Unix (0)

unix -i ajalugu, kasutusvaldkonnad ja programmeerimiskeeled
1963 - Multics - (Multiplexed Information and Computing Service) - MIT, General Eletcric ja Bell Labs [1]
1966 - BCPL - eelkäija CPL (Combined Programming Language ), selle keele edasiarendused on B ja C. Algselt mõjutatud ka ALGOL 60-st
1968 - DEC PDP-7 ja Thompson kirjutab UNIXi PDP-7 assemblers[2]
UNIX on populaarne mitmekasutaja ja multitegumtööga operatsioonisüsteem, mis töötati välja 70-ndate aastate alguses Bell Labs’s ja millel on mitu versiooni. Üheks levinumaks on 1991. aastal Linus Torvaldsi poolt IBM-tüüpi arvutite jaoks loodud LINUX, mida levitatakse tasuta (priivarana).
Programmeerimiskeeled
C
Forth, COBOL, Fortran, Basic , Logo, Pascal , Modula2, Prolog , Smalltalk, Lisp
UNIX-i algus
1969. aastal oldi projektiga tõsiselt ajakavast maas . Selle loojad lubasid palju rohkem kui tegelikult valmis oli jõutud teha. Projekti venimise tõttu ja ka sellepärast, et AT&T laboratooriumid asusid Massachusettsist kaugel eemal New Jerseys , otsustas AT&T projektis osalemisest loobuda .
Samal aastal püüdis AT&T Bell Labs-i insener Ken Thompson, kes oli samuti osalenud MULTICS-i projektis, realiseerida mõningaid MULTICS-i ideid ühel kasutamata PDP-7 tüüpi arvutil . Õige pea liitus temaga ka Dennis Ritchie, kes oli samuti MULTICS-iga setud olnud. Uuele süsteemile soovitas Peter Neumann nimeks panna UNIX. See oli otseselt tuletatud ikka veel Cambridge 'is kestva projekti nimest ning oli löögiks MULTICS-ile, mille kallal töötati pärast seda veel ligi viisteist aastat. Sel ajal kui MULTICS-i abil püüti realiseerida mitmeid erinevaid ülesandeid, oli UNIX-i eesmärk lihtne: võimaldada erinevatel programmidel töötada. Range turvalisus ei olnud seejuures omaette eesmärgiks.
Säärane lihtsustatud süsteem oli paljude analüütikute unistuseks. Esimene UNIX-i versioon valmis mitmeid kuid enne MULTICS-it. Vaid ühe aastaga kirjutasid Thompson, Ritchie ja teised programmeerijad UNIX-i ringi Digital -i poolt loodud uue PDP-11 arvuti jaoks.
Uute võimaluste lisamisega AT&T poolt 1970. aastatel muutus UNIX programmeerijate unelmaks. Kogu süsteem põhines väikestel kompaktsetel programmidel, mis kõik täitsid vaid ühte kindlat ülesannet. Nende abiprogrammide omavahelise sidumisega avanes programmeerijatel võimalus teostada üsnagi keerulisi operatsioone - UNIX püüdis jäljendada programmeerijate mõtteviisi. Et kasutada ära kogu süsteemi võimalusi, pidi kasutajatel olema ligipääs antud abiprogrammidele ning tihti ka nende lähtekoodidele. Seega avanes kõigile süsteemis olevatele kasutajatele võimalus uute abiprogrammide loomise ning olemasolevates leiduvate vigade parandamisega aidata kaasa UNIX-i arengule.
1973. aastal kirjutas Thompson enamiku UNIX-i koodist ringi programmeerimiskeeles C, mis oli Ritchie' poolt just selleks tarbeks loodud. Selle keele eesmärk oli olla lihtne ning samas säilitada sõltumatus riistvarast. C-s nagu ka mõnes teises kõrgkeeles (näiteks FORTRAN-is) kirjutatud programme sai vähese vaevaga panna käima erinevatel arvutitel. C- keelsed programmid töötasid erinevatel masinatel aga peaaegu sama kiiresti kui tarkvara , mis oli arvuti riistvaraga tihedalt seotud.
Vähemasti selline oli asi teoreetiliselt. Tegelikkuses oli igale arvutile Bell Labs-is installeeritud erinev operatsioonisüsteem. C programme, mis oli kirjutatud labori PDP-11 arvutil, sai küll ära kompileerida ka mõne teise masina peal, ent nad töötasid vigaselt. Üks põhjus oli näiteks selles, et iga operatsioonisüsteem korraldas suhtlemist sisend -väljundseadmetega erinevalt. Sellest ülesaamiseks töötas Mike Lesk välja " universaalsed I/O teegid", kuid ka need ei lahendanud probleemi täielikult. Aastal 1977 sai UNIX-i töögrupp aru, et palju lihtsamaks võib kujuneda hoopis kogu UNIX-i installeerimine teistele masinatele , selle asemel et püüda üle kanda vaid erinevaid programmijuppe. Esimesena paigaldati UNIX labori Interdata 8/32 mikroarvutile, mis oma ehituselt sarnanes PDP-11-le. 1978. aastal suudeti süsteem üle kanda ka Digital-i VAX miniarvutile. Kuigi sel ajal oli UNIX veel üsnagi katsetusjärgus olev süsteem, muutus ta kiiresti populaarseks erinevates ülikoolides ning tema turustamisega tegelesid juba mitmed ettevõtted. UNIX-ist oli saanud järsku midagi enamat kui vaid arendusprojekt.
Tõepoolest, juba 1973. aastal kasutas seda operatsioonisüsteemi 16 AT&T ja Western Electricu allüksust. UNIX levis väga ruttu. 1973. aasta oktoobris toiminud ACM-i sümpoosionil operatsioonisüsteemide põhialustest tutvustasid Thompson ja Ritchie UNIX-it kirjeldavat dokumenti. Kuigi AT&T-l oli sel ajal keelatud tegeleda reklaami, turunduse ja arvutitarkvara tugiteenuse pakkumisega, kasvas nõudlus UNIX-i järele pidevalt. 1977. aastaks oli süsteem installeeritud juba enam kui viiesajale masinale, millest 125 asusid USA ülikoolides ning teised ligi kümnes erinevas riigis väljaspool ühendriike. Samal aastal alustati esmakordselt ka UNIX-i tasulise tugiteenuse pakkumist. Selleks ajaks oli valmis jõutud juba süsteemi kuuenda versiooniga.
Millist UNIX-it eelistada?
UNIX-i huviliste kasvuga oli arvutitööstusel seega valida kahe rivaali vahel: Berkeley UNIX ja AT&T System V. BSD kõige suurem mitteakadeemiline pooldaja oli Sun Microsystems. Koostöös Berkeley Ülikooli lõpetanud arvutiinseneridega loodud SunOS oli kogu oma ülesehituselt puhas Berkeley operatsioonisüsteem, mis baseerus BSD 4.1.c-l. Paljude arvates oli just SunOS-i sidumine BSD-ga Sun Microsystemsi varajase edu põhjuseks. Teine arvutitootja, kes sarnase ettevõtmise teoks tegi, oli Digital Equipment Corporation . Tema Ultrix sarnanes samuti paljuski BSD-le, ning polnud just üllatav, et selle esivanemaks oli valitud BSD 4.2.
Ettevõtete siirdumisel UNIX-i turule seisis neil kõigil ees üks ja sama küsimus: kumba operatsioonisüsteemi varianti kasutada. Ühel pool oli varsti turuliidriks saav Berkeley UNIX, mida eelistas akadeemiline ringkond ja süsteemiarendajad, kuid mis oli "ebastandardne" ning samuti hirmuäratavalt sarnane Sun-i süsteemiga. Teiselt poolt oli valida AT&T System V UNIX-i vahel, mille AT&T kui UNIX-i looja oli kuulutanud ametlikuks "standardiks". Seega soovisid paljud arvutitootjad nagu näiteks Data General, IBM, Hewlett Packard, Silicon Graphics, kes kõik püüdsid 1980. aastate keskpaigas oma UNIX-i versiooni luua, võtta aluseks just System V. Mõned neist üritasid teha mõlemat, luues nn. "kaheuniversumilise" süsteemi.
UNIX-ist ilmus peagi ka kolmas versioon - Xenix. See töötati välja 1980. aastate alguses Microsoft -i poolt ning litsents anti edasi firmale Santa Cruz Operation (SCO). Xenix põhines AT&T varasemal operatsioonisüsteemil System III. Microsoft ja SCO uuendasid Xenixit kogu 80-ndate keskel, lisades süsteemile mõningaid täiendavaid võimalusi, kuid olulisema edasiarendusega nad ei tegelenud .
1980. aastate lõpus, kui UNIX oli muutunud tõeliseks kommertstooteks, hakkas säärane operatsioonisüsteemi erinevate versioonide hulk kõigile tootjatele peavalu valmistama. Eraettevõtted soovisid osta UNIX-i standardiseeritud varianti, lootes seeläbi hoida kokku koolitus- ja halduskulude pealt ning tagades ühtlasi ühe arvuti jaoks loodud tarkvara töötamise ka teiste tootjate poolt loodud masinatel. Täpselt samal põhjusel tahtsid standardiseeritud süsteemi ka just tegutsema asunud UNIX-i tarkvaratootjad. Viimastel oleks seeläbi olnud märgatavalt lihtsam konkureerida üha kasvava PC-tüüpi arvutite turuga.
Esimesed kaks UNIX-i haru, mis omavahel ühinesid, olid Xenix ja AT&T System V. Selle tulemusena tekkinud UNIX System V/386 versiooninumbriga 3.12 sisaldas kõiki traditsioonilise UNIX System V ja Xenixi võimalusi. Nimetatud versioon jõudis turule 1988. aasta augustis ning oli mõeldud 80386-tüüpi arvutitele.
1988. aasta kevadel allkirjastasid ka AT&T ja Sun Microsystems oma operatsioonisüsteemide ühendamise lepingu. Uus versioon nimega System V Release 4 (SVR4) pidi sisaldama System V ja Berkeley UNIX-i parimaid omadusi ning tagama tõrgeteta töö mõlema süsteemi jaoks kirjutatud programmidele. Lisaks kinnitas Sun, et loobub oma senise SunOS tarkvara edasiarendamisest ning kasutab edaspidi operatsioonisüsteemina uuest loodavast süsteemist kohandatud versiooni, mille nimeks saab Solaris.
Mõnedes allikates nimetatakse SunOS ja AT&T System V ühendatud varianti ka SunOS 5.0-ks. Nimi Solaris tähendab sel juhul aga SunOS 5.0 koos OpenWindows töökeskkonna ning teiste rakendusprogrammidega.
Failid Unix’is
Failid jagunevad üldiselt kaheks: tekstifailid (text) ja kahendfailid ( binary ). UNIX’i failidel on tunduvalt enam parameetreid. Faili üheks kõige olulisemaks parameetriks on tema kuuluvus. Igal failil peetakse meeles omaniku, rühma ja ülejäänute juurdepääsuõigused. Igal UNIX’i kasutajal on lisaks kasutajanimele ka veel grupitunnus. Nii on võimalik faile valikuliselt kättesaadavaks teha – mõned omanikule, mõned tema grupile, mõned aga kõigile soovijaile.
Failide nimed on suhteliselt vabalt valitavad. Suur- ja väiketähtedel tehakse vahet, st. failid ‘maja.bmp’ ja ‘MAJA.bmp’ on erinevad failid. Punktiga algavad nimed on peidetud. Puudub faili laiendi mõiste, punktid on samuti nime osa. Nimede sees tuleb hoiduda märkidest:
& ; | * ? ` “ ' [ ] ( ) $ % ! # @ \
Lisaks failidele võivad kataloogis olla veel viidad ( link ) teistele failidele. Kataloogide eraldajaks faili täisnimes on kaldkriips '/', näiteks: /home/htg/a5/a5marge/referaadid.doc.1
Samuti puudub kettaseadmemõiste – kõik failid asuvad ühises puus. Faili täisnimi algab alati kaldkriipsuga, mis tähistab juurkataloogi.
Failide juurdepääsuõigused
Teine tähtis mõõde UNIX’i failisüsteemis sisaldab endas infot selle kohta, kas faili on lubatud lugeda (read, r), kas faili tohib muudatusi salvestada ja kustututada (write, w) ning kas seda faili tohib käivitada ja otsida (execute, x). Need kolm õigust määratakse iga taseme jaoks –omanik ( user ), rühm (group) ja ülejäänud ( others ). Õigusi saab muuta faili (kataloogi) omanik ja süsteemi administraator .
Faili juurdepääsuõigusi näitavad tema loabitid käsu ‘ls –l’ väljundis:
Juurdepääsuõigused esitatakse 10 märgi jadana, millest 1. märk tähistab faili tüüpi (fail, kataloog või link), järgmised kolm omaniku õigusi, järgmised kolm grupi õigusi ja viimased kolm kõigi ülejäänud kasutajate õigusi. Õigus on olema, kui vastav märk on jadas kirjas, õigus puudub, kui vastav märk jadas on asendatud kriipsuga. Märkideks on tähed drwx (d – kataloog, l – link, r – lugemine, w – kirjutamine, x – käivitamine).
drwxrwxrwx – maksimaalõigustega (kõigil on lubatud kõike teha) kataloog;
-rwxrwxrwx – maksimaalõigustega fail
Iga taseme õigusi saab teada siis vaadates, millised tähed vastavas kolmikus esindatud on.
Näiteks: drwxr-x--- kataloogi loabitt, millele omanikul on kõik õigused, rühmal on õigus lugeda ja faile otsida, teistel pole aga sinna üldse asja.