Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Dekameroni analüüs 6.päev 8-9 novell (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Dekameroni analüüs
6.päev 8 novell
  • Novelli tegelaste kirjeldus:
    • Fresco da Celetico – a) päritolult oli Prantuse kuninga suguvõsast.

    b) novelli järgi pole võimalik kahjuks, välimusest mingit ettekujutust saada.
    c)heatahtlik ning tagasihoidlik, ta ei olnud uhke ega upsakas. Kuna ta vennatütar oli upsakas, ning talle ei meeldinud see üldse.
    d) kõrged väärtushinnangud, pidas tõeks headust ning rahu.
    • Ciesca – a) päritolult oli Prantsuse kuninga suguvõsast.

    b) ilusa kuju ja näoga tüdruk, inglinägu polnud
    c) uhke, ülbe, egoistlik , upsakas, ennasttäis, vingus palju, kiuslik, tüütu, pidas end täiuslikuks. Kõik oli novellis kirjutatud.
    d) väga kõrged väärtushinnangud, lihtsalt ta väärtushinnangud oli valed. Ta vihkas kõiki teisi, ning arvas , et on maailma ilusaim ja parim.
  • Novelli teema:
    Novell rääkis sellest, kuidas Fresco da Celetico, tahtis aidata oma vennatütart Ciescat, et ta saaks üle oma uhkusest ja upsakusest, nii et ta enam kunagi peeglisse ei vaataks. Kuna Ciesca ütles, et ta vihkab näha koledaid ja ebameeldivaid inimesi tänaval, siis ta on vihjaski talle, et kui neid näha ei taha, ei tohiks ta ka peeglisse vaadata, sest siis vaataks talle just selline otsa. Aga Ciesa ei saanud sellest aru, ning armastas peeglisse vaatamist edas .
  • Novelli ülesehitus, pingestumine, püänt:
    Novell oli lühike ning konkreetne, otsest pingestumist väga ei olnudki, võibolla ainult siis kui Ciesca onu oli talle öelnud, et ta peeglisse ei vaataks. Siis arvasin, et äkki tuleb ootamatu lõpplahendus ning Ciesca ikkagi muutub ja saab asjadest aru, kuid ei. Ciesca jäi elulõpuni ülbeks ja upsakaks.
    Dekameroni analüüs
    6.päev 9 novell
  • Novelli tegelaste kirjeldus:
    • Betto Brunelleschi – a) tähtis kodanik

    b) heade riietega käis kindlasti, viisakas, näha kohe et kõrgemast soost.
    c) tark ja arukas, mõistlik. Huumorisoonega.
    d) kõrgete väärtushinnangute, moraal oli see, et kõik mis esmapilgul tundub hea, ei pruugi alati üldse nii hea olla.
    • Guido – a) härra poeg, parim mõtleja, oivaline loodusfilosoof, suurepärane jutumees, rikas.

    b) kõrgema soo riided, inteligentne.
    c) arukas, hea seltsiline, väga tark, huumorikas. Tekstis on see kirjas.
    d) Jällegi kõrgete väärtushinnangutega, armastas võrdsust, arvas et iga väärt tegu peab saama väärikalt austatud. Tahtis kindlaks teha, et jumalat pole olemas.
  • Novelli teema:
    Novell räägib sellest, kuidas kunagi olid kõrged kombed, ning oli tavaks, et kõik tähtsamad kodanikud, said kokku ning moodustasid grupid, nad kostitasid võõramaalasi ja käisid niisama ringi. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi meelitama, Guido aga vastas sellele et „ siin omas kodus võite te muidugi öelda, mis te ise tahate „ teised mehed ei saanud sellest aru aga Betto sai. See tähendas seda, et Guido arust on nad harimatud ja lollid, ning halvemad kui surnud, et surnuaias viibides on nad omas kodus.
  • Novelli ülesehitus, pingestumine, püant:
    Jällegi üsna lühike novell, aga konkreetne ja mitmemõtteline. Pingestumine oli siis kui kogu Betto grupp läks surnuaeda Guidot meelitama. Püänt aga oli see, et Guido ütles neile nii tabavalt ja hästi, et grupp ei saanud sellest algul arugi , ainult Betto sai.
  • Dekameroni analüüs 6 päev 8-9 novell #1 Dekameroni analüüs 6 päev 8-9 novell #2
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-03-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 80 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor monsa68 Õppematerjali autor
    "Dekameron'i" analüüs. üsna põhjalik. 6päev. 8's ja 9's novell. Sain hindeks 5

    Sarnased õppematerjalid

    Dekameron
    5
    rtf

    Dekameron

    Dekameron 1.Novell. Tegelaste iseloomustus: 1.Gulfardo oli kaval mees, tegelikult täiesti aus ja väärikas. Ta oli ka tuntud oma võlgade õigeaegses tasumises. 2.Charles Maata oli Prantsuse kuninga vend,kes sõitis koos Musciattoga Toskaanasse. 3.Ciappelletto Prato oli valetav ja kuri inimene.Meeldis asju välja petta ja võltsidaja kasutas heasüdamlike inimesi ära. 4.Munk oli ilujuttu kuulates ära sulanud ja talle meeldis mida ta kuulis ning pidas seda tõetruuks. Loo sõnum: Iga inimene tahab pääseda taevakuningriiki ja tahab olla hea. Loo puänt,üllatav pööre: Mosetto kuulis, et nunnakloostris on aedniku koht vaba. Ta läks sinna tööle, teeseldes tumma. Ta magas kõigi nunnade ja abtissiga ning paljastas siis, et polegi tumm. Ta jääti kloostrisse tööle ja temast tehti lõpuks kloostri valitseja. Vana ja rikkana läks ta oma kodukülla tagasi. 2.Novell Tegelaste iseloomustus: 1.Giletta Narbonne: elukutseks arst, väga ilus, noor naisterahvas,omakasupü?

    Eesti keel
    Dekameroni seosed renessansiaja kirjandusega
    2
    rtf

    Dekameroni seosed renessansiaja kirjandusega

    novellides läbivalt ebasündsalt. Juttudes on novellile kohaselt vähe tegelasi ja nende vahel tekivad sageli konfliktid, sageli tahetakse teist inimest usku vahetama sundida. Kõik tegelased soovivad head elu ja neile antakse nende patud andeks. Üldpildis olid novellid lühikesed ja tiheda ning lihtsa sündmustikuga. Igas jutukeses oli vähe tegelasi, kellel igaühel oli oma tähtis roll. Midagi ei olnud kunagi ilmaasjata või üleliia. Iga novell lõppes üllatava kuid loogilise lõpu ehk püandiga. Näiteks üheksas novell. Kunagi oli tavaks, et tähtsad kodanikud said kokku ja moodustasid grupid. Üks grupi liige nimega Betto Brunelleschi, tahtis meelitada oma gruppi väga tarka ja mõistlikku filosoofi, kelle nimi oli Guido, kuid Guido ei tahtnud seda teha. Ühel päeval surnuaial, nägi kogu grupp Guidot, ning nad otsustasid minna teda oma gruppi

    Kirjandus
    Decameroni analüüs
    2
    doc

    Decameroni analüüs

    DEKAMERON Giovanni Boccaccio 1. Mitmenda päeva novelle lugesid? Loetle novellid, aine, kes valvab selle päeva/jutustuse üle? Lugesin 6. päeva novelle, mille üle valvas kuninganna. Kuuenda päev aineks on see, et jutustatakse inimestest, kes teiste torkavaid sõnu oskavad teravmeelselt tagasi lüüa või oma kiire vastusega ja leidlikkusega hoiduda kahjust, hädaohus või häbist. ,,Dekameron" on raamat armastusest, armastavatest inimstest ja milleks on inimene võimeline selle tunde mõjul ja milliseks see tunne inimese muudab. Esimene novell Aadlimees jutustas proua Orettale hobuse seljas novelli, kuid ta tegi seda nii halvasti, et

    Kirjandus
    Maailmakirjanduse konspekt
    26
    doc

    Maailmakirjanduse konspekt

    Fiammettas armukadeduse, tekib soov endalt elu võtta. Psühholoogiline proosa. "DEKAMERON". Juttude, novellide kogu. On dateeritud erinevalt. Praego on u 1349-53.aastal. sel ajal oli must surm, katk 1348.aastal. enne seda ta ei saanud seda kirjutada. Kui lugeda sissejuhatava osa, kus on katku peegeldus, mille ajal seltskond 3 noormeest ja 7 neidu varjavad end Firenze lähedal villas, ootavad, kuni katk läbi saab. Et aeg mööda läheks, loevad nad üksteisele lugusid. 10 päeva, iga päev 10 lugu. Vorm ise on raamjutustus, st et on mingi raam, mille sees on novellid ja kuidagi on nad ühendatud. 24. märts Dekameron on Boccaccio peateos. Andis edasi väga hästi intiimsust ja armastust. Boccacciol ei olnud sellist ärksust laiema elu suhtes, kui oli seda Petrarcal ja Dantel. Eraelulised teemad, pühakud, paavstid, üllad teod. Esikohal siiski armastuse teema. Teisalt aga, kui võtta teos kokku, võib öelda, et isegi kui ühiskondlik teema ei ole

    Kirjandus
    Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss
    23
    odt

    Kirjanduse arvestus II - Keskaeg-Renessannss

    sajandil ristiusu vastu -Jätkasid ka oma usuga =Püha Patrick -Andis ristiusu -Kaitsepühak =Algselt oli filide ja bardide looming suuline -Kloostrite lähedal pandi kirja =Saagad on proosavormis -Kõnelevad rahvausundist -Olid Põhja-Iiri ja Lõuna-Iiri saagad -Keskne teema kodumaaarmastus, fantaasia, armastus 2. Jutustada üks Boccacio novell Pilet 2 ­ Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited; draamakirjandus keskajal 1. Islandi eepika, ,,Vanem Edda", kenningi mõiste, näited Tekkekoht Skandinaavia, Norra Stavangeris (?) oli suur hulk talupoegi ja väepealikke =Jaarlid =Keeldusid 885 allumast kuningas Harold Kaunisjuuksele =Lahkusid peredega ja purjetasid Islandile =Võtsid kaasa oma rahvaluule Islandil ristisõdu ei olnud

    Kirjandus
    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid
    33
    docx

    Kirjanduse koolieksam 2011 piletid

    c) Tähtis on loogilisus ja selgus. d) Jäljendati antiikkunsti. Klassitsistliku draama suurim esindaja oli Moliere, kellest kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik. Moliere kirjutas mitmeid näidendeid, neist tuntumad ,,Tartuffe", ,,Misantroop", ,,Kodanlasest aadlimees". Moliere näidendites oli läbiv teema seltskonnakriitika ja tolle aja aadliseltskonna pilkamine. Näidendiga ,,Naeruväärsed eputised" sai alguse kommete analüüs uueaegses komöödias. Pilgati tolle aja aadlisalongidele omast silmakirjatsemist, peenutsemist ja vaimutsemist. Näidend on tulvil nalja ja tugevat karakterikujutust. Valgustus oli 18.sajandi vaimne liikumine, mis tähistas demokraatlike ideede levikut ja tõusva kodanluse vastuseisu iganenud poliitilisele süsteemile ning dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Prantslased Voltaire ja Rousseau kujundasid Euroopa valgustuse palge ning võitlesid õiglasema ühiskonna eest.

    Kirjandus
    Kirjanduse Secunda teine arvestus
    22
    doc

    Kirjanduse Secunda teine arvestus

    Tema näidendite põhikonflikt tekib võltsillusioonide purunemise taustal, kirgedel ega kannatustel pole kohta. Tema huumor ja paradoksidest tulvil stiil on jäljendamatu. 1925. aastal sai G. B. Shaw Nobeli kirjanduspreemia. Tema ja näitlejatar Patric Campbelli kirjavahetusele toetudes kirjutas Jerome Kitly näidendi "Armas luiskaja" (1960). George Bernhard Shaw suri 2. novembril 1950. aastal 94-aastasena. 2) Loetud programivälise teose analüüs Pilet nr 2: 1) O. Wilde'i elu ja looming Oscar Wilde sündis 1854. Aastal 16. oktoobril Dublinis. Tema isa kuulus maa-aadlisse. Ta oli elukutselt silma- ja kõrvahaiguste arst. Elav, väsimatu ja alaliselt tegev inimene. Ema oli pastori tütar ­ luuletaja, ajaviiteromaanide sepitseja, poliitiline ajakirjanik, iirlaste vanavara (rahvalooming) korjaja ja nende õiguste eest võitleja. Oscar kasvas üles hellitatuna ja armastas väiksest peale seltskonnas liikuda, kus ei valitud eriti kõneainet

    Kirjandus
    Kirjandusteooria
    23
    doc

    Kirjandusteooria

    tõstab esile olulist. Raamjutustus, -novell, -romaan ­ kompositsioonivõte; üks jutustus sisaldab endas veel teise jutustuse või terve seeria jutustusi. Tegelaseks jutustaja, kes on kõrvaltvaataja rollis. Jutustaja esinemine ja tema seisukohad, arvamused, mis esitatakse teose alguses ja lõpus, raamivad teost. Nt Boccaccio ,,Dekameron". KIRJANDUSE PÕHILIIGID Liik ehk zanr on väljakujunenud struktuuri ja sisutunnustega kirjandusvorm. Nt eepika zanrideks on eepos, romaan, jutustus, novell jne. Igal zanril võib omakorda olla alazanre ehk zanritüüpe, nt romaanizanril arenguromaan, kiriromaan. 20.sajandil piirid eri zanride vahel sulandusid ning tekkisid uued zanrid, mitmesugused vahe- ja liitvormid ( proosapoeem, lugemisdraama, kuuldemäng, filmistsenaarium, telenäidend ). Eepika põhitunnuseks on jutustaja ja tema poolt jutustatava olemasolu. Jutustaja vahendab kuulajale või lugejale toimuvaid, enamasti juba minevikus toimunud sündmusi. Teose aluseks

    Kirjandus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun