Reduktori projekteerimise näide 1. Mootori võimsuse arvutamine ja mootori valik Joon. 1. Konveieri trumli ajami kinemaatikaskeem 1 – mootor; 2 – sidur; 3 – hammasrattad (hammasülekanne) ; 4 – reduktori korpus; 5 – sidur; 6 – vedav rihmaratas; 7 – rihm; 8 – veetav rihmaratas; 9 – konveieri trummel; 10 – konveieri lint. Pöördemomendid ja pöörlemissagedused võllidel: Võll I - Т1 ja n1; Võll II - T2 ja n2; Võll III ehk töövõll T3 ja n3. Lähteandmed mootori valikuks: F = 3,3 kN, v = 2 m/s, D = 0,35 m, kus F on lintkonveieri koormus; v on lindi liikumise kiirus; D konveieri trumli läbimõõt. Pöördemoment töövõllil ehk III võllil: T3 = FD/ 2 = 3,3 ⋅ 103 ⋅ 0,35/ 2 = 578 Nm. Trumli pöörlemissagedus: n3 = 60 v /πD = 60 D = 60 ⋅ 2/πD = 60 ⋅0,35 =109,2 1/min. Trumli nurkkiirus ω3 = 2πD = 60 n / 60 = 11,43 rad/s Kasulik võimsus võllil III: P3 = T3 ⋅ ω3 = 57
Marko Kuldsaar TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31/41 Juhendaja: Mart Tiidemann Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Pärnu 2018 1. Leian ajami tööea: Lh = La·365·Ka·24 Köp 16 Köp = 24 = 0,66 Lh = 7 365 0,85 24 0,66 = 34400,52 h ~35000h Lh=35000 Võtame keskmise kvaliteediga valmistamis- ja ekspluatatsioonitingimused. g = 0,5 2. Määran lintkonveieri nõutava võimsuse: Lindkonveierinõutava võimsuse Ptm saan kui korrutan lindi veojõu ja lindi k
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" TIGUÜLEKANNE JA VÕLLIKOOSTU PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 Sisukord 1. Mootori valik ................................................................................................... 3 2. Tiguülekanne arvutus ....................................................................................... 4 3. Võlli projektarvutus ......................................................................................... 7 4. Võlli kontrollarvutus ........................................................................................ 9 5. Liistu arvutus ................................................................................................... 10 6. Siduri valik ........................................................................
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK ...................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT ELEKTRIAJAMIGA TRUMMELVINTS PROJEKT ÜLIÕPILANE: KOOD: KAKB JUHENDAJA: IGOR PENKOV TALLINN 2010 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA PROJEKT MHE0062 Projekteerida elektriajamiga vints. Tõstetav mass m= 800 kg Maksimaalne liikumiskiirus v = 0,1 m/s Trumli pikkus l = 320 mm Mootori ja trumli ühendus kettülekanne Esitada: seletuskiri, mastaabis eskiisid, koostejoonis, detailide joonised Joonis esitada formaadil A2-A4 Töö välja antud: 05.02.2010.a. Esitamise tähtpäev:
tabel 1) Tasandilistes mehhanismides st mehhanismides, kus kõik lülid liiguvad mingi pinnaga paralleelsetes pindades, esinevad ainult translatsiooni- ja rotatsioonipaarid ning kõrgpaarid.Konstruktiivsetel kaalutlustel asendatakse mõned kinemaatilised paarid liitpaaridega. Näiteks sõrmega kerapaari asemel kasutatakse kardaanliigendit (Hooke'i liigendit). 8 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad Kehi, millest moodustub mehhanism, nim lülideks. Lülisid liigitatakse 1. tahked, 2. vedelad, 3. gaasilised. Tahked lülid loetakse absoluutselt jäikadeks. Sõltuvalt kin.elementide arvust esinevad 1. lihtlüli (kin.elementide arv 1), 2. kaksiklüli (2 kin.elementi, vt. joon. 4), 3. kolmiklüli (3 kin.elementi). Joon. 4 Kin.paaridega seondatud lülid moodustavad kinemaatilise ahela (analüüsi joonisel 5 toodud kompressori või pumba skeemi, kus 5c on kin. ahel
MÕÕGA SOONEVALTS MHX0020 Põhiõppe projekt Üliõpilane: Ove Hillep Kood: 072974 Juhendaja: Priit Põdra ja Maido Ajaots Tallinn 2009 Sisukord 1. Eessõna.............................................................................................................................................3 2. Sissejuhatus......................................................................................................................................3 3. Väikevaltsid ja valtsimine................................................................................................................4 4. Kinemaatiline skeem........................................................................................................................5 6. Arvutused...................................................................
Veljed ja rehvid Auto on liiklusvahend, paljudele tööriist, mõnele hobi või lõbusõiduk. Meie ühiskonnas ka tihti imago tõstmise vahend. Ilmselt seetõttu on ta muutunud tihti ka omaniku mänguasjaks, mida ehitatakse, nühitakse ja ümber ehitatakse - tuunitakse. Auto välimust mõjutavad märkimisväärselt tema rattad. Auto ratas ei ole nii lihtne ja iseenesest mõistetav, nagu ta pealtnäha võib paista. Kui me tahame teada, kas velg sobib teatud autole, peame teadma velje läbimõõtu, laiust, nihutust (offset), poldiringi läbimõõtu, tsentriava läbimõõtu ja kinnituspoltide arvu. Poldiringi läbimõõdu mõõtmine. Vasakul nelja, kuue ja kaheksa poldiga, paremal viie poldiga velje puhul. Nihutus (offset) on velje keskjoone ja kinnitustasandi vaheline kaugus. Tavaliselt on kinnitustasand velje välisservale lähemal - sel juhul on tegu sissenihutusega (inset); kui aga kinnitustasand on velje välisservast kaugemal, on tegu vä
Kõik kommentaarid