Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kuningate org (0)

1 Hindamata
Punktid
Kuning ate o rg
Carin Kameraus
MRG 10a
2010
Mis s e e o n?
· Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu
500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse
kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud,
kuna püramiididest varastati vaaraode
varandust ja arvati, et seal on kindlam
hoida nende varandusi
As uko ht
· Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga,
Liibüa
mägede vahel, Niiluse
jõe lähedal, üle jõe
Luxorist
Faktid
· Peaaegu kõikide 18. ­ 20. dünastia (1570
­ 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute
matmispaigaks
· Orust on leitud 63 hauakambrit, kuulsaim
neist on Tutanhamoni oma, mis ühena
vähestest jäi antiikajal rüüstamata
· Kasutati kuningliku matmispaigana 500
aastat
· Kuningate org ja Kuningannade org on
ühed Vana-Egiptuse suurimate saavutuste
hulgas
· Skarabeusikujulisi amulette pandi
surnutele kaasa uuestisünni sümbolina
· Kaljuseintesse raiuti paljude vaaraode
hauakambrid
· Koosnesid pikkadest käikudest, mis
hargnesid mitmeks ruumiks
· Seinad olid kaetud värviküllaste
maalingutega ja tekstidega
Tutanhamo ni haud
· Tema haud on tuntud, kuna see oli kõige
paremini säilinud ja peaaegu rüüstamata
· Hauast leitud esemed on peamiselt Kairo
ja Luxori muuseumides
· Hauas on sõjarüü ja muud sõjakäigul
osalemiseks vajalikud tarbed
· Tutanhamoni hauakambri avastas 1922.
aastal briti arheoloog Howard Carter
· Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks
tema enda puust kuju, mis olid riietatud
kuldrõivastesse
· Tutanhamoni haud on kõige väiksem
kuninglik haud Kuningate orus
· Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud
· Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad,
kuid väärtuslikumad asjad ja esemed
· Tema hauast on leitud veel
puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid
kauneid kuldehteid
· Söök ja hinnalised esemed olid samuti
kuhjatud hauakambri ruumidesse
Kasutatud kirjandus
· http://www.miksike.ee/docs/lisa/6klass/2m
aaime/vanaegiptus.htm
· http://www.postimees.ee/?id=180382
· http://et.wikipedia.org/
· Kunstiajaloo õpik
· jne
Vasakule Paremale
Kuningate org #1 Kuningate org #2 Kuningate org #3 Kuningate org #4 Kuningate org #5 Kuningate org #6 Kuningate org #7 Kuningate org #8 Kuningate org #9 Kuningate org #10 Kuningate org #11 Kuningate org #12 Kuningate org #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-02-13 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Carinn Õppematerjali autor
Slideshow

Sarnased õppematerjalid

Vaarao Ramses II ja esimene  naisvaarao Hašepsut ning nende matusetemplid
12
ppt

Vaarao Ramses II ja esimene  naisvaarao Hašepsut ning nende matusetemplid.

Valitses 1473­1458 eKr Vaarao Thutmosis I ja tema poolõe kuninganna Ahmose (Ahmese) tütar. Vaarao pidi olema abielus kuninglikust soost naisega, mistõttu Thutmosis II abielluski Hatsepsutiga Lasi rajada oma suurejoonelise templi Deir el Bahari Teebas. Juhtis edukat sõjakäiku Nuubiasse Hatsepsut on esimene teadaolev naismonarh ajaloos ning üks tuntumaid Egiptuse naisvalitsejaid Kleopatra kõrval. Pildid Kuningate org Kitsas orund Egiptuses, kuhu peaaegu 500 aastat järjest maeti kaljuhaudadesse kuninglikud vaaraod, preestrid ja ülikud, kuna püramiididest varastati vaaraode varandust ja arvati, et seal on kindlam hoida nende varandusi Asub Teebas, Deir el Bahari mägede taga, Liibüa mägede vahel, Niilusejõe lähedal, üle jõe Luxorist Peaaegu kõikide 18. ­ 20. dünastia (1570 ­ 1070 eKr.) vaaraode, preestrite ja ülikute matmispaigaks

Ajalugu
Vana- Egiptus-Vana riik-püramiidide ajastu
3
odt

Vana- Egiptus: Vana riik, püramiidide ajastu

eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma

Kunstiajalugu
Vana-Egiptuse kunst
10
doc

Vana-Egiptuse kunst.

Hakati hoopis kasutama haudu või kaljukoopaid, mille sissekäigud hoolikalt kõrbeliiva alla peideti. Eriti märkimisväärne on aga ainukene rüüstamata jäänud haud ­ vaarao Tutanhamoni haud, mis lebas puutumatult kuni aastani 1922, mil avastati vaarao kullast aarded. Tutanhamoni matusepaika valvasid kaks Tutanhamoni enda puust kuju, mis olid riietatud kuldrõivastesse. Tutanhamoni haud on kõige väiksem 2 kuninglik haud Kuningate orus. Tagakambris olid suured voodid ja kaarikud. Tiibhoones ja varakambris olid väiksemad, kuid väärtuslikumad asjad ja esemed. Tema hauast on leitud veel puusüdamikega hõbetrompeteid ja muid kauneid kuldehteid. Söök ja hinnalised esemed olid samuti kuhjatud hauakambri ruumidesse. Püramiid polnud siiski üksikehitised, vaid nende kõrval asetses tavaliselt ka teiste suurnike mastabasid ja väiksemaid püramiide. Nii kujunesid

Kunstiajalugu
Referaat - Vaaraod
25
docx

Referaat - Vaaraod

millega kindlustati Egiptuse võim neil aladel ning rajati tulevase Egiptuse impeeriumi alus. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Nii nagu Kamos oli pühendanud oma võidud Amonile ning püstitanud steele Karnakis, hoolitsenud Ahmos I ja Amenhotep I Teeba kaunite templite eest. Amenhotep I tegi muudatuse kuninglikes matusetavades, tema ajast alates maeti kuningad Teeba läänekaldal kauge vadi ­ Kuningate oru ­ kaljusse raiutud kambrisse. Amenhotep I ja Ahmos Nefertarit peetakse ka Deir el-Medina hauakambriehitajate küla rajajateks. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Thutmosis I ja Thutmosis II (u 1504 ­u 1479 eKr) Amenhotep I järel astusid troonile tema poeg Thutmosis I ja pojapoeg Thutmosis II, kes jätkasid Egiptuse riigi avardamist ja ühendamist. Need kaks Teeba kuningat nihutasid Egiptuse

Ajalugu
Vana-Egiptuse kunsti ülevaade
9
odt

Vana-Egiptuse kunsti ülevaade

ja teine jõest pisut eemale, püramiidi külje alla. Templeid ühendas pikk koridor, mida mööda viidi vaarao surnukeha pidulikus matuserongkäigus jõe äärest matusepaika. Templites asusid suured skulptuurid, võimsad sammastikud, kooliruumid, varaaidad ja käsitöökojad. Nende ümber laiusid avarad aiad. Püramiidide ehituskulud olid aga nii suured, et kurnasid tolleaegset majandust, seepärast loobuti hiljem nende püstitamisest. Kaugel Niiluse kallastest on Kuningate org, mis asub kõrbekaljude vahel Teeba lähedal. Pärast püramiidide aega hakkasid vaaraod ja teised rikkamad inimesed oma hauakambreid ehitama Kuningate orgu. Nad lootsid, et eraldatud org kaitseb nende haudu rüüstajate eest ja ehitasid veel eraldiseisvaid templeid, et röövleid eksiteele viia. Mõnede haudade sissekäigud olid peidetud kõrgele kaljudesse. Hauakambrite koridoridel olid tekstid ja stseenid, mis kujutasid reisi hauatagusesse maailma

Ajalugu
Vana-Egiptus
76
rtf

Vana-Egiptus

ESIMENE LOENG Vana-Egiptuse tsivilisatsioon, nagu te teate, on üks vanimatest, kauakestvatest ja suurimatest tsivilisatsioonidest, mis sai alguse 5000 aastat tagasi. Nii vana oli ainult Sumeri tsivilisatsioon, aga tema kestvusaeg oli umbes 3 korda lühem. Ühest küljest, oma territooriumilt asus Vana Egiptus peamiselt Aafrikas, kuid Niiluse org, kus Egiptus asetses, oli muust Aafrikast eraldatud suurte Liibüa rohtlatega ja Sahara kõrbega, ja teisest küljest, kogu oma kultuuriga kaldub V-E rohkem Vahemeremaade poole. Idamaadest olid kõige tähtsamad need riigid, mis tekkisid Mesopotaamias, Tigrise ja Eufrati jõgede orus: Sumer ja Akkad (~ III aastatuhat eKr), hiljem Babüloonia ja Assüüria (II-I aastatuhanded). Nende vahetus naabruses olid ida pool Eelam (~III aa.-7/6ss.), Meedia (8-6ss.) ja Pärsia (~7-4ss.). Assüüriast põhja pool, Armeenia kõrgestikul, asetses aga Urartu riik (~10-6ss.). Väike-Aasia poolsaarel oli Hattide riik (~18-12ss.),

Ajalugu
Kunsti ajalugu
93
doc

Kunsti ajalugu

ÜRGAJA ARHITEKTUUR......................................................................................................................................1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR.................................................................................................

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja ­hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk

Maastikuarhitektuuri ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun