Viirused, viiruste levik. (0)

Bioloogia : Kordamine
Viirus – üliväikesed pisiobjektid, mis asuvad elusa ja eluta looduse piirimail. Viirused koosnevad valgulisest kattest ja selle sees paiknevast pärilikkusainest. Viirused on rakusisesed parasiidid.
Siirutaja – tõvestaja ( viiruse, bakteri) edasiandja teisele organismile.
Vaktsiin – ained, mis valmistatakse vastavalt haigust põhjustavatest haigusetekitaja­­test, mis on kas surmatud või nõrgestatud.
Antikeha – organismis moodustuvad erilised kaitsevalgud, mis haigusetekitajatega (nt viiruseosakestega, bakteritega ) seostudes nõrgendavad nende toimet.

• Viirustel on selliseid tunnuseid, mille alusel neid võib lugeda elusorganismideks ja selliseid, mis välistavad nende kuulumise elusolendite hulka.
  
• Viiruste tähtsamad elusorganismidega sarnased tunnused on pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ning aja jooksul areneda.
  
• Viirused sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus , iseseisev paljunemisvõime.
  
• Viirused koosnevad pärilikkusainest ja seda ümbritsevast valgulisest kattest.
  
• Mõõtmetelt on viirused väiksemad kui ükski senituntud organism.
  
• Kõik viirused on rakusisesed parasiidid, sest nad saavad paljuneda vaid peremeesrakus.
  
• Erinevad viirused võivad nakatunud rakus 1)püsida varjatult, 2)põhjustada ägedalt kulgeva haiguse või 3)esile kutsuda aeglaselt kulgeva viirushaiguse.
  
• Vaatamata väikestele mõõtmetele ja suhteliselt lihtsale ehitusele, põhjustavad viirused inimestele palju ohtlikke nakkushaigusi.
  
• Inimene kaitseb end viirushaiguste vastu mitmeti: 1)organismil on looduslikud kaitsetõkked, nt nahk, limaskestad , antikehad, õgirakud, 2)organismi vastupanu­võimet tugevdatakse vaktsineerimisega.
  
• Vaktsineerimisel viiakse organismi kas surnud või nõrgestatud viirusosakesi.
  

Viirused levivad:

• piisknakkuse ( gripp , viiruslik nohu )
  
• otsese kontakti tagajärjel viirushaigega ( leetrid , tuulerõuged)
  
• toidu ja joogiveega, näiteks mitmed kõhulahtisust põhjustavad viirused
  
• vere või teiste kehavedelike kaudu (AIDSi põhjustav viirus HIV)
  
• emalt lootele ( punetised )
  
• siirutajate vahendusel (entsefaliit, marutõbi)
  

hingamisteed – viiruslik nohu, gripp
nahk – tuulerõuged, leetrid, ohatis, punetised
närvisüsteem – marutõbi, ajukelmepõletik, lastehalvatus
seedekulgla – viiruslik maksapõletik, viiruslik kõhulahtisus
Limakapsel – katab baktereid väljast. Lima aitab säilitada niiskust või siduda üksikuid rakud kolooniaks.
Spoor – erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud.
Anaeroob – elavad hapnikuvabas keskkonnas ja hapnik mõjub hukatavalt.
Aeroob – elab hapnikuga keskkonnas ja kasutab hapniku toitainete lagundamisel.

• Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused.
  
• Bakterid elavad väga erinevates keskkondades : mullas, vees, õhus, teistes organismides.
  
• Bakteritel puudub tuum – nad on eeltuumsed organismid.
  
• Võrreldes päristuumse rakuga on bakteriraku ehitus tunduvalt lihtsam ja mõõtmed palju väiksemad.
  
• Bakterid paljunevad pooldudes.
  
• Bakterite paljunemise kiirus sõltub niiskusest, toitainete olemaolust, soodsast temperatuurist, keskkonna reaktsioonist ning jääkainete hulgast neid ümbritsevas keskkonnas.
  
• Ebasobivate tingimuste üleelamiseks moodustavad bakterid spoore. Spoorid on vastupidavad äärmuslikele keskkonnatingimustele.
  
• Eluks vajalikke orgaanilisi aineid saavad bakterid kas valmiskujul keskkonnast või sünteesivad neid lihtsatest lähteühenditest ise.
  
• Aeroobsed bakterid vajavad elutegevuseks hapnikku, anaeroobsed saavad elada vaid hapnikuvabas keskkonnas.
  

Mügarbakterid – rikastavad lämmastikuühenditega mulda. Nimetus tuleneb sellest, et nad moodustavad taimejuurtel palja silmaga nähtavaid mügaraid. Nad elavad liblikaõieliste taimede ja leppade juurel. Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ning muudavad selle taimedele kättesaadavateks lämmastikuühenditeks.
Steriilimine – bakterirakud ja nende spoorid hävivad täielikult, kusjuures saadakse mikroobivaba toode. (120* C)
Pastöörimine – kuumutatakse vedelikke paarkümmend sekundit temperatuuril 70*-90* C.
Baktertoksiin – väga tugeva toimega mürgised ühendid, mis kahjustavad või surmavad teisi organisme.
Antibiootikum - aine, mis pidurdab bakterite elutegevust või surmavad neid.

• Looduses on bakterid olulised aineringe , nad lagundavad järk-järgult orgaanilised ained lihtsateks mineraalaineteks.
  
• Mügarbakterid seovad õhulämmastikku ja rikastavad mulda lämmastikuühenditega.
  
• Inimesed kasutavad baktereid toiduainetööstused, põllumajanduses, meditsiinis, energeetikas ja isegi sõjalistel eesmärkidel.
  
• Toiduainete säilitamiseks muudetakse keskkond bakteritele mittesobivaks. Selleks toiduained kuivatatakse, soolatakse, suhkrustatakse, marineeritakse või suitsutatakse.
  
• Bakterite hävitamiseks toiduaineid ka steriilitakse või pastööritakse.
  
• Inimorganismis on kasulikke baktereid, kahjutuid kaaslejaid ja haigust tekitavad baktereid
  
• Bakterhaiguste vältimisel on oluline osa nii organismi loomulikel kaitsesüsteemidel kui ka bakterhaigusi ennetaval vaktsineerimisel.
  
• Bakterhaigusi ravivad arstid antibiootikumidega.
  

Bakterid satuvad inimorganismi:

• sissehingatava õhuga (tuberkuloosi tekitaja )
  
• toidu ja joogiga (düsenteeria tekitaja)
  
• läbi vigastatud naha ( teetanuse tekitaja)
  
• läbi vigastatud limaskestade otsesel kokkupuutel haigega (süüfilise tekitaja)
  
• siirutajate vahendusel (kirbud siirutavad katku)
  

hingamisteed – kopsupõletik, tuberkuloos, difteeria
nahk – vistrikud ja pidalitõbi
suguelundid – süüfilis jt
närvisüsteem – meningiit , teetanus e kangestuskramptõbi
seedekulgla – salmonelloos , düsenteeria, tüüfus, koolera