50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-05-26
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
MusuHobu
Õppematerjali autor
KORDAMISKÜSIMUSED ROOMA 1. Itaalia Apenniini poolsaarel, Vahemeres. Looduslikud olud Võrreldes Kreekaga vähem mägine ja rohkem põlluharimiseks sobivaid tasandikke. Rannajoon pole väga liigendatud lõid paremad eeldused riigi tekkeks. 2. Rahvad : · Itaalikud · Latiinid · Samniidid · Kreeka kolooniad · Kartaagolased · Etruskid -> 8 6 saj. Ekr Rooma 600 a. Ekr., Tiberi jõe alamjooksule, Romuluse poolt. Kuningate aeg 753-510 eKr. Kuningate aeg Rooma linnriigi kujunemise aeg. Rooma kodanikkond : · Sugukonnad tähtsamad vanemad kuulusid senatisse. · Perekonnad pereisal oli piiramatu võim oma kodakondsete üle. Perekondlik ja sugukondlik jagunemine kajastus nende nimetraditsioonis. Patroon Roomas rikas ja mõjukas inimene, kes võttis vaesed inimesed oma kaitse alla.
`salvitu`. Salvimine = valitsejaks pühitsemine) Loodi esimene kogudus Jeruusalemmas (kr `kyriakos`e `issandale kuuluv`). Esialgu levis kristlus vaid juutide hulgas, nii Palestiinas kui diasporaas. Antiookias kujunesid juba segakogudused, kus kreeklastest paganaid (lad `pagani`e maainimesed) oli rohkem kui juute. KRISTLUSE TEKKIMINE (§ 27 + lk 215-216) 1. Palestiina allutamine Rooma ülemvõimule (aeg, Rooma suhtumine juutidesse, juutide suhtumine Rooma ülemvõimu, prokuraator) 2. Jeesus kui ajalooline isik (tegevus, aeg, Jeesuse õpetus ja selle vastuolu judaismiga, Jeesuse hukkamise põhjused, Pontius Pilatus, 30. a eKr) 3. Kristuse teke, õpetuse sisu 4. Kristluse leviku põhjused ja tagamaad (ainujumalausk, parem elu pärast surma, rändjutlustajad (apostlid), võrdsuse idee
11 a klass Juhendaja: Kristel Lelumees Jaanuar, 2009 Sisukord Ristiusu teke........................................................................... lk 2-3 Ristiusu levik.............................................................................. lk 4-5 Kristlaste tagakiusamine.................................................................. lk 6-7 Kristlased ja Rooma riik.................................................................. lk 8 Apostel Paulus ja ristiusk..................................................................lk 9-10 Uue testamendi kujunemine...............................................................lk 11-13 Kasutatud kirjandus........................................................................ lk 15 2 Ristiusu teke
kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi
kõikjal ning keda tuntakse kaheteistkümne apostlina. Lisaks neile oli tal teisigi poolehoidjaid, kelle seas oli ka naisi. Algul oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele ehk paganatele. Õpetus tekitas ka teravat pahameelt juudi preesterkonnas ja ülemkihis. Selles nähti Moosese seadusest taganemist ja tõelist messiat ootavate juutide eksitamist, mistõttu peeti Jeesust valemessiaks. Rooma võimud kahtlustasid, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Et seda takistada, laskis Juuda prokuraator ehk asevalitseja Pontius Pilatus umbes 30. aastal pKr Jeesuse vahistada ja seejärel Jeruusalemma lähedal Kolgata mäel ristilöömise läbi hukata. Jeesuse surm ei peatanud aga tema õpetuse levikut. Pühapäeval, kui sabat oli möödas, tulid mõned Jeesust järginud naised tema surnukeha võidma. Nad avastasid, et kivi oli haua ukse eest ära lükatud ning haud oli tühi
Ta rääkis, kuidas uuel kombel täita Moosesele antud seaduseid, mis on kirjas Piibli Vanas Testamendis. Alguses oli Jeesuse õpetus suunatud juutidele, kuid hiljem laienes see ka mittejuutidele. Jeesus kogus enda ümber kaksteist meest, kes saatsid teda kõikjal. Neid tuntakse kaheteistkümne apostlina. Rännata, haigeid tervendada ja tihti tänutäheks korraldatud pidustustel osaleda ja omale hulgaliselt pooldajaid koguda, sai ta umbes kolm aastat. Rooma võimudele Jeesuse tegevus ei meeldinud ning nad hakkasid kahtlustama, et Jeesus valmistab ette juutide ülestõusu. Ööl, enne vahistamist, kutsus Jeesus kokku oma lähedased sõbrad õhtusöögile. Seda nimetavad kristlased viimaseks õhtusöömaajaks. Võimukandjad leppisid kokku ühe Jeesuse jüngriga Juudas Iskariotiga, et Jeesus vangistatakse ning tuuakse kohtu ette. Tegelikult ei leitud põhjust Jeesuse risti
Esimesel aastatuhandel levis ristiusk peaaegu üle kogu Euroopa ja mujalegi. Sellest sai usk, mida suured ja vägevad riigid tunnistasid. Keskajal tekkis feodaalkord, kus oli kaks vaenulikku poolt: feodaalid, kellele kuulus kogu maa ja võim, ning talupojad-pärisorjad, kes pidid tegema rasket tööd ja kellelt nõuti makse ja sõnakuulmist. Suurim maaomanik-feodaal oli kirik. Kõige mõjukam keskajal oli rooma-katoliku kirik, mille eesotsas oli Rooma paavst. Paavst tahtis riigi piire suurendada ja panna tervet maailma kiriku sõna kuulama. Nii said 11. sajandil alguse rooma-katoliku kiriku õhutusel mittekristlaste vastu toimunud sõjaretked - ristisõjad. Ristimärgi all toimus halastamatu röövimine, riisumine ja elanike massiline tapmine. Sakslased olid juba mõnda aega laiendanud oma alasid ida poole, allutades maid ja pöörates inimesi ristiusku. 12. sajandi lõpupoolel jõudsid nad ka Läänemere idakaldale.
TV I ül.147. · Jeesus ei jutlustanud mitte ainult juutidele osaks saavast õnneajast, vaid kogu maailma hõlmavast rahu-ja õnneajast, neile kes usuvad jumalasse. · Kristlus sarnanes idamaiste ja Kreeka jumalate kultusega nt. Müüt Osirise ülestõusmisest meenutas Kristuse ülestõusmist. · Kristlased võtsid enda hulka kõiki, kes soovisid, sõltumata soost, seisusest, rikkusest jne. 3. Esialgu suhtusid paljud, kaasa arvatud Rooma riik, kristlastesse vaenulikult. Millest oli selline käitumine tingitud? 1) kristlased keeldusid avaldama austust teistele jumalatele 2)Kristlasi peeti süüdlasteks mitmetes õnnetustes 3)levisid ilmselt alusetud kuuldused, et nad ohverdasid ka inimesi 4)keeldumises keisritele rituaalset austust avaldada võis näha märki allumatusest 4. Diocletianuse reformid. · Sõjaväereform-Rooma sõjaväkke hakati võtma piiritaguseid barbareid, eelkõige germaanlasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid