Lootejärgne areng (0)

Sügoot – viljastunud viljarakk
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid .
Ontogenees – isendi individuaalne areng. Sugulisel paljunemisel vältab viljastumisest kuni surmani, mittesugulisel – vanemorganismist eraldumisest surmani.
Moorula( kobarloode ) – sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar . Lootelise arengu esimene staadium.
Blastotsüst – imetajate (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis vastab alamate selgroogsete põislootele.
Gastrula (karikloode) – enamiku loomade (ka inimese) lootelise arengu varajane staadium, mis areneb blastulast (alamatel loomadel) või blastotsüstist (kõrgematel imetajatel).
Biogeneetiline reegel – selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrüogeneesis) läbitakse liigi fülogeneetiliste eellaste embrüonaalse arengu etappe .
Lootelehed – selgroogsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuvad rakukihid . Eristatakse kolme: välimine( ektoderm ) – närvisüsteem, meeleelundid, nahk ja suu epiteelkude , küüned, karvad ja hammaste vaap ; sisemine( entoderm ) – seede-ja hingamiseelundkond ; keskmine( mesoderm ) – tugi-ja liikumiselundkond(luud,lihased), vereringeelundid, eritus ja sigimiselundkond.
Embrüo – loode, embrüogeneesi algus.
Postembrüogenees – lootejärgne areng
Platsenta (emakook) – imetaja (ka inimese) loodet ümbritseva kõldkesta ja emaka limaskesta kokkuakasvamisel moodustuv elund, mille kaudu loode on ühenduses emasorganismiga.
Nabanöör/nabaväät - on suurte veresoonte kogum, mis ühendab loodet ja platsentat . Nabanööri kaudu saab loode toitaineid ja hapnikku.
Ovulatsioon – küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine mujajuhasse.
Menstruatsioon – tsükliliselt (enamasti 28 päeva järel) korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast.
Menstruaaltsükkel – ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni (enamasti 28 päeva)
Diploidne kromosoomistik – enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik koromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena.
Haploidne kromosoomistik – meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes.
Ovogenees – munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Spermatogenees – seemneraku areng spermatohoonist küpse spermini.
Rakutsükkel – päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni.
Interfaas – päristuumse raku kahe jagunemise(mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood . Selle käigus suureneb organellide arv, toimub ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees. Loomarakkudes toimub ka tsentrioolide kahestumine.
Mitoos – päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes.
Meioos – päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkude arv väheneb kaks korda. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel.
Kromosoomide ristsiire (Crossingover) – meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide paardumine, mille käigus nad vahetavad omavahel võrdse pikkusega osi. Tulemuseks on geenivahetus
Partenogenees – uue organismi areng viljastumata munarakust
Kliiniline –hingamine ja süda on seiskunud
Bioloogiline surm – pole enam võimalik päästa
Autotroof – organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatsest anorgaanilistest ainetest.
Heterotroof – organism, kes saab oma elutegevuseks vajaliku energia toidus sisalduva orgaanilise aine oksüdatsioonil