LAEVA ABIMEHHANISMID SISSEJUHATUS: Abimehhanismide , laevaseadmete ja süsteemide tähtsus ja liigitamine . Laeva energeetikaseade koosneb: 1. Peamasin (ad). 2. Laeva abimehhanismid (AM). Peamasinad peavad kindlustama laeva käigu , abiseadmed kindlustavad peajõuseadmete ekspluateerimise ja muud laevasisesed vajadused. Seadmete tarbimisvõimsuste kasvuga , uute võimsate jõuseadmete ja juhtimisseadmete kasutuselevõtuga on abimehhanismide osatähtsus tunduvalt kasvanud - energeetikaseadmete jagamine pea ja abiseadmeteks on tinglik. Näiteks veemagestusseadmed ,mida varem kasutati aurukatla toitevee saamiseks , võis lugeda peaenergeetikaseadmete hulka , kasutatakse edukalt pikematel reisidel majandus ja joogivee saamisel. Seega võib abimehhanismid tinglikult liigitada . a. Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed , pumbad , kompressorid jne. ). b. Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteem
LAEVA ABIMEHHANISMID Abimehhanisme võib tinglikult Liigitada: Peamasinat teenindavad abimehhanismid ( jahutusseadmed, õlitusseadmed ,pumbad , kompressorid jne. ). Üldotstarbelised ( rooliseade, kuivendussüsteemid , ventiltsiooni- õhukonditsoneeri, küttesüsteemi seadmed, majandusveevarustus, tuletõrjeseadmed haalamisseadmed, bukseerimisseadmed, laadimisseadmed, pääasteseadmed jne. ) Eriotstarbelised abimehhanismid ( kalapüügiseadmed , spetsiaalsed meretingimustes ümberlaadimise seadmed, reisilaevadel laeva kõikumise summutusseadmed jne.) Hüdrauliste mehhanismide mõiste • Hüdraulika on teadus ,mis tegeleb vedelike tasakaalu ja liikumise seaduste uurimisega ning nende seaduste praktilise rakendamisega • Esimesed andmed teaduslikust lähenemisest hüdraulikale pärinevad aastast 250 e.m.a. , mil Arhimedes avastas vedelikku asetatud keha tasakaalu
kollektorite külge keevitatud, ühe kollektori küljes on terve hulk torusid. Ühe kollektori külge ühendatud torude arv valitakse nii, et need torud laseksid läbi kogu tootlikkuse ja seejuures kujuneks neis välja sobiv keskmine kiirus. Torude paralleelse lülitamise korral tuleb hoolitseda selle eest, et soojuskandja kulu võimalikult ühtlaselt torude vahel ära jaguneks. Vastasel juhul võib esineda väga väikese soojuskandja kuluga torude ülekuumenemine. Ebaühtlase kulu kujunemise mehhanism paralleelsetes torudes ja selle tagajärjed on eriti otsevooluseadmete juures erisugused. Soojaveekateldes võib ülalt alla liikumisega torupaneelides väikese keskmise kiiruse ja kollektorite suure takistuse ja ebaühtlase soojuskoormuse korral paneeli laiuses vesi mõnes totus seiskuda või liikumine vastupidiseks muutuda. Kuigi keskmine vee temperatuur hoitakse keemistemperatuurist 30- 40 ºC madalamal, võib vesi niisuguses
tabel 1) Tasandilistes mehhanismides st mehhanismides, kus kõik lülid liiguvad mingi pinnaga paralleelsetes pindades, esinevad ainult translatsiooni- ja rotatsioonipaarid ning kõrgpaarid.Konstruktiivsetel kaalutlustel asendatakse mõned kinemaatilised paarid liitpaaridega. Näiteks sõrmega kerapaari asemel kasutatakse kardaanliigendit (Hooke'i liigendit). 8 1.1.3. Lülid, kinemaatilised ahelad Kehi, millest moodustub mehhanism, nim lülideks. Lülisid liigitatakse 1. tahked, 2. vedelad, 3. gaasilised. Tahked lülid loetakse absoluutselt jäikadeks. Sõltuvalt kin.elementide arvust esinevad 1. lihtlüli (kin.elementide arv 1), 2. kaksiklüli (2 kin.elementi, vt. joon. 4), 3. kolmiklüli (3 kin.elementi). Joon. 4 Kin.paaridega seondatud lülid moodustavad kinemaatilise ahela (analüüsi joonisel 5 toodud kompressori või pumba skeemi, kus 5c on kin. ahel
Küsimus 1. 1. Pumpade kasutusalad Pümba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: M manomeeter näitab rõhku selles paigas, kus ta ise on (sest manomeetri toru on vett täis) Rõhk pumba survetorus p = M+ zm , kus zm on kõrgusvahest põhjustatud rõhk. V vaakum ehk rõhk imitoru selles punktis kuhu vaakummeeter on ühendatud. Pumpade tööparameetrid. Pumba tööd iseloomustavad järgmised parameetrid: 1. Imemiskõrgus hi (m), 2. Kavitatsioon ja kavitatsioonivaru h (m) - ingliskeelses kirjanduses NPSH - net positive suction head ehk lubatav vaakum pumba Tööpiirkonnas, H lub/vac(m), 3. Tõstekõrgus e. surve ( H - m veesammast ), 4. Tootlikkus (jõudlus , vooluhulk) 5. Tarbitav võimsus P (kW), 6. Kasutegur ( absoluutarv või % ), 7. Tööorgani liikumissagedus n ( pöörlemis-või käigusagedus p /min või käiku/minutis ). 1 Küsimus 2. Pumba imemiskõrgus ja selle avaldamine Bernoulli võrra
Mootor Mootoriks nimetatakse masinat, milles muundatakse mingi energia mehhaaniliseks energiaks. Traktorimootorites toimub kütuse põlemisel tekkiva soojusenergia muundamine mehhaaniliseks energiaks ja edasi generaatoris, mille käitab mootor, elektrienergiaks. Kuna kütuse põlemine toimub mootori silindris, siis nimetatakse seda mootorit veel sisepõlemismootoriks. Sisepõlemismootoreid liigitatakse küttesegu süütamise viisi järgi: Diiselmootor survesüüde Ottomootor sädesüüde Töötsükli osade arvu järgi:
Nookur lööb klapisääre otsa ära. Seetõttu on paigaldatud sääre otsa karastatud teraskübar. 26 Klapil kasutatakse vedrusid. Vedru ülesandeks on sulgeda klapp. Vedrud valmistatakse mangaanterasest. Klapi sulgemiseks kasutatakse kaht vedru. Klappisääre väljaulatuva klappisääre ülemisel otsal olevas ringlõikes asub koonuseline lukustusrõngas, mille abil kinnitatakse klappisäärele vedru tugitaldrik. Rotocap- mehhanism hoiab klapi mootori töö ajal pidavas liikumises ümber oma teljel. 1) Juhtpuks 2) Sisse- ja väljalaske kanalid 3) Klapipesa 4) Jahutus vee kanal 5) Nookur 6) Klappide survepukk 7) Reguleerimis polt 8) Vedrud 9) Vedru tugitaldrik 10) Koonuseline lukustusrõngas 11) Ringlõikes 12) Klappisäär 13) Kooniline faas 14) Klapipeast 15) Rotocap- mehhanism 27 2.2.6.3 Tõukurid ja nookurid Tõukur ja nookur on klappide avamis ja sulgemis mehhanismid
Kontroll- ja juhtimismasinaid kasutatakse tootmise automatiseerimiseks ning kiiresti kulgevate ja pidevalt kontrollitavate tootmisprotsesside juhtimiseks. Masinate koostisosadeks on mehhanismid, mis muudavad üht liiki liikumist teiseks. Mehhanism – kehade (lülide) tehissüsteem, mis muundab ühe või mitme keha (vedava lüli) etteantud liikumise süsteemi teiste kehade (veetavate lülide) soovitavaks liikumiseks. Iga mehhanism või seadis koosneb detailidest, mis on ühendatud koostuks. Detail - toode (masinaelement), mis valmistatud ühest materjalist koosteoperatsioone kasutamata (kruvi, võll, valatud korpus jne.). Element - kindlat funktsiooni täitev masina elementaarosa (näit. veerelaager, aga ka enamus detaile). Koost ehk sõlm - tootvas tehases elementidest koostatud toode (koostamisüksus). Liiteid kasutatakse detailide omavaheliseks ühendamiseks. Masinates esinevad liited
annaabi.ee 
10 punkti
~ 6 lehte
47 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid