50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2014-11-25
Kuupäev, millal dokument üles laeti
3 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Daddy
Õppematerjali autor
looduses ning kõrge hind on loonud teemantide ümber romantilise õhkkonna. Et nõudmine suurenes, loodusest leiti teemante aga harva, siis alustati juba möödunud sajandil katseid tehisteemantide saamiseks. 1880. a. täitis soti teadlane J. B Hennay 11 tinatatud raudtoru petrooleumi, parafiini, kondiõli ja liitiumiga ning kuumutas neid ahjus 14 tundi. Kaheksa toru lõhkes, kuid ülejäänutes avastas ta teemanditaolisi kristalle. Teemandi sünteesil tugineti järgmistel eeldustel: 1) teemant, süsi ja grafiit koosnevad kõik vaid süsiniku aatomitest 2) teemant on madalal temperatuuril püsiv 3) teemant muutub kuumutamisel grafiidiks, järelikult peab olema võimalik ka vastupidine protsess 4) meteoriitides on avastatud teemante, mis moodustuda meteoriidi kiirel jahtumisel tekkinud kõrge rõhu toimel 5) teemandi tihedus on umbes 1,5 korda suurem kui grafiidil 1894. a. kujunesid sensatsioonilisteks H. Moissani katsed
Teemantid on tohutult hinnas üle terve maa. Neid hinnatakse peamiselt oma erilise sära ja erakorde murdumisnäitajaga. Referaadi teemaks valisin teemandi, kuna sellele jäi mu silm esimesena peale. Uurimise käigus sain teada palju huvitavat, mida varem ei teadnud. Kõike huvitavat pole referaadis kirjas, kuid see-eest on kirjas kõige tähtsam. Teemandid on end pikka aega peitnud end oma sünnikohas, Maa südames. Väidetavalt on maailma suurim teemant 3000-kilomeetrise läbimõõduga, kaalub 2,27 tuhat triljonit triljonit tonni ehk 10 miljardit triljonit triljonit karaati (suurim Maa-pealne teemant kaalub 530 karaati) ning ei asu mitte maakoore all, vaid hoopis Kentauri tähtkujus meist 500 triljoni kilomeetri kaugusel (st valgus liigub sealt siia 50 aastat) , tema ametlik nimi on valge kääbustäht BPM 37093 ja hüüdnimeks biitlite loo järgi Lucy. See on lihtsalt kõigile teadmiseks, kuna referaadis seda mainitud ei ole.
REFERAAT TEEMANDID Juhendaja: Ulvi Tiisler Koostaja: Deivi Nool Jõgeva 2011 Teemandist üldiselt Inimkond tunneb teemanti üle kuue tuhande aasta. Juba püramiidide rajamisel töötlesid muistsed egiptlased kive teemandiga. Vääriskivide hulgas on teemat kõige ilusam ja kallim. Suure murdumisnäitajaga ja valguse dispersiooni tõttu helgivad lihvitud teemandid (briljandid) spektrivärvides ja paeluvad ka erakordse värvimänguga. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemandi hinna määravad 4 tunnust: mass, lihv, läbipaistvus ja värvus
Suuri defektideta läbipaistvaid kristalle peetakse vääriskivideks. Lihvimisel ajalooliselt kõige levinum abrasiiv. Kasutatakse raamsaagidel, trosslõikamisel marmori ja lubjakivide puhul. Liivakivist lõigatakse välja käiakive, luiske. Liivakivi kasutatakse karborundriistade puudumisel marmori käsitsilihvimisel. Teemant on süsiniku allotroopne vorm. See on kuubilise süngoonia mineraal, mille lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel, ning seda omadust kasutatakse ära teemantide lihvimisel. Tavaliselt on teemandid kollased või pruunid ja neid kasutatakse abrasiivmaterjalina, mis leiab rakendust nii puru/pulbrina kui tööriistaotsikute (käiade, luiskude, lõikeketaste) koostissegus. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandist kõvem on vaid selle tehislik nanokristalliline vorm hüperteemant. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda
Erinev struktuur põhjustab füüsikaliste ja keemiliste omaduste erinevusi. Struktuuri ja omaduste vahelise seosega puutume ka süsinikuühendite juures palju kordi kokku. Teemant on tuntud kui väga kõva, rasksulav (üle 3000 °C), keemiliselt püsiv, ilus ja haruldane mineraal. Teemante leidub kõige rohkem Aafrikas ja Lõuna-Ameerikas. Teemandi leiukohtadeks on peamiselt vanad vulkaanikraatrid, sest ta tekib süsiniku teistest vormidest ülisuure rõhu ja kõrge temperatuuri toimel. Teemant võib olla värvitu, sinakas, kollakas, must või läbipaistmatu. Värvituid või heledaid läbipaistvaid teemante (mõnikord on nad juba looduses ilusate kristallidena) on vanast ajast hinnatud vääriskividena. Valguse käes sätendab kristalne või lihvitud teemant eredates vikerkaarevärvides, sest teemandil on erakordselt suur murdumisnäitaja. Eri värvi kiired, millest valge valgus koosneb, murduvad teemanti läbides igaüks erineva nurga all.
varustavad nendega teisi elusorganisme. Elusorganismide hingamisel vabaneb uuesti CO2. CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga, ja sellega kaasnevaid ohte käsit- leme atmosfääri saastumise juures (lk 104). 34 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14.2. Teemant ja grafiit kui süsiniku allotroopsed teisendid Vaatleme, milliste puhaste lihtainetena allotroopsete teisenditena võib süsinik esineda. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest ainult aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest
· astmeline · pinnuline · karpjas Tihedust väljendatakse massiühiku suhtega ruumalasse (g/cm 3). Metalse läikega mineraalide tihedus on reeglina >4g/cm3, klaasi- ja teemantläikega mineraalidel 2-4,5g/cm3 Muud omadused · magnetilisus · lõhn · maitse reageerimine hapetega Teemant on süsiniku allotroopne vorm. Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel. Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine. Puhas teemant ei juhi elektrit, kuid juhib väga hästi soojust paremini kõigist tahketest ainetest, kaasa arvatud metallid. Kuumutamisel reageerib teemant hapnikuga ja muude ainetega, samuti
Peamised koostismineraalid on gibsiit, bömiit ning diaspoor. Varem peeti boksiiti savimineraaliks, mille keemiline valem on: Al2O3·2H2O. Värvuselt on boksiit hallikas, pruun, kollakas või punakaspruun. Boksiit tekib niiskes ja soojas kliimas alumiiniumi sisaldavate kivimite porsumisel. Suurimad boksiidivarud on Guineal, Austraalial ja Brasiilial. Boksiidile on andnud nime Les Baux de Provence Lõuna-Prantsusmaal, kust varem boksiiti kaevandati. Teemant Teemant on süsiniku allotroopne vorm.Teemant on kuubilise süngoonia mineraal. Teemandi lõhenevuspindade vahele jäävad osad on oktaeedrilised. Lõhenevuse tõttu on teemant habras, eriti löökkoormustel.Tema tihedus on 3,5 g/cm³. Teemant on kõige kõvem looduslik mineraal.Teemant on läbipaistev, kui defektid või lisandid tema läbipaistvust ei vähenda. Tal on suur murdumisnäitaja ja tugev dispersioon, ent kuubilise süngoonia tõttu puudub kaksikmurdumine
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid