Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rokokoo stiil (0)

1 Hindamata
Punktid

ROKOKOO
Rokokoostiil kasvas välja barokist ning tekkis 18.sajandi alguses Prantsusmaa õukonnas (u.1720-1770.a).See püsis umbes poolsada aastat.Barokist oli rokokoo kergem ja mänglevam .Nimi rokokoo pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille ning see tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias.
Arhitektuuris väliselt küll palju ei muutunud,sisearhitektuuris aga küll.Ruumid muutusid väikemaks ning hubasemaks.Nende seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega ,mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedega kaunistused.Mahedad pastelsed,pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid ,veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mängutoosi.Tihti olid esemed ja ornamendid kapriisselt ebasümmeetrilised, eelistati nn.orvandit-see on sopilise kujuga keskus,mida ümbritsesid nikerdatud kaunistused.Prantsusmaa juhtivaks arhitektiks oli sel ajal JACQUES ANGE GABRIEL.Tema suursaavutuseks oli Pariisi keskne väljak-Concorde`i väljak.Samuti kujundas ta Elysee palee,mis on hetkel Prantsusmaa presidendi reisidents ning Versailles`i lossi ooperisaali.
Rokokooajastu maalikunstis armastati heledaid toone nagu roosa ja helesinine,võbelevat valgust ja salapärase meeleoluga maastikutausta.Õlivärvide kõrval kasutati palju pehmetoonilisi pastelle.Maalidel kujutati enamasti jõudeelu ja kergemeelseid lõbustusi.18.sajandi kuulsaim maalija oli noorelt surnud ANTOINE WATTEU.Ta maalis luulelistes pargimaastikes toimuvaid galantseid pidustusi.
Tüüpilisele rokokooskulptuurile olid omased samasugune kergus ja graatsia nagu maalikunstile ,palju kujutati kenasid suplejannasid ja tiivulisi armastusjumalaid.Rokokooajastu skulptoritest väärib märkimist GUILLAUME COUSTON ,kes raius valgesse marmorisse kaks hobusetaltsutajate kuju Marly lossi parki Pariisi lähedal.Nende Marly hobuste koopiad avavad tänapäeval Pariisi peatänava Champs-Elysees.Suurim skulptor oli aga JEAN ANTOINE HOUDON ,kes jõudis järgmise stiili klassitsismini.Ta tuntum töö on Volitaire portree.
Mööbel oli kerge ja kõverjalgne,istmed kaetud heledates toonides siidiga. Kerged kummutikesed,sekretärid ja muud mööblitükid meenutasid mänguasju.Armastati igasuguseid portselanist nipsasjakesi.
Rokokooajasturiietus. Nii mehed kui naised kandsid õrnades toonides siidrõivaid,neid ehtisid pitsid ja puuderdatud parukad,naistel spiraalselt keerduvate lokirullidega,meestel aga patsiga .Daamid olid taljest äärmiselt kokku nööritud,heinasaadudena paisusid seelikud.Sellist ebamugavat rõivastust poleks saanud kanda ükski tööd tegev inimene.
Rokokoostiil tõi uue suuna aga ka pargikujundusse.Filosoof Rousseau mõjutusel tekkis uus,vaba loodust jänjendav nn.inglise park looklevate teede,tiikide ja jugadega.
Peale Prantsusmaa levis rokokoo ka Saksamaal.Eestis kauneid rokokoostiilis sisustus oli Põltsamaa lossis,kuid se hävis Teise maailmasõjaajal.Kuid kaunis rokokoo-ornament on majafassaadil Tallinnas Uus tänav 1.
Mõned pildid rokokoost:
Rokokoo stiil #1 Rokokoo stiil #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-04-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 21 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor B.A.Y Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Barokk ja rokokoo
3
docx

Barokk ja rokokoo

Suurimaks neist konfliktidest sai Kolmekümneaastane sõda . Barokiaeg oli teaduse hoogsa arengu ja maadeavastuste aeg. Euroopalik kultuur jõudis ka teistesse maailmajagudesse. Barokk-kunst sai alguse 16. sajandi lõpupoole Itaalias. Barokki iseloomustab ülevus, hoogsus, jõulisus, tunneteküllus ja ka toreduseihalus. Esimese suure stiilina juurdus barokk ka väljaspool Euroopat, nimelt hispaanlaste vallutatud Ladina-Ameerikas. Barokk ei ole kuigi ühtlane ja üleeuroopaline stiil. Pigem on tegu erinevate stiilide kooslusega, milles on küll ühiseid jooni kuid samavõrra ka erinevusi: · Otseselt barokne stiil on omane ainult nendele maadele, kus agaralt tegutses katoliku kirik - seega Itaalia, Hispaania , Madalmaade lõunaosa (ehk Flandria) ja Lõuna-Saksamaa. Tinglikult võiks seda nimetada pärisbarokiks. · Seevastu Prantsusmaal, ka Inglismaal võeti omaks rahulikum ja kainem, otseselt antiikkunstist eeskuju võttev stiil- seda on nimetatud vanaklassitsismiks.

Kunstiajalugu
Kunst-- Arhitektuur
3
docx

Kunst - Arhitektuur

Arhitektuur Barokset arhitektuuri iseloomustavad sümmeetria, paraadlikkus, eenduvad ja taanduvad pinnad ning ornamentaalsete ehisdetailide (maskaroonide, festoonide, teokarbimotiivide) rikkus. Eesti arhitektuuris oli barokk levinud alates ca 1640-50ndatest aastatest kuni 18. sajandi lõpuni. 17. sajandi baroki eeskujuks oli Eestis küllaltki lihtsakoeline madalmaade barokk, mis levis siiamaile Rootsi vahendusel. Itaalia (ja osalt ka Saksamaa) üli-dekooririkas barokk ja selle lopsakaim vorm rokokoo Eesti arhitektuuris olulisel määral ei juurdnunud. Barokile eelnes arhitektuuris renessanss. 18. sajandi teisel poolel (alates ca 1760-70ndatest aastatest) segunes barokk tasapidi juba klassitsismi elementidega - selliseid sega-stiile nimetatakse kas hilisbarokiks või varaklassitsismiks. 19. sajandi teisel poolel valitsenud historitsismiajastul kasutati Eestis tihti baroki jäljendamist - seda nimetatakse neo- ehk pseudobarokiks

Antiikarhitektuur
Rokokoo
26
pptx

Rokokoo

Fifth level Germain Boffrand Hotel Soubise Pariisis Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid Väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega Raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad

Kunstiajalugu
Rokokoo arhitektuur-skulptuur ja maalikunst
2
docx

Rokokoo arhitektuur, skulptuur ja maalikunst

ROKOKOO 18. sajandi 20-ndate aastate paiku sündis Prantsuse õukonnas rokokoostiil, mis püsis umbes poolsada aastat; Ta kasvas välja barokist, oli aga kergem ja mänglevam. Omamoodi sõnamäng on juba stiili nimetus - see pärineb prantsuskeelsest sõnast rocaille, mis tähendab tollal moes olnud kivikestest ja merekarpidest tehtud kaunistust aias. Peale Prantsusmaa levis rokokoo kõige enam Saksamaal. Arhitektuur Põhiliselt sai rokokoo valitsevaks sisekujunduses. Rokokoo õitseajal ehitati suhteliselt väheldasi ja väliselt lihtsaid hooneid - eralosse ja üheperekonnaelamuid. Nende väikeste salongide ja buduaaride seinad kaeti heledate paneelide või peeglitega, mille raamistustest hargnesid õrnad lilledest, okstest ja lehtedest kaunistused. Mahedad pastelsed, pärlhallid, kuldsed või hõbedased toonid, veiklevad peeglipinnad ja vaikselt kurisevad kristall-lühtrid tegid ruumist nagu mingi mängutoosi. Tihtipeale olid esemed ja ornamendid kapriisselt

Kunst



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun