10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2010-03-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
40 laadimist
Kokku alla laetud
1 arvamus
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Madis Niit
Õppematerjali autor
2. Trummelpidur 3. Ketaspidur 5 · Ketaspidur koosneb 5 · Piduri kettad 6 4. Piduri hüdroajami skeem 7 5. Piduri mehhanism 8 6. Töösilinder 10 7. Pidurivõimendi 11 8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm
..................................................3 1.2 Põhiosad................................................................................3 2. KETASPIDURID..............................................................................................4 1.1 Pidurimehhanism.............................................................................................4 1.2 Põhiosad..........................................................................................................4 3. SEISUPIDUR...........................................................................8 3.1 Mehhaaniline seisupidur...............................................................8 3.2 Elektrooniline seisupidur.............................................................9 2 Sissejuhatus Autol on sõidu-, varu- ja seisupidur. Sõidupiduri otstarve on kiiruse vähendamine ja peatamine. Pidur on seade, mida kasutatakse liikuva massi
1 Sisukord: Autode jõuülekanded 4 Üldandmed 4 Jõuülekannete otstarve ja tüübid 4 Ülekande tüübid: 5 Mehaanilised jõuülekanded 8 Sidur 11 Üldandmed 11 Mehaaniline ajam 13 Hüdrauliline ajam 13 Sidurite tüüpskeeme 15 Väändevõnkesummutid 17 Mehaanilise või hüdroajamiga lamellsidurid 18 Mehaanilise ajami ja pneumo- või hüdrovõimendiga sidurid 24 Käigukastid, jaotuskastid ja käiguaeglustid 26 Üldandmed
Põltsamaa Ametikool Jõuülekanne A2 Andres Asson Kaarlimõisa 2010 Sidur 1.1. Siduri ülesanne- Siduri ülesanne on sujuvalt anda üle mootori pöördemomenti auto kiiruse suurendamisel või vähendamisel. Algupärane sidur on väga kulumiskindel. 1.1.1. Siduri osad- Siduri korv, Hooratas ,Veetav ketas, Suruketas, Sidurikäpp, Tugiseib, Käpa tagastusvedru, Sidurikorv, Survelaager, Survemuhv, Lülituskahvel, Tugiplaat, Vedru, Rumm, Summutiketas, Hõõrdkatted, Plaatvedrud, Hõõrdseibid, Reguleerseib. Joonis 1.1 Siduri tööpõhimõte 1.2Siduriketta kate- on valmistatud vastupidavast ja kuumuskindlast orgaanilisest materjalist ja sellel on freesitud soon katte esiküljel, mis takistab käigu vale sisselülitamist. Puks / kontrollplaat
kolb vedrude survel kiiremini liikuda vasakpoolsesse asendisse. Joonis15. 3.3. Pidurid Planetaarreduktoris kasutatakse kahte tüüpi pidureid: ketas- ja lintpidureid. Ketaspidurid on oma ehituselt sarnased siduritega, erinevus on ainult selles, et ketaspidurites ei ühendata veetavaid kettaid mitte trumli, vaid planetaarreduktori kere külge. Kui vedavad ja veetavad kettad omavahel ühendada, siis osutub ketaspiduri rumm kere külge blokeerituks ja pidur töötab. Lintpiduri tähtsamaks osaks on ümber siduri trumli (5) (jn 16) paiknev lint (4). Selle pingutamisel pidurdatakse siduri trumliga koos ka planetaarülekandega ühendatud osa. Kui lintpiduri töösilindri (2) kolvi alla tekitatakse õlirõhk, siis töösilindri kolb koos vardaga (1) tekitabki lintpiduri lindile vajaliku pingutusjõu. Joonis16. Joon.16.Lintpidur: A lintpiduri paiknemine automaatkäigukastis, B lintpiduri
Planetaarülekandel võivad olla vedavaks või veetavaks osaks nii päikeseratas, kroonratas kui ka satelliitide raam. Planetaarülekande eri osade lukustamisel saab palju erinevaid ülekandearve. Kuna siirdumine ühelt ülekandelt teisele saab toimuda ilma ülekannet lahutamata, siis sobivad sellised ülekanded väga hästi automaatkäigukastidesse Joonis 6. Kroonratas, sateliithammasratas, päikeseratas 2.3 Planetaarülekande sidur ja pidur Planetaarülekande eri osade lukustamine toimub hüdrauliliselt juhitavate sidurite- ja piduritega. Mõnedel juhtudel kasutatakse ka mehaanilisi vabakäigusidureid. Piduritega lukustatakse planetaarülekande mõni osa käikukasti kerega. Pidurina kasutatakse ujuvaid ketas- või lintpidureid. Sidurite abil ühendatakse planetaarülekande eri osad omavahel. Siduritena kasutatakse
E-koolitus aines „Juhtim isseadmed ja veermik“ Juhtimisseadm ed Käesolevas koolitusmaterjalis on juhtimisseadmete all mõeldud sõiduauto rooliseadet. Rooliseadme ülesandeks on võimaldada auto liikumise ajal tema liikumissuunda muuta. Sõiduautodel mõjutab rooliseade liikumissuuna muutmiseks esirattaid. Rooliseade koosneb: 1. Roolimehhanism koos roolirattaga 2. Roolivõimendi 3. Rooliajam 1 – roolivõll ja rooliratas, 2 – roolimehhanism (hammaslattajam), 3 – käänmiku hoob, 4 – kuulliigend, 5 – reguleeritav otsik, 6 – hammaslatt, 7 – roolimehhanismi väljund, 8 – kardaanliigend. 1 – käändhoob, 2 – roolimehhanism, 3 – roolihoob, 4 – pendelhoob, 5 – käänmik, 6 – külgvarras, 7 – põikvarras, 8 – kuulliigend, 9 – külgvarras, 10 - kuulliigend Rataste pööramisel peavad kõikide rataste teljed lõikuma ühes punktis. See saavutatakse rooliajami varraste abil. Näiteks:
Autod-traktorid Kordamisküsimused - vastused TA ja EG II üliõpilastele 1. Autode ja traktorite arengust (1) lk. 3. 4000. aastat e.k. kivist ratta leiutamine, et veeretada seda. 2000. aastat e.k. vankri leiutamine. Umbes 1500. aastal Leonardo Da vinci Liikuvate masinate projekteerimine (eskiisprojektid). 1765. aastal James Watt ehitab aurumasina. N. J Cugnot ehitab kasutuskõlbliku aurusõiduki kandevõimega 4,5 t ja liikumiskiirusega 4km/h. 1885.-1886. aastal C. Benz ja G. Daimler sisepõlemismootoritega autode ehitamine. 19. sajandi lõpus autotööstus prantsusmaal, saksamaal, ameerikas ja suurbritannias. 20. sajandi alguses Hendri Ford rajas autode konveiertootmise. 1924. diiselmootori areng, 1936. aastal diiselsõiduauto, 1950. aastal gaasturbiinauto, 1959. aastal wankelmootoriga auto. Auto arenguperioodid: 1700 1860 jõuallikaks aurumasin või elektrimootor. 1860 1900 si
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid