Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hea raamat on parim kaaslane". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kaaslane, elamus, lugemus, moraal, inspireerima, muutuma, inimeseks, kauaks, lugedes, tundide, raamatuga, aarete, peabki, ajaviitekirjandus- 12. klasside õpilaste ankeetküsitluse kokkuvõte. Küsitluse eesmärgiks oli teada saada: ¤ mida noored loevad? ¤ kas ja kuidas loetu neid arendab? ¤ kuidas suhtutakse kohustuslikusse kirjandusse ja meediatekstidesse. Töö eesmärgiks on: ¤ saada ülevaade tekstide, lugemise ja autori seosest. ¤ sisendada noorele inimesele, kui tähtis on lugemine. ¤ juhtida tähelepanu tekstidele, mille lugemine on inimeseks kujunemisel vajalik 4 Hea tekst on kui hea masin (Aavo Kokk) 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA Iga maailm, milles me elame, on natuke ka meie oma looming. Maailmu on mitu. Ning
Riidaja Põhikool Merily Mirka 8.klass Ala, Hummuli ja Riidaja Põhikooli kolmanda kooliastme õpilaste lugemisharjumused Juhendaja: Heli Veerme Riidaja 2017 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................2 1. NOORTE LUGEMUS......................................................................3 2. ALA, HUMMULI JA RIIDAJA PÕHIKOOLI III KOOLIASTME ÕPILASTE LUGEMISHARJUMUSTE ANALÜÜS..................................................5 KOKKUVÕTE........................................................................................7 KASUTATUD KIRJANDUS.......................................................................11 LISA 1 7.-9. klassi õpilaste lugemisharjumused..............................................
...............................................................................................7 2.2. Küsimustik...................................................................................................................8 2.3. Uuringu läbiviimine ja andmeanalüüsi meetodid........................................................8 3. Tulemused ja arutelu..........................................................................................................9 3.1. Ajalehtede lugemus ja tellimine..................................................................................9 3.2. Ajakirjade lugemus ja tellimine.................................................................................12 3.3. Kohustuslik kirjandus................................................................................................13 3.4. Raamatud ja üldine lugemine....................................................................................19 Kokkuvõte................
Sass Henno on kirjutanud romaani, mis kirjeldab täpselt neid noori inimesi, kellega meie ema ja isa ei luba suhelda. „Mina olin siin“ muudab lugemise nauditavaks see pinge, hoogne stiil, jõuline sõnastus ja konkreetsed karakterid. Raamat on õpetanud mulle, et ükskõik, mis ka ei oleks, alati tuleb jääda ausaks ja säilitada oma väärikus. Peategelane tunnistas ausalt üles oma süü ja läks vangi, kuigi oli ka võimalus valetada ja nautida vabadust. Loo moraal seisneb selles, et ära tee teistele seda, mida sa ei taha, et sulle tehtaks. Lugedes rikastub meie sõnavara ja paraneb suhtlemisoskus. Paljude teoste lugemine aitab maailmast või oma valedest tegudest aru saada ning samuti muudab see inimest otseselt või kaudselt. Mõnel raamatul on võim panna oma sisuga tehtud vigu teise pilguga vaatama ja tagantjärele mõtlema, mida oleks võinud teisiti teha. Raamatu valik peegeldab meile, milline on selle lugeja
puhastesse värvipindadesse ära. Mida Burgess mitte ei tee. Ta paneb lugeja stereotyypreaktsioonide abil alguses jälestama (pätt=paha), siis mõistma (klassika=hea), siis mõistvalt jälestama või otsustusvõimetult kõõluma (klassikafännist pätt=heapaha? pahahea? oih...). Eks neil ole muidugi kergem, kes ise klassikat ei armasta ja kelle jaoks see mingi näitaja pole. Eelmiste arvustajate väiteid "üks parimaid raamatuid, mida lugenud olen" lugedes tekib kergesti kahtlus, et see lugemus pole just kuigi suur. Oli ju natuke huvitav, aga mitte midagi erilist. Imelik släng segas algul kõvasti. Kõik need "gavariitamised", "kritshaitamised" ja "toltshokid" mõjusid üsna häirivalt, niikaua kuni ära harjus. Filmi näinutele tõesti midagi erilist juurde ei anna; imelik küll, aga film järgib raamatut üsna täpselt. "Raamatud on jälle moes" - sari hiilgab lollaka kujundusega, aga käesolev paistab nõmeduse poolest isegi nende hulgast välja
Õpetab ta tundma erinevaid loomi, nende iseärasusi ja elukohti. 5. Milliste teemade juures saaks seda raamatut lasteaias kasutada? Samuti nagu ,,Loomajutte meilt ja mujalt" saab ka seda raamatut kasutada erinevate looduse teemade juures. 6. Kellele on raamat suunatud? Raamat on suunatud igas vanuses lastele. 7. Kas raamat on sihtgrupile huvitav? Palun põhjenda. Jah, sest raamat avardab laste silmaringi ning nad saavad seda teha huvitaval viisil lugedes ja uurides raamatut. 8. Milline on raamatu kujundus (mis meeldib, mis mitte)? Mulle meeldivad raamatus olevad pildid väga. 20 19. raamatu analüüs 1. Andmed raamatu kohta (autor, pealkiri, ilmumisaasta, illustraator) Tõlkinud Valter Rummel, illustreerinud Peter Stevenson. ,,Unejutte suurest dzunglist". 2. Kas raamat kutsub lugema? Palun põhjenda. Jah, sest esikaane pilt ja kujundus on juba väga hea.
veel tean ja oskan. Ma ei ole veel suureks kasvanud. Ma ei ole veel välja kasvanud. Ma ei hoia veel oiates kätega peast kinni. Mul ei ole veel keskeakriise, mida noorte inimeste väärtushinnanguid materdades leevendada. Ja ma tean, et vähemalt need, kellest ma kirjutan, usuvad mind. Ja minusse. See on piisav põhjus... ...aga mitte ainus. Teine põhjus on veel. Missioonitunne pole kindlasti mitte õige sõna, kuid on tõenäoliselt esimene, mis teile lugedes pähe võib tulla. Tegelikult on see lihtsalt soov näidata, millised tagajärjed mõnel puhtalt naljaviluks või igavuse peletamiseks genereeritud rumalal ideel võivad olla. Ja et mõnikord võib üks pealtnäha pisike müksamine põhjustada uskumatult suurt laastamistööd. Ma ei taha kellelegi näidata jõhkrust, roppust või vastikuid sündmusi ainult sellepärast, et nii on kihvt ja vägev. Ma tahan näidata tagajärgi koos põhjustega ja raputada pisut
ERNI d9 / 2011 Märka ja pane kirja, mida Johannes Barbarus oma ajastu kirjanduses ja kultuuris nägi. Probleemid ja millele tuleks rohkem tähelepanu pöörata. Johannes Barbarus Meie kirjandusloomingulik staatus quo Johannes Barbarus leiab, et kirjandust on ajalehtedes vähe kajastatud, selle asemel on seal rohkelt uudiskirjandust ja muud ,,rämpsu", mis muudab iga ajalehe sisutühjaks ja mõttetuks. Ka kirjanikke endid on vähe, kõikjal on tühjus. Inspireeritust pole, on vaid faktid ja klats. Johannes Barbaruse soovitus on pöörata tähelepanu kaasajale ja ümbritsevale. On tekkinud suurlinnad, bensiini kasutuselevõtt jms, mis just kui annaks uut mõtteainet loominguks. (Ta väitis, et paljud kirjanikud olid vahetamas oma kirjanduszanri, muutuste ja uuenduste märkamine aga tagaks nende säilimise. ) Kirjanike eesmärgiks on teenida palju raha, see pärsib aga kirjandust ja kultuuri. Veel leiab ta, et kirjanike missiooniks ei ole sugugi tulevastele
korda suuremate tähtedega. Alustades esimese kaardikesega, õpetatakse täpselt sama meetodi järgi, mida varemgi kasutati. Edasi peaks minema kiirusega üks uus kaardike päevas. Iga uue lehekülje lisamisel loetakse eelmised leheküljed uuesti läbi. (samas:166-167) Kuues aste tõelise raamatu lugemine Nüüd on laps niikaugel, et võib lugeda päris tõelist raamatut. Tegelikult on laps seda teinud juba kaks korda: kaardikestel olevaid eraldi sõnu lugedes ja ühekaupa omatehtud raamatusse paigutavatel lehekülgedel olevaid terveid lauseid lugedes. Ainuke ernevus on see, et lapsele juba tuntud sõnad, väljendid ja laused on nüüd ainult ¼ tolli kõrguste mustade suurte ning väikeste trükitähtedega. (Doman 1992:168) Lugemine soodustab laspe aju arengut kaugelt rohkem kui mõni muu tegevus. Laske lapsel endale ka tõelst raamatut ette lugeda sõna, lause, väljend ja lehekülg korraga. (samas: 170) Seitsmes aste tähestik
Tallinna 21. Kool ,,Sinuhe" Mika Waltari Liza Jermakova 10C 2015 Esimene raamat ,,Kõrkjalootsik" ,,On ka neid, kes ütlevad, et seda, mis on toimunud, ei ole kunagi enne toimunud, aga see on tühi jutt." Minu jaoks on see positiivne lause, sest see on mõtlemapanev. Minu arvates üritab Sinuhe sellega öelda seda, et tegelikult inimese loomus ning elu ei muutu. Kõik jääb läbiaegade samaks. Peale seda lauset toob Sinuhe näiteid selle kohta, et inimene ei muutu, et kõik, mis toimub tänapäeval on toimunud ka 100 aastat, mitu sajandit tagasi. Pärast neid näiteid on laused ,,Niisiis ei ole toimunud midagi silmanähtavalt uut, vaid see, mis on toimunud varem, toimub
Tallinna Inglise Kolledz Uurimustöö E-raamatud Maili Tirel G1 Tallinn 2010 Sissejuhatus Tänapäeval on tõenäoliselt raske leida inimest, kes võiks öelda, et pole digitehnikaga kokku puutunud. Peaaegu kõigele on loodud digitaalne analoog. Ajalehed ja -kirjad kolivad Internetti; varsti (kui mitte juba praegu) on käes aeg, kui võimalused, et lendad kunagi Kuule, on suuremad, kui võimalused, et saad ümbrikus kästisi kirjutatud kirja. Mis on VHS või fotonegatiiv? Kas kümne aasta pärast kasutavad neid sõnu ainult ajaloolased? Kui kõik muu digitaliseerub, siis ei jää ka raamatud ajast maha. 1440. aastal leiutas saksalane Johann Gutenberg trükimasina, pannes sellega aluse raamatute lihtsamale tootmisele ja seega ka laiemale levikule. Võib julgelt öelda, et see leiutis muutis maailma. Internetiajastu alguses sündis uutmoodi raamat e-raamat. Kas see saab sama pöördeliseks maailma a
*kindel algus: (Elas kord..., Kuskil maal..., Seitsme maa ja mere taga..., Oli kord vaene, aga kaunis..., Kaugel maal elas kord kuningas... , Muiste…, Vanal hallil ajal… jne) *kindel lõpp: (Kui nad veel surnud ei ole, siis..., Oli kuidas oli, aga pärast seda ei ole keegi teda näinud...jne); *arvukordused: 3, 7, 9, 12 3 päeva tuleb võidelda; 3 takistust ületada; appi tuleb 3 tegelast, Lumivalgeke satub 7 pöialpoisi juurde *kaksuse seadus: dialoogid, kolmas tegelane tumm kaaslane Muinasjuttude liigitus ja sobivad muinasjutunäited. *Loomamuinasjutud (,,Reinuvader rebane”). *Imemuinasjutud (,,Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi”) *Legendilised muinasjutud („Õnneliku inimese särk“, „Jumal ja kirikuõpetaja“) *Novellilaadsed muinasjutud (Kaval- Ants) *Rahvad ja muinasjutud (araabia,,Tuhat üks ööd”) *Kunstmuinasjutt (Luts ,,Nukitsamees”) Olulisemad muinasjutuautorid ja nende teosed väliskirjanduses.
sisekaemu. Hoolimata mõistuspärasusest ja tõhusast tegutsemisest ei taheta tunnistada tõsiasja, et inimese üle valitsevad väljaspool tema kontrolli paiknevad jõud. · Elu on lahinguväli, on seda alati olnud ja jääb selleks ka tulevikus. Kui see poleks nii, jõuaks meie eksistents lõpule. ,,Igas inimeses peitub kiskja" Igas inimeses on miski, mis teda tõeliselt ajab ,,hulluks". Teatud tegevused ajendavad veelgi muutuma hullumeelseks. Kiskja peitub igas inimeses, see on kindel, sest pole olemas inimest, keda jätavad kõik maailmaasjad külmaks. Isegi kõige igavamas ja tuimemas isiksuses elutseb elajas, kes otsib väljapääsu. Raamatutegelane on ka selline ilmetu kuju, kuid temas peitub selline kiskja, mis ei lase tal magadagi. ,,Igas inimeses on komplekse" Igas isiksuses on kooskõlastamata mõtteid ja komplekse. Need tavaliselt ei kao elu
Mulle näis, nagu polekski tal plaanis kunagi midagi tunda ja see on minu arvates imelik. Nii ei saagi tunnet tekkida, kui sellele avatud ei olda. Ma kaldun siiski arvama, et taoline kapseldumine teistest inimestest oli tingitud mingi liiva jooksnud suhte pärast. Kas või seesama tunne pastori vastu ja suhte võimatus või midagi muud taolist. "Piiririik" oli raamat, mis tekitas minus küsimusi ja pani mind mitmete asjade üle mõtlema. Pani mõtlema eelkõige sellele, kuidas ajastu ja moraal võib inimese tulevast elu mõjutada. Ma poleks iial uskunud, et nii palju. Mulle väga meeldis see raamat ja ma olen täiesti kindel, et selle lugemine harib igaüht, kes vähegi mõelda viitsib. Selle teose kohta võiks öelda, et sellest on kõik välja jäetud. Justkui hakatakse juba kuhugi jõudma, aga siis astutakse jälle samm paar tagasi. Ka jääb palju selgusetuks. Kuid äkki see ongi eesmärk omaette. Võibolla ongi kogu elu, elamise kunst nii keeruline, et paljud ei saagi
Karin Fossum “Neljanda novembri öö” Arvustus Karin Fossumi raamat “Neljanda novembri öö” on psühholoogiline ning kriminaalse alatooniga suhteromaan. Autorile on omane hea empaatiavõime ja inimeste mõistmine ning seeläbi on ta kirjutanud täiesti tavalistest inimestest, keda elu paneb proovile kõige keerulisemal moel. Valisin selle raamatu, kuna huvitun samuti inimeste käitumisest, veel on mul minu hea empaatiavõime, et tajuda inimesi ja nende käitumismustreid. Mulle meeldib, kui raamat paneb mind proovile ehk antud teos tekitab palju erinevaid seoseid ja mõttemänge, mis loovad põnevust. Kuna tegemist on osaliselt ka krimiromaaniga, siis sai see minu valikus määravaks. Raamatuga olin rahul ja see ei valmistunud mulle pettumust. Raamat algab tavalisel päeval, kus on kohe fookuses jällegi tavaline pere - isa Jon, ema Megnhild ja 17-aastane tütar Jonna. Ühel õhtul ütleb ta vanematele, et läheb
Tartu Täiskasvanute Gümnaasium Elo Viiding aka Elo Vee (1974-...) Karin Kikkas 12.C 2009 2 Sisukord: Elo Viiding oma luulest ja keelest:...............................................................................................4 Elo Viiding "Selge jälg"............................................................................................................... 5 Elo Viidingu juhtum: "Püha Maama".......................................................................................... 5 Elo Viiding kirjutab luulet avatud lugejale:................................................................................. 6 Biograafia..................................................................................................................................... 8 Hariduskäik...............................................................................................................................8 Ilmunud teosed....
Teose mõistmine nõuab ajastu tundmist (sellele aitavad kaasa ka kommentaarid raamatu lõpus) ja suurt süvenemist. Teos käsitleb Balzacile väga omast teemat: inimestevahelised probleemsed suhted. Kuigi tegelikult on tegemist kurva raamatuga, leiab siit ka päris rõõmsaid hetki. Teoses on ka mõningaid möödalaskmisi, kus on eksitud näiteks kaasaegsete teoste mainimisega, mis on kirja pandud hoopis hiljem, kui toimub "Isa Goriot" tegevus. Üldiselt on raamatut lugedes selline tunne, nagu see oleks jupp mingist pikemast seeriast, millel puudub selge algus ja kuhugi jõudev lõpp - tegelikult nii ongi. Balzaci ideaaliks oli nimelt kirjutada kõik oma teosed sarjana ja kasutada läbivaid tegelasi (näiteks Eugene ja Vautrin esinevad veel mitmes tema kirjutatud raamatus). Ei saa öelda, et ma ei oleks selle raamatu lugemist kohati nautinud, aga võib olla minu natuke kärsitu meele ja väheste teadmiste tõttu realismiajastu kirjanduses, ei kuulu
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Rõuge Põhikool NOORED JA LUGEMINE Uurimistöö Karoliina Koppel 1. kl Rõuge 2010 SISSEJUHATUS Minu teema valik oli noored ja lugemine, sest ma ise olen suur raamatute austaja ja loen igal võimalikul hetkel. Ma tahtsin teada, kui palju on neid kes sarnanevad lugemise suhtes minuga. Mind huvitas ka, kui paljudele poistele meeldib lugeda, kuna mulle on siiamaani tundunud, et poisid ,,pelgavad" raamatuid ja lugemiskontrolliks otsivad internetist üles mingi raamatu kokkuvõtte. Ma tahtsin teada ka, kui palju ja milleks külastavad inimesed raamatukogu. Ma küsisin ka nende arvamust, et teada saada, mida minuvanused mõtlevad lugemisest. Ma küsitlesin 58 meie kooli 7.-9. klassi õpilasi vanuses 13-16. Vastanuist 19 olid tüdrukud ja 39 poisid. Tänu sellele, et küsitletuid oli nii vähe on raske üldist järeldust noorte lugemise kohta teha. Ma olen tähele pannud, et paljud noored, suuremas hulgas p
Ta oskas inimesele tarka nõu anda ja oskas ka tervendada. Tegevus toimus metsa lähedal külas, ilm oli halb - külm ja lumine. Sel ajal liikus ringi katk, mis niitis kõik maha, kes vähegi ette jäid. Probleemiks oli sel ajal kadedus, et kellelgi oli rohkem kui mul. Selle tarbeks, et teistelt varastada leiutati välja määre, mis muutis su kuju ja sa said käia läbi seina, teise tare sahvris. Kindlasti olid ka kollid ja hundid probleemiks, sest kui keegi metsa ära eksis või jäi sinna kauaks siis ta lihtsalt söödi ära. Esimest sündmust võiks kirjeldada nii, et ilm oli just läinud ilusaks kui sulane Jaan hakkas karjuma. Sulane sõi mõisas vargil olles kogematta seepi ja tal tekkisid hirmsad valud. Selle peale kutsuti välja rehepapp, kes käskis sulasel lihtsalt süüa mannaputru, sest see teeb kõhu lahti ja seep tuleb välja. Teise sündmuse kohta ütleks nii palju, et oli hingedepäev ja selleks päevaks kaeti
Teose analüüsimine tunnis oli õpilaste arvates pigem põhjalik, kuid oli ka neid, kes arvasid, et teose analüüs võiks olla põhjalikum. Väga paljud õpilased arvasid, et need raamatud, mis on kohustuslik lugeda, on seotud kuidagi aktuaalsete probleemidega. See tähendab, et loetakse raamatuid, mis pakuvad palju mõtteainet. Hea on tõdeda, et ainult 24% küsitletutest kirjutas, et ei loeks raamatuid üldse, kui poleks kohustuslikku kirjandust. Arvame, et Valga Gümnaasiumi 11. klasside lugemus on stabiilne. Samuti loodame, et ka pärast kooli lõpetamist, kui kohustuslikku kirjandust nende jaoks enam ei ole, tunnevad nad jätkuvalt huvi raamatute vastu. RESUME The aim of the research was to find out, what is the attitude of 11 graders from Valga Gymnasium, towards reading material. The questionnaire was answered by 25 students, 17 of them were female and 8 male. Student's age was 17-18 years old. The questionnaire was answered anonymously, in the Internet.
on kasutusele võetud spetsiaalsed prillid, mis tekitavad illusiooni, et inimene ise on ka filmis sees. Peaaegu iga uut ,äsja kinodesse jõudnud, filmi on võimalik 3D- efektiga vaadata. On olemas ka neljadimensioonilised lühifilmid, kus kinokülastaja lisaks visioonilisele efektile, saab ka kenasti läbi raputatud ning vahel ka märjaks kastetud. Filmimaailm on väga kirju ja ilmselt leiutatakse ning täiustatakse seda veelgi, seega võib kinoskäik olla mõnus elamus ning argimured saavadki, kasvõi ajutiselt, unustatud. ,,Seitse filmi, mis jutustavad minust ja mu ümbrusest. Kõik nad peegeldavad minu parimaid ja halvimaid külgi, kuid sellest hoolimata on mul tunne, et ma pole ikka veel pajatanud lugu, mida ma tahtsin pajatada, ja pole kindel, et see mul kunagi õnnestub, aga just selles peitubki filmikunsti seikluslik külg." on öelnud hispaania filmirezissöör Pedro Almodovar.
Tallinna Polütehnikum Referaat Alo Paju "Aare" Õpilane: **** Õpetaja: **** Tallinn 2008/2009 Alo Paju ja tema looming Alo Paju on üks Eestis vähetuntud kirjanik. Tema teostest on avaldatud vaid sümboolne arv. Tuntuimate seas "Aare" ning "Muinaslugu". Muinaslugu on 88-leheküljeline taskuformaadis ja pehmes köites moodne muinasjutt, mille lühikirjeldus on järgmine: "Kass Alfred oli rahul nagu tavaliselt. Tänase pidupäeva puhul oli talle isegi tilk poepiima valatud ja nüüd, aeledes mugavalt oma vaibatükil pliidi kõrval, jälgis ta vidukilsilmi üleüldist askeldamist. «Kardulad seie!», röökis ülaltkorra perenaine, ise mingit plekkriista kraapides. Kostis hirmsat kolinat ja vandumist, lapsed siplesid kõigil jalus, -- neil on ju, teadagi, alati lõbus. Aeg-ajalt tuli uusi külalisi. Eemal nurgas istus Artjom, kojamees, mudis oma piipu ja nohises pal
Sisukokkuvõte Raamat "Kuu külm kuma" algab sõnadega: Elas kord... ...kuus miljardit sada kuuskümmend kolm miljonit kaheksasada kaheksakümmend viis tuhat nelisada üheksateist inimest pisikesel planeedil nimega Maa, kus iga kuu suri USAs 42 815 inimest liiklusõnnetustes, kus aasta jooksul suri Inglismaal ja Walesis 11 500 naist rinnavähki, kus igal aastal suri Indias 300 000 inimest vähki, kus Hiinas oli selleks ajaks SARSi surnud 349 inimest, Iraagi sõjas kes-teab-kui-palju inimesi ning kus üldse suri igal aastal rohkem kui 50 000 000 inimest (6 300 000 neist südamerabandusse ning 4 300 000 kopsupõletikku). Kuid sina ei olnud surnud. Sina olid elus. Miks ometi? See lühike raamatu algkatkend iseloomustab romaani "Kuu külm kuma" keskse tegelase Mione arutelu elu üle. Mione on neljateistkümneaastane Taisse õppima sõitnud tüdruk, kes teeb pidevalt valikuid suhetes, tuleviku otsinguis, elamises ja suremises. Raamatu põhiline arutelu toimub läbi Mione silmade, kus ta
Et olla alati ise ja sama, peab tegutsema, ikka kindel olema seisukohas, mida tahad käsitleda, seda kindlalt haarama ja kõrvalekaldumata jälgima. Mis tuleks teha, et kujundada õigesti inimest? Takistada, et midagi ei tehta. Kasvatus on vaid niipalju kasulik, kui saatus lepib meie jaoks vanemate kutsega; igal teisel juhul on ta kasvandikule kahjulik eelarvamuste kaudu, mis temale külge on poogitud. Enne kui vanemad tahavad teda millekski kujundada, kutsub loodus teda inimeseks. Hea kasvatus ei koosne mitte eeskirjadest, vaid harjutustest. Mitte see inimene pole palju elanud, kes palju aastaid elanud, vaid see, kes elus kõige rohkem tundmusi läbi elanud. Kogu meie tarkus koosneb orjalikest eelarvamustest. Kõik meie harjumused on ainult alandus, piinamine ja sund. Kultuuriinimene sünnib, elab ja sureb orjuses. Millist teed näitab loodus lapse kasvatamisel? Loodus harjutab alaliselt ja vahetpidamata lapsi; ta karastab nende keha mitmesuguste
Ka tegelasi nappis: iiks Dli Passi-poissja teine tema ema Helmi. Helmi Dli meie koolitadi. Ta Dli vaikest kasvu, kaies koikus ta jalalt ja1ale, kuna iiks tema peenikestest ja koveratest jalatikkudest Dli liihem. Tal olid iimmargused sarvraamiga prillid, mille taga vilkusid heatahtli- kult kelmikad pruunid silmaterad, mida klaasid suureks tegid. Riiete- hoius vottis ta meie riideid vastu ja andis tundide loppedes katte: moni- kord voisime naha, teinekord ka pogusalt tunda kitli varruka alla libisevat sormedeta kaekonti. Helistamisest vottis osa kogu keha. Koigepealt tousis pea kohale vasest kell, mille tilast Helmi oma terve kae sormedega osavalt kinnihoidis, et kell ei saaks enne oiget aega, tunni voi vahetunni algust voi loppu haalt teha. Seejarel, iihteaegu pikema jala valjaastega viskas Helmi kellakae kaugele elfe, nii et keha pídí nagu noori otsa seotud kivi paratamatult
Tallinna Ülikooli Pedagoogiline Seminar Alushariduse ja täiendõppe osakond Kätlin Kattai Lugemispäevik Lastekirjandus Juhendaja: Maire Tallinn 2013 Sisukord: Eesti rahvalaulud lastele.........................................................................................................................4 K.E. Sööt................................................................................................................................................4 August Jakobson.....................................................................................................................................5 Leelo Tungal..........................................................................................................................................6 Jüri Parijõgi............................................................................................................
Veel on väga hooliv tunnustada oma töötajaid töö-aastapäeva täitumise eest ja edu saavutamise eest. Edu tähistamiseks on palju loomingulisi mooduseid kasutades töökaaslaseid oma reklaamides, korraldades auõhtusööke või tehes muid erilisi asju, mis panevad inimesi tundma ennast erilisena ja väärtuslikuna. Preemiad peavad olema püsivad, sest kui te pakute mingit preemiat, millest te siiski loobute, jätab see halva maitse. See võib jääda inimese hinge väga kauaks ja paneb ta tundma, et on tunnustusest kui kallistusest ilma jäänud. Mõistlik oleks alati idee hoolikalt läbi mõelda ja ei tasu algatada midagi, mille pikaajalises rakendamises ei olda kindel, kas see toimiks sujuvalt. Kõik inimesed ei ole oma võimetelt võrdseks loodud. Inimestel on erinevad oskused. Mõni on ühes asjas parem, teine on teises asjas parem. Õiglus ei pruugi alati tähendada võrdsust,
Essee raamatu põhjal ,,Me peame rääkima Kevinist" Tänapäeval leidub palju raamatuid, mis on seotud just eripedagoogika teemaga. Lugedes neid raamatuid saame aimu teiste inimeste läbielamistest ning avastame enda jaoks midagi uut. Lugedes Lionel Shriveri romaani avastasin enda jaoks teist tüüpi tundeid kui tavaliselt ning ei osanud otsustada kellele lõppude lõpuks kaasa tunda. Raamat ,, Me peame rääkima Kevinist" mõjutas mind tohutult ning muutis minu seniseid seisukohti. Raamatu peakangelased panid mind mõtlema, et elus ei tasu vastu võtta otsuseid lihtsalt seetõttu, et me kardame kedagi
Lapselik lastekirjanik tekkis romantilise lapselikkuse mudeliga, mille kohaselt saab tõeline poeet olla vaid see, kes on suutnud eneses säilitada lapselikkuse koos selle naiivsuse, lihtsuse ja süütusega. Ta loob oma lapsepõlvemälestustest ning seda lapsepõlve peab ta paradiisiks. Lasteraamatuid kirjutades annab ta endale võimaluse sinna maailma ikka ja jälle tagasi pöörduda. Lapsele kirjutades peab uuesti lapseks muutuma. (Ewers 2000: 162). Kirjanduslik lastekasvataja kohtleb lapsepõlve kasvatusliku protsessina. Tema teosed kujutavad lapspeategelase arenemislugu. Kirjandusliku kasvataja jaoks on kirjandus vaid vahend eesmärgi saavutamiseks. (Ewers 2000: 161). Lastele kirjutamist on Vilep põhjendanud järgmiselt: ,,Kirjutades keskendun ma ise lapseks, võtan oma fantaasia ja panen minema nii kiiresti kui näpud võtavad. Lastele
Catherine ,,Cathy" Linton- Edgar Lintoni ja Catherine Earnshaw tütar. Ta oli kuldsete juustega, aga tumedate silmadega. Ta päris oma ema ilu ja kindlameelse käitumise. Edgar ja majapidajanna Ellen ,,Nelly" Dean kasvatavad temast õrna iseloomuga, kombeka neiu. Ta on väga sõbralik ja hooliv inimene. Vahest isegi liiga naiivne. Ta armastas ülekõige oma isa, ta oli kõige tähtsam inimene maailmas Cathy jaoks. Peale Vihurimäe vangistust, muutub ta ebasõbralikuks ja kinniseks inimeseks. Teda sunnitakse abielluma Lintoniga, Heathcliffi pojaga, et Heathcliff saaks ka Rästapesa omanikuks. Peale Lintoni surma muutub Cathy jälle sõbralikumaks ja avatumaks, kuna sõbruneb Haretoniga, kellega ta lõpuks abiellub. Hareton Earnshaw- Frances ja Hindley Earnshaw poeg. Teda kasvatas Heathcliff, kuna isa Hindley oli viinakuradi küüsi langenud. Ta oli paksude tumedate lokkis juustega ning tal olid samasugused silmad nagu Catherine'l. Teda ei haritud, ega
Diana Leesalu Maarja Jürgens Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium 8. klass Aprill 2010 Sisukord Lk 2...............................................................Sissejuhatus, elulugu Lk 3...................................................Loomingust, ,,2 grammi hämaruseni" Lk 4................................................................."Mängult on päriselt" Lk 5.........................................................Intervjuu Diana Leesaluga Lk 6..............................................................................Kokkuvõte Sissejuhatus Diana Leesalu on noor Eesti kirjanik, kes on oma kahe raamatuga,"2 grammi hämaruseni" ja ,,mängult on päriselt", pälvinud paljude noorsoo esindajate tähelepanu. Samuti on ta tunnustatud kirjanik Doris Kareva poolt. Elulugu Diana Leesalu sündis 1. novembril aastal 1982 Põlvas. Ta lõpetas aasta
Sellist lugu lugema hakates juba lapsel tekib huvi, et mis nad küll teha võivad või, mis sündmused juhtuda võivad. See tekitab aga minu arvates suure huvi ja see on väga hea omadus kirjutada lasteraamatuid. Loos Kakand ja kakand sattus põllukakand keldrisse ja kust ta oli väga kurb, kuid ta leidis endale sealt endale armastuse ja talle hakkas seal kohe meeldima. Ta kasutab ka enda kirjutistes piisavas koguses huumorit kus saavad isegi vanemad inimesed lugedes kõhutäie naerda. Näites raamatus ,,Siim, Sirli ja saladuse" üks koer ütleb, ,,Mul pole üldse kodus muid vanu asju kui mu vanaema" siis ütles üks isadest ,,Ma sokutan ta ära Aafrikasse. Las kantseldab seal ahve ja liidab nende sabasid, pärdikutele ei tee see midagi, nad saavad puu otsa põgeneda, kui rehkendamine juba liiale läheb." Ning hobune ütles ,,Vaata, missugune ma olen! Suur ja nelja jalaga! Ei minul sobi taevasse tõusta! Pai võlur, võlu mulle parem martsipani!"
annaabi.ee 
