsuse jumalanna, Bacchus e Dionysos veini ja viinamarjakasvatuse jumal, Saturnus e Kronos lõikusejumal, Vesta e Hestia kolderahujumalanna. 17) Lahutamatu, sest jumalaid ning nende kättemaksu peljati. Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised ning tähtstama pühmud olid range valve all. 18) Augurid olid spetsiaalsed preestrid, kes tegelesid ennustamisega. Lindude lend, ohvriloomade käitumine, loodusnähtused jpm. Kriitilisematel hetkedel pöörduti Sibülli poole. 19) Alguses pöörati tähelepanu just füüsilisele ning sõjalisele suunitlusele, kuid hiljem, Kreeka eeskujul hakati õpetama ka erinevaid teadusi. Suursugustel peredel oli eesmärk
Kerkisid esile silmapaistvad seadusetundjad-juristid-ja kujunes välja selge juriidiline terminoloogia.Seega sai Roomas alguse õigusteadus.Rooma seadustest lähtuti Euroopas ka kesk-ja uusajal ning paljud neis sõnastatud põhimõtted kehtivad ka tänapäevalgi ÜL 7 Selgita kirjalikult ja argumenteeritult, milline oli religiooni roll Rooma poliitilises elus? Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester.
· Juno = Hera · Minerva = Athena · Mars = Ares · Venus = Aphrodite · Bacchis = Dionysos · Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. · Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. d. Riigi osa religioonis: · Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. · Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. · Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. · Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. · Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. · Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. e. Idamaised mõjud:
et see pilt tema asemel vananeks, kui ta ise jääb sama kauniks kui varem. B meisterdab pildile kauni raami ja kingib selle Dorianile. Lord Henryle meeldib D väga, ta surub meelega talle oma veidraid ideid peale, hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Dorian armub kõrvuni, ja mitte ainult välimuse, vaid ka võimete pärast, kuigi ta Sibyl Vane' üldse ei tunne. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints
Kodukoldejumalanna Vesta auks põles igavene tuli foorumil paiknevas ümartemplis, kus seda valvasid riiklikult määratavad preestrinnad Vesta neitsid. Neid valiti kõige suursugusematest perekondadest. Seksuaalsuhted olid Vesta neitsidel surmanuhtluse ähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis. Preestrid ja kultus Riik ja religioon olid Roomas väga tihedalt seotud. Roomlased uskusid, et nende riigi edu ja hüve sõltub otseselt jumalate heasoovlikkusest ja seetõttu pöörati võimutasandil suurt tähelepanu jumalate väärilisele austamisele. Tähtsamad pühamud olid riigi kontrolli all, kultusepidustusi korraldati riiklikult ja preestreid valiti samuti kui riigiametnikke. Nende seast olid ühed tähtsamad pontifeksid (,,sillaehitajad" või ,,teerajajad" - selle termini täpne algupära pole selge), kelle eesotsas seisis pontifex maximus (,,suurim pontifeks") - riigi ülempreester. Peale pontifekside määrati
Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Aristoteles eristab kolme sõpruse tüüpi kahel viisil: 1. vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse ning 2. vastavalt suhete osapoolte seisundile. Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele: 1. kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri) 2. naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas) 3
ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad. S
SÕPRUS 1) Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest - Sõprus hoiab linnriike koos - Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: 13 vastastikku hea soovimist ning sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest; ühistegevust. Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: - kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt äri) - naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine) - täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel 2) vastavalt suhete osapoolte seisundile: - ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes) - paremus (mees naise suhtes) - võrdsus (vennad omavahel)
Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud * Sõprus hoiab linnriike koos. * Sõprus on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab:1)vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastsuest. 2)ühistegevust Sõpruse tüübid: 1) vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse: * kasu pärast (vanade inimeste soprus, nt. äri). * naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas, sama hobi, koos joomine). * täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. 2) vastavalt suhte osapoolte seisundile: * ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes). * paremus (mees naise suhtes). * võrdsus (vennad omavahel).
1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Aristotelese jaoks ei ole sõprus ja armastus selgelt eristatud. Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. See iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse ja kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus (philia) hoiab (linn)riike koos. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Aristoteles eristab kolme sõpruse tüüpi kahel viisil: 1. vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse ning 2. vastavalt suhete osapoolte seisundile. Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele: 1. kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri) 2. naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt. teravmeelsus seltskonnas) 3
· Nikomachose eetika, VIII: "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta · Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid · Sõbrad kui hüve ja vajadus? 11 · Sõprus eeldab: o vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest o ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." · Kolm sõpruse tüüpi o Kolm tüüpi eristatavad kahel viisil: · vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse · vastavalt suhte osapoolte seisundile · Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele · kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt. äri) · naudingu pärast (noorte inimeste sõprus, nt
etruskide omadega; templiehituse põhijooned võeti omaks kreeklastelt , linnaehitus tugine pikka aega etruskide eeskujul; Oma jumalad samastati kreeklaste omadega; Jumalad Austati vaime ja loodusjõude; igaühes oli mingi jõud, m is nim. nuumeniks; igal majal omad kaitsevaimud(laarid); maokujuline kaitsevaim(geenius; tagas perekonna püsimise); Riik ja religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest ning seetõttu oli jumalate asutamine üks riigi olilisemaid ülesandeid; ka preestrid olid riigiametnikud; 16-liikmeline pontifekside kollegium mid juhtis riiig ülempreester pontifex maximus. Nad jälgisid kalendrit et õigel ajal pidustusi korraldada; Ennete tõlgendamine Etruskide eeskujul; augurid; linnu lennu järgi; Haridus Laste kasvatamine oli roomas perekonna ülesanne; vaimsele haridusele hakati ajajooksul rohkem
Samas riik ise peaks samuti toetuma armastusele. Seega sunnimehhanismi kadumine, loomulik kogukond. Sõprus 1. Aristoteles sõpruse olemusest ning tüüpidest Nikomachose eetika: sõprus hoiab linnriike koos. "Sõprus" on üldmõiste vabal kiindumusel põhinevate inimestevaheliste suhete kohta. Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikkesse, kodanike omavahelisi suhteid. Sõprus eeldab: vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Erineb heasoovlikkusest ja armastusest. Eeldab ka ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Sõpruse liigid vastavalt põhjusele: - Kasu pärat (vanade inimeste sõprus). - Naudingu pärast (noorte inimeste sõprus). - Täiuslik sõprus loomutäiuselt sarnaste inimeste vahel. Sõpruse tüübid vastavalt sesundile: - Ülimuslikkus (vanemad lapse suhtes). - Paremus (mees naise suhtes).
Riik oli jumalik kord, mis on keisrit, kui oma esindajat kohustatud austama ning keiser omakorda vastutab riigi hea käekäigu eest Pontifix Maximus ('sillaehitaja suurim') kõige tähtsam religioosne amet Rooma riigis, ülempreester; talle allusid ka teised religioossed kolleegiumid; ülesandeks vastutada/korraldada riigi religioosset tegevust Peamine uskumus - Jumalate heasoovlikkusest sõltub Rooma riigi käekäik Vesta neitsite templis pidia alati tuli põlema, kuna see sümboliseeris riigikollet, pühapaika Rooma keisririigi religioosne pilt oli kirev rohkete rahvaste ja kultuuride tõttu eri rahvaste religioone ei tahetud alla suruda ning Kreeka-Rooma usku ei surutud peale: Religioon oli oluline, tihedalt seotud riigiga, salliv religioonipoliitika Radikaalset monoteismi järgis vaid juudikogukond 1
Seisuste esinduskogud: 1215 suur vabaduskiri 1265 inglismaal kutsuti kokku esinduskogud 1302 kutsus philippe IV kokku generaalstaadid Pilet 17 ??? 1.Religioon ja kultuur Roomas Jumalad Roomlased austasid loodusjõude ja vaime Iga asi mis oli hingestatud ,igaühes oli mingi jõud mida nim. Nuumeniks- tähtsamad neist oli laarid, kes kehastasid esivanemate hingi Igal perel oli ka maokujuline kaitsevaim geenius- tagas pere püsimise Riik ja Religioon Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest Preestrid olid riigiaametnikud, valiti eluks ajaks, jagunesid mitmesse kolleegium,millest tähtsaim oli 16-liikmeline pontifekside kolleegium. Augustuse ajal hakati keisrit jumalana austama Nii taheti tõsta rooma keisri autoriteeti vallutatud maade elanike seas. Ennete tõlgendamine Augurid- tegelesid roomas ennustamisega Ennete tõlgendamine oli väga tähtis ja kuulus iga ohvritoomise juurde Kriitilistel hetkedel pöörduti kapitooliumi säilitatud sibülliraamatute poole.
Demokraatia idee taaselustus alles XVIII sajandi valgustusfilosoofias, kui välja tuldi esindusdemokraatia põhimõttega, mille kohaselt pole kõigil kodanikel vaja seaduste tegemisel ja riigiasjade otsustamisel isiklikult osaleda, piisab esindajate valimisest üleriigilisse esinduskokku. Kuid valgustusajastul oli võim koondunud valitsejate kätte (valgustatud monarh võis küll teha õiguslikke reforme ja toetada kunstiinimesi, kuid kõik sõltus tema heasoovlikkusest), teisitimõtlemine polnud lubatud ja vabadust polnud. Nii on aadlike ja kuningate, riigi ja kiriku, katoliiklaste ja protestantide pidev omavaheline võitlus olnud Euroopas vabaduse kujunemise aluseks, kuid lõplikult hävitas senise feodaalse ja monarhistliku korra kapitalism, mis ei lähtunud enam seisustest, päritolust ja sünnipärastest eesõigustest. Kodanluse ehk ettevõtlike omanike teke aitas väga palju kaasa demokraatia kujunemisele, seda toetasid eraettevõtlus,
vaheliste suhete kohta . Iseloomustab perekondlikke suhteid, võimu suhet kodanikesse, kodanike omavahelisi suhteid. Kui palju on sõbrad meie jaoks hüve ja vajadus? Hüve, kuid tegutseme sõprussuhtes vastupidi, meie teod on suunatud teise hüvele. Sõpruse vastastikusus. Eri tüübid Kas vastuolu? Soovime sõbrale head ta enda pärast, ent eeldame ka temapoolset heatahtlikkust Sõprus eeldab: · vastastikku hea soovimist ja sellest teadlik olemist. Selle poolest erineb heasoovlikkusest ja armastusest · ühistegevust: "Igasugune ühistegevus paistab aga kuuluvat osana riigikorralduse juurde." Sõbrad peavad kokku saama. Kui vooruslikud inimesed võtavad üheskoos midagi ette, siis see on ühiskonna toimimisele hea. Kolm sõpruse tüüpi eristatavad kahel viisil: · vastavalt põhjusele, miks vastastikku head soovitakse · vastavalt suhte osapoolte seisundile Sõpruse tüübid vastavalt põhjusele 1. Kasu pärast (vanade inimeste sõprus, nt
Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees.
hämmastades ja kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad
Jupiter = Zeus taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. Pontifex maximus ülempreester, kelleks oli keiser. Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees.
Jupiter = Zeus – taeva ja tormijumal, kelle peatempel asus Kapitoolimuis. Juno = Hera Minerva = Athena Mars = Ares Venus = Aphrodite Bacchis = Dionysos Vesta = Hestia – kodukolde jumalanna, kelle auks põles Rooma õitsengu tunnusena tema ümartemplis igavene tuli. Vesta neitsid – Riigi poolt määratud preestrinnad, kes hoolitsesid igavese tule eest, seks oli neile surmaähvardusel keelatud. Riigi osa religioonis: Riigi edu sõltus jumalate heasoovlikkusest. Usupidustused olid riiklikud ühisettevõtmised. Preestrid olid samaväärsed riigiametnikega, kes valiti eluks ajaks. Pontifeksid (ld. k. sillaehitajad) – tähtsamad preestrid, kes jälgisid kalendrit pidustuste ja tähtpäevade tähistamiseks. Pontifex maximus – ülempreester, kelleks oli keiser. Keisririigi ajal algas keisri jumalikustamine. Idamaised mõjud: Hellenismiajal olid populaarsed müsteeriumid – salajased jumalateenistused, mis aitasid ületada hirmu surma ees.
kummastades teda. Ise võtab mees seda kui mingisugust uurimist. D eemaldub Basilist ja hakkab H eeskujul ilu jahtima. Lord Henryst mõjustatuna hakkab Gray elama kohustusteta elu, mida valitsevad ainult meelelised rõõmud ja kunstinauding. Doriani sarm, teda ümbritsev poeetiline ja saladuslik aura toob talle sõpru ja austajaid. Henry muudab kõiki, kellega kokku puutub, D puhul teeb ta seda meelega, aga mitte heasoovlikkusest, vaid uudishimust. Ringi hulkudes satub Dorian juhuslikult ühte räpasesse teatrisse kõrvaltänaval. Mängitakse Shakespeare'i. Saal on uskumatult kole, D ei saa isegi aru, miks ta sinna läks. Aga Juliat mängib uskumatult kaunis neiu, väga andekas pealegi. Noormees armub näitlejanna Sibyl Vane´i. Neiu vastab tema tunnetele. B on sellest kuuldes armukade, H väga huvitatud. Vahepeal on D Sibyliga tutvust teinud, tüdruk kutsub teda Prints Võlujaks. Nad suudlevad
annaabi.ee 
