ROKOKOO 1720-1770 (kivikribu) Algus Prantsusmaal, kus valitses kahe Louisi vahel lõbujanuline Orleansi hertsog. Kadusid barokiaegsed piirangud (Itaalia liialdusi peeti varem maitsetusteks). Elu sisuks sai lõbustuste otsimine EHITUS Hoone välisküljel suuremaid muudatusi ei toimu. Sisekujunduses planeeriti ümber ruumid. Tekkisid väiksemad saalid; buduaarid ja salongid. Seinad kaeti heledate paneelide ja peeglitega, millede raamistusest hargnesid õrnad lille ja oksakujulised kaunistused. Tihti olid kaunistused ebakorrapärased ja eelistati nn ORVANDit. See on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused. MÖÖBEL oli kerge ja kõverjalgne, istmed kaetud heleda siidiga. Eriti saavutusterohke oli mööblivääristamiskunst elevandiluu, pärlmutri, intarsiaga, pronksiga. Käsitöös valitseb enneolematu täiuslikkus. Tuli moodi väikeplastika- väikesed kujukesed.
Gootika Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti
) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks · Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata · Kasutati kuningliku matmispaigana 500 aastat · Kuningate org ja Kuningannade org on ühed Vana-Egiptuse suurimate saavutuste hulgas · Skarabeusikujulisi amulette pandi surnutele kaasa uuestisünni sümbolina · Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid · Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks · Seinad olid kaetud värviküllaste maalingutega ja tekstidega Tutanhamo ni haud · Tema haud on tuntud, kuna see oli kõige paremini säilinud ja peaaegu rüüstamata · Hauast leitud esemed on peamiselt Kairo ja Luxori muuseumides · Hauas on sõjarüü ja muud sõjakäigul osalemiseks vajalikud tarbed · Tutanhamoni hauakambri avastas 1922. aastal briti arheoloog Howard Carter · Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks
sugulasi külastama. Lihtsam oli tulla läänest siia ning kohtuda näiteks Tallinnas. Paljud eestlased riskisid eluga, püüdes lahkuda Nõukogude Liidust illegaalselt. Reisida võis vaid KGB poolt saadud loaga. Eestlastele ning välismaalastele olid suletud piiritsoonid, relvatööstusega ja sõjaväebaasidega linnad (näiteks Paldiski ning Sillamäe). Samuti oli keelatud välismaalastel ööbida Tartus, kuna seal asus pommituslennuväe baas. Piiranguid oli veel mitmeid ning hargnesid eri valdkondadesse. Raudne eesriie tundus olevat pigem aga metafoorse tähendusega, kuna riie ei olnud kunagi reaalselt ette tõmmatud. Näitena võib tuua muusika ning popkultuuri levimise üle piiri. Eelnimetatud näidete põhjal nimetati Eestit ka Nõukogude Lääneks.
Vene muusikaajaloo võib jagada kolme perjoodi: I Vana aeg (ürgkogukondlikust ajast kuni 10. Saj) rahvamuus. Teke. kõige vanem laulud tekkisid ürgkogukondlikul ajal. Need on seotud slaavlaste tegevusaladega- karjakasvatuse, põlluharimisega & samuti usuga loodusjõududesse (nn paganausk) Peamiselt on 2 ja 3 osalise taktimõõdu vaheldumine aga on ka 5 7 11 osalist taktimõ. Rahvalaul. esitati mitmehäälselt, eeslauljaga liitusid hääled mis hargnesid ja sulasid kokku. II Keskaeg (10.saj-17.saj I pool)- Arenes rahva- ja kiriku muus. 1) rahvamuus.areng &teke Keskaj. alguses tekkis laululiik bõliina( on jutust. sisuga vene kangelaslaul (vabadusvõitl. kangel.teod,kangel.) Tekst oli muusikast tähtsam.) mille kõrvale tekkis hiljm lüürilised laul (tundeküllased,nukrad,murelikud. Eeslaul. alustab, koor lisandub uue meloodiaga tekib mitmehäälsus mis on omap vene rahvamuus. Iseloom. oli ühe silbi venitam
sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.17201770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest,okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid,kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised,eelistati nn.orvanditsee on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli sel ajal JACQUES ANGE GABRIEL.Tema suursaavutuseks oli Pariisi keskne väljakConcorde`i väljak
Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk- Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%. 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%. Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed.
hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. 20. dünastia (1570 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim neist on Tutanhamoni oma, mis ühena vähestest jäi antiikajal rüüstamata Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode hauakambrid Koosnesid pikkadest käikudest, mis hargnesid mitmeks ruumiks Ramasseum Ramasseum Vaarao Ramses II matusetempel Asus pealinna Teeba lähistel Ehitati 13041207 e.m.a Pühendatud jumal Ra´le Tempel kooseb paljudest sammastest Praeguseks ajaks on tempel varemetes Hatshepsuti hauatempel Deir-el- Bahris. Ehitati 15041483 e.m.a. Koosneb kolmest üksteisest väljakasvavast tarrassist, mida omavahel seob pikaldane tõus.
l) kreoolkeel – pidžinkeel, mida on hakatud kõnelema emakeelena m) keelkond – rühm keeli, mis on arenenud ühisest algkeelest n) budinos – soome-ugri keelte baasil loodud tehiskeel 2. Seleta lahti järgmised meetodid ja teooriad: a) võrdlev-ajalooline meetod – võrreldakse eri keelte samatähenduslike sõnade häälikulist koostist, mida suurem on häälikuline sarnasus, seda lähemalt on keeled sugulased b) polügeneesi teooria – inimeste eellased hargnesid üle maailma laiali ja keeled tekkisid maailma eri paigus üksteisest sõltumatult c) monogeneesi teooria – tekkis üks keel Aafrikas, mis hakkas maailma eri paigus uuteks keelteks arenema d) tüpoloogiline liigitamine – lähtutakse sõnade grammatilistest omadustest e) genealoogiline liigitamine – keelte rühmitamine keelkondadesse ühise päritolu alusel f) algkeele rekonstrueerimine – algkeele sõnavara ja grammatika taastamine sugulaskeelte võrdlemise kaudu
Inimese eelkäijate areng sai alguse ca 6 mln aastat tagasi ning sellest ajast peale on inimene arenenud 7 liigi etapis, kusjuures omistas iga rohkem arenenud liik uusi oskusi. Tähelepanuväärne on ka see, et kui esimeste liikide areng võttis aega miljoneid aastaid, arenesid nooremad liigid välja palju kiiremini. Hominiidid e inimahvlased 6 5 mln a t Hargnesid Aafrikas tänapäeva inimahvidest Austrolopiteekus 5 2 mln a t Homo habilis 2,5 mln a t Tööriistade valmistamise oskus (kivikillud jne) Homo erectus 2 mln a t Tule kasutuselevõtt, kivist
Stiilinimetusena võeti gootika kasutusele 19. sajandil. Gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomustab vertikaalsus, püüd kõrgusesse. Põhiprobleemiks jäi ka nüüd kiriku katmine vastupidava laega
omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Prantsuse õukonnas oli see enim levinud. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo ajal ehitati suhteliselt tavalisi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt helisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Arhitektuur Rokokooajastu keeras uue lehekülje ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
s. ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Mööbel oli mugav, kerge ja nõtke. Armastati väikeseid, hõlpsasti ümberpaigutatavaid lauakesi, erineva kujuga sohvasid ja kõhukaid, väärispuidust ning pronksilustustega kummuteid
Esimesed inimesed: 6-5milj Aafrikas hominiidid ehk inimlased hargnesid tänapäeva inimahvide eellastest. 5-2milj australopiteekused (alla pooleteisemeetri pikad, aju ahvi omast arenenum, liikusid kahel jalal ja ronisid puude otsas). 2,5milj arenes ühest australopiteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valmistaja- homo habilis.(kiviaja algus) 2milj Homo erectus, kes lisaks tööriistadele oskas ka tuld teha. Asutas Aasia ja Euroopa, arenes Heidelbergi inimene(küttis suuri loomi, valmistas keerukaid tööriistu, ületas oma eelkäijaid) ja Homo
Leiti, et senine riigi võimukorraldus on jätnud soovida ning oodeti, et nüüd astuksid ajalooareenile tõeliselt karmikäelised valitsejad, kes leiaksid probleemidele tõhusad lahendused. Seetõttu hakkasid 1920. aastate algul tekkima kommunistlikud liikumised. Juba 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Komitern, kes kuulutas vahetult hiljem välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarsele revolutsioonile. Selle tagajärjel hargnesid edasi juba natsionaalsotsialistlikud ja fasistlikud liikumised. Kuid rõhuks siinkohal on nimelt see, et inimesed olid hakanud panema suuremat lootust füüsilisele isikule, kes seaks korda sõjajärgse majanduse ja ehitaks uuesti vundamendi üldisele heaolulule. Inimesed olid minetamas usku Kõigevägevamasse. Usu järkjärguline taandumine ongi viies oluline muutus. Kui sõda niivõrd lähedalt inimesi
750 000 a. Tagasi oli tõsine jääaeg. Igijää kattis kõik Euroopa ja Aasia põhjapoolsed alad. Loomastik taandus lõunapoolsematele aladele. Jäätumine alandas aga maailmamere taset, kujunema hakkas Sahara kõrbevöönd. Kliima polnud järgnevatel aastatuhandetel ühtlane, see muutis taime- ja loomaliikide levikut. Tänus kliima muutumisele hakkasid toimuma ka inimeste ränded ja kohanemise uute ja raskete oludega. Inimese kronoloogia: 1. 6-5 miljonit aastat tagasi hominiidid-hargnesid Aafrikas inimlased tänapäeva inimeste leellastest 2. 5-2 miljonit aasat tagasi mitu hominiidide liiki, sh australopiteekused. Australopiteekused olid ühed varasemad teadaolevad hominiidid. Pool meetrit pikad, liikusid kahel jalal(vajadus kohaneda avamaal). Segatoidulised, arvatakse et olid ka raipesööjad. 3. 2,5 miljoni eest arenes australopiteekuse liigist välja tööriistade valmistaja homo habilis: KIVIAJA ALGUS. 4
Fourth level Fifth level Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid Väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega Raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi Uus suund ka pargikujundusse Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, Saksa rokokookunsti tippsaavutuseks on sisekujundus Sanssouci (tõlkes "muretu") lossis Potsdamis Berliini lähedal
tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Tekkis vaba
Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn.
tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
Maridel on Vene Föderatsiooni koosseisus oma vabariik (Mari El, 23 200 km²), mille pealinn on Joskar-Ola (mari k 'punane linn', tsaariajal Tsarevokoksaisk). 4.3 Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alamurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta seisuga oli maride emakeelsus 81,9%.4 2002. aasta rahvaloenduse andmeil oli Venemaa maride emakeelsus 76,8%.5 5 Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937 toimunud keeleteaduslikul konverentsil
Geneetiline uuring- 10. Geenide ja keelte seos. Kas kaasaegsed geeniuuringute tulemused kinnitavad võrdlev-ajaloolise meetodi väidet, et soome ugrilased on läänemere äärde tulnud uurali tagant? Mida arvavad geeniteadlased? (meenuta tunnis vaadatud professor villemsi loemgut) 11. Keele tekke kohta on kaks hüpoteesi: polügnesi ja mongoneesi teooria. Mida need endast 1kujutavad? Polügneesi teooria- kohaselt hargnesid homo erectuse ja inimsese ühised eellased üle maakera laiali rohkem kui miljoni aassta eest. Keeled aga tekkisid palju hiljem maailma eri paigus üksteiset sõltumatult. Monogneesi teooria- kohaselt on inimkeele tekkimine maailma ajaloos ainukordne sündmus, mis toimus ühes tänapäeva inimeste asurkonnas aafrikas. Selle teooria järgi pidi inimkeel tekkima enne, kui inimesed hakkasid ülejäänud aafrikat ja teisi
76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt. Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohe punane lipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. Kell 14
Pari and Pattak Co. Made in Estonia Esiajalugu ja tsivilisatsiooni sünd Ülevaade · 6-5 miljonit aastat tagasi hargnesid Aafrikas hominiidid ehk inimlased tänapäeva ahvide eellastest. · 5-2 miljonit aastat tagasi elas Aafrikas mitu hominiidide liiki, sh australopitekkused. · 2,5 miljoni aasta eest arenes ühest australopteekuse liigist varaseim teadaolev tööriistade valamistaja Homo habilis. Seda loetakse kiviaja alguseks. · 2 miljonit aastat tagasi kujunes Homo erectus, kes lisaks tööriistade valmistamisele oskas ka tuld kasutada
Kunst pidi rõhutama elumõnusid Olema meelelahutaja Aidata unustada muresid Sel ajal levis Euroopas hiinakunst, nii saab rääkida hiinastamisest Kirjelda rokokoo arhitektuuri, skulptuuri ja maalikunsti Välisarhitektuuris jäi püsima barokk Rokokoolik siseruum nägi välja Loobuti välisarhitektuuri detailidest siseruumis Seinu hakati hoopis katma paneelidega või peeglitega mille raamistuses hargnesid lilledest, okstest kaunistused Värvidest eelistati heledaid tooneja hõbedat See kõik pidi mõjuma väga võluvalt intiimselt Skulptuuridest oli moes pisiplastika (eriti portselanist), mis oli koketeeriva maiguga. ...maalikunst Maalikunsti kõige tüüpilisemaks esindajaks võib pidada FRANCOIS BOUCHER`d maalid on eeskätt dekoratiivsed maalidel näeme lodevates poosides naisi, kelle ümber
käsutati ka pehmetoonilisi pastelle. Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. III Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus
koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas seal, kus 1922. aastast on apteek paiknes aga vaekoda. Selleks, et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- jakülgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukk-dekoor valmis Walteri töökojas. Aegade jooksul on raekoda üle elanud mitmeid muudatusi. Täiesti on ümber kujundatud alumine korrus. Lisaks apteegile olid siin ajutiselt pangaruumid. Väiksemaid muudatusi on tehtud teisel korrusel. Sellest hoolimata on raekoda põhijoontes säilitanud oma ajaloolise ilme.
Tallinna ümbritses ka linnamüür ja vallikraavid. Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Vasallide kaitseks ehitasid maahärrad linnuseid. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid. Kaubanduses moodustati erinevaid ühendusi. Kaupmeeste ühendusteks olid jõukamate Suurgild ja sellest eraldunud vallaliste kaupmeeste gilditaoline organisatsioon, mille nimi oli Mustpeade vennaskond
Sarnaselt kirikutega oli sellel tihti kõrge torn, sümboliseerides suuremates linnades hansakaupmeeste võimu ja eneseteadvust. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Seal kaubeldi, vahetati uudiseid ning veedeti lihtsalt aega. Raad lasi turuplatsil ette lugeda määrusi ja teadaandeid, seal aheldati seadusest üleastujaid karistuseks ja teistele hoiatuseks häbiposti külge. Turuplatsil astusid oma kunstiga üles ka kõikvõimalikud meelelahutajad. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus ka palju tulekahjusid. Linnas või pigem küll väljaspool linnamüüriga piiratud ala võis olla ka avalikke aedu või parke. Tähtsateks kooskäimispaikadeks olid muidugi kirikud, aga ka kõrtsid ja saunad. 16. sajand 16
Vaimustavas on ta natüürmordid, erinevate materjalide kujutamises on raske talle võrdset leida. Thomas Gainsborough (1727--1788) Joshua Reynolds (1723--1792) William Hogarth (1697--1764) Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja
Linna pääses kuue müürivärava kaudu, mida kaitsesid väravatornid ja tõstesillad. Et kaitsta vasalle ehitasid maahärrad linnuseid. Neid ehitisi oli erinevaid: kivilinnus, kastell-linnus, tornlinnus. Keskaja linnade kõige vägevamad ehitised olid kirikud, mille püstitamiseks kulus palju aastaid. Eestis on Oleviste ja Niguliste kirikud, mis asuvad Tallinnas. Kõige tähtsam ehitis oli raekoda, kus pidas oma istungeid linnavalitsus. Raekoja esisel platsil peeti turgu. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas kitsad tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Solk ja prügi visati otse tänavale. Kitsikuse ja räpasuse tõttu levisid linnas sageli nakkushaigused, millesse paljud inimesed surid. Tänava ääres seisid tihedalt üksteise kõrval kõrge katusega majad, mille alumisel korrusel olid eluruumid ja töökojad, ülemistel laoruumid. Majad olid ehitatud enamasti puust, seetõttu toimus palju tulekahjusid.
lahkumist Narva alt vene vägede ülemjuhataks saanud hertsog de Croy’le anti vangistuses olles mõõk tagasi ning Karl XII toetas teda ka rahaliselt. Lisaks sai ta vangistuses olles iga päev neli rooga ning kolm pudelit veini (lk. 226). Sellised viisakusavaldused näitasid, et rüütellikus polnud kadunud veel ning lahinguid ei võetud nii barbaarsetena ja isiklikena kui ehk sõdurid seda tegid. 1700. aasta oli Eestimaa Rootsi impeeriumi keskuseks, sest siin hargnesid olulisemad sündmused, mis eelkõige päädisid Narva lahinguga. Peale Narva lahingut võttis Karl XII ette aga raske retke läbi Eestimaa Riia alla. Pikemaks kujunes peatus Laiusel, millest sai pooleks aastaks Karl XII eluase ja ühtlasi ka Rootsi suurriigi keskpunkt (lk. 227). Karl XII võttis osa paljudest üritustest, käis isegi kohalike pulmas ning tihti ka põdra- ja karujahil. Laiuse laagris oli kõige raskem muidugi sõduritel, kellel tuli lisaks koduigatsusele võidelda tihti ka
maailmakultuuri kõige uuemad, kõige modernsemad ilmingud teiselt poolt. Tekkinud säde on kultuuri loomulikult elavdav jõud. Eestlased on nimetanud end ise sajandeid maarahvaks, mis on paikse rahva enesenimetusena ka laiemalt levinud. Kui Johann Voldemar Jannsen 1857.aastal maarahva kohta "Pärnu Postimehes" esimesi kordi nimetust "eestlane" kasutas, tuli seega ka siinse maarahva maa kohta kasutusele Eestimaa. Edasise iseteadvuse tõusu ja eesti identiteedi sõnastamise teel hargnesid rahvusliku ideoloogia kolm suunda, mis seisnesid peamiselt saksa kultuuri ja orientatsiooni (Jansen), vene mõjude (Jakobson) ja oma maarahva põhjale rajatu (Hurt) koosmõjus. Rahvas, kes oli 10 000 aastat siin oma põlde kündnud ja maarahva keeles lapsi kasvatanud, oli viimased sajandid oma mõtteid ka saksa keeles harjutatud väljendama. Ärkamisaegsed eesti haritlased olid saanud vene- ja saksakeelse ja -meelse hariduse. Õppeasutuste vaim oli
impeeriumi ülejäänud territooriumid 30 776. Esmakordselt sõdade ajaloos rünnati rohkearvuliselt tsiviilelanikke. Nende hukkunute arvu on raske hinnata, kuid vaevalt on see alla 40 miljoni. Ideoloogide põrkumine Aastad 1914-1918 ja 1939-1945 olid sõjategevuse kaks perioodi, mida teineteisest eraldas 21aastane relvarahu ajastu. Kõik see mahtus 31 aastasse, käis heitlusi, mis võrsusid nii Aasiast kui ka Euroopast ja hargnesid sealt üle ilma. Euroopa sooritas enesetapu. Inglismaa oli ainus, kes pääses sissetungist, kuid oli ometi laostunud sõjalaenudest ja muutunud USA võlgnikuks. Üle vana Euroopa põrnitsesid teineteist kaks üliriiki. Kommunismiideoloogia kohtus võrdvaarse vastase - antikommunismi ideoloogiaga. Uue paranoia ohvriks langes ka Robert Oppenheimer, keda 1954. aastal hakati süüdistama vanades sidemetes kommunistidega ja võeti temalt pääsmik salastatud tööde juurde. Nõukogude Liit muutis
Esimesi vaimulikke mitmehäälseid koorilaule nimetati organumiteks, hiljem kujunes sellest välja motett. Gooti stiilile iseloomulikulikult oli viisijoontes teravkaared ja nende kõrgustesse tunglemine, seejuures oli esitus askeetlikult vaos hoitud, kõla väga puhas ja nagu tardunud. Arhidektuur Arhitektuur oli kunstidest esikohal. Väärtuslikum osa arhitektuurist koondus linnadesse. Linnad olid piiratud müüridega. Linna keskuseks oli ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik, raekoda, tsunfti- ja gildihooned. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Gootikat iseloomus-tabvertikaalsus ja püüd kõrgusesse. Tähtsamad gooti uuendused olid teravkaar, tugikaared ja tugipiidad. Mood - Riietusele pandi suurt rõhku. Ideaaliks oli saledus ja pikkus. Kiriklikumoraali vastaselt toonitati nüüd naise rõivastuse juures taljet ja dekolteed
usaldada, ja kohti, kus saab end tunda õnnelikuna ka reaalse põhjuse olemasoluta. Ta vaatas Jerome selgelt väljajoonistunud kontuure, piiritletuna hallikarva kivist. Ka siis, kui ta poleks Prints, oleks ta ikkagi kallim kui kõik tähed ja mered, mis loodud. Halltiib avastas, et nende riided on läbinisti niisked ning arvas, et vahepeal oli vähest vihma sadanud. Ja ta polnud eksinud, sest peagi kohakuti pilved hargnesid ja päikesejoad laskusid kiirtena maa poole. Seal, kus valgusvihk tihedam oli, sulandusid koitu seitse pastelset värvi vikerkaar laotas oma sametised tiivad ühest veeservast teiste, sukeldudes nii suure hooga, et suure kaare alla tekkis veel teine, palju kahvatum vikerkaar ja vastupidiste värvijärjestustega. Elisa raputas Printsi ärkvele ja näitas talle taevaimet. Jerome vaatas kaua, pilgutamata
1648.a Kunstiakadeemia. Itaalias asuvates antiigi ja kõrgrenessansi mälestusmärkidesse süvenemise võimaldamiseks asutati 1666.a Prantsuse Akadeemia Roomas. Kunst Prantsusmaal ja Kesk-Euroopas 18. sajandil 27. Muutused 18. sajandi kunstis (moes, sisekujunduses) Ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. 28. Kuidas oli uue stiili nimetus? Kust see pärines? Rokokoo, pärines Prantsuse õukonnast. 29
Majade uhkemad küljed olid tänava poole. Majad nii kivist kui puust. Alguses ehitati linnadesse puust maju, need sarnanesid talumajadele. Hiljem hakati püstitama mitmekorruselisi kivimaju. Majad olid ehitatud sein- seina vastu. See oli ka peamiseks põhjuseks miks keskajal tulekahju tekkimisel võis terve linn või kvartal maha põleda. Linna turg Linna südameks oli turuplats. Turgu peeti raekoja esisel platsil. Turuplatsilt hargnesid mitmes suunas tänavad, mis olid väga kitsad ja kõverad. Turuplatsi serval võis näha veel paari meie jaoks harjumatut asja. Esiteks oli seal püsti suur rist, mis pidi hoiatama: jumal jälgib, et keegi ei rikuks tururahu. Teiseks oli häbipost neile, kes olid juba mõne seadusega pahuksisse sattunud. Mõnede ränkade kuritööde eest toimetati seal isegi hukkamisi. Kuid turuplatsil peeti ka pidu. Seal esinesid rändmuusikud ja veiderdajad.
nõukogude kongressil kuulus mensevikele 285, esseeridele 248 ja bolsevikele kesised 105 kohta. Suuresti Saksamaalt pärit raha toel suudeti aga tööle panna ulatuslik propagandamasin ning juuli alguseks oli bolsevike erinevate häälekandjate trükiarv juba 350 000 eksemplari, lisaks 320 000 ulatuses erinevaid brosüüre ja pamflette (Pipes 1991). Lenin rõhutas korduvalt, et võitlus tuleb võita inimeste peades enne, kui reaalselt lahingusse astutakse. Olulised sündmused hargnesid 1917. aasta juulis, mil valitsuse profiiti tõstma pidanud rünnak rindel ebaõnnestus täielikult, maad võttis meeleheide ja armee demoraliseerumine saavutas oma senise madalaima punkti. See andis võimaluse bolsevikele uueks putsikatseks. 4. juulil oli Leninil ja ta jüngritel seni parim võimalus võim enda kätte haarata, kui valitsusvastase demonstratsiooni käigus võideti lisaks tööliste hordidele enese poole Kroonlinna garnisoni mereväelased ja Peeter-Pauli kindluse sõdurid.
Elumõnude nautimine kandus ka vaimulikkonna hulka ja see eluviis nõudis suuri varandusi. ARHITEKTUUR Kunstidest esikohal !! kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse ja ehitustegevuses loovutasid mungad koha linnakäsitööliste tsunftidele. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. See tekistas linna laienemist, seetõttu tuli piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu või ristkülikukujuline väljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Väljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned- kirik, tsunfti-ja gildihooned( vbl uhkemad) ja raekoda. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval. KIRIKUEHITUS Gooti avaldub kõige paremini kirikute ehitamises. iseloomustab püüd kõrgusesse Gooti tähtsamad uuendused on teravkaar, roidvõlv( Peamiseks iseärasuseks ongi igas võlvikus kaks risti asetatud raudkivist vööd--need ongi
17301780. Rokokoo sündis Prantsusmaal ja võeti omaks ka Saksamaal, mujal Euroopas levis see vähem. Oli enim levinud Prantsuse õukonnas. Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid- eralosse ja üheperekonnaelamuid. Rokokoolikud siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall- lühtrid tegid ruumi mängutoosilikuks. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit. Rokokooajastu tõi uue suuna ka pargikujundusse. Vastandina sümmeetrilisele ja rangejoonelisele barokkpargile, mida nimetatakse prantsuse stiilis pargiks, tekkis vaba loodust
76, kuulitõuge 15.11 (isiklik rekord), kõrgushüpe 2.00 ja 400 m 46,61. See andis avapäeva lõpuks kokku 4505 punkti ja 3. koha Chris Huffinsi (USA, 4554) ja Dean Macey (Suurbritannia, 4546) järel. Arvestades meeste võimeid teisel päeval, tundus kuldmedal Noolel samahästi kui käes olevat. (omkuld.ee) Aga teine päev röövis tohutult närvirakke nii Noolelt kui tema pöidlahoidjatelt... Vihmasajus jooksis Erki tõkkeid 14,48, mis langetas ta viiendaks. Kõige ärevamad sündmused hargnesid seejärel kettaheites. Esimene katse võrku 0. Teine katse samuti 0. Viimane heide. Ketas lendas korralikult 43 m taha. Esialgu tõusis valge, siis kohepunanelipp. Kohtuniku sõnul oli eestlane astunud heiteringi servale. Noole protestijutu järel tõusis uuesti valge ja tulemus mõõdeti ära - 43.66. Siis protestisid tsehhid eesotsas Dvorakiga. Kümmekond minutit pärast viimast heitevooru tuleb ametlik protokoll: peakohtunik loeb Noole heite õigeks. (omkuld.ee) Kell 14
Sellised muutused kandusid kunsti, see pidi olema meelelahutaja ja pidi unustama prantsusmaad ähvardavaid muresid. Prantsusmaa pidas ohtralt sõdu, riik oli pankroti äärel, kuningas nõudis vaba ja rõõmsameelset kunsti. Arhitektuuris jätkus baroklik välisilme, nüüd pandi rohkem rõhku interjöörile, aadlikud hakkasid endale linnapaleesid ehitama. Seinu hakati katma suurte pannoodega, mida eraldasid üksteisest liistud. Liistudest hargnesid ebasümmeetrilised ornamendid. Ornamendi motiivid olid naturalistlikud ja looduslähdased. Tihiti kasutati orvandit e poolikut merekarpi meenutavat motiivi. Sealt on tulnud ka nimetus rokokoo. Kasutati pastelltoone, roosad, helerohelised, helesinised, kasutati ka suuri peegleid. Rokokoo sisekujundus püüdis olla intiimne ja võluv. Mööbel pidi olema elegantne, kerge ja mugav. Levis ka Hiina kunsti mõju, hakati kasutama suuri hiina vaase, mida kasutati kaunistuseks
Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Oli prantsuse aristokraatia jõudeelu kaunistamine. Kunst pidi oleme rõõmus ja meelelahutuslik. 3) Kirjelda rokokoostiili sisekujunduses! Siseruumid olid kaunistatud kogu ruumi haarava peene väänleva ornamendiga ja kergesisuliste maalingutega. Seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, säravad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristalllühtrid. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid ebasümmeetrilised. Loobuti sammastest ja teistest rasketest elementidest. Rõhku pandi poolsammastele. Pikuti ja laiuti tulid liistud, millel olid kullatud ornamendid. Seintel asetsesid ohtrad kaunistused. Need olid kumerad puuliistud, mis olid hargnenud ja on keerdus
Stiilinimena tuli gootika kasutusse alles 18. sajandil. ARHITEKTUUR: Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn.
ja kõrgemaks. ( http://wapedia.mobi/et/Gooti_kunst ) Kõige väärtuslikum osa ehitistest oli koondunud linnadesse. Seepärast oli gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn.
Soklikorruse parempoolse tiiva hõlmas vaekoda väravatega hoone N- ja W-külgedel. Koormatega sissesõidu hõlbustamiseks ehitati osa vaheseinu viltu. Uue vaekoja valmimisel emajõe ääres 19. Sajandi II poole müüriti väravad kinni ning vabanenud ruumid läksid vahtkonna käsutusse, 1922 paigutati siia apteek. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest graniitastmete ja azuurse puitvõrega trepp. II korrusel hargnesid pikiteljel olevast koridorist kohtutpa ja bürgmeistri vastuvõturuum. Äärmiselt lihtsa kujundusega ruumide ainsaks kaunistuselemendiks on mitmekesised dekoratiivsed võlvlaed. Pidulikem on II korruse parempoolses tiivas risti hoonega paiknev varaklassitsistliku kujundusega raesaal. Katkematult kulgeva lambrii kohal on seinapind jaotatud halli kunstmarmoriga tahveldisteks malahhiitrohelisel foonil. Tahveldiste ülaosas on
Väga sageli kujutati rokokoomaalis lambureid. Need polnud aga inimesed rahva hulgast, vaid lambureid mängivad aadlikud. Sisekujundus Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn. orvandit - see on sopilise kujuga keskus, mida ümbritsevad nikerdatud kaunistused. · Barokk ja rokokoo Eestis.
Gooti ARHITEKTUUR Ka gootikas oli kunstidest esikohal arhitektuur. Kõige väärtuslikum osa ehitistest koondus nüüd linnadesse. Seepärast on gootikat ka linnade kunstiks nimetatud. Keskaegsed linnad olid kaitseks vaenlase vastu müüriga piiratud. Müür takistas aga linna laienemist. Seetõttu tuli niigi piiratud ruumi kokkuhoidlikult kasutada. Linna keskuseks sai ruudu- või ristkülikukujuline turuväljak, kust hargnesid tänavad linnamüüri suunas. Turuväljaku ääres paiknesid linna tähtsamad hooned - kirik ja raekoda, samuti tsunfti- ja gildihooned. Viimaseid püüti ehitada eriti uhketena, sest nad olid linnakodanluse jõukuse väljendajad. Majad olid suhteliselt kõrged ja kitsad ning asetsesid oma teravaviiluliste fassaadidega tihedalt üksteise kõrval tänava ääres. Heaks näiteks keskaegsest linnast on Tallinna vanalinn. Nagu romaani stiil, nii oli ka gootika eelkõige sakraalne, st kiriklik kunst
tiivas oli vangla koos valvurite ruumiga. Parempoolses tiivas - seal, kus 1922. aastast on apteek - paiknes aga vaekoda. Selleks et koormatega saaks kaalu juurde sõita, olid taga- ja külgfassaadil väravad, mille jäljed on ka pärast kinnimüürimist märgatavad. Rae ruumid paiknesid kahel ülakorrusel, kuhu viis vahetult välisukse juurest algav trepp. Ruumipuudusel oldi sunnitud loobuma traditsioonilisest avarast vestibüülist. Teisel korrusel hargnesid pikikoridorist kohtutoad ja bürgermeistri vastuvõturuum. Paraadseim ruum on kolmanda korruse parempoolses tiivas paiknev raesaal, mille rikkalik, kuid rohmakavõitu stukkdekoor valmis Walteri töökojas. Kesk- ja varauusajal tegutses raekoja esisel platsil turg, seepärast nimetati seda ka Suurturuks. Aastatel 19411944 oli platsi nimeks Adolf Hitler Platz, Nõukogude ajal Nõukogude väljak. Tartu keskaegne hoonestus hävis Põhjasõjas ja 18. sajandi
annaabi.ee 
