1319659837129285.doc Kärt Roomäe ALGLOOMAD Sisukord: ALGLOOMAD...........................................................................................................................1 1.1 Orgaanilise aine tarbijad.......................................................................................................1 .....................................................................................................................................................1 1.2 Amööb liigub kulenditega.........................................
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest
Kaspar Noor Tallinna Reaalkool Viirused, bakterid ja algloomad Viirused Viirused on üliväiksed bioobjektid, mis asuvad eluta ja elusa looduse piirimail. Viirused ei saa pidada päris elusorganismideks, sest neil on elusorganismi omadusi, kuid ka omadusi, mis neist erineb. Sarnasus elusorganismidega Erinevus elusorganismidest Pärilikkusaine ja valkude olemasolu Pole rakulist ehitust Võime kiiresti muutuda Puudub iseseisev ainevahetus ja paljunemisvõime
Samuti elusorganismid reageerivad ümbritseva keskkonna muutustele. 2. ELUSORGANISMIDE SÜSTEMAATIKA ( Õ 11-13) Meil on seda vaja selleks, et tundma õppida erinevaid taime ja looma liike ning sellega tegeleb bioloogia haru süstemaatika. Elusorganismide süsteem on inimese koostatud muutuv süsteem. Maailmas elab kokku ligi 10 miljonit liiki. Süsteem on koostatud elusorganismide ajaloolise arengu järgi. Elusorganismidel on 5 riiki: bakterid (lihtsaima ehitusega organismid ja nende rakkudes puudub tuum), loomad, protistid (lihtsa ehituse ja talitlusega organismid, kes ei sobi seene-, taime-, ega loomariiki), taimed, seened. Organismide süstemaatiline jaotus kassi näitel: Riik: loomariik Hõimkond: keelikloomad Klass: imetajad Selts: kiskjalised Sugukond: kaslased Perekond: kass Liik: kodukass Liik on sarnased isendid, kes elavad samal territooriumil ning kes annavad omavahel viljakaid järglasi. 3. RAKU EHITUS ( Õ 6-11)
või põhjustab nende hukkumist. Algloomad jagunevad kolmeks: Amööb Amööb on väike (0.2-0.5 mm) palja silmaga vaevalt märgatav ainurakne algloom, mis on värvusetu ja meenutab sültjat, pidevalt kuju muutvat tombukest. Harilik Amööb elab mageveekogudes sealhulgas ka väikestes tiikides ja mudase põhjaga kraavides. Ta muudab pidevalt kuju tänu kulenditele. Silmvibrulane Silmviburlased on väikesed (u 0.05 mm) pikkused algloomad, kes elavad lomides ja tiikides, kus on kõdunevaid lehti. Tal on püsiva kujuga piklik keha, mille eesotsas on liikumiseks Vibur ning selle läheduses valgustundlik punane Silmtäpp.Silmtäpp tajub valgust ja liigub sinna kus on valgem. Ujumist soodustab Vibur ja tahapoole ahenev kehakuju. Kloroplastid aitavad Fotosünteesida. Kingloom Elab samasugustes veekogudes kui amööb ja roheline silmviburlane. Ehituselt on ta, aga neist keerukam.Ta keha kujutab kinga (pikkus (0,1-0,3)
ISESEISEV TÖÖ NR 1 BAKTERID Bakterid on kõige väiksemad, mikroskoopilised, üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud varustades neid hapnikuga. Bakteritel on inimese seisukohalt negatiivseid külgi: Põhjustavad toiduainete riknemist. Põhjustavad inimeste ja loomade nakkushaigusi. Põhjustavad taimehaigusi. Bakterid võivad inimesele ka kasulikud olla: Neid kasutatakse toidu valmistamisel (nt hallitusjuust). Mõned bakterid aitavad taimedel toituda (nt mügarbakterid). Aitavad loomadel seedida ja toodavad
3. Kombitsatega toimetab ta halvatud või surmatud looma suuavasse, ja sealt satub see kehaõõnde, kus algab seedimine. Joonis: Meriroosi kõrverakud kala halvamas. --- 47 Lisa Paljud putukad toituvad põhiliselt taimedest kas kogu elu või ainult vastsena, nt ritsikad mäluvad lehti, üraskid ja termiidid puitu. Taimede rakukestad sisaldavad tselluloosi, mida on võimelised seedima vaid osa putukaid. Suur osa aga ei saa seda ise seedida ja neil elavad sooles tselluloosi lagundavad algloomad ja bakterid. Termiitidel on neid kümneid liike. Termiidid kasvatavad ka oma pesas toiduks seeni. Allaneelatud seentes sisalduvad ained aitavad samuti tselluloosi lõhustada. Pilt: Termiidipesa ja puidust toituvad termiidid. Enamikul loomadel on kahe avaga seedesüsteem Keerukamad loomad seedivad toidu torutaolises seedesüsteemis. Toit siseneb kehasse suu kaudu ja seedumata toiduosad väljuvad päraku kaudu. Ühesuunaline
gripp, nohu (piisknakkus) hingamisteed leetrid, tuulerõuged (otsene kontakt) nahk salmonelloos (toidu ja joogiveega) HIV (vere või teiste kehavedelike kaudu) ensefaliit, marutõbi (siirutajad) Miks vaktsineeritakse inimesi viirushaiguste vastu? Et organism hakkaks tootma antikehi ja ei haigestuks vastavasse haigusesse. Anti hoiatus, et võib puhkeda gripiepideemia. Nimeta kaks viisi, kuidas kaitsed end nakatumise eest. Bakterid bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismis, kellel on kõik elu tunnused bakterid elavad väga erinevates keskkondades: mullas, vees, õhus, teistes organismides. bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmetelt palju väiksemadbakterid paljunevad pooldudes bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist,
Kõik kommentaarid