Keermestamine+Keere ja selle elemendid+keerete liigid (2)

Keermestamine .
Keere ja selle elemendid.
Kui pöörata täisnurkne kolmnurk , mille kaatet AB on võrdne silindri ümbermõõduga, ümber silindri, siis hü­potenuus AC moodustab kõverjoone silindri pinnal mida nimetatakse kruvijooneks. Kruvijoont mööda liikudes kujuneb keere. Kruvijoon (keere) võib olla parem- või vasakpoole tõusuga . Nurka , mille all kruvijoon tõuseb, nimetatakse kruvijoone tõusunurgaks.
Sõltuvalt sellest, kas keere lõigatakse silindri välis- või sisepinnale, nimetatakse keeret välis- või sisekeermeks. Väljast keermetatud varrast nimetatakse poldiks (kruviks), seest keermetatud ava aga mutriks.
Keermel eristatakse järgmisi elemente:

profiil . Profiili järgi keermed on - kolmnurksed , ruudu- ja trapetsikujulised , tugi- ja ümarkeermed . Profiili iseloomustab profiilinurk. Meeterkeermete profiilinurk  =600, toll - ja torukeermel  = 550, trapetskeermel  = 300, tugikeerme küljed on 30 ja 300 all.

keermesamm P. Keermesammuks nimetatakse kahe naaberniidi samanimeliste külgede vahet, mõõdetuna piki keerme telge.

keermetõus H. Keerme tõusuks nimetatakse pikkust, mille võrra tõuseb keermeniit ühe täispöörde jooksul.

keermekäik n. Keermekäiguks nimetatakse niitide arvu, mis pöörlevad ümber silindri. Sõltuvalt niitide arvust jagatakse keermed ühekäigulisteks ja mitmekäigulisteks. Ühekäigulistel keermetel on samm ja tõus võrdsed, kuid mitmekäigulistel tõus H = nP.

keerme läbimõõdud. Keermetel eristatakse kolme läbimõõtu. Keerme välisläbimõõt d on suurim läbimõõt, mis mõõdetakse keerme tippudelt.
Keerme sisemine läbimõõt d1 on keerme väiksem läbimõõt, mis poldi puhul mõõdetakse keerme põhjast mutri korral keerme tippudest.
Keerme keskmine läbimõõt d2 on niisuguse silindri moodus­taja, mis jagab profiili ja teise profiili vahe võrdseteks osa­ deks .
Kõige rohkem leiab kasutamist silindriline kolmnurk-keere. Tavaliselt nimetatakse seda keeret kinnituskeermeks, kuna niisugust keeret omavad poldid, kruvid , mutrid jne. Hermeeti­liste ühenduste saamiseks lõigatakse kolmnurk-keere koonuspinnale.
Ruut- ja trapetskeere lõigatakse detailidele, mis peavad pöör­leva liikumise muutma kulgevaks liikumiseks, nagu treipingi käigukruvi, lukksepakruustangide kruvid jne. Võimsate presside ja tungraudade kruvid tehakse tugikeermega. Ümarkeere on suure
töökindlusega, seepärast kasutatakse neid mõõteriistade töö­ laudade nihutamisel, vaguni haakeseadmetes, elektrilampide pesades ja soklites.
Meeterkeermeid tähistatakse tähega M, millele järgnev arv näi­tab keerme läbimõõtu, näiteks M6, M24 jne. Kuna meeterkeermetele on standardiga kehtestatud suur- ja peensamm, siis peensammu korral tuleb tähisese lisada veel samm,
näiteks M12x0,75, M24x1.
Tollkeeret iseloomustab keermeniitide arv ühe tolli kohta, keerme välisläbimõõtu mõõdetakse tollides.
l" = 25,4 mm
Kinnitus tollkeermeid valmistatakse läbimõõduga 3/16...4", 24...3 niidiga 1" kohta. Torukeerme profiil sarnaneb tollkeerme profiiliga, kuid samm on väiksem, profiili tipud ja põhjad ümardatud, profiil mada­lam. Torukeerme läbimõõduks loetakse tinglikult toru siseläbimõõtu. Torukeeret tähistatakse tähega G, millele kirjutatakse juurde tingliku siseläbimõõdu väärtus, näiteks G3/4 või G1/2jne.
Koonilisi torukeermeid tähistatakse Rc3/4 või R 11/2 jne.
Samm leitakse tollsüsteemi keermetel järgmiselt:
P = mm, kus n on niitide arv tollis .
Lukksepatöös tuleb sageli mõõta valmisdetailide keerme-elemente. Keerme välisläbimõõtu mõõdetakse nihiku või kruvikuga, sammu mõõtmiseks kasutatakse meeter- , toll- või torukeermekamme.
Keermepuuri tööosa koosneb lõike- ja kalibreerivast osast. Esimene teeb suurema osa lõiketööst, kalibreeriv osa hoiab puuri suunda augus ning annab keermele ta lõplikud mõõt­med ja kuju. Keermepuuri kruvipinnale on lõigatud mitu piki- või kruvisoont, mille ühed küljed on lõikeservad. Kruvipinnale lõigatud sooned on mõeldud lõikeserva kujundamiseks ning lõikeprotsessis tekkiva laastu eraldamiseks. Laastusoone profiil koosneb esitahust, mida mööda liigub lõigatud laast , ja tagatahust, mis aitab vähendada hõõrdumist keermetatava augu seina vastu. Lõikehammaste tagatahud kukaldatakse spiraali järgi, mis tagab hammaste püsiva profiili pärast teritamist.
Täpsete ja puhta pinnaga keermete lõikamiseks läbiaukudesse, pehmete ja sitkete metallide puhul, kasutatakse laastusooneta keermepuure. Sellistel puuridel on lühikesed kru­vijoonelised laastusooned a ainult juhtosas. Soonte pikkus on 6...10 mm ja kaldenurk telje suhtes 9...120. Keermetamisel väljub laast puuri liikumise suunas. Umbaukude keermetamiseks laastusooneta keermepuurid ei sobi. Keermepuuri konstruktsiooni määrab kasutamise eesmärk. Selle järgi jagatakse keermepuurid käsi- ja masinpuurideks.
Suurt tähtsust omab keermetatava augu läbimõõdu määramine. Kui läbimõõt on suurem ettenähtust, siis keerme profiil jääb pooli­kuks. Väikese läbimõõdu puhul on keermepuuri auku minek rasken­datud, mis viib keermeniitide murdumiseni või keermepuuri kin-nikiilumise ja purunemiseni. Siinjuures tuleb teada, et keerme­puuri pööramisel ei toimu ainult lõikamine, vaid lisaks veel metalli muljumine , kusjuures eri materjalid käituvad erinevalt. Kõvadel ja rabedatel materjalidel muutub augu läbimõõt keermetamisel vähem kui sitketel ja pehmetel. Kui puurida auk täpselt keerme siseläbimõõdu järgi, siis metalli voolavuse tõttu lõikeprotsessis augu läbimõõt väheneb, surve keermepuuri hammastele suureneb, keermepuur kuumeneb üle ja metall kleepub hammaste külge. Selle tulemusena saame mittekvaliteetse keerme, mille osa keermeniite võib olla purunenud , ka keermepuur võib kinnikiiluda ja puruneda. Eriti juhtub see pehmete ja sitkete mater­jalide keermetamisel. Et garanteerida keerme kvaliteeti ja vältida keermepuuri purunemist, tuleb puuri läbimõõt keerme alla valida tabelist ja kui puudub võimalus eelpool kirjeldatud viisil toimida, siis võib puuri läbimõõdu leida järgnevalt:
dpuur = dkeere - P mm, kus P on keermesamm.
Väliskeerme lõikamiseks kasutatakse keermelõikurit . Keermelõikur kujutab endast karastatud mutrit, millesse on puuri­tud augud laastusoonte ja lõikeservade moodustamiseks. Keermelõikuri tööosa koosneb juhtkoonusest ja kalibreerivast osast.
Juhtkoonuse nurk on 40...600, juhtkoonus asub keermelõikuri mõlemal poolel pikkusega 1,5…2 niiti. Kalibreeriva osa pikkus koosneb 3…5 keermeniidist.
Kasutatakse järgmise konstruktsiooniga keermelõikureid: ümarad, reguleeritavad ja spetsiaalsed - torude keermetamiseks. Ümarad keermelõikurid võivad olla terviklikud ja läbilõigatud (elast­sed). Tänu keermelõikuri suurele jäikusele, lõikavad nad puhta keerme, kuid kuluvad suhteliselt kiiresti. Läbilõigatud keermelõikuritel on 0,5…1,5 mm laiune pilu , mis võimal­dab reguleerida keerme läbimõõtu 0,1...0,25 mm piires. Reguleeritavad keermelõikurid koosnevad kahest poolest . Mõle­male poolele on märgitud keerme läbimõõt ja number, mis näitab poolte asendit kinnitamisel. Reguleeritavad keermelõikurid val­mistatakse komplektidena, igas 4 või 5 paari.
Varda läbimõõt keermelõikuri alla valitakse 0,1...0,4 mm väiksem keerme läbimõõdust.
Keermelõikuri sisselõikumiseks tuleb teda vajutada ning jäl­gida, et lõikumine vardasse oleks ilma kaldeta. Keermetamise ajal peab olema käe surve pöördrauale (pöörikule) ühtlane.
Jahutus-määrdevedelikena kasutatakse terasdetailide keermetamisel emulsioone, värnitsat, linaseemne õli või sulfofresooli (väävlistatud õli), alumiiniumi puhul petrooleumi, vase korral tärpentiini, malmi ja pronksi lõigatakse kuivalt .