1. Millised teenused on tarbimis teenused? Elekter, vesi, küte, gaas, internet. 2. Mis on vahet reenoveerimisel ja rekonstrueerimisel? Mõlema käigus uuendatakse objekti. Renooveerimisel säilib endine kasutus. Rekonstrueerimisel muutetakse kasutust. 3. Majandus kava koostamine on millise kompleksi tegevus. Haldustegevus 4. Millisesse kompleksi kuuluvad lammutus tööd? Remonditööd. 5. Milline on haldus ja hooldus kulude omavaheline suhe? Tavaliselt on halduskulude maht 2 suurem. 6. Mille pooles erinevad füüsiline ja juuriidiline isik? Füüsiline isik on inimene õigussubjektina. Juuriidiline isik on eesmärgistatud organisatsioon, millele õiguskord omistab õigusvõime. 7. Mida iseloomustab energia märgis? Iseloomustab konkreetse maja energiakulusi, kui palju kuulub hoone kütmiseks. 8. Miks veemõõtjad valetavad? Veemõõtja täpsus sõltub mõõtjat läbiva veevoolu kiirusest.
arvesse ajakulu, muutuvkulude normi, tootmise lisakulude muutuvat ja püsivat osa. Tooteühiku plaaniline tootmisomahind on plaani osa, kus võttes arvesse põhimaterjali kulu, põhipalga kulu, sotsiaalmaksu kulu ja tootmise lisakulusid arvutatakse välja tootekulu, mis kulub ühe toote tootmiseks. Finantseelarved · finantstulude ja kulude eelarved · investeeringute eelarved Tegevuskulude eelarved · turustuskulude eelarve · halduskulude eelarve · kasumieelarve · kassaeelarve · eelarveline bilanss Plaaniline kasumiaruanne on plaan, milles arvestatakse välja ettevõtte puhaskasum. Eelarve koostaja saab plaanilise kasumiarande koostada eelnevate eelarvete alusel, võttes arvesse: · ettevõtte netokäivet · müüdud toodangu maksumust · turustus ja halduskulusid · finantskulu · ettevõtte tulumaksu
Vali üks: a. vana masina kulum b. vana masina turuväärtus momendil c. vana masina müügist saadava kasumi (kahjumi) suurus d. vana masina soetusmaksumus Küsimus 8 Küsimuse tekst Kui täiendava (planivälise) tellimuse hinna määramisel võetakse arvesse ainult tootmise diferentsiaalkulud, eeldatakse et Vali üks: a. ükski eeltoodud variant pole õige b. lisatellimuse aktsepteerimisega ei kaasne müügi ja halduskulude ühe ühiku muutuvosa suurenemine c. tootmise püsiv ja muutuvkulud on lineaarsed d. püsivad muutuvad müügi ja halduskulud on lineaarsed e. lisatellimuse aktsepteerimine ei mõjuta tavalist igapäevast müüki Küsimus 9 Küsimuse tekst Inkrementaalkulude ja tulude analüüsimisel tavaliselt ei vaadelda Vali üks: a. pöördumatuid kulusid b. mitte kumbagi eeltoodutest c. püsivkulusid Küsimus 10 Küsimuse tekst
SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Müügiplaan, laekumiste plaan 5 2. Tootmisplaan 7 2.1 Tootmiskulude eelarved 2.1.1 Materjali hankimise (vajaduse) plaan ja tasumine materjalide eest 8 2.1.2 Tööjõu plaan ja palgakulu eelarve 10 2.2 Perioodikulude eelarved 2.2.1 Turustus- ja halduskulude eelarve ning nende tasumise eelarve 11 3. Tootmise üldkulude plaan ja üldkulude väljamaksete prognoos 13 4. Tooteühiku plaanilise omahinna kalkulatsioon ja müügikulude eelarve 14 5. Investeeringute, amortisatsiooni ja põhivara eelarve 16 6. Rahavoogude eelarve 18 7. Eelarveline kasumiaruanne (skeem 2 järgi) 20 8
elanikkonna keskmise vanuse kasv. Kõrg- ja kutsehariduse puhul tekitab küsimusi riikliku koolitusteenuse maht, kuid üldhariduskoolide puhul on probleemiks ühtlase kvaliteedi saavutamine erinevates piirkondades asuvate koolide vahel. Autori arvates oleks koolide üldeelarve jagamisel parimaks lahenduseks pearahasumma, mis korrutatakse läbi õpilaste arvu korrigeeriva suurusega ning õpilaste majanduslikku olukorda arvestava muutujaga. Halduskulude katmine toimub pigem kooli- kui õpilaste põhiselt, kuigi finantseerimise aluseks olev valem võtab arvesse nii haldusala suurust ja koolis käivate õpilaste arvu. Valemi kujul näeks selline jaotus välja järgmine (Hill : 1996) Pearaha = f ( w n X )), j j 1 kus f - on korrigeeriv tegur, wj j-ndale klassile vastav kaal, nj j-nda klassi õpilaste arv, X1 üldine pearaha suurus.
3. •Toote arendamine •Klienditeenindus •Tootmismahu arendamine ja kasutamine •Müügikanalite laiendamine •Hinnapiiride määramine •Teenused tarnijatelt •Siht konkreetsetele konkurentidele •Panuse analüüs 4. •Toote variatsioonid •Kliendi segmentimine •Toote hinna alandamine •Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) •Paindlik hinnakujundus •Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine •Halduskulude vähendamine 5. •Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine •Müügiprognoos •All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll •Jaotuskanalite ratsionaliseerimine 6, Tudengi tööstiil - Inimene teab, et tal on ajavaru ega hakka kohe tööle. •Parkinsoni seadus - “Iga töö kulutab sellele ette nähtud aja ja eelarve.” Kui projekte juhitakse vahetähtaegade kaudu, ei ole töötajad motiveeritud tööd varem üle andma
finantsanalüüsi kohustusest EK metoodika alusel. Probleem seisnes eeskätt selles, et enamus taotlejatest ei oleks olnud suutelised seda finantsanalüüsi ilma konsultantide abita tegema, samuti oleks enamus rakendusüksused suutnud seda kõrvalise abita kontrollida. Muudatus võimaldab riigil paindlikumalt läheneda väikestele projektidele, mille eeldatav tulusus ei ole väga suur. Tegemist ei ole niivõrd halduskulude vähendamisega, kuivõrd nende olulise kasvu vältimisega. · Muudetud on ERDF ja ESF määrused, millega muudeti kulude hüvitamise põhimõtteid. Pikas perspektiivis on tegu väga olulise muudatusega, sest iga kulu ei pea dokumentide abil tõendama. See tähendab, et väheneb aruandluse, kontrolli ja kuludokumentide säilitamise kohustusega kaasnev koormus. Nii toetuse saaja kui riik saavad vabastada
parandada. Programmi esimesel kuuel kuuekuulisel etapil lubati Iraagil eksportida piiratud koguses naftat, mille eest ta sai toitu, ravimeid, ja mõningaid infrastruktuuri varuosi. Detsembris 1999 lubas ÜRO Julgeolekunõukogu Iraagil eksportida nii palju naftat kui humanitaarvajaduste rahuldamiseks tarvis. Naftaekspordi tase ületas kolmveerandi sõjaeelsest tasemest. Ent 28% Iraagi ekspordituludest määrati ÜRO Kompensatsioonifondi ja ÜRO halduskulude katteks. Sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus 2001. aastal tulenes suuresti maailmamajanduse kasvu aeglustumisest ja naftahindade langusest. Pärast 2003. aasta sissetungi Iraaki on majandus suuresti seiskunud. Praegu püütakse majandust pärast sõja ja ohjeldamatu kuritegevuse poolt tekitatud kahjusid uuesti jalule aidata. Rahvusvahelised organisatsioonid · Organization of the Petroleum Exporting Countries (OPEC)
Väljalangev p/v - - - Kulum (tootmisseadmed) - - 25 000 Kulum ( mitte tootmisseadmed) - - 65 500 Aasta lõpp 90 000 525 000 -119 500 485 500 (p/v jääkväärtus plaaniaasta lõpus) 8. TURUSTUS- JA HALDUSKULUDE EELARVE Iga toote müügi pealt saab müügimees preemiat 2 krooni, püsivad kulud on järgmised: reklaamikulud 15 000 kr kvartalis, palgakulud 25 000 kr kvartalis, lähtekulud 7 000 kr kvartalis, kindlustuskulud 12 000 kr kvartalis, mitte tootmisseadmete kulum vastavalt investeeringute plaanile. Kindlustust maksti esimesel kvartalil 4500, teisel 5000, kolmandal 7500 ja neljandal 9000 krooni. I II III IV A
AT&T varasemal operatsioonisüsteemil System III. Microsoft ja SCO uuendasid Xenixit kogu 80-ndate keskel, lisades süsteemile mõningaid täiendavaid võimalusi, kuid olulisema edasiarendusega nad ei tegelenud. 1980. aastate lõpus, kui UNIX oli muutunud tõeliseks kommertstooteks, hakkas säärane operatsioonisüsteemi erinevate versioonide hulk kõigile tootjatele peavalu valmistama. Eraettevõtted soovisid osta UNIX-i standardiseeritud varianti, lootes seeläbi hoida kokku koolitus- ja halduskulude pealt ning tagades ühtlasi ühe arvuti jaoks loodud tarkvara töötamise ka teiste tootjate poolt loodud masinatel. Täpselt samal põhjusel tahtsid standardiseeritud süsteemi ka just tegutsema asunud UNIX-i tarkvaratootjad. Viimastel oleks seeläbi olnud märgatavalt lihtsam konkureerida üha kasvava PC-tüüpi arvutite turuga. Esimesed kaks UNIX-i haru, mis omavahel ühinesid, olid Xenix ja AT&T System V. Selle tulemusena tekkinud UNIX System V/386 versiooninumbriga 3.12 sisaldas kõiki
Müügitoetus Konkurentide positsiooni identifitseerimine Kasvufaas: Toote arendamine Klienditeenindus Tootmismahu arendamine ja kasutamine Müügikanalite laiendamine Hinnapiiride määramine Teenused tarnijatelt Siht konkreetsetele konkurentidele Panuse analüüs Küpsusfaas: Toote variatsioonid Kliendi segmentimine Toote hinna alandamine Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) Paindlik hinnakujundus Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine Halduskulude vähendamine Langusfaas: Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine Müügiprognoos All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll Jaotuskanalite ratsionaliseerimine 9 Toode Kuigi toote elutsükkel on hea abivahend toote planeerimiseks, kipub olema nii, et koolis õpivad seda kõik, kuid selle järgi tegutsevad vähesed. Õpitakse selgeks elutsükli erinevad
·Tootmismahu arendamine ja kasutamine ·Müügikanalite laiendamine ·Hinnapiiride määramine ·Teenused tarnijatelt ·Siht konkreetsetele konkurentidele ·Panuse analüüs IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (6) 1.1.3 Küllastusfaas ·Toote variatsioonid ·Kliendi segmentimine ·Toote hinna alandamine ·Lõpetatud toodete laovarude reguleerimine (kontroll) ·Paindlik hinnakujundus ·Väärtuse analüüs / hinna ratsionaliseerimine ·Halduskulude vähendamine IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.1 Toote elutsükkel (7) 1.1.4 Langusefaas ·Varude ja optimiseerimisteenuse kulude vähendamine ·Müügiprognoos ·All-lepingute sõlmimine - tarnijate kontroll ·Jaotuskanalite ratsionaliseerimine IT INFRASTRUKTUURI ARENDAMISE LÜHITUTVUSTUS 1.2 Süsteemiarendus (1) Süsteemiarendus protsess, mis harilikult hõlmab: ·nõuete analüüsi (süsteemi süstemaatiline uuring),
kontodena c) tootmiskulud Saue linnutoidu tsehhis – see on tootmiskulude alakontoklass, siia kuuluvad samad kontod eraldi nagu eelnevas kontoklassis ainult, et arvestust peetakse eraldi osakonnana. d) amortisatsiooni kontod – siia kuuluvad hoonete, masinate, autode ja muu inventari amortisatsioonikontod. Kontorit ja tehaseosa amortisatsiooniarvestuses ei eraldata. Sõiduautode amortisatsioon kajastatakse halduskulude all. e) palga ja puhkusetasude kontod – siia kuuluvad palgakontod, kus arvestust peetakse tootmise-, halduse-, turustuse-, ja külmutusetöötajate palkadel ning haigushüvitise osas ja ka maksude kulude kontod – nendel kontodel peetakse arvestust erisoodustuse tulumaksu, erisoodustuse sotsiaalmaksu, sotsiaalmaks palkadelt, töötuskindlustuse ja dividendide tulumaksu osas. 601 Palk ja puhkusetasu 6011 Tootmispersonali palk
Ettevõtte koondplaan koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja see kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit, mis hõlmab tervet ettevõtet. Ettevõtte koondplaan koosneb põhitegevuse koondplaanist ja koondfinantsplaanist. Põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan 2. Perioodi eelarvestatud lõppvarud 3. Müüdud kaupade omamaksumuse plaan 4. Turunduskulude eelarve 5. Halduskulude eelarve 6. Eelarvestatud kasumiaruanne Koondfinantsplaan: 1. Investeeringute plaan 2. Kassaplaan 3. Eelarvestatud bilanss 4. Eelarvestatud rahakäibe aruanne --- ● Kaubandusettevõtte põhitegevuse koondplaan: 1. Müügiplaan Firma jõuab seatud eesmärkideni müügi kaudu. Seepärast on hästi koostatud müügiplaan firmale äärmiselt oluline, olles ilmselt ettevõtte koondplaani tähtsaim element. Müügiplaani
raadioteenuse osutaja taasedastamisõiguse rikkumise menetlemisel. 39. Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete garantiid Vastavalt §le 78 autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ebaseaduslike ja põhjendamatute piirangute ärahoidmiseks: tuleb kõik otsused tasu (autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu) ja sellest tasust organisatsiooni halduskulude katteks mahaarvatava protsendi (vahendustasu) suuruse, tasu kogumise, jaotamise ja väljamaksmise viiside, samuti kogutud tasu sotsiaalsetel, kultuurilistel, sihtasutuste loomise või muudel organisatsiooni liikmete ühishuvisid puudutavatel eesmärkidel kasutamise kohta võtta vastu organisatsiooni liikmete üldkoosolekul või nende poolt volitatud liikmete poolt (volinike või juhatuse koosolekul);
1. Müügi käibe üldine rentaablus, mis näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamust. Näitaja sõltub hindadest ning müügiprotsessi juhtimisest ja müüdud toodetele tehtud kulude kontrollist. Müügi käibe üldine rentaablus = brutokasum / müügi netokäive 2. Müügi käibe ärirentaablus - mis näitab müügi käibe iga euro tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ja üldiste halduskulude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive 3. Müügi käibe puhasrentaablus - näitab müügikäibe iga euro tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist Müügi käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive 4. Investeeringute rentaablus - iseloomustab varadesse investeeringute tasuvust Investeeringute rentaablu = ärikasum / varade maksumus 5
emapankadelt seni kaasatud suhteliselt kallima ressursi asemel hakati kasutama nõudmiseni hoiuseid, mille kasv hoogustus. Intressitulude kasvu viimastes kvartalites mõjutas eelkõige intressimäära tõus. Lisaks baasintressimäära kasvule hakkas pankade varade hinda mõjutama majanduslanguse ajal antud uute laenude intressimarginaalide tõus. Ootuspäraselt kasvasid 2010. aasta neljandas kvartalis euro kasutuselevõtuks valmistudes märkimisväärselt pankade halduskulud. Halduskulude aastakasv ulatus aasta lõpus koguni 19%ni ja ka kulude tase varade suhtes kujunes viimase kolme aasta kõrgeimaks. Reaalsektori finantsvõimendus kahanes, mis omakorda vähendas pankade bilanssi ja oluliselt muutus ka bilansi struktuur. Bilansi riskisus alanes laenude vähenemise ning likviidsete varade osakaalu kasvu tõttu, mis viitab riskivarade kahanemisele. Omavahendite kvaliteet paranes, kuna esimese taseme omavahendite osakaal tõusis aastaga 78%ni. Krediidiriski kapitalinõuded
môjutamiseks liiga väikesed. Eesti riigi sihtfinantseerimisest hoopis rohkem on majanduse struktuuri môjutanud välisinvesteeringud ja mitmesugused Euroopa ning ülemaailmsed arenguprogrammid. lmselt pole arukas hakata oluliselt praegust innovatsioonisüsteemi reformima. See süsteem töötab päris rahuldavalt ja normaalselt funktsioneerivat süsteemi ei maksa ilmaasjata torkida. Mônda institutsiooni lähiajal - kui päevakorras on hoopis halduskulude oluline vähendamine - juurde teha on ilmselt vôimatu. Tänaseks oleme me juba aru saanud, et iseseisev riik on väga kulukas ja väike ning vaene Eesti ei suuda ka kôige suurema soovi korral Lääne tööstusriikide vastavaid struktuure täpselt kopeerida. Eesti teaduspoliitika suunajad peaksid pidevalt kaaluma, millised teaduslik-tehnilised valdkonnad on adekvaatsed riigi kui terviku strateegiliste püüdluste ja taotluste suhtes. Selleks tuleb arvestada
õigust ise oma teenitud raha kasutada. Olemasolevaid maksumäärasid ei tõstetud. Erandiks olid vaid EL liitumistingimustest tulenevad muudatused peamiselt tarbimise maksustamise valdkonnas. Maksukoormuse alandamine nõuab tasakaalus eelarve tingimustes kulude vähendamist. Selleks vähendati ministeeriumide halduskulusid, tõhustati riigiasutuste eelarve kontrolli ning töötati välja ühtne poliitika halduskulude osas. Prioriteetide elluviimise rahastamiseks kaasati kaasati ELi vahendeid ligi 3,2 miljardi krooni ulatuses. Keskmise brutopalga kasvu toetas tegevusaladest kõige enam palkade kasv muu ühiskonna-, sotsiaal- ja isikuteeninduse tegevusaldel ehk aladel, mis ei liigitu põhitegevusalade alla. Samuti oli kiire palkade kasv metsamajanduses, tervishoius, kinnisvara-, üürimis- ja äritegevuses ning kalanduses.
esindamise organisatsioonidega sõlmitud kahepoolsete või mitmepoolsete kokkulepete või liikmelisuse alusel. § 78. Kollektiivse esindamise organisatsioonide liikmete garantiid Autoriõiguste ja autoriõigusega kaasnevate õiguste ebaseaduslike või põhjendamatute piirangute ärahoidmiseks: 1) tuleb kõik otsused tasu (autoritasu, litsentsitasu, esitajatasu või muu tasu) ja sellest tasust organisatsiooni halduskulude katteks mahaarvatava protsendi (vahendustasu) suuruse, tasu kogumise, jaotamise ja väljamaksmise viiside, samuti kogutud tasu sotsiaalsetel, kultuurilistel, sihtasutuste loomise või muudel organisatsiooni liikmete ühishuvisid puudutavatel eesmärkidel kasutamise kohta võtta vastu organisatsiooni liikmete üldkoosolekul või nende poolt volitatud liikmete poolt (volinike või juhatuse koosolekul);
ETTEVÕTTE KOONDPLAAN Koostatakse tavaliselt üheks aastaks ja kujutab endast plaanide, eelarvete ja eelarvestatud finantsaruannete ning nendega kaasnevate abitabelite kogumit. Ettevõtte koondplaani sees eristatakse (1) põhitegevuse koondplaani- (12) Müügiplaan, Tootmisplaan, Eelarvestatud lõppvarud, Materjalivajaduse plaan, Materjalikulude eelarve, Tööjõuvajaduse plaan, Tööjõukulude eelarve, Tootmise üldkulude eelarve, Turustuskulude eelarve, Halduskulude eelarve, Arenduskulude eelarve, Eelarvestatud kasumiaruanne (2) koondfinantsplaani- Kapitaalmahutuste eelarve, Kassaplaan, Eelarvestatud rahakäibearuanne, Eelarvestatud bilanss Staatiline ja paindlik eelarve staatilises eelarves esitatakse oodatavad tulud ja kulud ühest kindlast tegevusmahust lähtudes paindlikus eelarves (flexible budget) võetakse arvesse erinevaid tegevusmahtusid ning sellest tulenevaid tulude ja muutuvkulude erinevusi
· Suured kapitalimahud ja halduskulude vähendamine Selgita, kuhu on otstarbekas rajada naftatöötlemistehased?
Logistika planeerimine Hinnapiiride määramine Paindlik hinnakujundus - tarnijate kontroll
Hindade määramine Teenused tarnijatelt Väärtuse analüüs / hinna- Jaotuskanalite
Promotsioon, et suurendada alandamine ratsionaliseerimine
kliendi teadlikust Panuse analüüs Halduskulude
Müügitoetus Siht konkreetsetele vähendamine
Konkurentide positsiooni konkurentidele
identifitseerimine
[NÕUDLUS TEADMATA] [NÕUDLUS>PAKKUMINE] [NÕUDLUS
Müügi netokäive = 427 276 Müügikäibe ärirentaablus = 44 030 x 100 / 427 276 = 10, 3 % 2007.a. Ärikasum = 105 867 Müügi netokäive = 387 819 Müügikäibe ärirentaablus = 105 867 x 100 / 387 819 = 27, 3 % 2006.a. Ärikasum = 97 250 046 Müügi netokäive = 331 391 898 Müügikäibe ärirentaablus = 97 250 046 x 100 / 331 391 898 = 29, 35 % Müügikäibe ärirentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. AS Tallinna Lennujaama müügikäibe ärirentaablus on languse trendiga. 2006.a. oli näitaja väga hea. 2007.a. ja 2008.a. oli langus 17 % seda on liialt palju. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum x 100 / müügi netokäive 18 2008.a. Puhaskasum = 16 675 Müügi netokäive = 427 276 Müügikäibe puhasrentaablus = 16 675 x 100 / 427 276 = 3, 9 % 2007.a.
aastal. Moskva jaoks oli oluline, et kogu NSVLi territoorium oleks unifitseeritud. Ka seal saadi aru, et oblastite loomine ei aita kaasa majanduslikule edenemisele ega juhtimise hõlbustamisele. 4. aprillil 1953 kaotati L.Beria käsul oblastid Eestis. Muudatused haldusjaotuses pärast 1953. aastat. - Ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine. - Kultuuriline kahju – hävitati kohati vana, aastatuhandete taha ulatuv nimevara. - Halduskulude kasv. - Nõukoguliku bürokraatiaparaadi suurenemine (kaadri sissetoomine). 1954-1964 nõukoguliku haldusjaotuse korrastamise periood: - Uute alevite ja linnade moodustamine (ka olemasolevate linnade administratiivpiiride laiendamine - Narva ja Kohtla-Järve), - Külanõukogude arvu kärpimine (641-lt 320-le), - Rajoonidevõrgu vähendamine, - Kirde-Eesti põlevkivipiirkonnaks väljakujundamine, - Haldusjaotuse-alase seadusandluse väljatöötamine.
1. MÜÜGIKÄIBE ÜLDINE RENTAABLUS (MKÜR) see näitab müügikäive iga krooni tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. brutokasum . Sõltub hindadest, müügiprotsessi MKÜR = müügi netokäive kordadest ja müüdud toodete kulude kontrollist. 2. MÜÜGIKÄIBE ÄRIRENTAABLUS (MKÄR) näitab müügikäive iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus- ning üldiste halduskulude mahaarvamist. Firma müügikäibe ärirentaablus sõltub kui efektiivselt ta ärikasum . töötab tootmaks tooteid ja teenuseid MKÄR = müügi netokäive mida müüa. Kui firma suudab kulusid vähendades genereerida sama määra tulusid siis suurendab ta oma ärikasumit ning väärtust. 3. INVESTEERINGUTE RENTAABLUS (IR) (Return on Investment (ROI)) see näitab varadesse tehtud investeeringute tasuvust
arengutegevuse kulude arvestuse põhimõtted · Tegevuskulude õige periodiseerimine · Tegevuskulude eelarvete olemasolu · Tegevuskulude jaotamine toodetele, töödele ja teenustele nende tulukuse hindamiseks täiskuluarvestuse meetodil · Tegevuskulude kohta arvestatakse palga- ja sotsiaalmaksukulud, muud maksukulud, põhivara amortisatsioon, elektrienergia-, soojuse- ja gaasikulu ning selle jaotus, ühiselt tarbitud teenuste jaotus, halduskulude jaotus 110 Kas kulu või vara? · IAS 38 immateriaalsed · Uurimis- ja varad (intangible arendustegevuskulusid assets): võib kapitaliseerida: · Ei kapitaliseerita: · Arenduse tulemusel · Ettevõtte luuakse tehniliselt identifitseeritav vara asutamisväljaminekud · Tegevuse tulemusi · Töötajate
tasuvust peale müüdud toodetele tehtud kulude mahaarvamist. Näitaja sõltub hindade tasemest ja müügiprotsessi korraldamisest/ juhtimisest ning samuti seda kuidas on juhitud müüdud toodetele tehtud kulutusi. müügikäibe üldine rentaablus = brutokasum/ netokäive. ii. Müügikäibe ärirentaablus iseloomustab müügikäibe iga krooni tasuvust peale müüdud toodete kulu ning turustust ja halduskulude mahaarvamist. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum/ müüginetokäive. iii. Müügikäibe puhas rentaablus näitab müügikäibe iga krooni tasuvust peale kõikide kulude ja maksude mahaarvamist. Müügikäibe puhasrentaablus = puhaskasum/ müüginetokäive. 11 iv. Investeeringute tasuvus näitab varadesse investeeritud vahendite tasuvust.
Suurem osa tootmiskuludest kuulub muutuvkuludesse, enamik teisi tegevuskulusid on püsikulud. Seega võib öelda, et antud kordaja näitab, milline osa müügitulust on kättesaadav püsikulude maksmiseks ja kasumilisaks. Eestis on antud kordaja keskmiseks vääruseks keskmiselt 13,15 %. Müügikäibe ärirentaablus = ärikasum / müügi netokäive Näitab müügikäibe iga rahaühiku tasuvust peale müüdud toodete kulu ja turustus ning üldiste halduskulude kulude mahaarvamist ja kajastab ettevõtte tegevuse efektiivsust. Näitab millise osa moodustab kasum firma müügikogusest. Kordaja suurus sõltub ettevõtte tegevusalast ja konkurentsistrateegiast. Eestis on antud kordaja keskmine suurus 5,7%. Käibe puhasrentaablus = puhaskasum / müügi netokäive Kordaja näitab müügikäibe tasuvust peale kõigi kulude ja maksude mahaarvamist. Investeeringute rentaablus ehk kasumitootlus = ärikasum / varade maksumus
Arvutada uus kasum ja kasumilävi Ülesanne 3.6 Leida puuduvad summad (tuh. Kroonides), näidates arvutused. Varude jäägid ei muutunud Müügikäive 9200 Kas. põhimat. 3500 Põhitüüliste palk 2100 Tootmise lisakulude muutuvosa 1000 Tootmise lisakulude püsivosa 500 Müüdud toodangu omamaks. muutuvosa Müüdud toodangu maksumus tootmisomahinnas Müügi ja halduskulude püsiosa 800 Brutokasum Piirkasum D Esmaskulud Konverteerimiskulud F Ärikasum G Ülesanne 3.7 Arvutada puuduvad summad kroonides, v.a. müügikogus Variant Q TR TVC cm TFC Profit 1 5000 90000 40000 A 1500 B
Näiteks põhivara amortisatsioon, tootmisvarade ülalpidamiskulud, tootmistöötajate palgad (mis ei ole seostatavad tootega) ja nende sotsiaalmaks, küte, elekter, kindlustus, valve jne ehk kõik kulud, mis tehakse tootmisosakonnas ja mis ei sõltu tegevusmahust. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D Tootmiskulude koondkonto K Tootmise kaudsed kulud • Halduskulude konto on konto, millel ei ole ei algsaldot ega lõppsaldot. Selle konto deebetisse kantakse perioodi (kuu, kvartal, aasta) jooksul ettevõtte juhtimise ja haldamisega seotud kulud. Näiteks administratsiooni palgad, sotsiaalmaksud, juhtkonna varade ülalpidamiskulud, elekter ja küte kontoris, sidekulud jne. Perioodi (kuu, kvartal, aasta) lõpul nimetatud konto suletakse lausendiga: D (Aruandeaasta) Kasum (või tulude ja kulude koondkonto)
Logistikakulude liigid Peamisteks kululiikideks logistikas on: · transpordikulud 95 · ladustamise kulud · lao ülalpidamiskulud · logistikatoimingute haldamise kulud Logistikatoimingute halduskulud on põhjustatud neid tegevusi juhtivate keskastme ja tippjuhtide kuludest, infosüsteemide kuludest ja muudest logistika toimimisega seotud kuludest. Halduskulude arvestus põhineb arusaamisel, et ettevõtte logistika ja selle alltegevustega otseselt mittetegelevate töötajate kulud jagunevad tegelikult erinevate tegevusvaldkondade vahel. Halduskulude väljaselgitamisel on vaja arvestada eraldi: · kulud, mis on seotud konkreetsete logistikatoimingute ja protsesside juhtimisega · kulud, mis on seotud logistika kui tervikprotsessi juhtimisega Halduskulusid võib arvutada lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:
Logistikakulude liigid Peamisteks kululiikideks logistikas on: transpordikulud ladustamise kulud lao ülalpidamiskulud 121 logistikatoimingute haldamise kulud Logistikatoimingute halduskulud on põhjustatud neid tegevusi juhtivate keskastme ja tippjuhtide kuludest, infosüsteemide kuludest ja muudest logistika toimimisega seotud kuludest. Halduskulude arvestus põhineb arusaamisel, et ettevõtte logistika ja selle alltegevustega otseselt mittetegelevate töötajate kulud jagunevad tegelikult erinevate tegevusvaldkondade vahel. Halduskulude väljaselgitamisel on vaja arvestada eraldi: kulud, mis on seotud konkreetsete logistikatoimingute ja protsesside juhtimisega kulud, mis on seotud logistika kui tervikprotsessi juhtimisega Halduskulusid võib arvutada lähtuvalt järgmistest põhimõtetest:
arvu kärpimine. ProtsessiHaapsalu ^ ennast põhjustasid astme võimutasanditel. Nõukogude ühiskonna mitmed tegurid, olulisemad neist olid kol telgitaguste intriigide taga olid mõnigi kord Hiiumaa hooside ulatuslik ühendamine, halduskulude võimumeeste isiklikud ambitsioonid. kärpimise vajadus ning maarahvastiku i, Pärnhr J, Liiduvabariigi samaa tasandil lõgeva
keerulisemaks. Haldusjaotuse sovietiseerimise tagajärjed. Kõige olulisemaks tagajärjeks oli ajalooliselt kujunenud ja toimiva haldusjaotuse likvideerimine, uued rajoonikeskused ei olnud inimeste seisukohalt vaadates loogilised. Haldusjaotuse sovietiseerimine tekitas ka kultuurilist kahju - hävitatakse vana nimevara, käibelt kaovad paljud väiksemad kohanimed. See rajoniseerumine kahjulik ka nõukogude võimu poolt vaadatuna - tõi kaasa selge halduskulude kasvu ja loomulikult oli see väga soodne pinnas ka nõukoguliku bürokraatiaaparaadi kasvule. Neid teatuid negatiivseid momente adusid ka tollased võimulolijad - al 1954. aastast algab nõukoguliku haldusjaotuse korraldamine, kestis kuni 1964. aastani. Uute alevite ja linnade moodustamine, laiendati ka mitmete linnade administratiivpiire (Narva, Kohtla-Järve) ning tõi see kaasa teiselt poolt ka nõukogude arvu kärpimise - selle taga oli vajadus kärpida halduskulusid, aga seda ei
krooni ning need tehakse esimese kümnendi jooksul. Puistus tehakse 2 hooldusraiet, vastavalt 30 ja 60 aasta vanuses. Hooldusraiete netotulu on vastavalt 4100 ning 14 600 kr/ha. Lõppraie sortimenteerimisel on aluseks P.Anutsini sortimentatsioonitabelid (Krigul, 1971). Sortimentide lõikes on kasutatud järgmisi (kännurahaks taandatud) hindu: palgid 430 kr/tm, peenpalgid 330 kr/tm, paberipuu 150 kr/tm ning küte 40 kr/tm. Halduskulude suurus on 35 kr/ha/a. 58 Esitatud mudeli põhjal koostatud arvutuse tulemused näitavad, et optimaalne küpsusvanus jääb 60 ja 70 aasta vahele. Erinevaid kriteeriume kasutades saadakse ligikaudu samasugune lõpptulemus. Joonisel 5.3. on selgesti näha intressimäära mõju oodustatud kasumi suurusele. Tabelis 5.3
kohustused ja toimub pidev kohustuste täitmise kontroll. Ettevõtte struktureerimise alused: · funktsioonidel põhinev ülesehitus vastavalt tähtsamatele funktsioonidele nt põhitootmine, abitootmine, turundus, · finants- planeerimine tsentraliseeritud asedirektorite tasandile, puudus otsustamise aeglus, juhtimise paindlikkus · tootel või teenusel põhinev- sõltub nende eripärast, puudus: halduskulude suurus, kuna iga üksus vajab spetsialiste · Regionaalne lähenemine alus geograafiline pk, juhtimine ja koordineerimine hõlmab kõiki tooteid ning funkt vastavas pk-s. Eelis: ettevõtte kohanduvus eri KK tingimuste ja klientidega. Puudus: tegevuse koordineerimiseks vajaminev suur halduspersonali arv · Klientidel alusel- tugineb spetsiifilistele kliendirühmadele, sobiv kui on olemas erinevad kliendirühmad, väljendub erinevates tellimusmahtudes, turustuskanalites jm
misel ja haldamisel. Logistikatoimingute halduskulud on põhjustatud neid tegevusi juhtivate keskastme- ja tipp- juhtide kuludest, infosüsteemide kuludest ja muudest logistika toimimisega seotud kuludest. Halduskulude arvestus põhineb arusaamisel, et ettevõtte logistika ja selle alltegevustega otseselt mittetegelevate töötajate kulud jagunevad tegelikult eri tegevusvaldkondade vahel. Halduskulude väljaselgitamisel on vaja arvestada eraldi kuludega, mis on seotud konkreetsete logistika-
annaabi.ee 
