Tallinna Ülikool Sotsiaaltöö instituut Julia Uvarova STSTB 1kõ Sissejuhatus kasvatusteadusse Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim Esse Juhendaja: Tiiu Kuurme Tallinn 2013 Kasvatusega puutume me kokku igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Halb kasvatus seisneb asusaamisest, kui kasvatamine toimub teise inimese vägivaldsest mõjutamisest, tema sunniviisilisest kujundamisest ja alistamisest. Me anname oma teadmisi, oskusi, põhimõtteid, kanname hoolt lapse heaolu eest. Võim ei pane kedagi oma mõtteviisi muutma, vaid sunnib korrigeerima ainult käitumist. Põhjus on selles, et ükski käsk ega karistus ei muuda meie vajadusi. Tundub paradoksaalne, kuid võimu kasutades kaotab kasvataja oma mõjujõu. Seetõttu ei ol...
TALLINNA ÜLIKOOL Haridusteaduste instituut Alushariduse pedagoog BA KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Essee Juhendaja: dots. Tiiu Kuurme Tallinn 2015 KAS ON OLEMAS HEAD JA HALBA KASVATUST ? KASVATUS JA VÕIM Öeldakse, et lapsed on elu õied. Õied on need, mis toovad meile rõõmu, kui neid vaatame, siis tuleb südamesse imeline rahu. Et õied kaunilt õitseksid, on vaja neid külma ja tuule eest kaitsta, toita ja toetada. Me puutume kokku kasvatusega igapäevaselt. Kasvatus võib olla nii hea, kui halb. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekte - alustades perekondlikest võimalustest või vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks ...
Kas on olemas head ja halba kasvatust? Kasvatus ja võim. Kui defineerida head kasvatust, siis usun, et valdav enamus mõtleb selle all disipliini, elementaarseid käitumisnõudeid, koostööd ning head suhltust. Halva kasvatuse all võib mõista mitmeid aspekt- alustades perekondlikest võimalustest, rahalistest seisustest lõpetades vanemate pühendumisega karjäärile. Tegelikult võiks halba kasvatust mõista kui kasvatamatust ja teadmatust. Siinkohal proovin arutleda, millist rolli mängib kasvatus ja võim. Läbi aegade öeldakse ikka ja jälle, et ,,noorus on hukas". Mida see õigupoolest tähendab? See tähendab eelkõige seda, et ühiskonnas ja kasvatuses on toimunud muutused. Muutused, millega lapsevanemad pole harjunud, mis pole nende eakohane, mida nad ei mõista. Pean tõdema, et olen isegi tabanud end sellele igivanale etteheitvale lausele mõtlemast. Siit järeldades võib öelda, et toimunud on ne...
Kasvatuspõhimõtted Kennet Kärema, Pille-Riin Langeproon, Hendrik Kollom Kasvatuskäitumine Tänapäeva kodukasvatuse kolm väärat müüti: 1)Inimene on võimeline ettevalmistuseta lapsi kasvatama 2)Vanasti kasvatusega ei tegeletud, kuid ometi kasvasid normaalsed inimesed 3)Lapsed kujunevad iseenesest tänu vastavate geenide olemasolule Kasvatuskäitumine Vanal ajal omandasid lapsed kasvatuse vendadelt, õdedelt, rahvajuttudest Tänapäeval jääb lapsepõlves kasvatusõpe saamata Lapsevanematel on kiire ning nad ei anna piisavat eeskuju Ollakse sunnitud kasutama katseeksituse meetodit Kodukasvatus tänapäeval Ei saa anda Laps on halb, kui lapsel on halb kasvatusprobleemidele õiget ja (st. lapse halbsus on millegi kindlat lahendust tagajärg) Mõne teise puhul võib ühele hea lahendus olla kasutu Click icon to add picture Click icon to add Kodukasvatus picture ...
Kehaline kasvatus- vajalik või mittevajalik õppeaine Milline totter küsimus. Minu arust on kehaline kasvatus kindlasti väga vajalik õppeaine. Eriti kasvavale organismile. Väga paljud lapsed on lõpuklassi puhul treeningud pooleli jätnud, et korralikult klass lõpetada ja sellepuhul ongi kehaline kasvatus hästi oluline, et noored, kes on harjunud intevsiivselt sporti teha, saaksid nad siiski natuke ennast treenida. Kahjuks mõned lapsed arvavad, et kehaline kasvatus on mõttetu õppeaine ja ei viitsi sellest tunnist osa võtta, kuid liikumine on noortele oluline. Tegelikult on liikumine kõikidele inimestel väga vajalik tegevus.Sellest peab natukenegi midagi head leidma. Paljud arvavad veel, et ei ole mõtet treeningul käia, arvavad nad täiesti valesti. Nad teevad sellise mõtteviisiga endale ainult halba. Lihtne on öelda küll, et ei ole mulle seda vaja, aga kui lesida ainult diivanil ja vaadata televiisorit on hiljem väga raske. Me kõik ju ...
Raamatu "Lapsest lähtuv kasvatus" (J. Kinos ja M. Pukk) ülevaade. Piret Kala KÜSIMUSED: 1. seleta oma sõnadega mida tähendab lapsest lähtuv kasvatus 2. kirjuta põhimõtted millele tugineb lapsest lähtuv kasvatus 3. arutle kuidas jõuti lapsest lähtuva kasvatuseni 4. põhjenda õpetaja rolli lapsest lähtuvas kasvatuses 5. loetelge tegevused mis iseloomustavad lapsest lähtuvat kasvatust VASTUSED: 1. Lapsest lähtuv (edaspidi LL ) kasvatus on selline kasvatus, kus ollakse orienteeritud positiivsele suhtumisele lapsesse ja see toetub lapse huvidele. Sellises kasvatuses põimuvad kaks maailma –lapse ja täiskasvanu oma. Last kaasatakse palju igapäeva tegevustesse, ollakse arvestav lapse individuaalsusega ning teda suunatakse tegema valikuid ning tehtut ise analüüsima. Lapse huvid ja töötahe määravad kasvatuse sisu. Ta ise otsib, mõtl...
Keskaegne kasvatus Keili Kase 10.R Talupoja kasvatus Click to edit Master text styles · Lapsi õpetati ja kasvatati nende vahetu lülitamise kaudu agraarühiskonna elu-tegevusse, nad olid Second level ümbritseva looduse ja sündimise, kasvamise, Third level vananemise ja surma pideva ringlusprotsessi osaks. Fourth level · Lapsed olid maast-madalast kaasatud igapäevase töö Fifth level protsessi. · Töö näidati kätte ja nõuti selle tegemist. · Loomulik oli töökasvatus. · Olulised olid mitmekülgsed olme- teadmised. · Talupoeg oli see, kes pidi oskama kõike teha: õigesti ja tulemusrikkalt maad harida ja loomi kasva...
Milliseid positiivseid ja negatiivseid jooni võib leida Sparta ühiskonna- ja riigikorraldusest? Sparta riigi ühiskond ja riigikorraldus erines teise riikide omast suuresti. Ehhki tänapäval Sparta riik enam ei eksisteeri, tegi see riik oma range eeskirjade ja seadustega paljudele teistele silmad ette. Kuid millised olid need positiivsed ja negatiivsed jooned, mida võis leida Sparta ühiskonnakorraldusest? Sparta eesotsas seisis kaks kuningat. Neil oli piiramatu võim ainult sõja ajal, rahu ajal aga pidid kuningad küsima kõigis asjus nõusolekut vanematenõukogult, mida nimetati geruusiaks. Geruusia koosnes 30-st liikmest, peale kahe kuninga kuulus sellesse 28 vanemat meest, kes olid valitud kogu eluajaks. Ükski neist ei võinud olla alla 60 aasta vana. Peale kuningate, efooride ja geruusia oli Spartas ka rahvakoosolek, millest võtsid osa kõik täiskasvanud spartalased. Ma arvan, et selline süsteem tuli kasuks Spartale, sest vii...
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond KESKAJA HARIDUS Referaat Hanna-Roosi Karro Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2012 SISUKORD................................................................................................2 SISSEJUHATUS...........................................................................................3 1. KESAJA LAPS.......................................................................................4 2. KESKAJA KOOLID.................................................................................5 3. VAIMULIKE K...
Oh ajad, oh kombed! Eri ajastutele on omased erisugused kombed. Sajandeid tagasi elanud inimeste tõekspidamised erinesid vägagi praeguse ühiskonna arusaamadest ja käitumistavadest. Ajaga on käitumine ja hoiakud paranenud. Inimesed on õppinud hoolima kaaslastest ja asetama nende vajadusi esiplaanile. Taolist, head ja kombekat käitumist nimetatakse tänapäeval viisakuseks. Aga kas viisakus on siis pidevalt arenenud ja kasvanud? Kas inimkond on nüüdisajal parem ja meeldivam kui näiteks sada aastat tagasi? Minule isiklikult tundub, et oleme lühikese aja jooksul oma moraalses arengus sammu tagasi astunud. Kui mina koolis käisin, siis meie õpetajad meenutasid meile pidevalt, et maal tuleb alati vastutulijaid teretada, bussis tuleb vanematele inimestele istet pakkuda jne. Lisaks kordas klassijuhataja, et ta on justkui meie teine ema. Ta tõepoolest omal moel oligi seda. Mäletan, et söögilauas juhendas ta, kuidas kallutada supitaldrikut ja kui...
Sirkka Hirsjärvi, Jouko Huttunen Sissejuhatus kasvatusteadusesse (Sisukokkuvõte) Sisukord Kasvatuse lähtekohti ja põhimõisteid..............................................................................................4 Terve mõistus...............................................................................................................................4 Uskumused...................................................................................................................................4 Teaduslikud teadmised ja teaduse tunnused................................................................................4 Teadus kasvab välja argiteadmistest............................................................................................4 Teaduse tunnused.........................................................................................................................4 Põhjendatavus................
KAINIKUIGA Referaat räägib lapse ühest arenguperioodist, mille laps läbib vanuses 6/7 11/12. Kainikuiga lõppeb siis, kui algab puberteet ehk suguline küpsemine ehk mürsikuiga. Puberteedi algus on lastel väga erinev. Tüdrukutel algab mürsikuiga ja lõppeb kainikuiga keskmiselt 11 12 aastaselt, poistel 12 13 aastaselt. Üksikjuhtudel on võimalikud kõrvalekalded aasta, isegi paari võrra mõlemas suunas. ( ,,Õpilase psüühika ja kodune kasvatus" I. Ebber 1982 a. lk 48) Kainikueas alustab laps oma kooliteed. Sellega kaasnevad kohustused ja õppimine. Kainik õpib lugema, kirjutama, arvutama. Just selles vanuses on laps aktiivne. Sõbrad ja tuttavad muutuvad tema elus aina tähtsamaks. Esimeses klassis omandatakse autoriteet enda õpetaja vastu. Kui antud ülesanded õnnestuvad, areneb lapses töökus ja kohusetundlikkus.(http://www.katye.planet.ee/cms1/cmsimple3_0/?Eluperioodid_1:Kainikuiga) Kuna kainikuea algus langeb kokku kooliastumisega...
TALLINNA ÜLIKOOL Tallinna Pedagoogiline Seminar Kairit Lepistu KLÕ1 LAPSEST LÄHTUV KASVATUS Raamatu kokkuvõte Juhendaja: Eli Laaser TALLINN 2014 Mina arvan, et tänapäeva lastel ei ole enam sellist lapsepõlve, nagu oli minul, minu emal ja vanaemal. Nendest lapsepõlvedest leiame palju sarnasusi, kuid tänapäeva laste lapsepõlv, ei sarnane enam üldse meie omadega. Arvan, et meie lapsepõlv oligi vanasti „Lapsest lähtuv kasvatus“. Me kogesime kõike vahetult, õppisime oma tegemistest ja saime olla küllalt iseseisvad. Nägime töö tegemist ja esitasime palju küsimusi, kuna meid ei „õpetanud“ televiisor või arvuti. Tänapäeva laste maailm on muutunud täielikult, sellepärast me peame taastama laste iseseisvuse, loovuse ja usalduse. Me reguleerime liiga palju lapse elu. Laseme lapsel ise õnnestuda ja ebaõnnestuda! 1. Seleta o...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond Õpetajate seminar Bibian Luik SPARTALIK KASVATUS JA KOOLISÜSTEEM REFERAAT Juhendaja: Karmen Trasberg Tartu 2008 SISUKORD 1. Sparta riik lk. 3 2. Sparta ühiskonna klassikoosseis lk. 4 3. Sparta kasvatus lk. 5 4. Sparta koolisüsteem lk. 7 5. Kasutatud kirjandus lk. 8 2 1. Sparta riik Sparta asus Lakoonika ja Messeenia maakonnas, Lõuna-Kreekas.Osa doorlasi, kes saabus sis...
Tartu Ülikool Haridusteaduskond SEISUSLIK HARIDUS KESKAJAL Referaat Juhendaja Karmen Trasberg Tartu 2011 1 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................2 Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Seisuslik ühikond..............................................................................................................................4 2. Vaimuliku seisus...............................................................................................................................5 2.1 Vaimuliku kasvatus...................................
Arutlus Spartalased ja nende kasvatus Sparta oli üpris suur linnriik, mis asus Lõuna-Kreekas. Sparta linnriigis moodustasid spartalased ise vähemuse. Enamuse moodustasid orjad ja teiste vallutatud linnriikide elanikud. Sparta linnal ei olnud ümber müüri, vaid nad ütlesid, et nad on nii julged ja kaitsevad end ise. Ma arvan, et kui neil oleks linnal müürid ka ümber olnd, siis oleks neil veel eriti tugeva kaitsega lin olnud, aga see oleks arvatavasti teitele jätnud vähem julge mulje. Spartalaste kasvatus oli väga karm. Sparta poisid elasid küll esimesed seitse eluaastat kodus, aganeid ei kasvatanud nende enda ema. Ma arvan, et mulle ei meeldiks, kui keegi teine mind mu ema asemel oleks kasvatanud. 7. aastaselt läksid kõik Sparta poisid sõjakooli. Seal pidid nad tegema ise korjatud kõrtest voodid, mis torkisid ega olnud pehmed. Neid hoiti näljas ja õpetati ...
Küsimuste vastamine teemal „Humanism meditsiinis“. Mida tähendab Teie arvates humanism meditsiinis ja kuidas seda rakendada? Humanism minu jaoks on inimkäsitlus, inimlikkus. Humanism käsitleb inimest kui oma olemuselt head, loovat ja arenevat olendit, kusjuures rõhutades inimese vastutust oma valikute eest – igaüks on just see isiksus, kelle ta on enesest teinud. Meditsiinis humanism on väga oluline asi, sest kõik inimesed on erinevad ja nendel võib olla erinevaid religioonid ja traditsioonid. Sellepärast haigla töötajaid peavad olema tolerantseks oma patsiendiga ning alati abi inimestele nende vajadustega. Mida head ja milliseid puudusi Teie (näiteks patsiendina) näete Eesti meditsiinis? Eesti meditsiinis on nii head, kui ka puudusi. Minu arvamus on selline: + Haigla töötajad hästi harjunud; on võimalus helistada ja saada abi või soovitusi; praegu annatakse head ravimid ja suur valik; haigla töötajad on viisa...
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste Instituut Pedagoogika osakond VÄÄRTUSED KASVATUSES JA KASVATUSVÄÄRTUSED. VÄÄRTUSKASVATUSEST Essee. Koostaja: Aleksandra Anon Õppejõud: Tiiu Kuurme Mida püüdsin väljendada selles essees kõik enda mõtted, mis puudutavad väärtusi kasvatuses ja üldse maailmas. Minule meeldib mõtiskleda selle teema üle, arvan, et see on üks tähtsamaid, mis kannab endas isegi filoofilist konteksti. Kasvatus- on protsess, mis on sihitud lapse täieliku sotsiaaliseerumisele ühiskonnas (peres, koolis, õues). Iga vanem soovib, et tema laps kasvaks korraliku inimesena, kes tunneb, mis on ,,hea" ja mis on ,,halb", kes ei ole oma ümbruskonnale ohtlik. Iga vanem püüab anda endast parimat, õpetada oma lastele väärtu...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12 KÕ1 KASVATUSEMEETODID JA ABINÕUD Õpimapp Õppejõud: MÕDRIKU 2013 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS.............................................................................................. 3 1.Kavatusmeetodid...................................................................................... 4 1.1Vabakasvatus...................................................................................... 4 1.2Mittesekkuv kasvatus..........................................................................5 1.3Autoriteedi- põhine kasvatus...............................................................5 1.4Autoritaarne kasvatus............................................................
1. loeng Sissejuhatus kasvatusteadustesse Esitus/seminaritöö: Rühmatööna 3-5 inimest TÄHTAEG OKTOOBRI lõpp Eesti pedagoogika ajaloo märkimisväärsest inimesest (nt Viive Roos); pedagoogika arhiiv muuseum. (Peeter Põld(üks esimesi haridusministreid); Johannes Käis (Reform pedagoogika); Lembit Andresen: tegeles pedagoogika ajalooga Ilukirjadusteose analüüs (arenguromaan;kooli romaan) Kuidas inimesed on kasvanud,kujunenud (perekond, isiksus) Millisena kohtad arengutegureid? ; Mida ütleb romaan isiksuseks saamise kohta? Elust enesest midagi kasvatusest. Kasvatustegelikkus? (tehtud nt viru chillijad, õpetajate lapsed, kodutud, maakoolid) Teoreetiline analüüs! ÕPIMAPP enne jõululaupäeva Igast teemast lähtudes esitad küsimusi. Lühiesseed? Rühmatööde kokkuvõtted Õpimapp võib olla loov (pildid, naljad asjad) Sissejuhatus kasvatusteadustesse läbi lugeda Essentsialism=olemus Kas inimesel on olemus? Mis on tem...
LOODUSINIMENE Algul oli kasvatus väga tagasihoidlik (mänguline) ning lapsed muutusid vara iseseisvaks. Distsipliin oli nõrk ja arenemisjärgus Muinsusühiskonnas kasvatati eeskujuga, vanemate ja laste suhted olid tunnetuslikul tasandil. Inimese kõige olulisem kasvataja oli loodus. Ta õpetas inimesele ka hirmu, ettevaatust ja kannatlikkust, lohutas ning andis turvatunde. Looduse kaudu mõistis inimene igavikku, surma, aja tinglikku perioodilisust. Kujunesid välja esteetika alged. Ilu nägemine peegeldus eelkõige enesekaunistamises. Algselt oli kõik seotud maagiaga. Igapäevase olelusvõitluse hädad ja vajadused kujundasid tahet. Tähtsamad tegurid, mis reguleerisid tahet olid töö, müütiline mõtlemine, mis tulenes looduse tunnetamisest, sõda tahtedistsipliini kujundaja. Müüt koos müütilise mõtlemisega oli eriti oluline kasvutegur. Tegemist oli suulise mäluga, mida anti edasi põlvest põlve. Müütides peegeldusid tähtsamad muutused: sünd, lapsest...
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Haridus kui vahend eesmärgi saavutamiseks Referaat-essee Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sisukord Sisukord.........................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................. 3 Haridus - eesmärk või vahend.......................................................................................4 Kokkuvõte......................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus:......................................................................................................6 Sissejuha...
Vabakasvatus ja traditsiooniline kasvatus Lapsevanemaks saades kerkib kohe üles probleem: kas parem on traditsiooniline kasvatus või vabakasvatus. Eks iga vanem tahab oma lapsele parimat, aga mis on see kõige õigem? Vabakasvatus on Eestis siiski viimase aja trend. Siis kui meie vanemad olid noored, kasvatati lapsi pigem rangemaid meetodeid kasutades. Emal-isal oli rohkem aega oma lastega tegelemiseks ja nende kasvatamiseks. Mida ei saa aga tänapäeva lapsevanemate kohta sageli öelda. Vanemad jõuavad alatasa töölt koju väga hilja ning siis pole kellelgi viitsimist lastega tegelema hakata. Lisaks on hulganisti põnevaid ahvatlusi, millega aega sisustada. Näiteks televiisori, arvuti või mõne muu helendava ekraani jälgimine. Nii ongi lihtsam lasta lastel vabalt kasvada. Sageli kulmineerub vabakasvatus sellega, et võsuke vaatab vanema eeskujul tunde järjest ekraani ja saab oma kasvatuse sealt. Kui palju näeme me tänapäeval lapsi majade vah...
Aadel, relvastus ja linnakultuur Aadel Ühiskonna 3 seisust: vaimulikkond, aadel ja talupojad Aadliseisus kujunes paralleelselt feodaalsuhetega. Feodaalne läänipüramiid koosnes peamiselt aadlikest. Aadel jaotus kaheks osaks: kõrgaadel ja alamaadel Kõrgaadlid olid suurfeodaalid: kuningas, hertsogid, parunid ja krahvid Alamaadlid olid põhiliselt rüütlid Pildi lisamiseks kl õpsake Pildi lisamiseks klõpsake ikooni ikooni Aadlite nimetused erinevates riikides Inglismaa lords ja gentry Hispaania grand ja hidalgo Saksamaa Herr ja Ritter Prantsusmaa baron ja chevalier Aadlilinnused Euroopa keskaegse kultuuri silmatorkavaim väline ilming oli aadlilinnus Rajamine sai hoo 9. sajandil Frangi riigi kuningavõimu nõrgenedes Linnus ehita...
Perekond kõigi ja kõige algus Perekond kujundab inimese elu mingi määral,aga mitte täielikult .Perekond kujundab algsed moraalnormid, tõekspidamised, aga need üldiselt elu jooksul muutuvad, kuna sõbrad mõjutavad ka algseid arusaamu elust. Kas kumbki pool mõjutab rohkem ja kui mõjutab, siis kuidas? Iga inimene vajab hoolivust oma igapäevasesse ellu. Ilma perekonna ja sõprade hoolivuseta kasvab noorukist välja kinnine, mõtlik, ennastsalgav isiksus, kes tihti ei leia endale kaaslast, kes täidaks selle, mis eelnevalt lapsepõlves on puudu jäänud. Mõnel lapsevanemal pole oma nooruki jaoks aega ja sagedasti tunneb nooruk sellepärast, et temast ei hoolita. Seejärel otsitakse hoolivust sõpradelt, kui on head ja hoolivad sõbrad, siis tihti peale aitavad sõbrad kõigega toime tulla ja proovivad noorukit arusaama panna,et iga vanem siiski hoolib oma lapsest. Juhul kui on halvad sõbrad, ei aita nad sind vaid annavad noorukile k...
Aadel Kujunemine ja jagunemine Aadliseisus tekkis koos feodaalsuhetega. Nad olid vabad mehed, keda sidusid omavahelised vasalliteedisidemed. Aadlite õlul oli kõigi kaitsmine. Aadel jaotus kaheks suuremaks osaks: kõrgaadel ja alamaadel. Kõrgaadlisse kuulusid koos kuningaga ka suurfeodaalid: hertsogid, parunid ja krahvid. Alamaadlisse kuulusid peamiselt rüütlid. Inglismaal nimetati kõrgaadleid lordideks ja alamaadleid gentrydeks, Hispaanias olid grandid ja hidalgod, Saksamaal Herrid ja Ritterid, Prantsusmaal baronid ja chevolierid. Varakeskajal tekkis veel üks kiht, kuhu kuulusid mittevabad kuningat teenivad mehed ja neid nimetati ministeriaalideks. Ülesanded Nagu eelnevalt mainitud, siis aadlike peamiseks ülesandeks oli kõigi kaitsmine. Nad tegelesid veel kohtumõistmisega. Sageli usaldasid aadlid seda tegevust oma asemikele, kui see puututas talupoeg...
Kati Aavik, KP-13B Hea suhtlemine I,II Kokkuvõte I Et saavutada head enesetunnet, ehk head suhtlemist peab positiivne emotsioon võitma negatiivset vahekorras 3:1. Inimeste meeleolu mõjutab hästi palju ka ilm. Inimestest saavad kritiseerijad kui neid häirib miski või kui keegi ei meeldi kasvõi lihtsalt välimuse või oleku/käitumise pärast. Ka minevik on suur tegur inimeste elus. Igasugused uskumused, kodune kasvatus, kool, missugused sõbrad inimesele on tekkinud, mängivad suurt rolli inimese suhtlemises ning käitumises. Inimesed erinevates riikides on niivõrd erinevad ja suhtlemine võib olla ka keeruline kuna kontrasti on maailmas niipalju. On palju asju mis on meile võõrad ning millega on raske harjuda põhjustades negatiivseid hinnanguid. Iga inimene peaks ise endaga aru pidama ning mõtteid analüüsima. Inimesed kipuvad süüdistama teisi inimesi mis e...
Veidike minust Liis Tsebotnikova Õppeained, mis on minu meelst head ja miks kunsti õpetus: · joonistamine · ajalugu kehaline kasvatus: · korvpall · võrkpall eesti keel: · erinevate raamatute lugemine Mis mulle meeldib · Meeldib tegeleda fotograafiaga · Vabal ajal mängin võrkpalli · Suviti meeldib mulle päikese käes mõnuleda · Kui aega ja tahtmist meeldib ka kokata Meie perekond ema isa Liina Aleksandr Tsebotnikova Tsebotnikov tütar poeg Liis Tsebotnikova Siim Tsebotnikov koer kass Loky Kitty Argipäevakava Esmaspäev Teisipäev Kolmapäev Neljapäev Reede äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 äratus 07.00 hommi...
,,Turvaline kool läbi minu silmade´´ Turvaline kool on selline kool, kus on õpilastel hea õppida ja pedagoogidel hea õpetada. Ma valisin selle teema sellepärast, et ma puutun õpilasena kooliga väga palju kokku. Minu arust on turvaline kool selline kool, kus õpilastele on tagatud järelvalve, et kaasõpilased üksteisele liiga ei teeks, nagu meie koolis on õpetajad koridoride peal valvamas vahetundide ajal. Et järelvalvaja ei oleks nagu turvamees, peab õpilastel olema hea kodune kasvatus, et nad kuulaksid pedagoogide sõna ning mis on oluline, hooliksid üksteisest ja ei ründaks üksteist kas verbaalselt või füüsiliselt. Ja kui sa märkad, et kedagi rünnatakse, siis tuleb alati vahele astuda,või vanem isik appi kutsuda, et asi ei saaks hullemaks minna. Turvalises demokraatlikus koolis on tähtsaim lüli koolidemokraatia, kus saadakse kooli veel turvalisemaks teha, näiteks karmistades kooli sisekorra eeskirju. Minu koolis on k...
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendusõppe osakond Kätlin Kattai KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE Referaat Juhendaja: Kerstin Kööp Tallinn 2014 SISUKORD KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE............................................1 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1. KODU JA LASTEAIA KOOSTÖÖ MÕJU LAPSE ARENGULE........................................4 1.1. Kasvukeskkond kui lapse arengut saatev oluline faktor......................................................4 1.2 Lasteaed pere toetajana lapse arendamisel............................................................................5 1.3 Kodu ja lasteaia koostöö....................
Lapsepõlve mõjud Prühhiaatri sissejuhatus: Raamat räägib sellest, kuidas on lapsi paljudes kodudes sugupõlv tagasi koheldud ja võibolla koheldakse ka praeguseni. Pühhiaater ei uuri mitte seda, mil viisil on lapsi halvasti koheldud vaid ka, mis tagajärjed on sellel. Kui suur osa üldse on kohtlemisel lapse hilisemate psüühiliste raskuste tegemisel. Lapsepõlve perioodi veedab laps eelkõige kodus oma vanematega suheldes. Tänu sellele tulebki saada lastest esialgne pilt läbi selliste küsimust: 1. Kas tema eest on hoolitsetud või on ta hooletusse jäetud? 2. Kas temaga on tegeletud või on ta olnud enamjaolt omaette? 3. Kas teda on nutmise puhul rahustatud või on ta ehk saadetud üksinda teise tuppa kisama? 4. Kas nutvat last pole lohutatud või on teda hoopiski noomitud ja pilgatud? Põhiõigused: Inimese elu algab lapsepõlves, seepärast tuleb ka lapse õigused ühiskonnas selgelt üles lugeda. Õigu...
Peresaade nimega ''Pereelu'', teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine. Saates räägivad mitmed vanemad laste erinevast kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad? Sain saatest teada, et perekonda peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemateks saanud inimesed tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale käte vahele saavad. Mitte ükski vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada kurjategija või halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on armastust ja hoolivust ning halvad tulevad enamasti halbadest peredest, tegelikkuses see nii ei ole. Vanemad on alati lapsele eeskujuks, sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Kõik lapsevanemad soovivad, et nende lapsed oleksid kõikse tublimad, kuid ega sünnitus...
SISSEJUHATUS Rosseau pedagoogilised mõjustused ulatuvad meie ajani. Tema vaade peitub tema lipukirjas: ,,Tagasi looduse juurde". Ta nõudis kultuuri tervendamist ja noorendamist, inimese vabastamist ahelatest, mis osutusid talle võimatuks. Ta tegi kultuuri küsitavaks, et seda hiljem päästa ja värsketest allikatest lasta ammutada uusi sihte. Vananeva ja kõduneva asemele tõusis paratamatu edusammuvajaduste värske loomisrõõm, surnud ja tarretunud asemele astus arenemisjanune inimloomuse lakkamatu noorusvärskus ja hingelisus, välispidisuse ja ühekülgse mõistusehariduse asemele tundliku südame tungiv keel, kunstliku asemele loomulikkus. Kuid kogu tööst käib läbi punase joonena armastus lapse vastu. ,,Ei tunta lapseiga ja seepärast satutakse valeteedele... Lapses otsitakse ikka meest, ei teata aga, mis on laps enne, kui ta saab meheks. Õppige oma lapsi paremini tundma, sest tõepoolest teie ei tunne neid. Kui teie loete seda raamatut selles...
Ateena ja Sparta - ühisosa ja erinevad väärtused? Vana-Kreeka ajal oli Kreeka killustunud mitmeteks väiksemateks riikideks - Ateena, Sparta jne. Olles geograafiliselt, ühiskondlikult ja kultuurselt erinevate väärtuste ja privileegidega, arenesid antud linnriikides välja erinevad omadused ning riigid olid tuntud erinevate oskuste tõttu. Geograafiliselt oli Ateena pigem halvemas seisus maateedega - inimestel ei olnud võimalus kanda kaupa edasi maadmööda ning sellest arenes välja ateenlaste suurepärane võime kasutada mereteid enda kasuks. Selle oskuse ja tuntuse tõttu jäi Ateena ka hiljem väga tähtsaks kultuuri keskuseks. Seevastu olid Spartal pigem head maateed, mida nad kauplemise jaoks ära kasutasid. Kuna maateed pidi läks kauba kohaleviimisega kauem aega ja teele jäi Isthmose maakitsus, siis ei jõudnud kaubad, uudised ja muu oluline nii kiirelt teisteni, seega ei olnud Spartal kultuuriliselt nii suurt mõju kui oli Ateenal. Ateena oli...
TALLINNA ÜLIKOOL Rakvere Kolledz AP 1 KÕ KASVATUSTEADUSED Õpimapp Kristina Karu Juhendaja: Anu Carlsson Rakvere 2014 SISSEJUHATUS Õpimappi alustasin arvamusega J.J. Russeau raamatu „EMILE“ põhjal. Raamatu esimese poole kohta tegin konspektivormis mõttekaarte. Teise poole kohta kirjutasin välja mõtteid, mis mind kõnetasid. Edasi on lisatud E.S. Sarve loengu mõtteid tunnist 22 oktoobril. Seejärel lisatud lühikokkuvõte märksõnade näol Hirsijärvi ja Huttuneni raamatust „Sissejuhatus kasvatusteadustesse“. Järgnevalt lisasin essee „Kliima minu töökohas“ ja arutlesin Sinkkose artikli väidete üle. Tutvusin ja arutlesin Eesti Haridusteaduste ajakirjas oleva artikli „Eesti koolide esmakursuslaste õpi ja teadmuskäsitlus“ üle. Ajakirja „Haridus“ artikli „Hariduse tipus. Aga kus tipp asub?“ ja Tiiu Kuurme artikli „Elitaarkoolidest“ refereerisin kokku, kuna teema haakus. Õpetajate ...
Seksuaalsuhted ja- käitumine noorukieas (5) lk 83 küsimused: 1. Millised argumendid räägivad selle poolt, et lükata seksuaalvahekorda astumist edasi kuni abiellumiseni? Millised selle vastu? Põhjendage. 1. Mida varem astutakse partneriga seksuaalvahekorda, seda suurem on tõenäosus, et parnerite vahel kaob seksuaalne tõmme ja väheneb huvi suhte edasi arendamisel. Kardetakse ka kogematta rasedaks jäämist enne abielu. Kardetakse, et kui alustatakse varem, siis ei pruugi suhe abieluni jõuda. Ka osades peredes on traditsioonid ja kombed, mis keelavad enne abielu seksuaalvahekorda astumist. Kui naisterahvas on süütu kuni abieluni, on teaduslikult tõestatud fakt, et ta on oma abikaasale atraktiivsem. 2. Milliseid ettekäändeid kasutatakse tavaliselt selleks, et mitte kasutada kondoomi? 2. Et kondoom vähendab naudingut. Et ühest korrast ei jää rasedaks. Et kui seemnepurset ei toimu, ei ole võimalik rasedaks jääda. Väidetakse et kummalgi ei ole h...
Jaapani haridus Koostaja: Liinu Tuust 12F Haridussüsteem.. Peavad lugu haridusest Üldine koolisüsteem loodi 19.sajandi II poolel 20.sajandi alguseks oli pea kogu rahvas omandanud kirjaoskuse 99% algkooliõpilastest käib riiklikes koolides Vaid 30% keskkooliõpilastest käib erakoolides Haridussüsteem.. 6 aastat algkool (shgakk) 3 aastat alama astme keskkool (chgakk) 3 aastat kõrgema astme keskkool (ktgakk ehk (kk) Ametikoolid Ülikoolid ja kolledzid Eri astmed sisseastumiseksamid Haridussüsteem.. Ettevalmistuskoolid (yobiko) Tihti viivad emad oma lapsi neisse koolidesse juba algkooliajal. Et saada head töökohta, peab lõpetama hea ülikooli; et sinna sisse saada, peab lõpetama hea keskkooli. Koolielu.. Kooliaasta algab 1.aprillil Kooliaasta lõpeb märtsi keskel Vaheajad: Suvel on mõnenädalane vaheaeg 2 vaba nädalat uue aasta paiku Paar vaba nädalat ennem u...
Peresaade nimega ''Pereelu'' , teemal lapsevanemaks olemine ning lastekasvatamine Saates räägivad mitmed vanemad laste kasvatamisest, õigesti käitumisest laste suhtes ning kus saame omandada uusi teadmisi nendega hakkama saamiseks ja suhtlemiseks. Mitmetele inimestele esitatakse küsimusi, mida arvavad nemad. Sain saatest teada, et perekond peetakse ühiskonna alusrakukeseks. Äsja vanemaks saanud tunnevad algul hirmu kuni nad oma pisipõnni endale kätte saavad, mil hiljem tuli kindel usk, et saab hakkama. Mitte keegi ei usu, et just nende lastest võib saada kurjategija. Mitte üksi vanem ei oska ette aimata ,et just tema lapsest võib saada halb inimene. Head lapsed tulevad headest peredest, kus on hoolivust ja armastust, halvad halbadest. Enamasti see nii ei ole. Tuleb ette perekondi ,kus kasvavad tublid ja iseseisvad lapsed. Mõnikord ka sellest sõltub, milline on lapse käitumine ja iseloom. Va...
Kas tulemus õigustab tegu? Tulemuse saaavutamiseks on vaja näha palju vaeva ja teha pingutusi, et tulemus oleks hea. Kindlasti on kõik inimesed mõelnud, kuidas saada lihtsamalt läbi, aga kõik, mis on kergelt tulnud läheb ka sama kergelt. Tulemus võib-olla hea, aga kui kellegi suhtes on oldud ebaõiglane, kui õigustatud see siis on? Lapsed kurdavad, et koolipäevad on pikad ja väsitavad, nad ei jõua nii palju, kui neilt nõutakse. Tõsiasi on see, et laste koolipäev on võrdne täiskasvanute tööpäévaga. Paljud lapsed ei jõuagi oma hobidega tegeleda, sest neil pole sellist aega.Kõik lapsed tahavad, et neil oleks head hinded. See ongi põhjus, miks lapsed spikerdavad. Oletame, et päevas on kaks kontrolltööd, ajaloos ja geograafias, lisaks veel tunnikontroll füüsikas. Nad ei jõua kõike õppida, lapsed on erinevad ja kõik õpivad erinevalt. Mõni laps on tugevam reaalainetes, mõni humanitaarainetes. Laps ei näe mõtt...
Tallinna Ülikool Haridusteaduste Instituut Alushariduse valdkond Muusikaõpetus väärtuskasvatuse osana Referaat Juhendaja: Tallinn 2016 Sissejuhatus Haridus tähendab mitte ainult teadmiste ja oskuste andmist, vaid ka isiksuse väärtushoiakute kujundamist. Väärtuskasvatuse nurgakivi pannakse lasteaias. (Sutrop, 2010.) Nurgakivi aluseks on lasteias riiklik õppekava, kus on täpselt ära määratud alushariduse eesmärgid, väärtushinnangud ja kasvatusmeetodid. Paljude teiste valdkondade hulgas on muusikaharidus üheks selliseks pädevuseks, mida saab laps lasteaia esimesest päevast kuni koolihariduse lõpuni ja seda omaala professionaalide käe all. (Muldma, 2010.) Muusika väärtushoiakute kujundmisel Lasteaialapses saab väärtuskasvatust kujundada läbi toetava ja arengut pakkuva keskkonna, milles on olulisel kohal aktiivne kasvatus ja õpp...
Lugupeetud klassikaaslased ja õpetaja. Läbi aegade on kiusatud teistsuguseid inimesi. Kas sellepärast, et laps eelistab rohkem üksi olla, või on ta tark või on ta väiksem või tal on tumedam nahk või ta räägib aktsendiga või ta on õpetaja laps. Tänapäeval on vägivald kujunenud väga teravaks probleemiks nii koolis kui ka kodus. Mis on vägivald, miks see eksisteerib ja kuidas sellega hakkama saada? Alustuseks võiks tuua ühe näite. Me oleme pimedas toas ja kuuleme nurgast krõbinat ning meis tekib hirm. Et hirmust üle saada, peame me tule põlema panema ja vaatama, kes või mis nurgas krõbistab. Kui näeme, et see on vaid väike hiireke, siis meie hirm kaob. Samamoodi on ka vägivallaga kui me vägivallast midagi ei tea: mis see on, kuidas see avaldub, millised on põhjused, millised tagajärjed, siis on meil vähe võimalusi sellega hakkamasaamiseks. Kui me aga uurime, mida vägivald endast kujutab, millised on selle avaldumisvormid ja võimalused s...
Valguse ja varju piiril Valgus ja vari on tihti võrdluseks heale ja halvale. Inimesed sildistavad tihti inimesi, olukordi ja tegusid, kas heaks või halvaks. Kes paneb piiri hea ja halva, valguse ning varju vahele? Inimesed, kas me nende puhul ei tee ennatlikke järeldusi? Kas saab olla üdini positiivset olevust, või hoopis negatiivset? Vaevalt, nii on see nii reaalses elus kui ka raamatukangelaste puhul. Tüüpilise näite näiliselt halvast, kuid nagu tegelikult välja tuleb sugugi mitte nii halvast tegelasest võib tuua Bulgakovi romaanist ,,Meister ja Margarita". Woland, kes kehastas romaanis kurjemat poolt, kuid kas ta oli läbinisti halb tegelane? Minu arvates ei olnud, kui esmapilgul tunduvad ta teod koledad ning kõhetud, siis tegelikult oli tal kindel eesmärk ta soovis ahnetele inimestele anda õppetunni. Parimaks näiteks oli Varieteeteatri juhtum, kus Woland oma võimetega muutis inimesed täiesti...
,,VIINAMARI" Anna-Maria Tomsen 10. kl K1K, 2017 Kasvatus Metsikult kasvavad primitiivsed viinamarja vormid pärinevad maakera taimestiku algaegadest. Päritolu maadeks tuleb pidada Kaukaasiat ja Kesk-Aasiat. On säilinud vanu Egiptuse jooniseid, millel kujutatakse viinamarjakasvatust 5000-6000 aastat tagasi. Esimesed viinamarjaseemnete leiud pärinevad Kreekast Trooja sõdade ajast (3000- 4000 aastat tagasi). Tänapäeval kasvatatakse viinamarju Kasvatus peaaegu kõikides maakera piirkondades, kus loodus seda võimaldab. Peamised viinamarjaistandused laiuvad Euroopas: Itaalias, Prantsusmaal, Hispaanias, Saksamaal, Balkani poolsaarel ja endise N Liidu aladel, kus toodetakse kokku 2/3 maailma viinamarjasaagist. Kasvatatakse samuti Ameerikas, Aafrikas ja Austraalias. Kasvatus Viinamarjad kuuluvad rahvusvahelises ...
Eesti muinasaja lõpul 1. Nimeta peamisi elatus alasid hilisrauaajal. 1050-1200 Peamine elatus ala millega muinaseestlased raha teenisid olid: maa harimine, looma pidamine, karja kasvatus (Karja alla kuuluvad siis veised, hobused, kitsed ja sead.) endiselt tegeleti küttimisega, korilusega ja lisandus ka metsmesindus. Nüüdsest hakkati hoiustama mesilasi. Põllumajanduses olid kasutusele võetud kolme välja süsteem, kus üks põld oli alati tühi, ja teistel kahel kasvas midagi. Põldudel kastvatati peamiselt talirukis, uba, kanep, lina)(kanepiga tegi köisi) talirukis oli peamine raha saamise allikas. Rannikul tegeleti ka hülge ja kala püügiga. 2. Millised Käsitöö alad olid arenenud? Eesti naiste vaibad olid vaga kuulsad. Suhteliselt tihti vahetati vaipu relvade vastu, vaibad olid enamasti tehtud villast. Sammuti oli arenenud ka ehete valmistamine (Hõbeehted). Nüüd suudeti ka teha palju...
Laste kasvatamine nõuab rahulikku meelt ja õiglustunnet Laste kasvatamine eeldab teadmisi ja see on suur kohustus lapsevanematele. Kasvamine on alati olnud üks inimese kujunemise olulisemaid tegureid. Lapsepõlv paneb aluse meie edasisele elule. Kujundatud, mitteiseseisvat, distsiplineeritud, allasurutud last - vabaduseta last võib leida igal pool maailmas. Ta elab meie tänaval, kõrvalmajas. Ta istub igava pingi taga igavas koolis ja hiljem veel igavama laua taga mõnes kontoris või kuskil mujal. Ta on järeleandlik, valmis kuulama autoriteeti, kardab kriitikat, ta on peaaegu fanaatiline oma soovis olla normaalne ja korrektne. Ta aktsepteerib kõike õpitut peaaegu ilma küsimusi esitamata, ja annab kõik oma kompleksid, kartused ja pettumused edasi oma lastele järgmistesse põlvkondadesse. Lapsed on alguses head. Kui tahetakse, et nad jääksidki headeks, ei tohi neid suruda käitumisraamidesse, sundida...
1. Eestlased muinasajal: elanikkond: umbes 150 000 inim. eesti alal. -elatusalad: maaharimine, maaviljelus, põllumajandus (nisu, kaer, hernes, uba) loomapidamine, -kasvatus (veised, hobused, lambad, sead, kanad) küttimine, jaht kalapüüd metsamesindus tegeldi vahetuskaubandusega (kaup kauba vastu) maksevahendiks hõbe -suhted naabritega sugulasrahvad (liivlased, soomlased, karjalased) väga head lõunanaabrid )latgalid, leedulased) aeg-ajalt tekkisid tülisd idaslaavalased oht ei olnud väga suur, sest Vana-Vene riik oli osadeks lagunenud. rootsi ja taani riik- katsed Eestit alistada ja rahvas ristida kuid tulemusteta. -sõjaline tase Relvastuseks olid odad, sõjakirved, kilbid ja kiivrid. Põhine väeüksus oli malev, mis moodustati igast maakonnast. Rajati ka linnuseid. 1. Muistne vabadusvõitlus: (1180 1920) -Eellugu: Huvi Liivimaa ja Eesti vallutamise vastu seostatakse üldiselt saksa ka...
Tartu Ülikool ,,MUST PEDAGOOGIKA" Referaat 1 Tartu 2009 SISUKORD.............................................................................................................................2 ANTIPEDAGOOGIKA: ,,Must pedagoogika".......................................................................3 Sissejuhatus........................................................................................................................3 Mis on ,,must pedagoogika"?.............................................................................................4 ,,Musta" kasvatuse tagajärjed..............................................................................................7 KOKKUVÕTE........................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS..........
VIISAKAS KÄITUMINE KLASSIJUHATAJATUND Maailmas on palju kirjutatud ja ka kirjutamata reegleid, kuid siin on kirjas vaid mõned. Päeva tuleks alustada rõõmsa meelega, et sind nähes ka teiste tuju rõõmsamaks muutuks. Süüa tuleb korralikult, see tähendab, et ei matsuta, ei lurista, ei pühi käsi laudlinasse ja ei räägi täis suuga. Kui liigud bussiga, siis tuleb abi vajavaid vanemaid inimesi aidata. Loomulikult tuleb neile ka istet pakkuda, kui kuskil mujal enam vabu kohti ei ole. Kooli sisse astudes tuleb poistel müts peast ära võtta, see on tervituse eest. Viisakas on vastu tulevaid inimesi tervitada. Kui täiskasvanu klassi astub, tuleb püsti tõusta. Ei ole viisakas käsi püksitaskus hoida. Väga ebaviisakas on teiste inimeste jutule vahele segada (olgu see siis tavavestluses või ainetunnis). Vanemate inimestega (kes ei ole su pereliikmed) rääkides tuleb neid teietada ning kui vanem inimene sind kõnetab, siis tuleb püsti tõusta. O...
Kirjandus- Realism Realismi tunnused * kujutada elu nii nagu * raha inimeste vahelistes * kirjeldused see on suhetes * kirjanik on kasvataja * domineerib romaan * moraal, kõlblus * tegelasi tüpiseeritakse * ühiskonna kriitika Realismi autorid ja nende seisukohad Stendhal- Tegelased punased (head, patrioodid) ja mustad (halvad, rojalistid). Alamast üh. kihist inimene püüdleb kõrgseltskonda. Tegelased juhinduvad kirest- armastusest. Flaubert- romantilised illusioonid on naeruväärsed, tühised. Rõhuasetus provintsi elu peal, kõrgklassi ei jõua. Balzac- Raha inimeste vahelistes suhetes. Tegelasi motiverib kasuahnus. Ühest küljest üh., teisest aeg ja koht- valikud. Dostojevski- tegelased virelevad vaesuses. Vaesus sunnib in. tegevustele, mis on valed (ebamoraalsed). Inimpsüühika süva analüüs. Headus ja armastus annavad lunastuse. Tolstoi- elumõte on arma...
1. Kuidas põhjendab jäik determinism, et inimesel ei saa olla mingit vabadust ja tahtevabadust? Sellel seisukohal olevate filosoofide arvates isegi, kui meil on võimalus valida mitme käitumisalternatiivi vahel, ei ole see tegelikult meie valik, sest meie tahtmised on määratud geenide, kasvatuse, hariduse, reklaami jne poolt. Tuleb välja, et meil pole mingit valikuvõimalust, sest meie valikul on alati põhjus. 2. Jäiga determinismi kriitika. *Kui pooldada jäika d, siis kaoks moraalimõte. Nimelt on kurjategija teod selle järgi paratamatud ja ette ära määratud. Kuid mille eest seda in karistada, kui ta ongi programmeeritud kuritegusid tegema. Samamoodi pole mõtet in kiita. *Nn Buridani eesli näide Jäiga d kohaselt peaks eesel kahe täpselt samasuguse heinakuhja vahel nälga surema, sest ta ei suudaks valida, kummast kuhjast süüa. 3. Freud kui jäik determinist. Freud pooldas jäika determinismi. Tema arvates suunab inimese va...
annaabi.ee 
