2. Hallitusseened: 1) Mida hallitusseened kasvuks vajavad? Niiskust, sooja 2) Kuidas inimene hallitusseeni kasutab? Antibiootikumid, hallitusjuustud 3) Millist kahju hallitusseened tekitavad? Kahjustavad toitu ja ruume, tervisele ohtlikud 3. Pärmseened: 1) Mida pärmseened kasvuks vajavad? Suhkrut 2) Kuidas pärmseened paljunevad? Eoste ja pungumisega 3) Mis on käärimine? Millistes tingimustes toimub? Keemiline protsess, suhkrud lagunevad hapnikuvabas keskkonnas ja tekivad süsihappegaas ja alkohol. 4) Pärmseente kasutamine. Alkohol, taina kergitamine. 4. Kübarseened: 1) Viljakehade tähtsus. Viljakeha osad. 2) Mida tuleb jälgida seenel käies? Korjata ainult teadaolevaid seeni, mitte korjata linnast ja maanteede lähedusest (200m) 3) Mükoriisa. Millist kasu saab seen, millist taim? Seen saab fotosünteesi saadusi ja taim saab vett ja selles lahustunud mineraalaineid. 5. Parasiitseened. Põhjustavad haigusi taimedel, loomadel ja
ainevahetus aeglustunud. Spoorid taluvad edukalt äärmuslikke keskkonnatingimusi. Tänu spooridele saavad bakterid ka ühest elupaigast teine levida. Spooride moodustamine pole bakterite paljunemisviis. Aeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamisel. Neid on õhus, mullapinnal, esemetel ja organismidel. Anaeroobsed bakterid on bakterid, mis elavad hapnikuvabas keskkonnas ja kellele mõju hapnik hukkavalt. Neid leidub veekogude mudas, mulla süvakihtides ja loomade soolestikus. Mõisted: bakter kõige väiksem üherakuline eeltuumne organism, kellel on kõik elu tunnused spoor eriline paksu kestaga rakk, mille bakter moodustub ebasobivate keskkonnatingimuste üleelamiseks aeroob hapnikuga keskkonnas elav organism, kes kasutab hapnikku toitainete lagundamiseks anaeroob hapnikuvabas keskkonnas elab organism
hingamisteed viiruslik nohu, gripp nahk tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised närvisüsteem marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus seedekulgla viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus Limakapsel katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks. Spoor erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Anaeroob elavad hapnikuvabas keskkonnas ja hapnik mõjub hukatavalt. Aeroob elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapniku toitainete lagundamisel. · Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. · Bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. · Bakteritel puudub tuum nad on eeltuumsed organismid. · Võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmed palju väiksemad.
keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spprid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas limakapsel – aitab säilitada niiskust ja siduda üksikud rakud kolooniaks spoor – mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud anaeroob – suudab elada ainult hapnikuga keskkonnas aeroob – suudab elada ainult hapnikuvabas keskkonnas 1. nimeta bakterite omadusi, mis tagavad laia leviku? Väikesed mõõtmed ning kiire paljunemine sobivates tingimustes. 2. miks vaid bakterid kuuluvad eeltuumsete hulka
.................... . Enamik baktereid on ........................, nad toituvad orgaanilisest ainest. ..................................... bakterid valmistavad ise orgaanilist ainet. Ebasoodsate keskkonnatingimuste üleelamiseks on paljud bakterid võimelised moodustama ........................ . Bakterid paljunevad ................................ . ................................ bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, ................................................... saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. Enamik algloomi on ......................................... organismid, kelle kogu .................................... toimub ühes rakus. Algloomad ........................... märjas või rõskes keskkonnas, sest peliikul ei kaitse neid ................................... eest. Algloomad on ...................................... võimelised. .......................... elavad algloomad üle ebasoodsad keskkonnatingimused. ............................
Koristatud kapsapead hoitakse enne töötlemist 2-3 päeva kuhja laotult, kus nad muutuvad maitsvamaks ja valgemaks. Peadel lõigatakse ära välimised määrdunud lehed ja välisvars. Kapsa sisevars sisaldab rohkem vitamiine ja suhkrut kui lehed, sellepärast on soovitatav see koos kapsapeaga riivida või peeneks lõigata. Mida peenemaks on kapsas riivitud, seda kiiremini imbub keedusoola toimel kapsamahl välja ja algab hapnemine. Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet, baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust. Intensiivne hapnemine käivitub tavaliselt teisel-kolmandal päeval.
Kuidas toimub kapsa hapendamine ja mis selle põhjustab ? Hapnemise võib samastada käärimisega, sest see toimub hapnikuvabas keskkonnas. Hapendamisel muudavad bakterid toiduainetes leiduvad suhkrud kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur, 0,61,5protsenti, siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduaine säilimist. Hapnemise algamiseks on vaja taimset toorainet (kõnealusel juhul riivitud kapsast), baktereid, kes hapendavad, soola või soolvett, maitseaineid, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust
(kemosünteesija) 11. Kemoorganotroof saavad energiat orgaaniliste ühendite oksüdatsioonist. 12. Kemololiotroof autotroofsed kemosünteesijad bakterid. 13. Aeroobne hingamine hingamine, milleks on vaja hapnikku. 14. Anaeroobne hingamine hingamine, mis ei vaja hapnikku. 15. Käärimine teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. 16. Antibioodikumid ravimid, mis pärsivad või peatavad bakterite kasvu. Need ei toimi viiruste suhtes, mis põhjustavad näiteks grippi, külmetushaigusi ja ägedat bronhiiti. 17. Aktiivmuda helbeline muda, mis moodustub reoveo basslinides. Helbed koosnevad reoveo hõljuvainest ja mikroobidest, kes aitavad neid lagundada. 18
pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsüstoplasmas. 7.Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustab kaks uut tütarrakku. Bakterite pooldumine on lihtsam ja toimub soodsates oludes tunduvalt kiiremini u. 20-30 min. 8.Aeroobid: elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Anaeroobid: ainevahetus on aeglane, energeetiliselt vähem tõhus, vähem elupaiku, lagundavad aeglaselt ja elavad hapnikuvabas keskkonnas. 9.Bakterite toitumine: orgaanilistest ainetest ja moodustavad ise orgaanilisi aineid(FS) 10. Bakterite tähtsus looduses: lagundajad, muudavad mulla viljakamaks, toiduahela tähtis lüli, mõned saavad lagundada tugevaid aineid N: mürk, kemikaale. Bakterite tähtsus inimese elus: aitavad lõhustada toitaineid, asustavad elupaika (tõvestavate mikroobide asemel), tehakse toitaineid, tehakse piimatooteid, toidustuses. 11
Järgnev pilt iseloomustab hästi elektrokeemilist korrosiooni. Vaskplaadist on läbilöödud raudneet. Raua ja vase vahel on otsene kontakt. Nende pinnale kondenseerub õhuniiskus ning moodustub Fe-Cu galvaanipaar ning järgneb elektrokeemiline korrosioon. Raud on pingereas aktiivsem ja seetõttu korrodeerub see kiiremini. Mikroobide korrosioon Korrosioon, mis on tekitatud või kiirendatud mikroorganismide poolt Mikroobide korrosioon toimub metallides ning mittemetallides isegi hapnikuvabas keskkonnas Kõrgetemperatuuriline korrosioon Metalli korrosioon, mis leiab aset kõrgetel temperatuuridel Peab olemas olema ühend, mis on võimeline metalli oksüdeerima või seda protsessi kiirendama Materjalide pulbristumine Toimub kui materjal satub keskkonda, kus on väga kõrge süsiniku sisaldus Tulemuseks esineb materjali kadu ning seetõttu ka kasulikud omadused vähenevad Esmalt seotakse süsinik metalli kihti, kus toimub süsiniku liikumine metalli sulamisse
2 Galoter tehnoloogia Utteseadmes toimub töödeldava kütuse termiline lagunemine kontakteerumisel kuuma,temperatuuri 750800°C omava tuhk soojuskandjaga nn. ülikiire soojuse ülekande tingimustes, kus utteprotsess reaktoris kulgeb lõpuni 1520 minuti jooksul. 3 galoter tehnoloogia Põlevkivi termilisel lagunemisel utmisprotsessis, st hapnikuvabas keskkonnas temperatuuri piirkonnas 480500°C, moodustuvad lenduvate lagunemisproduktidena õli ja gaas ning pürogeneetiline vesi, mille kogused ja keemiline iseloom sõltuvad eeskätt kütuseorgaanilise massi koostisest. Eestis kaevandatav põlevkivi kukersiit sisaldab orgaanilist ainet 3040%. 4 Kukersiidi orgaaniline aine Keemiline element Massi %
· Saadused: süsihappegaas ja vesi · Toimumiskoht: mitokonder · Toimumisaeg: pidev Fotosüntees · Lähteained: süsihappegaas ja vesi orgaanilise aine tekkimine) · Saadused: glükoos ja hapnik · Toimumiskoht: kloroplast · Toimumisaeg: valguse käes 15. Mis on käärimine, kes seda teevad jne. Käärimine on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks.Sõltuvalt käärimisprotsessil tekkinud lõppproduktidest räägitakse piimhapekäärimisest (saaduste seas piimhape), etanoolkäärimisest (saaduste seas etanool) 16.Võrdle etanool- ja piimhappekäärimist. Piimhapekäärimisel toimub suhkru lõhustumine piimhappebakterite abil ja moodustub piimhape.
Transporditeaduskond Õpperühm: AT32b Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 19.09.2015 Tallinn 2014 Teemanti põhiomadused Teemant on leidnud laialdast kasutust eelkõige tänu oma erakordsetele füüsikalistele omadustele. Nendest peetakse väga oluliseks kõvadust, soojusjuhtivust (900–2320 W·m−1·K−1), keelutsooni ja optilist dispersiooni. Vaakumis või hapnikuvabas keskkonnas hakkab teemant muunduma grafiidiks rohkem kui 1700 °C juures. Õhus algab sama protsess temperatuuril ca 700 °C.[27] Teemandi süttimistemperatuur on hapnikus 720...800 °C, õhus 850...1000 °C. Looduslike teemantide tihedus on 3,15–3,53 g/cm3, puhtal teemandil ligilähedane väärtusele 3,52 g/cm3. Kõvadus Teemant on teadaolevalt kõige kõvem looduslik materjal Mohsi astmikus, kus mineraali kõvadus määratakse tema
tootmiseks ning organismide sigimise ja pärilikkuse suurendamiseks.Hapendamine- toimub piimhapet moodustavate bakterite kaasabil. Hapendamisel muudetakse toiduainetes leiduvad suhkrud bakterite toimel kääritamisprotsessis piimhappeks. Kui piimhappe hulk on juba piisavalt suur 0,6-1,5 % siis pidurdab see teiste mikroobide arengut ja soodustab hapendatud toiduainete säilitamist.Käärimine e. fermentatsioon on teatud tüüpi organismide ainevahetusprotsess,mis toimub hapnikuvabas keskkonnas ning mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel.Piimhapebakt- kurgi, kapsa,piima ja teiste toiduainete hapendamine rajaneb piimhapebakterite tegevusel. Pärmseened-alkoh.jookide ja pagaritoodete valmistamine sõltub pärmseente elutegevu- sest.Juuretis on rikkalikult mikroobe sisaldav käärinud aine,millega kutsutakse esile käärimine.Hapupiima(keefir) valmistamisel on juuretiseks piimhapebakterite kultuur.
Seened paljunevad eostega, pärmseened ka punguvad. Sambliku siseehitus.- Samblik koosneb seeneniidistikust, mis annab talle kuju ja fotosünteesivast ainuraksest organismist. Mõisted Parasitism- Organismi eluviis, kus ta elab teise organismi kulul ja tekitab talle kahju. Seeneniit- Niidikujuline rakkude rida. Mütseel- Seeneniidistik ehk harunenud ja omavahel seotud seeneniitide võrgustik. Käärimine- Suhkrute lagunemine hapnikuvabas keskkonnes. Pungumine- Paljunemisviis, kus rakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütarrakk. Viljakeha- Seene paljunemisorgan millel valmivad eosed Kübarseen- Kübarast ja seenejalast koosneva viljakehaga seen. Mükoriisa- Seenjuur on sümbioos seene ja taimejuure vahel Lagundajad- Organismid, kes töötlevad orgaanilist ainet ja toituvad sellest. Samblik- Liitorganism, kus elavad sümbioosis seen ja fotosünteesiv organism.
2. TSITRAADITSÜKKEL - toimub mitokondri sisemuses 3. HINGAMISAHELA REAKTSIOONID - toimub mitokondri harjakeste membraanil 1. ETAPP - GLÜKOLÜÜS (tsütoplasmavõrgustik) Glükoos lõhustatakse 2 püroviinamarihappe molekuli C6H12O6 2 C3H4O3 + 4 H Eraldunud H ioonid seostuvad vesinikukandjaga NAD Sellega kaasneb 2 ATP molekuli süntees NAD on ühend, mis on vesiniku aatomite siduja ANAEROOBNE GLÜKOLÜÜS Toimub, kui rakus pole piisavalt hapnikku või käärimisel hapnikuvabas keskkonnas Protsess kiirem, aga mitte tõhus 1.1. PIIMHAPPEKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C3H6O3 (Glükoos Piimhape) moodustub 2 ATP'd jogurtid, juustud, hapupiim 1.2. ETANOOLKÄÄRIMINE C6H12O6 2 C2H5OH + 2CO2 (Glükoos Etanool + süsihappegaas) eraldub süsihappegaas moodustub 2 ATP'd vein ja õlu 2. ETAPP - TSITRAADITSÜKKEL (mitokondri sisemus/maatriks) püroviinamarihappe edasine lagundamine, palju reaktsioone eraldub CO2 ja H ioonid tekib 10 NADH2 3
haigusetekitajatega seostudes nõrgestavad nende toimet. · Siirutaja Siirutajaks nimetatakse tõvestaja ( viiruse, bakteri ) edasiandjat teisele organismile ) · Aeroob Aeroobsed bakterid elavad hapnikuga keskkonnas ja kasutavad hapnikku toitainete lagundamiseks. Neid leiduv kõikjalt, mullapinnalt, esemetel, organismidel jm. · Anaeroobsed Anaeroobsed bakterid elavad hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik hukutavalt. Neid leiab nt mulla süvakihtides, põhjamudas, loomade soolestikust jm. · Steriilimine Steriilimisel bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, saadakse mikroobivaba toode. ( nt liha, kalakonservid, sidemed, süstlad, süstelahused jm ) · Pastöörimine Pastöörimisel kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70 90 kraadi
parasiidid, osal neist on suured viljakehad, mida võib näha puutüvedel ja kändudel, osa seeni aga moodustab koos teiste organismidega samblikke. Pärmseened vajavad suhkrurikast keskkonda Pärmseened on erinevalt teistest seentest üherakulised ning neil pole niidistikku. Nende rakud on ümara kujuga ning rakukestata. Pärmseened on levinud suhkrurikastes kasvukohtades, nt sobivad neile puude mahl ja puuvuljad. Suhkrut lagundades saavad nad eluks vajalikku energiat. Suhkrute lagunemist hapnikuvabas keskkonnas nimetatakse käärimiseks. Suhkrute käärimisel tekivad alkohol ja süsihappegaas. Seetõttu on pärmseened leidnud laialdast rakendust toiduainetööstuses. Kuidas pärmseened paljunevad? Pärmseentel on peale eoste moodustamise veel üks paljunemisviis, pungumine: pärmirakk puhetub ja tema küljelt sopistub välja väiksem tütatrakk. Rakud võivad üksteisest eralduda või jääda külgepidi seotuks, moodustades pikki rakuahelaid. Kui elutingimused pole soodsad moodustab
mitme paksu kestaga kaetud rakk , milles on vähenenud veesisaldus ja aeglustunud ainevahetus. 11. Millest toitub enamus baktereid? Suurem osa baktereid mis meid ümbritsevad, toituvad orgaanilistest ainetest. Vähem on baktereid, kes sünteesivad ise eluks vajalikult orgaanilised ühendid. 12. Mida tähendab a) aeroob b) anaeroob Aeroobne bakter elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapnikku toitaainete lagundamiseks. Anaaeroobne bakter elab hapnikuvabas keskkonnas ja neile mõjub hapnik surmavalt. 13. Mida saavad inimesed teha, et bakterite elutegevust takistada? Pesta käsi vee ja seebiga, säilitada toitu külmkapis ja bakterhaiguste vältimiseks kasutada vaktisneerimist. 14. Miks tahavad inimesed bakterite elutegevust takistada? Sest osad bakterid kahjustavad inimest. 15. Mis on pastöriseerimine? Miks läheb pastöriseeritud piim ikkagi suhteliselt ruttu halvaks
Ained liiguvad tsükliliselt elus- ja eluta keskkonna vahel. Organismid toodavad eluta loodusest pärit anorgaanilistest ainetest orgaanilist biomassi, orgaanilised ained liiguvad erinevates toiduahelates ning lõpuks muudavad lagundajad need uuesti anorgaanilisteks aineteks. Nii kujunevad välja aineringed. Süsinikuringe: Süsinikuringe käigus liigub süsinik organismide, mulla, kivimite, vee ja atmosfääri vahel. Vesi ja süsinikuühendid moodustavad enamiku elusolendite biomassist. Selles leiduva süsiniku allikaks on fotosünteesi käigus seotud süsinikdioksiid. Taimed ja vetikad sünteesivad orgaanilisi süsinikuühendeid: süsivesikuid, samuti valke ja rasvu. Süsinikuühendid lagundatakse (oksüdeeritakse) nii tootjates, tarbijates kui ka lagundajates rakuhingamise käigus. See protsess varustab organisme neile elutegevuseks vajaliku energiaga. Selle protsessi tulemusena eraldub CO2 tagasi atmosfääri. 1 Süsinikdioksiid satu...
11. Mille poolest erinevad eel- ja päristuumsed rakud? Eeltuumsetel puudub tuum, aga päristuumsetel on tuum. 12. Milline väide on tõene, milline väär? Paranda vale väide eitust kasutamata. o Ribosoomid säilitavad ja kannavad infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta. (Pärilikkusaine säilitab ja kannab infot raku ja organismi pärilike tunnuste kohta.) o Anaeroobsed bakterid saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. 13. Mille poolest erineb bakterirakk taimerakust? Bakterirakul pole mitokondreid, kloroplaste ja tselluloosi. Taimerakul pole jätkeid, limakapslit ja viburit. 14. Selgita, kuidas mõjutavad loetletud tegevused bakterite hulka ja toidu riknemist? o Toidunõude kuivatamine käte kuivatamiseks kasutatud käterätikuga. Kätel olnud bakterid lähevad toidunõule ja hiljem me sööme selle toidunõuga ning
lahjendusest, sest kui siin kasvab välja liigselt baktereid siis on tegemist liiga mustade pindadega. MIKROOBIDE JAGUNEMINE HINGAMISTÜÜBI ALUSEL JA VASTAVALT HAPNIKULE REAGEERIMISELE Obligatoorsed aeroobid: vajavad elutegevuseks hapnikku Fakultatiivsed anaeroobid: kasvavad ka hapnikudefitsiidis, lülitudes ümber käärimisele või anaeroobsele hingamisele; parim kasv siiski aeroobsetes tingimustes Obligatoorsed anaeroobid: kasvavad ainult hapnikuvabas keskkonnas Aerotolerantsed anaeroobid: kasvavad eelistatult anaeroobsetes tingimustes, hapnik ei avalda neile pärssivat toimet Mikroaerofiilid: aeroobid, kuid kasvavad madalamatel hapnikukontsentratsioonidel (210%), kui see on õhus (20%) TOOTMISPINDADE PUHTUSE KONTROLL Kontaktmeetodid Hygicult; 3 M PetrifilmTM; Redigel Kaudsed meetodid ATP ja DEFT meetodid Kontaktmeetod sobib siledatele pindadele Uhtemeetod sobib paremini raskesti
TEST 3 1. Loomaraku hingamisel neelduv hapnik kasutatakse otseselt elektronide aksept. Mitkond ETA lõpus 2. Lisaks ATP-le on glükolüüsi lõpp-produktideks NADH ja püruvaat 3. Tsitraaditsükkel energiseerib teatud molekulid, mis seejärel transpordivad energia elektronide transpordi ahelasse. Millised molekulid need on? FADH2 ja NADH 4. Rakul on võimalik kasutada energia tootmiseks 10 mooli glükoosi hapnikuvabas keskkonnas. Milline on võimalik produtseeritavate ATP/GTP moolide summarne kogus? 20 5. Milline järgnevatest ühenditest ei funktsioneeri kui elektronide kandja mitokondriaalses ETA-s, mis vaheldumisi oksüdeerub ja redutseerub mitokondriaalses elektronide transpordi ahelas? vesi 6. Milline järgnevatest ühenditest on vajalik elektronide liikumiseks nii FADH2-lt kui ka NADH-lt hapnikule? CoQ 7. Fotosünteesi protsessis ...........
Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Käärimine Käärimine ehk fermentatsioon ehk fermenteerumine (ka anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Etanoolkäärimine Suhkru lagundamine pärmiseente toimel. Protsess kestab seni kuni jätkub glükoosi, või tekkiv etanool pärsib pärmiseente elutegevuse. Eraldub süsihappegaas. Kui protsessile ei ole takistatud õhuhapnikku juurdepääs oksüdeerivad segusse
Hapendatud köögiviljad hoidsid seedimise korras nii pikkadel sõja- kui ka mereretkedel, olles ühtlasi märkimisväärsed vitamiiniallikad. Hapnemise olemus põhineb asjaolul, et ühtede mikroobide omadust võimet toota hapet kasutatakse teiste mikroorganismide arengu pidurdamiseks. Põhilised hapendajad on bakterid ja suurimad teened selles valdkonnas on erisugustel piimhappebakteritel. Toimuvat nimetatakse käärimiseks, sest see kulgeb hapnikuvabas keskkonnas. Hapnemisprotsessi saab algatada kas vastavat juuretist lisades või toiduainetel looduslikult leiduvaid mikroobe kasutades. Igal juhul tuleb luua soodsad tingimused mikroobide elutegevuseks ja paljunemiseks. -- 2 -- Hapnemist soodustab mitme teguri koosmõju. Et hapnemis- protsess käivituks, on vaja toorainet (köögivili, puuvili, seened jne.), mikroobe, hapnikuvaegust või -puudust ning mõõdukat soojust
· Bakterid paljunevad pooldudes. · Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas. · Bakterid moodustavad spoore, et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest. · Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad. · Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas. · Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus. · Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul. · Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega. · Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest. · Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused. · Amööb on muutliku kujuga algloom. · Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil. · Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis.
Põlemine - Keemias nimetatakse põlemiseks kiirelt kulgevat oksüdatsiooniprotsessi, mille käigus aine ühineb hapnikuga. Hapnik käitub oksüdeerijana ja redutseerub ning põlev aine käitub redutseerijana ning oksüdeerub. Kõdunemine Eksotermiline lagunemine. Käärimine - Käärimine (ehk fermentatsioon ehk anaeroobne glükolüüs) on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub hapnikuvabas keskkonnas (anaerobioosis) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel Lahus - Lahus (üldjuhul vedelik) koosneb lahustist ja lahustunud ainest. Lahusti - Lahusti on see aine, mis lahuse moodustumisel ei muuda oma agregaatolekut. Lahustunud aine - Lahustunud aine on keemiline aine, mis on lahustis jaotunud üliväikeste osakestena: aatomite, molekulide või ioonidena. Hüdratsioon - veega liitumine
saamise eesmärgil (ATP ja soojus). CO2ks ja H2O-ks laguneb osa orgaanilisi aineid. Osa kataboolse protsessi vaheprodukte kasutatakse lähteainetena mitmetes sünteesiprotsessides. Hingamisprotsessil on 3 etappi: 1. etapp (glükolüüs) toimub raku tsütoplasmas, 2. etapp (tsitraaditsükkel) ja 3. etapp (hingamisahel) toimuvad mitokondrites. 1.1.2.3 Anaeroobne `hingamine' mõnedel bakteritel toimub hapnikuvabas keskkonnas keemiliste ühendite oksüdeerimise näol (käärimine). Joonis 1. Primaarproduktsiooni jagunemine 1 Primaarprodutsentide peamised rühmad ja nende levik maailmameres Ökoloogiline grupp Takson Peamine levikuala Fütoplankton Bacillariophyta ehk Kõikjla maailmameres, eriti parasvöötmes ja
Oma osa on ka kõrgematel veetaimedel e makrofüütidel, zooplanktonil ja kaladel. Veekogus toimuvad protsessid Bioloogilised protsessid võivad olla: Aeroobsed (vees on lahustunud hapnikku O2) Hapnikuvabad (vees ei ole lahustunud, kuid on seotud hapnikku, NO3) Anaeroobsed (vees ei ole lahustunud ega seotud hapnikku) Orgaaniline aine laguneb järgmiste reaktsioonide tulemusena: Aeroobses keskkonnas orgaaniline aine + O2 = CO2 + H2O + anorgaanilised soolad Hapnikuvabas (anoksilises) keskkonnas orgaaniline aine + NO3 + H2O = CO2 + N2 + H2O + anorgaanilised soolad Anaeroobses keskkonnas orgaaniline aine= CO2 + CH2 (need 2 ainet kokku annavad biogaasi) Bioloogiline lämmastikuärastus bakterid oksüdeerivad hapnikurikkas keskkonnas lämmastikuühendid nitrititeks ja nitraatideks (nitrifikatsioon) mida hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid (denitrifikatsioon). Lämmastik vabaneb ja lendub.
võib põhjustada depressiooni ja ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. 4.2.Elavhõbeda saaste allikad.
Vesi vahutab. Veekogu isepuhastusprotsess Veekogu isepuhastusprotsess- reoainete lahjenemine ning lagunemine suublas keemiliste ja biokeemiliste protsesside toimel. Mõõduka, ühtlase reostuskoormusega suudab veekogu kohaneda, äkkreostus võib hävitada igasuguse elu. Veekogu isepuhastuseks on vaja hapniku. Isepuhastuses osalevad bakterid, kes lagundavad orgaanilist ainet ja fütoplankton, mis ühtlustab vett fotosünteesi abil. Nitrifikatsioon- hapnikuvabas keskkonnas redutseerivad denitrifitseerivad bakterid. Lämmastik vabaneb. Veekogu seisundi hindamine 1) Keemiline analüüs 2) Visuaalne hindamine Veereostuse vähendamine: - Tehnoloogiline tee, muuta tootmist - Reovee puhastamine Reovee puhastamine Eesmärk: puhas suubla Reoveepuhastus- reoainete kõrvaldamine reoveest mehaaniliste, bioloogiliste ja/või füüsikalis-keemiliste vahenditega. Puhastusmeetodid: Tehnilised
olekus. Biokile protsess- mikroobid kinnituvad tahke kandja või töäiteaine pinnale. Biotiigid- looduses avatud tiigid. Vajalik hapnik saadkse otse õhust ja tiigis arenevate vetikate fotosüneetsi tulemusena. Tiigis esineb mikrooragismide ja vetikate sümbioos. Põhjakihis on anaeroobne keskkond. Reovee puhastamine pinnasesse juhtimisega: imbväljakud, niisutusvälakud, pinnasfiltrid. Anaeroobsed protsessid: reovesi puhastatakse hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete bakterite abil, kes kasutavad elutegevuseks ja paljunemiseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub biomass, süsinikdioksiid ja metaan. Fosfori ja lämmastiku äratus: Tänapäeval üks reovee puhastuse peamisi eesmärke , kuna eutrofeerumine on globaalne probleem. Peamine probleem fosfori ärastamine olmereoveest- kasutatakse peamiselt keemilist sadestamist ja bioloogilist sidumist. Lämmastik eraldatakse
võimaliku kahjustava mõjuga südame-veresoonkonnale, immuunsüsteemile ja paljunemisvõimele. Elavhõbe aeglustab samuti mikrobioloogilist aktiivsust pinnases ja on vee raamdirektiivis määratletud prioriteetsete ohtlike ainete hulgas. Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg Seda rektsiooni vahendavad mikroobid, kuna see toimub hapnikuvabas keskkonnas siis muutub elavhõbe metüülelavhõbedaks peamiselt vees . Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Metüülelavhõbedaga puututakse kokku peamiselt toidu kaudu. Metüülelavhõbe ladestub ja kontsentreerub eriti hästi veekeskkonna toiduahelas, mis muudab eriti ohustatuks rohkesti kala ja mereande tarbiva elanikkonna. Kesk- ja Põhja-Euroopas jääb suurema osa rahvastiku kokkupuude
Seejärel eemaldatakse liigmuda ning juhitakse eelsetitisse, kus tekib segamuda. Aktiivmuda protsessid jaotatakse kõrge-, normaal- või madalakoormuselisteks. Aktiivmuda tähtsamad tööparameetrid on mudakoormus (ööpäevane lahustunud toitainete hulga ja muda hulga suhe), muda vanus (muda viibeaeg biopuhastis), hapnikutarve ja mudaindeks (muda settimisarvu ja muda tahke aine sisalduse suhe) 8. Reovete anaeroobne puhastamine Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Orgaaniliste ühendite lagunemine toimub kahes faasis: Esimeses faasis lagunevad orgaanilised ained rasvhapeteks. Järgmises faasis muudavad metaanibakterid rasvhapped metaaniks ja süsihappegaasiks. Puhastustehnikas püütakse luua selliseid tingimusi, et kõik bakterid saaksid paljuneda. 1)
ärrituvust, halvatust, nägemise ja kuulmise kaotust. Raseduse korral ka võib olla kahjustatud 9 ka tulevane laps. Elavhõbeda mõju sõltub ka sellest kas tegemist on ägeda või kroonilise mürgitusega. Elavhõbeda mürgine mõju on väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda või dimetüülelavhõbeda. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk, seega aine aurustub kergesti. Lisaks sellele on metüülelavhõbe ka rasvades lahustuv, mistõttu võib aine rikastuda orgaanilisse materjali kergemini kui teised mürgised metallid, ja ladestuda sel viisil kiiresti organismide kudedesse kuni mürgiste koguste tekkimiseni. Aine ei ladestu siiski üksnes organismi rasvkoesse nagu orgaanilised klooriühendid, vaid seondub ka proteiinidega. Hg eritumise bioloogiline poolestusaeg
edasi 2 mooli piimhapet. Energeetiliseks saagiseks on 2 mooli ATP-d. Homofermentatiivsed piimhappebakterid kuuluvad perekondadesse Lactococcus, Enterococcus, Streptococcus, Pedicococcus ja I rühma laktobatsillide hulka. 8. Fermentatsiooniga seotud mikroorganismid: LAB ja AAB (oska neid kahte gruppi kirjeldada). Käärimine ehk fermentatsioon on teatud tüüpi organismide (bakterite ja pärmseente) ainevahetusprotsess, mis toimub anaeroobses (hapnikuvabas keskkonnas) ühenditeni, mille edasine oksüdatsioon saab toimuda ainult hapniku osalusel. Käärimisprotsessil vabanevat energiat kasutavad vastavad organismid elutegevuseks. Piimhappebakterid e lactic acid bacteria (LAB nt. Lactobacillus, lactococcus): -gram positiivsed; liikumatud, ei moodusta spoore, ohutud (esinevad ka rinnapiimas nt, ei ole kunagi põhjustanud nakkushaigusi; metaboliidid inhibeerivad mitmeid patogeene, eelistatud keemilistele säilitusainetele) -aeroobsed, anaeroobsed
Redoksreaktsioonide näiteid orgaanilise aine lagunemine hapniku juuresolekul (aeroobsetes tingimustes)orgaaniliste reoainete lagunemine reoveepuhastis {CH2O} + O2 ----> CO2 + H2O elektronide loovutamine:elektronide liitmine:Redoksreaktsioonide näiteid nitrifikatsioon (toitainete ärastamine reoveest) NH4 + + O2 ----> NO3 - + H + + H2O elektronide loovutamine: elektronide liitmine: Tasakaalusta võrrand!Redoksreaktsioonide näiteid orgaanilise aine lagunemine hapnikuvabas keskkonnas (anaeroobsetes tingimustes) 2 {CH2O} ----> CH4 + CO2. Orgaaniliste ainete omadusi,sõltuvalt struktuurist käitumine keskkonnas:lahustumine vees lagunemine keskkonnas toksiline toime elusorganismidele.Biodegradatsioon ainete lagunemine mikroorganismide abil_ Süsinikuringe tagaja_ Erinevate orgaaniliste ainete lagunemine keskkonnas _ loodusliku päritoluga ainete lagunemine_sünteetiliste kemikaalide lagunemine ?Orgaaniliste saasteainete püsivus ja lagundatavus
Näiteks, kivisöe gaasistamisel õhu ja veeauruga saadakse madala kütteväärtusega gaas (3,5-7,5 MJ/m 3), Põlevkivi poolkoksistamine on põlevkivi kuumutamine mis sisaldab ~ 50% N2, mis tuleb kaasa õhuga: kuni temperatuurideni 500-550°C, mille juures kerogeen laguneb (pürolüüsub) hapnikuvabas keskkonnas, C + O2 (õhk) = CO2 + N2 eraldades gaasi, õli ja tahke jäägi (poolkoksi). CO2 + C = 2CO 300°C - algab põlevkivi lagunemine C + H2O = CO + H2 500-550°C kerogeeni lagunemine toimub maksimaalse kiirusega (poolkoksistamise protsess) CO + H2O = CO2 + H2
ringes.Prokarüoote iseloomustavad veel teisedki metaboolsed protsessid, mis on unikaalsed ainult neile, põhinedes erinevate keemiliste elementide ringetel. Näiteks litotroofsed bakterid kasutavad anorgaanilisi ühendeid, nagu lämmastikku ja vesiniksulfiidi, energia allikatena. Teised mikroobid, kes kuuluvad hingamistüübilt anaeroobide hulka, kasutavad nitraatides või sulfaatides esinevat hapnikku molekulaarse hapniku asemel. Seega saavad nad areneda ka hapnikuvabas keskkonnas. Põhiline osa arhedest on litotrioofid, kes kasutavad energia allikana H2S või H2-te. Heterotroofsed protsessid saavad toimuda bakterite kaudu. Enamus baktereid mullas, vees, taim- ja loomorganismiga seonduvalt, on heterotroofid. Heterotroofsed organismid kasutavad elutegevuseks orgaanilisi ühendeid hingamiseks või fermentatsiooniks (nt pärmseened, piimhappebakterid).
Hingamisprotsess on oma olemuselt substraadi hapendamine, kus bakterid saavad energiat. Hingamisprotsess toimub aeroobsel või anaeroobsel teel. Vastavalt sellele nimetatakse neid kas aeroobseteks või anaroobseteks mikroorganismideks. Aeroobsed mikroorganismid vajavad kasvamiseks ja paljunemiseks hapnikku. Anaeroobsed mikroorganismid ei vaja kasvamiseks ega paljunemiseks õhuhapnikku, elavad ainult hapnikuvabas keskkonnas. Leidub veel ka mikroorganisme, mis paiknevad nende kahe rühma vahepeal. Aeroobid saavad energiat lihtsate elementide otsesel oksüdeerumisel oksidaasi kaasabil või peamiselt süsivesikute aeroobsel dehüdreerimisel. Anaeroobid saavad energiat substraadi anaeroobsel dehüdreerimisel ja käärimisel. Mikroorganismide liigitamine hingamistüübi alusel: 1.Obligaatsed aeroobid vajavad elutegevuseks hapnikku. 2
suudavad elada ka hapniku vaeses keskkonnas. Anaeroobid, kes ei ela hapnikukeskkonnas, obligatoorsed ja fakultatiivsed on jällegi obligatoorsed ei talu hapniku, fakultatiivsed taluvad, kuid ei tarvita hapnikku. Anaeroobide hulgas on baktereid, kes hingavad teiste ühendite hapniku, näiteks nitraate. Need on denitrifitseerijad bakterid. Denitrifitseerija bakter kasutab orgaanilise aine oksüdeerimiseks nitraatide lämmastikku (lämmastik on hea oksüdeerija). Elavad hapnikuvabas keskkonnas: tihkes, märjas mullas. (mulda ei ole võimalik lämmastikuga väetada, kuna see lastakse denitrifitseerivate bakterite kaudu õhku tagasi, küll aga saab väetada taimi). Teine rühm on lämmastikku siduvad bakterid (vabalt elavad ja sümbiontsed). Nemad on tingimata aeroobsed. Lämmastiku sidumine on väga energiamahukas protsess ja on võimalik ainult hapniku juuresolekul. Kui mullas ei ole õhku, siis loomulikku mulla lämmastikuga rikastamist ei toimu
põhjustatud haiguse patogenees kui ka meetodid nende kultiveerimiseks ning identifitseerimiseks. Ranged aeroobid ei saa paljuneda ilma hapnikuta. Aeroobid lõhustavad substraati oksüdatsiooniprotsessis, tekkivad CO2 ja vesi, kusjuures vabaneb kogu substraadis peituv energia. Näiteks Mycobacterium tuberculosis elutseb organismis sellistes hästi aereeritud kudedes, nagu kopsudes. Aeroobide vastandiks on anaeroobid, millised paljunevad vaid hapnikuvabas keskkonnas ja hukkuvad isegi väikeste O2 kontsentratsioonide puhul. Substraati ei lõhustata lõpuni, vabanevad lühikese ahelaga rasvhapped, mida saab määrata gaaskromatograafiliselt. Anaeroobne fermentatsioon on käärimine: eristatakse piimhappelist, võihappelist, äädikhappelist jt. käärimist. Anaeroobsetest patogeenidest on tuntumad teetanuse, gaasgangreeni, botulismi tekitajad – Clostridium perekonna batsillid. Enamik patogeenseid mikroobe on fakultatiivsed anaeroobid
Metalli kujul olev elavhõbe on vedelikutaoline ja kergesti aurustuv, ning väga mürgine. Merekeskkonnas esineb elavhõbe peamiselt lahustunud ioonidena, kuid adsorbeerub tugevasti merevee orgaanilises peenagregaadis ning settib. Elavhõbe moodustab koos klooriioonidega polükloriidi (HgCl4^[2-], HgCl^[3-]), lisaks sellele moodustab element ka hüdroksiidikomplekse. Elavhõbedasisaldus merevees on siiski väga väike. Hapnikuvabas keskkonnas settib elavhõbe sulfiidina. Elavhõbeda mürgine mõju on 8 väga ohtlik eelkõige seepärast, et element moodustab keskkonnas metüülelavhõbeda CH3Hg^[+] või dimetüülelavhõbeda (CH3)2Hg. Reaktsiooni vahendavad mikroorganismid ja see toimub peamiselt hapnikuvabas keskkonnas. Metüülelavhõbedal on kõrge aururõhk (keemistemperatuur on 94°C)), seega aine aurustub kergesti
Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 8. Reovete anaeroobne puhastamine Vastus: Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) metaan (CH4) võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks: Sulfaatioon Nitraatioon Süsinikdioksiid Orgaaniline aine Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe
Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 8. Reovete anaeroobne puhastamine Vastus: Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) metaan (CH4) – võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks: Sulfaatioon Nitraatioon Süsinikdioksiid Orgaaniline aine Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe
Tavaliselt on mudaindeksi väärtus 100 - 200 ml/g. Biopuhastusprotsessis tekkiva jääkmuda hulk sõltub protsessi koormatusest. Puhastuse efektiivsus BHT järgi oleneb muda koormustasemest: - koormatud muda efektiivsus on 60 - 70% - normaalkoormusega töötamisel - 80 - 90% - vähekoormatud olukorras - 85 - 95% - pikaajalise hapendamise protsessis - 90 - 99%. 9. Reovete anaeroobne puhastamine Anaeroobsetes protsessides puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) metaan (CH4) võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks: Sulfaatioon Nitraatioon Süsinikdioksiid Orgaaniline aine Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe. Orgaaniliste ühendite lagunemine
- Sukulentsus (vee suur erisoojus) - Isoleerivad katted (paks, suberiniseerunud korp - seotud eeskätt põlengutega) MULLA HAPNIKUVAEGUS • Sageli probleemiks üleujutatud aladel • Hapnik kasutatakse kiiresti ära hingavate taimejuurte ja mikroorganismide poolt - õhuhapniku diffusioon veega täitunud mulda väga aeglane mistõttu hapnik võib mullast täielikult kaduda mõne tunni jooksul • Hapnikuvabas keskkonnas anaeroobsete mikroorganismide ainevahetuse tagajärjel mitmed ained toksilistes kontsentratsioonides (raud, mangaan, väävelvesinik jt.). Denitrifikatsioon mullas. • Hapnikupuuduse tõttu mullas juurte tegevus aeglustub või nad hukkuvad. Juurte aktiivsuse vähenemine põhjustab transpiratsiooni langust ja toitainete neeldumise vähenemist. • Iseäranis probleemne savimuldadel nende peente pooride tõttu (liivmullad paremini hapnikuga varustatud)
Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne. Grafiiti kasutatakse väga laialdaselt tänu tema keemilisele passiivsusele kõrgete temperatuurideni mitteoksüdeerivas (hapnikuvabas) keskkonnas. Kasutusalad: kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, keemilised reaktorid, tiiglid ja konteinerid, takistid, galvaanielemendid, õhupuhastites jne. Kolmas modifikatsioon on 1985.a avastatud nn fullereenid. Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 8-12). Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektri juhi.
Sellised kihid libisevad väga kergelt üksteise suhtes ja grafiiti saab kasutada määrdeainena (grafiitmääre). Grafiidi kristallid on väga anisotroopsete omadustega. Näiteks elektrijuhtivus piki kihte on suur nagu metallidel, risti kihte aga sadu kordi väiksem (nagu pooljuhtidel). Polükristalse grafiidi juhtivus on vahepealne. Grafiiti kasutatakse väga laialdaselt tänu tema keemilisele passiivsusele kõrgete temperatuurideni mitteoksüdeerivas (hapnikuvabas) keskkonnas. Kasutusalad: kütteelemendid, elektroodid, valuvormid, keemilised reaktorid, tiiglid ja konteinerid, takistid, galvaanielemendid, õhupuhastites jne. Kolmas modifikatsioon on 1985.a avastatud nn fullereenid. Need on sfäärilised moodustised 60-st C aatomist, mida võib nimetada ka molekuliks (joon 8-12). Materjal kristalliseerub nii, et need fullereenid moodustavad PTK võre. Materjal on dielektrik, kuid sobivate lisandite sisseviimisel võib saada pooljuhi või elektri juhi.
kahte rühma: aktiivmudaprotsessideks ja biokileprotsessideks. Esimeses on mikroobid vees vabalt ujuvas olekus. Biokileprotsessides kinnituvad mikroobid tahke kandja või täiteaine pinnale. Biotiigid jagatakse kolme rühma: - fakultatiivsed; - aeroobsed; - anaeroobsed. Anaeroobsete tiikide reostuskoormus on nii kõrge, et vaba hapnik puudub kogu veemassis alati. Neid tiike kasutatakse rohkelt heljumit sisaldava vee eelpuhastuseks. ANAEROOBNE PROTSESS: Siin puhastatakse reovett hapnikuvabas keskkonnas. Anaeroobsed bakterid kasutavad paljunemiseks ja elutegevuseks reovees olevaid orgaanilisi ühendeid. Protsessis moodustub lisaks biomassile süsinikdioksiid (CO2) ja metaan (CH4). Metaani võib kasutada energia tootmiseks. Anaeroobsel lagunemisel on elektroni vastuvõtjaks sulfaatioon, nitraatioon, süsinikdioksiid või orgaaniline aine. Anaeroobsel lagunemisel vabaneb suurem osa ühendite energiasisaldusest metaanina ja biomassi moodustub vähe
annaabi.ee 
