kodumaal. Tavaliselt seostavad inimesed harimatust halvaga. Sellega kaasneb ühiskonnas tööpuudus, kuritegevuse kasv ja rahulolematus. Seetõttu ei suhtuta harimatutesse inimestesse hästi, sest nemad jäävadki tavaliselt elu hammasrataste vahele. John Hibben on öelnud ,,Haridus on võime õigesti tegutseda ükskõik millises olukorras". Sellest võib järeldada, et haritud inimesed tegutsevad harimatute inimeste eest. Harimatud aga vajavad abi, sest ei suuda ise toime tulla. Eesti Vabariigis on põhilised maksukogujad haritud inimesed ja seetõttu nemad otsustavadki ühiskonnas toimuva üle. Kuid alati ei pruugi see nii olla. Oskar Lutsu raamatust ,,Kevade" võib leida mitmeid sellised situatsioone, kus harimatud otsustavad haritute eest. Tõnisson palus Arnol valetada, et läksid eelmisel päeval peale luuletuse õppimist koos koju, et pääseda parve põhjalaskmise süüdistusest, nii see tegelikult aga polnud
maailma laiemalt ning neil on tavaliselt olemas ka omaarvamus mingi teema kohta ning neid on tunduvalt raskem mõjutada teiste inimeste poolt. Aga kui sul puudub haridus kui ka teadmised, siis on sind lihtne mõjutada, sest enamasti sa ei oska mingi teema kohta arvamust avaldada ning teised inimesed suruvad, neile kasuliku, tõeks pidamise sulle peale. Olen kuulnud ka mõttetera ,et ,, kui haritud inimesed jätavad ühiskonna tuleviku kohta otsutamata, siis teevad seda harimatud." Sellega on mõeldud n-ö kui haritud inimesed ei vali valitsust, siis teevad seda harimatud, keda on mõjutatud, ning võimule pääsevad erakonnad, kes poleks pääsenud valitsusse, kui haritud oleks ka käinud valmimas, ning valitsusse pääsedes on ennem antud lubadused kadunud ning seistakse ainult eneste huvide eest. Ühiskonnada on levinud arusaamad, et naistele võib samatöö eest vähem palka maksta.On
teist hukka või vastupidi, tunneb kaasa, üksikute näidete põhjal. Seejuures ei arvesta ta kõiki aspekte, ta tugineb oma hetke-emotsioonidele ja käsitleb olukorda oma vaatenurgast. See tähendabki abstraktset mõtlemist. · Näidete põhjal saab teha lihtsa järelduse siin peitub autori vastus oma püstitatud küsimusele ,,Kes mõtleb abstraktselt?". Abstraktselt mõtleme aeg-ajalt kõik, haritud või harimatud, tähtsad või vähemtähtsad inimesed, ilma et me mõtleks, kuidas me mõtleme.
peaks olema haritud rahvas, ühtekuuluvustunne ja õiglased seadused. Põhipunktid: 1. Koopavõrdpildi abil seletatakse lahti, kuidas võib koopast välja minnes inimese maailmapilt muutuda, ta hakkab ise mõtlema, pead pöörama ja asju teistest külgedest nägema. 2. Haridus on teadmised, mida iga inimene saab omandada, igaühel on selleks olemas vahend (aju), kui ta vaevub seda kasutama. 3. Polist juhtima ei kõlba need, kes on harimatud või just vastupidi, kõrgelt haritud, sest esimestel puudub eesmärk midagi teha ning teistel tahe. 4. Kui inimene läheb üles valguse kätte, siis ei tohi tal lubada sinna jääda hea elu peale vaid tuleb kehtestada seadused, mis ühtlustaksid ühiskonda. Seaduseid tehes tuleb silmas pidada, et oleks kõigi heaolu, mitte üksiku indiviidi peale mõeldud. 5. Filosoofidele antakse õigused ja vastutus kodanike ees. Kui rahvas on näinud vaeva
· . 07. märts 1843 abiellus (oma õpilase Juliana Emilie Kochiga. . Juba sama aasta detsembris sündis nende esimene laps, tütar Lydia Fiorentine Emilie.) · 05. juuni 1857 Perno Postimehe esimene number ("Perno Postimehe" kaudu hakkas ta kasutama sõna "eestlane", seni kutsuti eesti keeles endid tavaliselt maarahvaks, jannsen sõnas ka ühe lause, millek oli : "ärgem tundkem häbi selle pärast, et me eestlased oleme, vaid selle pärast, et me harimatud oleme!") · 1863 ,,Eesti Postimees" (mis oli tunduvalt sisukam kui "Perno Postimees", Toimetuse töösse rakendas Jannsen kõik oma perekonna liikmed, eriti silmapaistev oli selles töös tütar Lydia. Ka poeg Harryst sai edukas ajakirjanik.) · 1865 tegevust alustab laulu- ja mänguselts " Vanemuine" ( millest sai peaaegu kohe kõige eesrindlikum selts Eestis. Lisaks koorilaulule ja teatrile tegeles selts aktiivselt ka
Tollel ajal olid tänavad hästi räpased.Enamik surma põhjuseid oli just räpasus ja halb ventilatsioon.Aina rohkem inimesi tuli elama linnadesse ning linnad muutusid rahvarohketeks ja räpasemaks.Inimesed tulid linnadesse elama,kuna nad said tehastes tööd . Kogu tähelepanu pöörati masinatele ,kõik mis sealt kõrvalekaldus ei olnud nii tähtis.Isegi haridusele ei pööratud tähelepanu.Kogu sellele kaasnes lühike eluiga ,hoolimatus ja harimatud inimesed ja rahva rahulolematus. Manchesteri tööstusrevolutsioon 1868 Hakkatakse rohkem tähelepanu pöörama inimestele /töölistele.Nende tööaeg on vähenenud 14 tunni pealt 10 tunnile.Palk on mitmeid kordi suurenenud. Hakkatakse looma rahvale rohkem meelepäraseid asju /kohti. Mida aeg edasi seda vähem on kuulda rahva mitterahuldusest.Haigus ja surm on vähenenud ,kuna hoitakse tänavad ja õhkkond puhtana.Inimesed on masinate üle võimu saanud ning inimesi hinnatakse rohkem.
Kuid mis seal salata, tahame me seda või mitte, kasutavad mitmed inimesed anonüümsust kurjalt ära. Nii kirjutatakse kommentaariumitesse halvustavaid, ning tihti asjaosalistele haiget tegevaid kommentaare. Ühesõnaga elavad inimesed end seal välja. Kui võtta internetist mõni poliitilise taustaga aktuaalne uudis lahti, leiab sealt kindlasti halvakspanevaid kirjutisi ja tõesõna, need teevad mu meele mustaks. Tundub nagu valdav enamus halvustavaid kommentaare kirjutavatest inimestest on harimatud ja matslikud. Sellest annavad aimu kirjaoskamatus, väärarusaam asjade toimimisest ning inetu sõnakasutus. Kas selline on siis haritud inimene? Kuid mitte selle pärast pole vaja anonüümset kommenteerimist keelustada. Halva maiguga kommentaarid jääksid „ehtima“ kommentaariumeid ka anonüümsuse puudumisel. Aga milleks on inimestele vaja anonüümsust, kui tahetakse oma mõtteid ja arvamusi laiemale avalikkusele jagada
ALGHARIDUS KÕIGILE! Kui palju on lapsi kes ei käi koolis? Vaid 87% maailma kooli-ealistest lastest käib põhikoolis. 72 miljonil lapsel pole täna, 21. sajandil, kooliskäimise võimalust. Kõige rohkem on neid lapsi, kes koolis ei käi Saharas ja Kagu-Aasias Miks on neid lapsi palju kellel puudub algharidus? Alghariduseta lapsi on sellepärast juba nii palju, et vaestes peredes on palju lapsi kohati 5-13 last. Suurte perede vanemad on kohati ka ise harimatud, nad ei tea midagi näiteks rasedusvastastest vahenditest. Paljud suurteperede emad Saharas kui ka Kagu-Aasias müüvad oma lapsi või sunnivad neid väga varajases nooruses tööle! Miks lapsed ei saa koolis käia? Vaesus- vanematel puudub võimalus osta koolivorm, kirjatarbeid ning vihikuid. Lapsed peavad tegema rohkesti kodutöid. Haigused Kodu lähedal puudub kool. Kool asub näiteks linnas. Kooli kohad on täis. Milleks üldse haridus?
et kui kuskilt saaks suurema summa raha, tuleb õnn nende õuele. Aga see ei ole nii. Raha ei tee inimesi õnnelikuks, väga paljud hea finantsolukorraga pered on tõeliselt õnnetud, sest tegeletakse ainult töökohustuste täitmisega ja elatise teenimisega, nii et perekonna ja lähedaste jaoks aega ei jäägi, kuni lõpuks ühtset perekonda enam ei eksisteerigi. Haridustki saab kasutada rikkuse ja vaesuse mõõdupuuna. Kõrgelt haritud inimesed on oma hariduse poolest rikkad, harimatud aga vaesed. Mitmeid ülikoole lõpetanud inimesed on kindlasti vaimult palju rikkamad kui on seda vähese haridusega. Väga suurt kasu vaimu rikastamiseks on raamatute lugemisest. Tean inimesi, kes on oma pika elu jooksul lugenud paari raamatut - ja needki olid lapsepõlves. Nendega pole suurt mõtet millestki väga sügavalt rääkida, kuna nad ei mõista seda niikuinii, sest nad on väga vaimuvaesed. Ühtegi mõttega jututeemat pole selliste inimestega mina veel leidnud
Kuidas läheneda oma lugejaskonnale? Tihtipeale eristub kultuurne inimene ülejäänud seltskonnast tehes end nauruväärseks. Nagu hegel oli toonud võrdluse inimesega, kes kannab seltskonnas liialt kalleid või liialt näruseid riideid. Hegeli mõrtsuka näites oskas kultuurne inimene leida mõrtsuka minevikust rasket lapsepõlve ning näha mõrtsukat hoopis ohvri rollis. Siin tulebki ette olukord, kus haritud inimene võib mõjuda naeruväärsena inimestele, kes mõtlevad abstraktselt. Harimatud näevad mõrtsukas vaid kuritegu ning ei midagi muud. Abstraktselt mõtleb harimatu inimene, kes ei suuda oma peas leida piisavalt seoseid ning näha kaugemale enda ees olevast. Haritud inimesele tundub abstraktne mõtlemine madal ning ta üritab varjata isegi kui ta pähe tekivad abstraktsed mõtted. Arvan, et kõik me mõtleme aeg ajalt abstraktselt. Meil pole pääsu selle eest. Kuid haritud inimene varjab seda kiivalt, et mitte end naeruvääristada.
*desarmeerimine, *Breznevi doktriini lõpetamine algas Praha kevad, * Tsernobõli avalikustamine, *90 lõpetasid tegevuse VMN, VLO. Juhid enne Gorbatsovi - *uskusid kommunismi, *tsensuur, *rasketööstuse eelisare4ndamine, käsumajandus, *diktatuur, *vastassei (külm sõda), *katsetused, arendused tuumarelvadega, *ei arvestatud inimõigusi, *rahvaülestõusud suruti väevõimuga maha, *riigitegelasteks olid sõbrad, tuttavad, harimatud, * raadiojaamu segati, raudne eesriie. Gorbatsov: *usk kommunismi, *glasnost, *majanduses perestroika, *presidentaalne riigikord, *suhted läänega paranesid, *tuumarelvade katsetused peatati, *meeleavaldused olid lubatud, *laulev revolutsoon toim, *riigitegelased olid valitud ja haritud, *lõpetati välisraadiote segamine. ENSV vastupanuliikumised: 50 - *metsavendlus relvavõitlus, Nikolai Karotamm, *Eesti Rahvuslaste Liit Enn Tarto, noorteorg. Metsavennad olid eeskujuks
kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati. Kasvatuse eesmärk oli, tugevad sõjamehed ja julmad orjapidajad. 7-20. eluaastani pandi poisid riiklikesse koolidesse. Spartalased kuulasid sõnakuulmist, jooksimist, rusikavõitlust, odaviset. Nad pidid taluma külma, nälga, valu, janu. Üldised olid spartalased harimatud. Mida vanemaks nad said, seda karmimaks läksid nõuded. 15-20. a oli kõige tähtsam sõjaline õpe. 30 aastaselt sai tast täieõiguslik Sparta kodanik. Spartas said ka tüdrukud riikliku kasvatust. Nad pidid ka õppima relva kasutama. (Hillar Palamets 1976:116,117) KASUTATUD KIRJANDUS: Palamets, H. 1976. Vanaaja kultuurist ja olustikust. Talinn, Valgus. Senker, C. 2002.Vana-Kreeka. Itaalia, Mcrac Books. Shofield, L.1997. Vana-Kreeka
rahvakoosolekul ja luua perekond. Sparta tüdrukute kasvatus meenutas mõneti poiste oma, kuid polnud nii karm. Kuid erinevalt poistest elasid nad ema hoole all. Niisuguse karmi Sparta kasvatuse tagajärjed olid spartiaadid tugevad, vastupidavad, kartmatud ja harjunud vastuvaidlematult oma ülemuste käske täitma. Spartiaadid kandsid lahingus kiivrit, rinnakaitset, suur ümmargust kilpi, oda ja lühikest mõõka. Samal ajal olid spartiaadid üsna harimatud. ATEENA JA SPARTA Kasutatud allikad: 6. Kl Vanaaeg õpik II osa Wikipedia Egert Oidermaa 6. Klass Viluste Põhikool 26.02.2010
ülikooli jaoks raha teenib. Elise füüsiline vabadus võib olla küll piiratud, kuid tema tahte- ja mõttemaailm on vaba. Inimese tegusid võib sundida, kuid ei saa sundida mõtteid. Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid lugeda.
Ta ütles ka, et viimane ei puuduta mitte ainult sõjalist külge, vaid see on meie kõikide valmidus kaitsta oma riiki, kaaskodanikke, lähedasi ja iseennast igasuguse ohu puhul. Nii peame meiegi omandama teadmisi, mis aitaks meil vahet teha õigel ja valel teabel. Haridus on tähtis nii üksikisikutele kui ka riikidele, sest ta annab kodanikujulgust, tahte- ja mõttevabadust, kriitilise mõtlemise ja oskuse end ning oma riiki kaitsta. Aga me ei saa omandada seda kõike, kui oleme harimatud. Seega on, mille nimel pingutada ja raamatuid lugeda.
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 K E S M Õ T L E B A B S T R A K T S E LT? Georg Wilhelm Friedrich Hegel Teksti põhiidee: Abstraktselt mõtlevad avalikult vaid harimatud inimesed. Haritud inimeste jaoks on see liiga tühi ja kerge, nad tahavad leida loogilisi lahendusi ning süveneda asjade tagamaadesse. Kuid tegelikult mõtleb igaüks aeg-ajalt abstraktselt, lihtsalt paljud ei näita seda välja ning enamus ei teagi, et ta abstraktselt mõtleb, sest tihti me ei mõtle, kuidas me mõtleme. Sisukokkuvõte: Kui juttu tuleb millestki, mida ei saa faktidega kinnitada või seletada (metafüüsika,
Sündmuste jada võib viia olukorra halvenemisele või paranemisele. (Nt "Nukitsamehes" on piiriületajad Iti ja Kusti, kes turvaliselt kodust eksivad metsa ja siis algabki sündmustejada) Need, kes piire ületavad, ongi enamasti teose kangelased. Süzeetud on sellised tekstid, kus sündmusi pole (tarbetekstid). Süzeelistes tekstides toimub liikumine erinevate tekstiruumide vahel. Sellistes tekstides on alati mingi põhimõtteline vastuolu (rikkad vaesed, sõbrad vaenlased, haritud harimatud, ahned lahked jne). Loo lõppedes ehk lahenedes muutub lugu sageli süzeetuks. TEGELASED · Liikuvad mitteliikuvad · Tegutsejad (enamasti liikuvad) tegevuse tingijad asjaosalised · Muutuvad muutumatud · Lihtsad (ühe omaduse kandjad)- keerulised · Avatud - suletud (lugeja jaoks) Puhtaid tegelastüüpe esineb harva. II TEKST Teksti abil saab jutustada lugu nii kirjalikult kui suuliselt. Loo tekkimiseks on vaja, et tekst väljendaks sündmusi
ennist tundus, siis põgeneb ta tagasi ,,ülesse", sest ta tajub asju, mis seal toimuvad palju paremini ning reaalsemana. · Võimelisus ja vahend, millega igaüks teadmisteni jõuab, on igaühe hinge sees, · Õigluse kaob kui mõtlemise voorus, mis nagu teised keha voorused saab meile omaks vaid treeningu ja sisse harjutamise tulemusena, muutub käsutuks ja hukatust toovaks. · Harimatud ei saa hakkama polise juhtimisega, sest nemad hakkavad püüdma omakasu ning lootma, et rahvas neid ülistab. · Tarkasid valitsejaid, kes on üles lastud, ei tohi sinna jätta, sest nad harjuvad hea eluga ära ning ei tööta siis rahva heaolu huvides. · Polises ei pea minema ühel indiviidil hästi, vaid kogu polisel peab hästi minema, mis saavutatakse veenmise ning sundimise teel, mille lõpptulemusena kodanikud jagavad tulusid
Ohu korral kutsuti kokku, rahu saabumisel mingi laiali. Assüüria kuningad moodustasid riigi hiigelajal alalise armee. Sõjakunsti tipp assüüria valitsemise ajal. Kiri ja Haridus: Kiilkiri. Savitahvlile vajutati kiiluga piltkirjad. Mõisted, silbid. Olid koolid. Enamjaolt käisid seal ülemkihi õpilased, kuid vahel ka alamkihist, kes võisid saada preestri või riigiametnikuks. Kirjaoskus levis laiemalt kui Egiptuses, kuid siiski enamus olid harimatud. Peale kirjatarkusele õpetati ka matemaatika, tähetarkust, kirjandust. Religioon ja templid: Inimesekujulised jumalad. Surematus ja üliinimlik võim.Igal jumalal lemmiklinn, mida ta kaitses. Surma kardeti. Anu(taevajumal), Enlil(jumalate kuningas, viljakus, taevavõimed), Ea (maaaluste vete ja sugavuste valitseja). Astmiktemplid, ehk tsikuraadid. Tehti ohverdusi ja peeti rituaale. Asus linna keskmes. Templisse võis siseneda vaid preestrid ja templiteenijad.
käisid niisama ringi. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele et ,, siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate ,, teised mehed ei saanud sellest aru aga Betto sai. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. 3) Novelli ülesehitus, pingestumine, püant: Jällegi üsna lühike novell, aga konkreetne ja mitmemõtteline. Pingestumine oli siis kui kogu Betto grupp läks surnuaeda Guidot meelitama. Püänt aga oli see, et Guido ütles neile nii tabavalt ja hästi, et grupp ei saanud sellest algul arugi, ainult Betto sai.
ning ei naera ta üle. Eriti naeruväärne on see, kes naerab heledama valguse käest tulnud inimese pimestuse üle. Kuidas aga inimesed haritud saavad on meie endi teha. Teise inimese sisse ei saa haridust külvata, see on inimeses endas olemas. Nagu öeldud ,,hing küll omab nägemisvõimet, aga ei ole õigele poole pööratud ja ei vaata sinna, kuhu peaks." Otsime vastust sellele, kes peaksid riiki juhtima. Riiki ei saa juhtida harimatud, sest neil puudub suund kuhu liikuda. Nad ei tea mida teha. Teiselt poolt ei saa riiki juhtida ka liiga kõrgelt haritud või need kes eneseharimisele täielikult pühendatud on. Seda seepärast, et neil puuudub tahe püüelda millegi poole. Ehk esimestel puuduvad oskused, teistel tahe. Parim valitsejad on need, kes seda ei ihka nii väga. Ega võim ei ole hüve. Parim valitseja on inimene kes tõuseb vaikselt. Ta silm harjub erinevate valgustega ehk ta mõistab ja saab aru
pöörduda. Samas ei tohi teda lasta sinna jääda, vaid püüda heaolu nimel suunata neid lihtrahva probleemidega tegelema. Seetõttu peaksidki valitsejad käima nii ,,koopa" kui ,,valguse" vahet, et mõista, mis polises veel ebavõrdne on, kuna põhiline eesmärk on jõuda ühtse poliseni. Need, kes on valgusega harjunud, mõistavad nii juhte kui lihtrahvast. Need, kes on valgust näinud, oskavad polist hoida ning valitsemisega tulevikus paremini hakkama. Harimatud ei saa polist juhtida, kuna neil puudub eesmärk, milleni püüelda ning nad hakkavad ihalema omakasu. Samuti ei saa head juhti nendest, kes end täielikult haridusele pühendavad, sest nad loodavad ilma töö ja vaevata hakkama saada. Tuleb välja, et parim valitseja on filosoof või peab selleks saama, sest filosoof on tarkuse ihaleja ning ei tee seda tööd võimu pärast. Platon ,,Pidusöök"
Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi, kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele: ''Siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate.'' Keegi peale Betto ei saanud aru, mida see tähendas. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus. Püänt oligi see kui tabavalt Guido sellele grupile ütles. Ta ütles nii tabavalt, et tegi nad lolliks, kui grupp ta ütlusest aru ei saanud. Boccaccio novellid on perfektne näide renessansiaja kirjandusest ja sellele iseloomulikkudest joontest. Esile on tõstetud humaansus ja inimväärikus. Tollal suruti inimestele ristiusku peale, kuid kirikukorraldus ja elu olid ebasündsad ka kaootilised.
Arutlus Miks hävis Rooma riik Rooma riigi hävingu peamiseks põhjuseks olid pidevad vallutussõjad. Nende tagajärjel talupojad laostusid ja pidid müüma oma maa suurmaaomanikele. Talupojad ei suutnud muretseda omale sõjavarustust. Seega sõjavägi vähenes. Ma arvan, et kui juba siis oleks midagi ette võetud talupoegade laostumise osas, siis poleks võibolla Rooma riik hävinud. Koguaeg arenes orjandus. Vallutatud rahvaste orjad töötasid suurmaaomanike põldudel. Suurmaaomanikud muudkui rikastusid. Kuna orjad töötasid läbi sunni, siis nende töö oli oluliselt viletsam kui talupoegade oma, sellepärast vähenes ka põldude saagikus. Orjade arv koguaeg suurenes ja Rooma riik pidi tegelema ka nende vaos hoidmisega. Ma arvan, et kui põldudel oleksid töötanud talupojad, oleks olnud saak oluliselt suurem ja poleks pidanud tegelema orjade ülestõusudega. Laostunud talupoja...
ideoloogia pooldajateks. Seetõttu näis mehhiko kunst hästi sobivat eeskujuks USA monumentalistidele. Mitmed mehhiklased töötasid ka ise USA-s, kuid nende teoste ühiskondlikest ideedest püsivama tähendusega oli ameerika kunstnike ja publiku harjutamine julge, euroopalikust realismist erineva vormikeelega. 4. Saksamaal ja Nõukogude Liidus keelustati avangardistlik kunst 1930. a alguses. Võimud õhutasid viha, mida harimatud inimesed on tundnud kõige uue ja võõra suhtes, samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid. Saksamaal oli avangardivastane võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aga jõhkram. Ei keelatud mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Teosed eemaldati muuseumidest, mitmed kunstiinimesed sattusid koonduslaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn. häbistusnäitus, mis varustati
kaugel ja rahvale valetati lihtsalt näkku. Nagu on öelnud Joseph Goebbels: ,,Kui sa ütled piisavalt suure vale ja korrutad seda piisavalt kaua, siis inimesed lõpuks hakkavad seda uskuma." Nii juhtuks ka Nõukogude Liidus, kus tänu propagandale tekkis tuhandeid inimesi, kes südamest uskusid, et kommunistlik kord on parim rahvale. See näitab meile, et meediat võib kasutada selleks, et panna inimesi uskuma asjadesse, mis ei ole tegelikult neile hea, vaid hoopis halb. Harimatud inimesed võivad langeda osava reklaami ohvriks. Hiljuti vallutas Eesti turu SMS-laenu buum. Läbi meedia näidati, et laenu saab igaüks ja seda minutite jooksul, kuid ei räägitud sellest, et intress, mida tagasimaksmisel peab tasuma on üüratu. Selle tulemusena võtsid sajad eestlased laenu, kuid paljud ei suutnud seda enam suure intressi tõttu tagastada. Mitmed inimesed laostusid täielikult. Meedia tõttu oleme me väga haavatavad, eriti need, kes pole piisavalt haritud, et oleksid
Gregorius VII, kelle eesmärk oli suurendada kiriku sõltumatust ilmalikest valitsejatest, pani alguse kirikureformile. Reformiga nõuti vaimulikelt tagasipöördumist kristluse algaegade lihtsuse ja vaesuse juurde. Hiljem kehtestati ka tsölibaaat. Ka keskaegne kunst ning arhidektuud oli usuga seotud. Roomast võeti kasutusele basiilika. Pühakud olid keskaja inimesele äärmiselt olulised. Nende imettegevasst väesse jagasid usku nii õpetatud vaimulikud, ilmalikud valitsejad kui ka harimatud talupojad. Nende kultus tegi usu mõistetavaks. Nende elulood (vaimuliku seisuse poolt) innustasid ja kasvatasid keskaegset inimest. Pühakuid mälestati enamasti nende surmapäeval. Ka nende haudu külastati lootuses pühakute imeväest osa saada. Lisaks pidavat erilist väge omama ka pühakute säilmed ehk reliikviad, mis kaunistati äärmiselt uhkelt ning rikkalikult. Neid viidi ühest kohast teise ning sageli ka varastati. Sellise liikumise tagajärjel ei saa enam tänapäeval
eristusoskus puudub. Midagi eredat esimest korda vaadata on luasa valus ja eemaletõukav. Olukorra parandamiseks on vaja vabatahtliku harjutamist ja harjumist. · Olles korra valgust näinud on raske pimedusse naastes endist viisi hakkama saada. Tekivad konfliktid nendega, kes on ahedatud ning tekib ka põlgus vana elu vastu. · Riiki peaksid juhtima need, kes on haritud. Samas need, kes on on liialt haritud, ei taha tegeleda nendega, kes on harimatud. · Tõeliselt valgustatud on need, kes saavad hakkama ja suudavad kohaneda nii pimeduses kui valguses. Nemad oleksid õiglased juhid ning suudaksid masse ennast järgima panna. · Haritus pole midagi, mida üks lihtsalt teisele külge paneb - et midagi külge jääks peab teine seda hinges mõtestama ja soovima. Samas on igaüks võimeline ka ennast iseseisvalt harima, kui vaid hing tahab seda. Õpetlase ülesanne oleks juhtida õpilast
aastate alguses. Saksamaa diktaator Hitler olid sellega ka isiklikud arved õiendada. Äpardunud kunstnikuna olevat ta juba noorpõlves hakanud edukaid moderniste vihkama. Mõlemas riigis kasutati moodsa kunsti vastases võitluses mõningaid konservatiivseid kunstnikke, kellele nõnda avanes võimalus vabaneda konkurentidest. Diktaatorid esinesid ka rahva ja lihtsa inimese nimel, keda nad lubasid kaitsta mandunud kunsti eest. Võimud kasutasid ja õhutasid viha, mida mõned, peamiselt harimatud inimesed, on alati tundnud kõige uue ja võõra suhtes. Samal ajal esitlesid võimud ennast kui rahvusliku kultuuripärandi kaitsjaid. Saksamaal oli avangardivastane võitlus avalik, Nõukogude Liidus mõnevõrra hiilivam, aha tihti jõhkram. Avangardistidel keelati mitte ainult oma loomingu väljapanek, vaid ka loomine. Nende teosed eemaldati muuseumidest, neid toetanudkunstiteadlased vallandati. Mitmed kunstiinimesed sattusid koondulaagrisse või tapeti. Saksamaal korraldati nn
paar sõidab Pariisi tagasi. on märksõnadeks ka tänases ühiskonnas. 11. Madeleine aitab Georges'il artikleid kirjutada ning teda pilatakse selle pärast toimetuses. Mõtteid 12. Tänu naisele on Duroyst saanud mõjukas tegelane, kelle · ,,Kõik inimesd on tegelikult lollid kui lambad ja harimatud kui salongis söövad õhtust tähtsad poliitikud. Samuti on ta karpkalad." poliitikaosakonna juhataja. · ,,Hinnaalanduse väljakauplemiseks tuleb alati lasta võlgadel 13. Duroy jätkab pärast mõningast pausi kohtumist Mme de kuhjuda." Marelle'iga. 14
tühjuse märgiks. · Sellise eiramise põhjuseks toob Hegel välja seltskonna arvamuse abstraktsusest kui millestki suursugusest ning kättesaamatust või hoopis põlgust äratavast. Abstraktse mõtlemise tunnistamine tähendanuks seega inimesele enda naeruvääristamist või seltskonnast eraldamist, mida keegi ei soovi, kuna arvatakse, et abstraktselt mõtlevad vaid harimatud. · Autor toob näiteks erinevate inimeste arvamusi mõrtsuka hukkamisest. Lihtrahva jaoks on ta lihtsalt mõrtsukas ning siinpuhul on tegemist ühe abstraktse mõtlemise viisiga. Kuid nn inimesetundja näeb kurjategijas midagi rohkemat näeb ühiskonna ohvrit. Võiks öelda, et ta mõtleb konkreetselt, kuna süveneb kuriteo põhjustesse ning tunneb mõrtsukale kaasa. Kuid ka tema mõtleb üksnes abstraktselt:
olid võrdsed jumala silmis ning kristlased ei kartnud surma. 9. Kultuur 9.1. Võrdle teatrit Kreekas ja Roomas Kreeka Omas äärmiselt tähtsat rolli Kreeklaste elus. Teatrietendus pidi olema õpetlik ja andma inimestele midagi kasulikku. Teatris esines 1-3 näitlejat ja laulukoor. Näitlejateks võisid olla ainult vabad mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid sündsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui ka vaesed, nii haritud ja harimatud. Näitlejad kandsid maske. Etendused olid reeglina kultuste ja pidustuste osaks. Rooma- Teatril ei olnud nii suurt tähtsust igapäevaelus kui Kreekas. Välisilmelt oli Rooma teater üsna kreekapärane. Roomas puudus koor, selle asemel näitlejate dialoogid vaheldusid laulupartiide ehk aariatega. Teatri tegemisest võisid võtta kõik osa. Teatrietendused jäid rahva naerutamise ja lõbustamise vahendiks ega käsitlenud tõsiseid probleeme
Ülesanne 10. Milline voorus (Kuulsus, võim, raha, tõestamine, uljus, nauding (soovide rahuldamine), vabadus (teo- ja mõttevabadus), põnev elu (erutavad kogemused), enesedistsipliin (enesepiiramine, vastuseis kiusatusele) on saanud negatiivse tähenduse nende lugude põhjal. Selgita oma otsust. Kirjelda enda suhtumist kunstiväärtuste säilitamisse. Paljud inimesed arvavad, et sellisteks tegevusteks on võimelised ainult harimatud kodanikud, kes ei tea midagi kunstist. Artikleid lugedes tuleb aga välja, et alati ei saa seda väita. Negatiivse tähenduse saab minu jaosk see, et kuidas inimesed üldse midagi sellist teevad, kuidas neid üldse ei huvita, et see on väärtuslik ja väga hinnaline. Mind paneb imestama, kuidas sellised asjad üldse saavad juhtuda turvatud maalidega ja šedöövritega. Eriti imestab suhtumine turvafirma ja MAMVP poolt. See kuidas nad ei tee midagi selleks, et turvata rohkem
kaudselt, esindejate kaudu. Osalusdemokraatia- on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi. Elitaardemokraatia- puhul võim koondub kitsa grupi professionaalsete poliitikute kätte 2. Kuidas, mil viisil kodanikud saavad osaleda valitsemises? Õpik lk.60 kodanikud saavad jälgida parlamendi istungeid , suhelda poliitikutega ,hääletada ja avaldada arvamust. 3. Demokraatia puudused: - Üldine valimisõigus võib harimatud võimule tuua, sest kõik pole võrdselt haritud - Demagoogid võivad mõjutades diktatuuri kehtestada - Kollektiivsete huvide tähtsustamine suurendab valitsuse sekkumist ühiskonna ellu Demokraatia eelised: + Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust + Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali; võimaldab osaleda poliitikas + Edendab ühist ja individuaalset heaolu + Tagab poliitilise stabiilsuse. 4. Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine
(Facebooki looja – toim), Henry Ford (Fordi asutaja – toim), Steven Spielberg (režissöör – toim), Bill Gates (Microsofti asutaja – toim). Nüüd siit tuleb midagi ootamatut. Mis on sinu järeldus, vaadates neid individuaale? Ükski nendest saamaks edukateks pole iialgi lõpetanud kõrgema institutsiooni õppeasutust. /…/ Kas Jeesus, Muhammed, Malcolm X, Shakespeare, Beethoven, Jesse Owens, Sean Carter, Michael Jordan, Michael Jackson olid läbikukkunud või harimatud? Kõik, mida ma ütlen, on see, et kui moodustada sugupuu, siis visa töö ja haridus oleksid omavahel suguluses, kuid kool oleks arvatavasti kauge nõbu. Kui haridus on võti, siis kool on lukk. /…/ Niikaua kuni sa järgid reegleid ja läbid eksameid, on sinuga kõik korras. Kuid eksamineerijatel on ees kindlad vastused ja kui sinu vastus on väljas pool kasti (ehk midagi uudset, mida pole veel avastatud – toim.), siis automaatselt tõmmatakse sellele rist peale
Venemaa/ NSV Liit 1917-1939 (ptk. 8, 10 ja 14) 1. Iseloomusta Vene ühiskonda 20. sajandi algul. Mille poolest jäi Venemaa maha Lääne suurriikidest? · tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) · maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad · venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas · sõjaliselt nõrk 2. Millised tegurid viisid Venemaa 1917.aastaks kriisi? Miks puhkes revolutsioon? · rahutused sõjaväes: vilets varustus, suured kaotused armees · majanduslik kaos: tööjõu- ja toorainepuudus, transpordi/kütusekriis, näljamässud · keisrivõimu autoriteedi langus: keiser polnud valitsemisest huvitatud, G.Rasputin
saavutamisele, nende roll kasvas suurenes riigi osa majanduses > väikeettevõtted laostusid, keskvõim tugevnes levisid vasakpoolsed vaated vähenes religiooni mõju Venemaa 20 saj algul Keisririik (Nikolai II), tööstus arenes kiiresti, aga palju probleeme: tsaari isevalitsus rahval ei olnud poliitilisi õigusi (isegi kodanlusel mitte) maaküsimus oli lahendamata maa kuulus suurmaaomanikele , see takistas põllumajanduse arengut; harimatud talupojad venestamine: mittevenelaste rahvuslik rõhumine, eriti Soomes, Baltikumis, Poolas sõjaliselt nõrk 1904-1905 Venemaa-Jaapani sõda, Venemaa sai lüüa 1905 puhkes Venemaal revolutsioon (probleemid + kaotus sõjas) , tsaar püüdis rahva rahustamiseks teha järeleandmisi, lubati kokku kutsuda parlament (Riigiduuma), lubati luua parteisid (osalised järeleandmised)
Õpetati ka muusikat ja laulmist kui sõjamehele vajalikke aineid. Kasvatuse eesmärk oli füüsiliselt tugev ja käsitsivõitluses osav sõdur, kes ei oska arutleda ning on harjunud käsku täitma. Omandanud vaid kirja ja arvutamise algmed, olid spartiaadid harimatud ega osanud kõnelda keerukate lausetega. Sparta õpetus toimus küsimuste ja vastuste kujul. Niihästi küsimused kui ka vastused pidid olema lühikesed. See lühidus ehk "lakoonilisus" (sõnast "Lakoonia") sai juba vanasti kõnekäänuks. Üks spartalanna andis poega sõtta saates ilma pikema saatekõneta talle kilbi ja ütles: "Kilbiga või kilbil." See tähendas: pöördu tagasi kas võidukalt vai lange kangelasena.
püüab end ise suunama hakata, püüab eksisteerida ise enda jaoks (’’Mõtteid kannatusest’’ C. S. Lewis De Civitate Dei’’’’24,xiii). Säärane patt ei vaja keerukaid ühiskondlike tingimusi, pikaajalisi kogemusi ega suuri intellektuaalseid saavutusi.Hetkest, mil loodud olend saab teadlikuks jumalast ja iseendast, kui minast , seisab tema ees kohutav alternatiiv: kas valida keskmeks Jumal või enda mina. Seda pattu teevad päevast äeva niihästi väikesed lapsed, harimatud kui ka haritud inimesed. Ka erakud mitte vähem, kui need , kes elavad ühiskonnas, - see on langemine iga üksiku inimese elus, põhipatt kõigi eripattude taga: just praegu, sina ja mina, kas teeme seda pattu, hakkame seda parajasti tegema või kahetseme sooritatut. Hommikul ärgates püüame asetada uue päeva Jumala palge ette lootuses, et sel päeval me ei tee pattu. Armastaja ei pruugi eirata Jumalat,kuid üks hetk ta
Kõik inimesed on paraku erinevad, sama on ka nende keelekasutusega. Mõned kasutavad palju slängi, mida on kuulda ka tavaelus, noorte seas ja igalpool mujal, kus suhtlus pole ametlik. Mõnede teiste inimeste sõnavaras on kuulda aga hoopis roppusi ja sõimusõnu. Nende sõnade kasutajaid ei võeta paraku tõsiselt vaid peetakse hoopis ühiskonna kõige madalamasse astmesse kuuluvateks, ehk teisisõnu need inimesed on eluheidikud, narkomaanid, kurjategijad või on hoopiski harimatud. Tõsiselt võetakse ka inimesi, kellel on lisaks laiale sõnavarale oskus neid sõnu ka laialdaselt, kuid mitte ülepaisutatult vastavalt kasutada. Lisaks sellele, et end tõsiseltvõetavaks teha, tuleb osata käia vastavalt olukorrale riides, kasutada õigeid zeste, tuleb osata kontrollida enda isikpäraseid hääletooni muutusi, tähelepanu tuleb pöörata ka kehahoiakule ja kehakeelele. Minagi kasutan neid eelnevalt nimetatud aspekte, enda
see minu arvates vale. Jällegi pean aga ütlema, et ka üldistamine, nii, nagu määratlemine, on inimestele loomukohane tegevus. Võin juba iseennast analüüsides öelda, et kui näiteks kasvõi minu auto saab kriitika osaliseks, siis võtan ma ise ka seda nii, nagu oleks solvatud mind ning seejärel tekib kange tahtmine kritiseerijale etteheiteid tema enda kohta teha. Kui juba Hegel tõi jutuks haritud ning harimatud inimesed, siis leian, et üldistamise puhul on matslikkust (harimatu) ning kultuurne (haritud) käitumine eriti olulised. Ma võin ju võtta oma auto solvamist isiklikult, kuid minu arvates on oluline, et inimene kontrollib oma käitumist ning kultuurselt käitudes ei tohiks ta hakata vastu sõimama, nagu seda tegi Hegeli näites turueit (turueit käitus minu arvates harimatult).
loomine, vaid hävitamisjõu kaudu valitseva seisund taastamine. Maailma hävitamise püüd on meeleheitlik püüe pääseda enese hävitamisest maailma poolt. Just sellelt positsioonilt näivad toimivat islamifundamentalistidest rahvusvahelised terroristid. Destruktiivsus on enamasti alateadlik ja seda realiseeritakse tihtilugu ka õilsalt, kohusetunde, patriotismi, aatelisusena. Vägivallatsevate äärmuslaste enamik on harimatud päevavargad, kellele, ,,vaenlase" kahjustamine on ainus viis pääseda oma eksistentsi armetusest. Destruktiivne tüüp õigustab end alateadlikult umbes nii: ,,Kuna olen võimeline midagi looma, olen sunnitud hävitama. Hävitades tõestan maailmale oma jõudu ja tähtsust. Loodut hävitades ületan oma masendava eraldatuse maailmast. Automaatse konformismi puhul leiab taas aset individualiteedist loobumine: inimene
Tsistertslased- ordu rajati 11. saj. Reeglid olid sarnased benediktlastega, kuid rangemad. Kloostreid rajati kõrvalistesse paikadesse. Tuntuks said laialdase maaharimise ja ehitusoskustega. kandsid valgeid rüüsid vastukaaluks benediktlaste mustadele(pidasid neid allakäinuks) Frantsisklased- kerjus munga ordu, mille rajas rikas ja haritud Assisi Franciscus. Omandit ei võinud olla, elatusid kerjamisest ja tegelesid jutlustamisega. Olid lihtsad, harimatud ja rahva poolt armastatud. Ajajooksul muutusid sõjaväeliselt korraldatud organisatsiooniks. Dominiiklased- domini canes(issanda koerad) mungad olid haritud ja head jutlustajad. Lihtrahvale lähemale pääsemiseks liikusid ringi kerjusmunkadena. Olid teaoloogid ja said inkvisitsiooni eestvedajaks. Rekonkista( e tagasivallutus) 11. saj oli Jumala nimel võitlemine saanud kiriku heakskiidu. Paljudele noortele feodaalidele oli sõdimine põhiliseks tegevuseks ja ainus sissetuleku allikas
Valgustussajand 18.saj 1.Küsimus. a) Joomist, talupoeg ei suutnud haigusi ravida, talupojad ei võtnud vastu uuendusi (harimatud) b) Üritasid neid tervise koha pealt aidata, maad õpetasid paremini kasutama ja harima (saaks rohkem ja mitmekesisemat saaki), rääkisid rehielamute kahjulikkusest mitte väga edukas 2. Koduõpe, traditsiooniks välja kujunenud 3. Kultuurisündmus/-tegelane Tähtsuse põhjendus Piibli I tiraaz eestikeelse trükiga /A.T Mõjutas eestikeelse kirjakeele arengut
Nad käisid nii maismaal kui ma maal vaenlastega sõdimas. 1210 tulid Saaremaale mehed kolmesaja laevaga, kus oli peal 2000 hobust. Nad ässitasid Liivi rahvast sakslaste vastu sõdima. Eestlaste vahvus ja sõjavägi oli kõigis põhjamaades teatud ja kardetud ning sellega kaasnes kuulsus. Läti Hendrik toob välja selle, et eestlased ei tapnud sõjaajal vaenlase lapsi ega naisi ära, vaid pidasid seda jõleduseks. See näitab, et meie esivanemad polnud südametud ja harimatud. Ega praegugi eestlased matsid pole, vaid on valmis vaenlastele sõbrakätt pakkuma. Ja kolmandaks- kunstid ja teadused. 1200 aastal ei teatud Saksamaal midagi kunstidest ja teadusest. Kõik raamatud, mida kätte saadi olid ladina keeles. Ainult mõningad jaod piiblist ja ilmaliku laulud olid saksa keeles. Wilhelm Modena kirjadest võib leida, et liivi ökonoomia oli põlluharimine, kalapüüdmine, puud ja lubjapõletamine. Läti Hendrik jutustab Järvamaast, kui
Peaaegu kõik ütlevad vähemalt vanematele sina ning presidendile, apteekrile või õpetajale ütleksid teie. Sellest võib järeldada, et formaalne teietamine omandatakse juba kooliea alguses või isegi veel varem. 3.1. Kõnetussõna määrajaks ühiskondlik seisund Vastates küsimusele, millisele inimesele sa iialgi teie ei ütleks, nimetasid uuringus osalenud vanemate klasside õpilased madalama ühiskonnakihtide esindajat, näiteks kerjused, joodikud, labased ning harimatud inimesed. Teie jaoks mitteväärilisteks peeti üsna paljude poolt ka teenindussektori inimesi, koristajaid ja turvamehi. Väga paljud muidugi tõid siinkohal välja hoopis perekonna, sõbrad ja lähedased inimesed. ,,Kooliõpilastel ei mängi ühiskondlikud tasandid kõnetusvormi valikul kuigi olulist rolli (Keevallik 2008). Õpilased peavad inimeste juures tähtsaks pigem isiksuse omadusi ja tegusid, millest lähtuvalt valitakse ka kõnetussõna. Teietamist takistavad enamasti
Juugendlikud puuvõred. 3- uksepaneeli.vertikaalsus-juugend. Velde- hoogsalt siuglev joon. Füüsiline vorm on olulisem kui programmiline sisu. Koduse keskkonna põhjalik läbikujundamine. Üritas luua puhtaid orgaanilisi vorme, maalähedus. VORMIJÕUD Adolf Loos ja tema arhitektuuriideed Varase modernsimi arendaja. Materjalide hoolas valik. ,,ornament ja kuritegu"(1910). ,,Moodsal ornamendil puuduvad eelkäija ja järeltulijad, minevik ja tulevik. Seda tervitavad rõõmuga harimatud inimesed, kes ei mõista meie aja tõelist suurust, ning peagi hüljatakse see hoopis." Ornamentika sundis karistusena peale käsitööorjuse. Väike osa arhitektuuris kuulub kunsti valla, ehitised mis teenivad praktilist eesmärki tuleb kunsti sfäärist välja arvata. Kogu kultuur sõltub ajaloolisest järjepidevusest. Seintega on sisse ehitatud ka mööbel. Loos väänab hoone tahuka mahtu. Raumplan´i loomine. Kuidas ühendada korrapäraste mahtude rangust korrapäratute mugavustega. 20
Teatrietendus pidi olema õpetlik ja andma Teater pidi olema meelelahutuslik. inimestele midagi kasulikku. Teatris esines 1-3 näitlejat ja laulukoor. Esinesid näitlejad, koori polnud. Näitlejateks võisid olla ainult vabad Esialgu mehed, hiljem ka naised. mehed. Näidendite tekstid ja zestid jäid Tekstid olid labased ja ropud. normaalsuse piiridesse. Teatris armastasid käia nii rikkad kui Teatris käis harimatu labane seltskond. vaesed, nii haritud kui harimatud inimesed. Etendused olid reeglina kultusepidustuse Seos religiooniga puudus. osaks. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. NÄITLEJAD KANDISID MASKE. 17. Miks võib väita, et Rooma varajane usk oli animistlik? TV 142 Arvati, et iga looduses esinev asi olgu see siis kivi, taim, vesi või muu on elus ehk hinges. 18. Oska leida vaste Rooma tähtsamatele jumalatele Kreeka jumalate seast. Teada, milliseid valdkondi nad kaitsesid. Vihik, TV 144
Sünteetiline otsustus on a prosteriori ning tema mõistmiseks on meil vaja eelnevaid kogemusi. Kuid sünteetilisel otsustusega kaasneb ka erand(arvude liitmisel). Arvude x ja y liitmisel saame me kokku nende summa (x+y). Kuid selle vastuse saamiseks peame me kasutusee võtma abivahendid. Hegeli määratlused abstraktse mõtlemise kohta. Lisada oma arusaam nende kohta + mis on otsustus (määratlus) Hegeli järgi tegelevad abstraktse mõtlemisega vaid harimatud. Harimatu on see, keda valdab mõttelaiskus ja kes läheb alati abstraktse mõtlemise teed. Hegeli näide mõrtsukast iseloomustas sellist tendentsi väga ilmekalt. Nimelt kui keegi on nimetatud mõrtsukaks, siis harimatu inimese jaoks on sellega kõik öeldud, ta ei vaevugi selles isikus mitte midagi muud nägema. Selle lihtsa sõnaga on harimatu jaoks hävitatud igasugune inimloomus. Samuti juhtub ka harimatuga, keda on solvatud. Seda näitlikustas lugu turul, kus turunaine leidis tema
Filosoofides ühinevad tarkuse armastus ja armastusega tarkus. Nende jaoks on tarkus mitte teadmises, vaid mõistuses. Mina saan aru sellest nii, et filosoofid saavad aru et keegi meie maailmas ei saa olla täiuslik ja teada üldse kõiki, nad ainult suudavad end kogu aeg arendada, saavutada midagi uut, mitte kunagi ideaalset. Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud ja harimatu vahel. Nad on vaga sobivad, sest nendel kes on harimatud ei ole tahet ideaalse riigi tekkimiseks, teistel, kes on haritud puudub eesmärk. Valitsemisvorm peab olema selliseks, et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele
annaabi.ee 
