Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hea suhtlemine I,II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
suhtlemine, emotsioon, kritiseerimine, enesetunnet, võitma, minevik, pidama, analüüsima, kaasab, kuulama, puutu, suuteline, tegude, tervesSOTSIAAL-HUMANITAARINSTITUUT SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID Kursusetöö SOTSIAALTEADUSTE ÕPPEKAVA Juhendaja Tallinn 2010 3 SISUKORD Sissejuhatus 1. Suhtlemine 1.1. Suhtlemise põhitunnused ja reeglid 1.2. Suhtlemise tähendus elus 1.3. Suhtlemise kooslus ja protsess 2. Suhtlemist takistavad tegurid 2.1. Ebasoovitatavad reaktsioonid 2.2. Teesulud on riskantsed reaktsioonid 3. Suhtlemisoskuste ja suhtlemistõkete uurimine 3.1. Küsitluse ettevalmistamine ja läbiviimine 3.2. Küsimustike tulemuste arvutamine, tulemused, ettepanekud 3.2.1 Tulemuste arvutused 3.2.2 Tulemused 3.3 Ettepanekud Kokkuvõte Kasutatud kirjandus Lisad Lisa 1
Enamik pereliikme väärtushinnangutest saavad alguse tema päritolu perekonnast. Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks sokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti. Missioon ( mida ma tahan korda saata) Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7. Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
juurast, majandusest Kriitika suhtlemispsühholoogiale kui uurimisvaldkonnale (Duck, West, Acitelli, 1997) 1. valimi probleem: üliõpilased 2. arengu probleem: suhte staatilisus; longitudinaalsus? 3. kirjelduse probleem: suhtlejate ja uurijate suhtetaju; kirjeldav kontseptsioon 4. konteksti probleem: sotsiaalne, kultuuriline ja majanduslik kontekst; üldistatavus? 5.Andmete objektiivsuse probleem (sh enesekohased testid); eksperimendid Suhete ja suhtlemise olemus - Inimestevaheline suhtlemine – protsess, mille abil inimesed loovad ja hoiavad omavahelisi suhteid luues tähendusi. - Protsess – jada eesmärgipäraseid käitumisi - Tähendustest (mitte öeldust) sõltub suhtlemine - Suhtlemine loob suhteid Me vajame suhteid. Miks? - Liigijätkamiseks - Organiseeritud ühiskonna loomiseks ja säilitamiseks - Stimulatsiooniks - Tagasisideks - Toetuseks kriisihetkedel - Elumõtte leidmiseks Suhtlemise funktsioonid: - Suhtlemise kaudu arendame ennast.
Mina sinu asemel... Miks sa nii ei tee.... signaal, et in. ise pole võimeline oma probleeme lahendama. Pärsib iseseisvust ei lase probl. üle järele mõelda, erinevaid lahendusi kaaluda ja järele proovida võib tekitada sõltuvust või vastupanu 5. LOOGIKA KASUTAMINE/ ARGUMENTEERIMINE Sa eksid, sest.... Jah, aga mõtle loogiliselt... kutsub esile oma seisukohtade katismist ja vastuargumente teine in. ei kuula sind enam võib tekitada alaväärsuse tunnet 6. HINNANGUTE ANDMINE/ KRITISEERIMINE, SÜÜDISTAMINE See on lapsik mõtlemine Sa oled lihtsalt laisk .... Ise oled süüdi .... vihjab teise ebakompetentsusele, rumalusele, otsustusvõimetusele suhtlemine katkeb kuna kardetakse negatiivset hinnangut hinnanguid võetakse sageli tõe pähe 7. KIITMINE, NÕUSTUMINE Sa oled nii tubli ju, küll sa saad hakkama Asi ei ole sugugi nii hull oht näidata üleolekutunnet, mis tekitab teises alaväärsust võib tunduda manipulatsioonina, et esile
kaasaegse teeninduse kui suhtlemise põhimõtted. Materjal on jagatud osadeks ja vormistatud nii, et sul oleks võimalikult mugav selles liikuda edasi ja tagasi, järkjärgult ja hüpetega. Uuri hoolega, sest just sellele materjalile toetub selle kursuse edasine tegevus. Peale materjali selgeks saamist (otsi seoseid, siis jääb meelde) on sul võimalus oma teadmisi proovile panna kontrolltöö abil. Sisukord Põhimõisted Mida ootab klient teenindajalt? Suhtlemine Suhtlemine kui oskus Suhtlemine kui hoiak Suhtlemise etapid ja müügimudel Kontakt Kuidas me üksteist suhtlemisel tajume ehk esma(jne.)mulje tähtsusest Kliendi vajaduste välja selgitamine Aktiivne kuulamine Selge eneseväljendus 1 Erinevate suhtlemisvahendite mõju suhtele
Reaalgümnaasium ……………….. 10.R klass ENESEHINNANG psühholoogia referaat Hindaja: Rakvere 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1.ENESEHINNANGU JUURTEST..................................................................................4 2.ENESEHINNANGU OMADUSED...............................................................................6 3.MADAL ENESEHINNANG..........................................................................................8 3.1 Madala enesehinnangu olemus................................................................................8 3.2 Madala enesehinnangu mõju elule..........................................................................9 3.2.1 Kool ja töö...............................................
................................................................................................................ 3 Imagost ja edust suhtlemisel....................................................................................................... 6 SUHTLEMIST SOODUSTAVAD TEGURID.......................................................................... 9 SUHTLEMIST TAKISTAVAD TEGURID............................................................................ 16 VERBAALNE JA MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE.....................................................23 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................................25 2 SUHTLEMISOSKUS Sotsiaalpsühholoogia põhimõisted on hoiak, normid, võimustruktuurid, rollid, rühmadünaamika ja etalongrupp. Hoiakud on õpitud kalduvused reageerida teatud isiku või objekti suhtes pooldavalt või mittepooldavalt.
Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 1 Sissejuhatus..........................................................................................................................2 Stressi tekkepõhjused...........................................................................................................3 Kooli stress.......................................................................................................................3 Perestress..........................................................................................................................3 .........................................................................................................................................3 Kuidas vältida liigset stressi?...............................................................................................5 Lähedaste inimeste toetus.............
märkused ja tähelepanekud. Need peaksid olema kohandatud vastavalt inimeste maitsele ja eelistustele. Inimestevahelise sideme loomise nüanssideks võivad olla näiteks naeratamine, tänamine, komplimentide tegemine või väikeste üllatuste tegemine. See kõik paneb inimese tundma, et tema peale mõteldakse ning temasse suhtutakse lugupidamise ja hoolivusega. Et seda sidet hoida, tuleb seda värskendada. Suhtlemine, mis võimaldab värskendamist, saab toimuda isiklikult, kas neljasilmavestlusel või koosolekutel, telefoni või videokonverentsi kaudu, kaartide, kirjade või e-kirjade kaudu. Kasuks tuleb neid julgustada isiklik olema sellega, et nad räägiksid enda elus viimasel ajal toimunud värsketest uudistest. Kui näidata teiste vastu üles huvi, muutub see iseenesest tasuks. Inimesed on palju loomingulisemad ja innukamad, kui nad tunnevad tööst röömu. Seega
Ametirollide täitjatele esitatavad ootused on tavaliselt fikseeritud peamiselt ametijuhendites või määrustikes. Suhtlemiselt inimene tavaliselt arvab, et teine pool teab, millised on ootused tema rolli suhtes · Rollikujutlus näitab, milline on rollitäitja enda ettekujutus oma rollist ning teiste ootused sellele. Mida rohkem on rollikujutluses arvestatud rolliootusi, seda ladusamalt kulgeb suhtlemine. Rolli omandamisel on väga tähtsad esimesed kogemused ja töökohad. See mudel saab hilisemas käitumiseks etaloniks. · Rollikäitumine tegelik käitumine rollis. See võib mitmeti erineda rolliootustest ja rollikujutlusest. Käitumine sõltub sellest, kas inimene üldse tahab või suudab seda rolli täita. Raske on suhelda inimesega, kes võtab rolli vaid osaliselt omaks. Nt isa, kes toetab perekonda küll rahaliselt, aga ei tegele üldse lastega
rahuldada oma vajadusi ja kaitsta oma õigusi ilma, et peksite domineerima, anipuleerima, kedagi halvasti kahtlema või kontrollima. 3) Konfliktilahendusoskused. 4) Koostöö põhinevad probleemilahendusoskused - kõiki pooli rahuldavad lahendused. 5) Oskuste valik. 2 Suhtlemistõkked «Imestama (удивиться) ei peaks panema mitte see, et suhtlemine on nii keeruline nagu ta on, vaid et seda tuleb elus ette nii palju» (R. Howe). Inimesed tavaliselt igatsevad paremaid suhteid, kui nad suudavad saavutada. - Suhtlustõkked - kõrge riskiastmega reaktsioonid, mille mõju suhtlemisele on sageli negatiivne. Ebasoovitavad reaktsioonid: /kohtumõistmine/ 1) Kritiseerimine. 2) Sildistamine - teise inimese alandamine või stereotüüpiseerimine. 3) Diagnoosi panek - iniese käitumise analüüsimine, amatöörpsühhiatri mängimine. 4) Kiitmine.
Suhtlemispsühholoogia konspekt „Igapäevaoskused“ Robert Bolton OSKUSED, MIS AITAVAD EHITADA SILDA INIMESTE VAHELE Kuigi suhtlemist peetakse inimsuse suurimaks saavutuseks, ei ole keskmine inimene kuigi osav suhtleja. Viletsatasemeline suhtlemine lahutab meid lähedastest ning viib üksilduseni, samuti ebaeduni töös. Ebaedu tööl – nad ei ole osavad suhtlejad. Ennast saab muuta! Ja muutus tõepoolest toimub. Üks võtmeküsimusi suhtlemisoskuste õppimisel on avastada, kuidas ennast adekvaatselt kaitsta ja samas vähendada tarbetut kaitsehoiakut. Viis oskuste komplekti: 1. kuulamisoskused – aitavad inimesel mõista, mida teine tegelikult öelda tahab. 2. kehtestamisoskused – aitavad säilitada austust, rahuldada oma
kättesaadavaks järgmistele põlvedele. Nii ei pea iga järgmine põlvkond alustama nullist. Selleks, et mingi keele kasutajad üksteisest aru saaksid, on vaja, et igal mõistel oleks oma kindel tähendus. Samuti on igale keelele omane teatav reeglite süsteem, mis võimaldab sõnu siduda. Lapse esimestel elukuudel/-aastatel on sõnade ja tähenduste omandamine eriti intensiivne. Oluliselt mõjub vanemate keeleline ja emotsionaalne suhtlemine lapsega. 1,5a valdab keskmiselt 25 sõna, 4a juba 5000 sõna, 6a sõnavara võiks ulatuda 15 000 sõnani. Lapsed peavad seega õppima 10 sõna päevas. Mida paremini orienteerub laps mitmete asjade tähendustes, seda kiiremini kulgeb tema psüühiline ja sotsiaalne areng. Kõik lapsed teevad keele omandamisel läbi teatud etapid: aastaselt räägib üksikuid sõnu; 2a paari- kolmesõnalisi lauseid; 3a kohanduvad laused rohkem grammatikale; 4a võib rääkida juba
.......... 17 3.7 Kuulamisoskuse parandamine............................. 22 KOKKUVÕTE............................................................. 24 SISSEJUHATUS Suhtlemine on igapäevase elu lahutamatu osa. Kui sa pole just erak ega tööta ametipostil, mis eeldab tundidepikkust üksi töötamist ning ei sisalda rääkimist, kirjutamist, lugemist või kuulamist, moodustab suhtlemine suurema 3 osa sinu elust, nii oma ajakulult kui ka tähtsuselt. Isegi siis, kui sa oled täiesti üksi, suhtled sa teatud määral iseendaga ning mingil viisil ka teistega. Seni, kuni su mõistus on elav, saadab ta välja sõnumeid teistele inimestele ning võtab neid ka vastu kõigelt elavalt ja mitteelavalt sinu ümber. Suhtlemine on koostoime, vastastikune mõju(s)tamine. Kui sõnumit ei ole
SUHTLEMINE Info vahetuse kaudu mõjutamine Jaguneb: Kaudne mõjutamine toimub kas ühepoolselt või pika aja tagant (nt meedia, raamatud, film, teater, kirjad, e-post) Otsene mõjutamine on vastastikune ja kohene (vahendite abil telefon, sms, msn) Suhtlemine näitab meie suhtumist iseendasse, teistesse ja ümbritsevasse Pole võimalik mitte suhelda, kõik meie ümber on suhtlemine. ( G. Aarma) KEHAKEEL Kehakeelel on oma sõnad silmside, kehahoiak, käeliigutused, näoilme, hääle valitsemine, distantsitsoonid. Olulisim on silmside, sest lapsest peale teame, et inimene, kes otsa ei vaata, valetab. Samuti on ebamugav raakida inimesega, kes meile üldse otsa ei vaata. Soovitav silmade piirkonda vaatamise aja pikkus on kuni viis sekundit, sest liigne jõllitamine põhjustab vestluspartneris ebamugavust
................................................................ 12 5.1 KUULAMINE TÖÖL.......................................................................................................................12 5.2 KUULAMINE KODUS.....................................................................................................................13 6 ENESEVÄLJENDUS KUI OLULINE SUHTLUSOSKUS...................................................... 15 7 KEHAKEEL KUI MITTEVERBAALNE SUHTLEMINE..................................................... 17 8 LÄBIRÄÄKIMISED KUI SUHTLEMISE VÄLTIMATU OSA.............................................. 18 9 ERINEVAD SUHTLEJAD - INIMESETUNDMINE............................................................... 19 KOKKUVÕTE.............................................................................................................................. 21 KASUTATUD KIRJANDUS.....................................................................
eluks hädavajalikud. Ümbruskonnast tulenevad signaalid edendavad aga uute tegevuste arengut. Selleks, et emal tekiks lapsega imepärane suhe peaks heade ärritajate hulka kuuluma : piisavalt pikalt kestev imetamine, see loob erilise sideme imiku ja ema vahel, sest nii saab ta olla kontaktis emaga ja vahetada õrnasid pilke. Hellitavaid puudutusi, musisid ning rääkides sooja hääletooni. Kindlasti peaks vanemad last sülle võtma ning ära kuulama lapse soove või muresid, et neile ühiselt sobiv lahendus leida. Lapsega tuleks mängida erinevaid mänge ning kaasama teda erinevatesse toimingutesse, et ta tunneks ennast vajalikuna. Lapsed tuleb kasvatada ebatäiusliku, ohtliku ja kurja maailmaga hakkama saada ja kuidas tuleks ennast kõige selle eest kaitsta. Kasvatamise meetoditest peaks siiski välja jääma füüsiline karistamine ja karjumine, mis mõjutab last sügavuti. 4. EMOTSIOONIDE TÄHTSUS
4. Interaktiivne – me oleme pidevas kontaktis teiste inimestega. 5. Kontekstuaalne – see on üks osa meie kogemusest inimesena. Efektiivne on kommunikatsioon siis kui see sõnum, mida edastaja kavatses edasi saata on võrdlemisi lähedane sellele, mida vastuvõtja tajus ja millele ta reageeris. Mida suurem on vastavus selle vahel mis oli meie kavatsus ja selle vastuse vahel, mis me saame, seda efektiivsem on olnud meie suhtlemine. Johari aken Isikutaju üheks objektiks võib olla ka inimene ise. Inimese iseenda ja teiste taju mõistmisel ning olemasoleva informatsiooni süstematiseerimisel võib kasutada nn JOHARI akent, mis on oma nime saanud selle loojate Joseph Lufthi ja Harry Inghami järgi. Mudel on saadud kahe teguri: tundtud/teadaoleva ja tundmatu/mitteteadaoleva informatsiooni varieerimisel. Avatud alasse kuuluv peegeldab teie avatust maailmale, teie soovi olla avatud. Seal on kõik need
Näiteks ilmnevad sellised liigutused ärevuse ja stressi korral. Inimesed puudutavad end sagedamini ka monoloogi ajal kui rahulikult istudes. Teistega suheldes puudutavad naised end üldiselt enam kui mehed. See võib ühelt poolt viidata suuremale ärevusele, kuid ka suuremale murele oma välimuse pärast. Seega ei ole puudutustega seonduv kaugeltki selge ja põhjalikult läbi uuritud valdkond. Üks on aga selge – puudutused on ääretult oluline kommunikatsiooni liik, mis mõjutab inimese enesetunnet ja aitab luua lähedust teistega 7. Pilkude funktsioonid 1. Annavad infot, 2. Reguleerivad suhtlemist, 3. Väljendavad intiimsust, 4. Võimaldab sotsiaalset kontrolli, 5. Võimaldab teostada ühist ülesannet 8. Asjalik, sotsiaalne ja intiimne pilk 9. Feromoonide funktsioonid 1. edastsavad infod emotsioonide kohta, 2. mõjutavad menstruaaltsükli kulgemist,
tekivad ressursside jagamisel, kujunevad välja lapsepõlves või õpetatakse meile selgeks kaaslaste poolt, kelle sekka me kuulume. Kindlasti on veel põhjusi, näiteks isiklikud negatiivsed kogemused, kuulujutud, ajakirjanduse mõju või ka lihtsalt teadmatus. Eelarvamusliku inimesega on raske suhelda, sest tema suhtumine ja käitumine ei johtu mitte niivõrd suhtluspartneri käitumisest, kui iseenda arvamusest. Tulemuseks on see, et inimestevaheline vahetu suhtlemine on häiritud ja osapooled tegutsevad teineteisest mööda. See omakorda soosib konflikti tekkimist. Eelarvamus võib olla nii konflikti põhjuseks, mõjutajaks kui ka tulemuseks. See tähendab, et konflikt võib tekkida negatiivsest suhtumisest teise osapoolesse. Eelarvamus võib olla ka konflikti põhiküsimus miks sa minusse nõnda suhtud? Eelarvamused mõjutavad konflikti kulgu ennekõike konflikti kliima kujundamise kaudu, emotsionaaset õhustikku, milles konflikt toimib
........ 61 Visuaalsed vahendid ..................................................................... 63 Zesti tähendus sõltuvalt kultuurikeskkonnast ehk regionaalsed iseärasused . ................................................................................. 81 Soolised iseärasused ..................................................................... 87 Auditiivsed vahendid ..................................................................... 87 Verbaalne suhtlemine ...................................................................... 89 Kuulamine ....................................................................................... 99 Erinevad käitumisviisid suhtlemises ...................................................104 Enesekehtestav käitumine...............................................................111 Konflikt ..............................................................................................117
ümbritsevate inimeste väärtushinnangutest ja nende väärtuste vahendamisest. Käitumine on inimese oskus ja võime suhteid reguleerida, suhteid luua ja juhtida. Oskused ja võime suhtlemisolukordi adekvaatselt tajuda, iseenda käitumist vaadelda, analüüsida ja väärtustada. Inimese tegevus koosneb käitumisaktidest, milles realiseeruvad inimese sisemised ajendid. Kõik inimesed vajavad suhtlemist, sest suhtlemine annab kinnitust sellele, et me ikka olemas oleme. Suhtlemine on tegevus, mille käigus üks osapooltest edastab teisele mingisugust informatsiooni. Suhtlemise käigus edastatakse mõtteid, arvamusi, küsimusi jne. Suhelda saab erinevatel viisidel, näiteks kõneldes, kirjutades, viipekeeles vms. Kõige kvaliteetsemaks suhtlusviisiks on aga alati peetud vestlust, kus osapooled kohtuvad näost näkku, nii tekib kõige vähem arusaamatusi, edastatakse kõige rohkem informatsiooni, kus täiendavat
oodatakse). Kui töökaaslasega, kellega jagatakse tööruumi siis võib tekkida ka sõprussuhte-laadi asi, kuid see võib viia rollide konfliktini. Suhtlemisel kannab vahepeal hääletoon suuremat osa kui sõnum ise. Paralingvist communication – the tone of voice, the awakening of the word. Interaktsiooni mõjutavad tegurid: ● Isikuga seotud tegurid (nt hoiakud, teadmised, suhtlemisoskus jne) ● Suhtlemispartner ● Situatsioonilised tegurid (nt roll, ruum) ● Suhtlemine kui sotsio-kultuuriliselt reguleeritud interaktsioonid inviidide vahel (nt normid, reeglid, tähendused); ükski suhe pole ’’kultuurivaba’’. Nt mõne jaoks võib kehtestav käitumine olla hääletooni tõstmine, kuid teine võib seda võtta kui agressiivset käitumist. Suhete funktsioonid: ● Materiaalne ressurss ● Informatiivne abi ● Instrumentaalne abi (nt transport – inimese punktist A punkti B viimine) ● Emotsionaalne toetus
Ettevõtte juhtkond saab vigade ennetamiseks ja vältimiseks teha vähemalt järgmist: · arendada järjepidevalt juhtide ja alljuhtide teenindusmõttelaadi, teadmisi ja oskusi · selgelt väljendada oma orienteeritust klientide teenindamisele · teenindada väga hästi sisekliente · hoolitseda töötajate teenindusmõttelaadi, teadmiste ja oskuste arendamise eest (vt teema 1) · panna töötajad harjutama (Mida teha siis kui... ?) ja oma tegusid analüüsima · kaasata töötajaid teenindamisega seonduvate protsesside, sh teenindusstandardite väljatöötamisse ja parendamisse, samuti nende täitmise kontrolli ja hindamisse · korraldada teenindamist toetavalt kõik tugiprotsessid · korraldada tehniliste seadmete regulaarne ennetav hooldus · kavandada vigade hüvitusmeetmed (sama hinna eest kõrgema teenindusklassi pakkumine, tasu mittevõtmine või vähendamine, täiendava teenuse tasuta pakkumine jms)
· demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: · sisekonfliktid · inimestevahelised konfliktid · grupisisesed konfliktid · gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: · demonstratiivsed inimesed · rigiidsed inimesed · perfektsionistid
või mõnd osadena tarnitud eset kokku paneb? Üldjuhul loeb ta instruktsiooni vaid siis, kui vaist osutus ekslikuks. Tihti ei mõista ega hinda üks sugupool teise asjassesuhtumist ning see viib pahameele ja möödarääkimisteni, mis võivad koosmõjuliselt üle kanduda omavaheliste suhete teistesse elementidesse ning tuua kaasa tundepuhanguid või segadusseajavaid allhoovusi. Juba Aristotelese päevilt on teada, et suhtlemine kannab nii loogilist kui ka emotionaalset laengut. Mehed saavad suurepäraselt hakkama selge sõnumi edastamisega, samas võivad ükskõiksusest teise inimese tundeid riivata. Mitte kellelegi ei meeldi, kui tema tunded müksu saavad, kuid naised on selles osas, mida võiksime nimetada kõrgendatud emotionaalseks tundlikkuseks, meestest haavatavamad." 3 TÖÖSUHTED ON SAMUTI LÄHISUHTED Suhtlemine on esmane eeltingimus lahenduste leidmiseks nii kodus kui ka töises keskkonnas.
demagoogiavõtted (pateetika, vääramatule autoriteedile osutamine, apelleerimine kainele mõistusele või enamiku arvamusele, faktide tendentslik valik, vassimine) KONFLIKTID Konfliktide tekkimise aluseks on vastuolu, mis tuleneb inimeste erinevatest huvidest, arvamustest, eesmärkidest, väärtustest. Vastuolu toob kaasa üksteist segavad tegevused. Vastuolu võib esineda ka soovitud ja tegeliku olukorra vahel. Konfliktide tekkimine on paratamatu, tuleb õppida neid analüüsima ja võimalusel lahendama. Konfliktidega kaasneb osalejate psüühiline pinge ja oluline muutus nende käitumisviisis. Konfliktide liigid: sisekonfliktid inimestevahelised konfliktid grupisisesed konfliktid gruppidevahelised konfliktid Konfliktsed isiksused- inimesed, kes satuvad ülejäänutest sagedamini konfliktidesse teiste inimestega oma isiksuslikest omadustest tingitult: demonstratiivsed inimesed rigiidsed inimesed perfektsionistid
1. Sotsiaalpsüholoogia olemus ja meetodid, Toivo Aavik, 13.02.2018 La Piere eksperiment Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seost
.........................................................................................................22 Eksamiülesanne 8 ..................................................................................................27 2.6. Mina-pilt ja emotsioonid.................................................................................. 27 Eksamiülesanne 9 ..................................................................................................33 III. GRUPID, MEESKONNATÖÖ JA SUHTLEMINE................34 3.1. Gupp ja selle käsitlemise alused...................................................................... 34 Eksamiülesanne 10.................................................................................................39 3.2. Meeskonnatöö organisatsioonis.......................................................................42 Eksamiülesanne 11.................................................................................................47 3.3
Oma vanematelt ja vanavanematelt võetakse üle nende uskumused sellest, mis on hea ja mis on halb. Kodust välja kasvades ja arenedes, hakatakse üha rohkem kokku puutuma teiste inimeste väärtustega, seda siis juba lasteaias, koolis ja töökohal. Mõnikord võib selline väärtuste erinevus olla üsna ehmatav. Näiteks alati traditsioonilisest peremudelist kinni pidama harjunud naisele võib olla täielikuks sokiks kokkupuutumine mehega, kelle arvates abielu ei välista ka teiste seksuaalpartnerite olemasolu. See on aga juba väärtuste küsimus, mis ilmselgelt tekitab konflikti. Missioon ( mida ma tahan korda saata) Identiteet (kellena ma end näen) Väärtused, uskumused Oskused, eelised Käitumine, tegevused Keskkond 7.Lazaruse stressi määratlus. Mõtlemine ja stress. Probleemide jaotus kontrollivõimaluste järgi.
Iga õppeasutuse (lasteaed, üldhariduskoolid) psühhosotsiaalne keskkond sõltub suuresti kultuurikontekstist. Väikelapsed on kõikvõimalikele mõjutustele vastuvõtlikud ning omandavad ümbritseva kultuuri stereotüübid hõlpsasti. Keskkondliku raamistiku osatähtsust lapse arengus rõhutavad alastimulatsiooni ja käitumispiirangute teooriad. Alastimulatsiooni teooria väidab, et kui keskkond last piisavalt ei stimuleeri, siis keskkonnaga suhtlemine ei anna lapsele uusi kogemusi ega arenda last. Käitumispiirangute mudel seletab laste käitumist kui keskkonna üle kontrolli saavutamist (Liik, 1998: 52). Isiksuse aktiivsuse ja arengu seisukohalt on oluline keskkonna üle kontrolli tunnetamine. Keskkonda kui indiviidi arengu mõjutajat on kõige täpsemini avanud Uri Bronfenbrenner (1979) oma bioökoloogilise teooriaga (nimetatakse ka bioökoloogiliseks mudeliks). Siin defineeritakse neli vastastikuste mõjude süsteemi, mis mõjutavad
Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu. Inimene reageerib kaotusele leinaga täpselt nii, nagu haav jookseb verd. Elult hoope saades öeldakse sageli: "Mul on depressioon." Kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kliiniline depressioon erineb tavalisest kurvameelsusest viiel moel: Depressioon on piinavam. Depressioon kestab kauem. Depressioon segab inimese igapäevaelu Depressioon on destruktiivne emotsioon (erinevalt leinast, mis on valus, kuid mis viib tervenemisele). Depressioon on tavaliselt midagi muud kui lihtsalt piinav tunne. Depressioon kujutab endast sündroomi või sündroomikimpu, mis on seotud probleemidega inimestevahelistes suhetes, käitumises, mõtlemises ja bioloogilises talitluses. Täiemõõduline kliiniline depressioon pole sugugi haruldane nähtus. See tabab mingil
Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt toob ta välja tähtsaimad arhetüübid: persoona, vari, paar anima ja animus, self (isesuse arhetüüp). 1
annaabi.ee 
