oma huvide kaitseks kohtusse. · Seaduse ülimuslikkus kohtumõistmine ja protsess toimuvad kehtivate seaduste põhjal. · Kohtu sõltumatus ja erapooletus Tsiviilasi Kriminaalasi Kahe eraisiku vaheline Kohtuprotsess arvatava vaidlus. kurjategija üle. Pooled: Pooled: Hageja avalduse e hagi Süüdistaja prokurör, kes esitaja esindab riiki Kostja vastab hagile Süüdistatav teda kaitseb Mõlemat poolt võib advokaat. esindada advokaat. Nt: abielulahutus, võla Nt vargus, röövimine, sissnõudmine, vaidlus avaliku korra rikkumine, päranduse üle jne. keelatud majandustegevus jne
06.2015 kuni 29.09.2016) laenulepingutes fikseeritud määras (0,1% päevas) summas 1036,35 eurot (414+622,35). Samuti TsMS § 367 alusel nõutavad viivised alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse jõustumiseni summas 180 eurot (72+108). Hagihind on TsMS § 133 kohaselt 6666,35 eurot (2250+3200+1036,5+180). 3.2 Riigilõiv Tulenevalt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja selle lisast 1 on hageja tasunud riigilõivus summas 450 eurot (lisa 7 hageja konto väljavõte). 3.3 Tõendid Hageja palub hagile lisatud tõendid asja juurde võtta. 3.4 Muud menetluslikud taotlused Hageja soovib asja suulist läbivaatamist kohtuistungil. Hageja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissi või muu kokkuleppega. Hageja nõustub tagaseljaotsuse tegemisega, kui kostja ei vasta hagile. 3.5 Menetluskulud Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja menetluskulud on: 1) riigilõiv 450 eurot;
st taotlus ei ole põhjendatud isegi kui oleks esitatud õigeaegselt, siis ei ole see aluseks, et vähendataks saamata jäänud töötasu hulka apellatsioonimenetluses sama asja raames seda kahju tagasi nõuda ei saa Võib tugineda sellele, et kohtu tegevuse tõttu on töötajale makstava hüvitise suurus oluliselt suurenenud. Tuleks minna riigivastutuse nõudega halduskohtusse Eesti riigi vastu 9. A esitas B vastu hagi lepingu täitmise nõudes. B vaidles hagile vastu põhjendusel, et leping on nõuetekohaselt täidetud. Maakohus tegi otsuse, milles märkis, et poolte esitatud asjaoludest tulenevalt tuleks asjas õiguskaitsevahendina kohaldada kahju hüvitamist. Kas kohus rikkus menetlusnorme? Jah, kohus ei tohi väljuda hagiavalduse piiridest. § 439 10. Kohus avas kohtuistungi, kontrollis menetlusosaliste kohalolekut, tutvustas kohtu koosseisu ja tõlki nimeliselt. Seejärel küsis, kas pooltel on taandusi või taotlusi. Taandusi ega taotlusi ei
Halduskohtud arutavad esimese astme kohtuna haldusasju. Ringkonnakohtud: Tallinnas ja Tartus Ringkonnakohtud vaatavad teise astme kohtuna apellatsiooni korras läbi maa- ning halduskohtute lahendeid nende peale esitatud apellatsioonikaebuste, erikaebuste ja protestide alusel. Riigikohus: Riigikohtusse võib kassatsioonikaebuse esitada iga menetluseosaline, kes ei ole rahul madalama astme kohtu otsusega. 2. Mis on hagi? Hagile esitatavad nõuded? Miks need nii kindlalt on nõutavad? Hagi on kirjalikdokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Nõudmised: hagija isikuandmed, kostja isikuandmed,hageja nõue ja hagi hind, masinkiri, eesti keeles, A4 lehel, asjaolud, millega hageja põhjendab oma nõuet kostja vastu, + tõendid.
MASU ajal kaotab ta aga töö ja elukaaslane jätab ta maha, mistõttu ei suuda ta krediiti tagasi maksta. Kui raha ei ole A-le vaatamata korduvatele meeldetuletustele laekunud ja B pangakontol raha ei ole, sulgeb A kaardi ja nõuab kogu krediiti koos lepingutingimuste järgi arvutatava intressi, viivise, leppetrahvi, saamata jäänud tulu ja menetluskuludega tagasi. A kogunõue B vastu on 123 000 krooni. A esitab selle summa sissenõudmiseks B vastu hagi. B vastab käsikirjaliselt hagile ja väidab ka kohtuistungil, et ei pea midagi tagasi maksma, kuna temasugusele ,,ostuhullule" poleks tohtinud üldse tarbimiskrediiti anda, lepingutingimused on ebaseaduslikud, pank on temaga võrreldes ,,päratu rikas" ning raha sissenõudmisel kaotab ta oma ainsa eluaseme korteri. Seetõttu leiab ta, et A nõue on vastuolus ,,Eesti Vabariigi ja EL seadustega", sh põhiseadusega. Kohtunik avaldas seepeale
Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole
Nõue: Anne K. väidab, et töölepingu ülesütlemine 01.04.2011 on tühine, ning palub lõpetada temaga tööleping vastavalt TLS § 89 lõige 1 p1. Anne K. samuti nõuab tööandjalt hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses vastavalt TLS § 109 lõige 1. Anne K põhjustas seda sellega, et õppis ise tööprotsessi jooksul uue tarkvara kasutamist ning lepingu ülesütlemine polnud õigustatud. Vastuväide: Tööandja vaidles hagile vastu. Tööandja andmetel koondatud töötaja polnud piisavalt teadnud uut tarkvarat, mida tõendab välja trükitatud statistika, mis näitab arvete ning saldode ümbertöötlemise arvu märgatava vähenemist, samuti õigeaegse käibedeklaratsiooni esitamise rikkumist. Seega tööandja seisukohast on töölepingu ülesütlemine õiguspärane ning soovib jätta töölepingu ülesütlemise vastavalt §88 lõige 1 p.2 ning seoses TLS §15 lõige 2 p.4 rikkumisega kehtivaks.
Aktsiaseltsi üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsus kehtetuks selle tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud. VUTT: 1 jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina 2 § 3011 lg.1 p.4 3 aegumine kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 uus säte) 4 t¸hisuse tuvastamise korral äriregistri kande tegemisest 2 aastat (§ 301 1 lg.4), muidu tühisuse tuvastamisel tähtaega ei ole 5 § 301 lg.5 ja § 302 lg.6 äriregistri kande muutmine kuulub nagunii tühiseks tunnistamise
Aktsiaseltsi üldkoosolek toimus 15. mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud aktsiakapitali suurendamise otsus kehtetuks selle tõttu, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud ¸ldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada aktsiakapitali uue suuruse kohta tehtud äriregistri kanne. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et see on aegunud. VUTT: 1 jälle tuleks küsitleda tühisuse tuvastamise hagina 2 § 3011 lg.1 p.4 3 aegumine kehtetuks tunnistamise (vaidlustamise) korral on tähtaeg 3 kuud (TsÜS § 38 lg.5 uus säte) 4 t¸hisuse tuvastamise korral äriregistri kande tegemisest 2 aastat (§ 301 1 lg.4), muidu tühisuse tuvastamisel tähtaega ei ole 5 § 301 lg.5 ja § 302 lg.6 äriregistri kande muutmine kuulub nagunii tühiseks tunnistamise
Kontrollitakse protseduuri reeglite järgimist. 2) On konstitutsioonilise järelevalve kohus Kohtusüsteemi ülesanded: Õiguskorra ja kodanikuõiguste kaitse Seaduste põhiseadusele vastavuse järelevalve Võimude tasakaalustamine Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine Kohtunik eluaegne amet Advokaat kaitsja Prokurör riiklik süüdistaja Tsiviilprotsessi osapooled on hageja ja kostja. Hageja esitab kaebuse ehk hagi. Kostja vastab hagile, põhjendab oma tegevust. Õiguskantsler ametiaeg 7 aastat, president esitab ja riigikogu kinnitab. Üledanded: seaduslikkuse järelevalve riigis, on ombudsman, juhib õiguskantsleri kantseleid.
Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO SUURUSE VIIVISE JA TSMS § 367 SÄTESTATUD 1989,25 EURO SUURUSE VIIVISE NING 250 EURO SUURUSE KAHJU HÜVITISE NÕUDMISEKS Hagihind: 10 021,85 eurot Hagiavalduse kättesaamise kuupäev: 03.10.2016 I Kostja menetluslikud seisukohad 1.1 Kostja leiab, et kohus ei ole hagi õigesti menetlusse võtnud tulenevalt TsMS § 371 lg 1 p 2
saaks korraga peetud Kohtuniku ülesanded : hageja nõuded ja kostja vastuväited selgitab välja Tõendid mis neil mõlemal ette näidata on Ja on võimalik ka küsida et kas kokkulepet on võim saavutada Tehakse kindlaks kes on osalised ja kuidas neid sinna kutsuda Kas soovitakse asja arutada kollegiaalselt Kostaja kohutused : vastata kohtu poolt saadud kirjale Kas tunnistab hagi ? Kas on vastuväiteid hagile ? Millised on tõendid ? tunnistajate nimed ja aadressid Kohtuistung : 1 avamine ehk rakendamine Kohtunik selgitab mis tuleb arutamisele kes on sekretär ,tõlk ja kas kõik on kohal 2. tõendite uurimine Tunnistajate üle kuulamine 3 . kohtunike vaidlus Sõna saavad menetlusosalised need esindajad , advokaadid Küsimused 4, kohtuotsuse tegemine Kohtuniku d nõupidamisel üteldakse kohe või mingi aja pärast 2 näd otsuse tegemiseks
menetluskulud hageja kanda. Kostja vastuväited Aktiivse kaitse puhul esitab kostja oma nägemuse ja asjaolude tõlgenduse, paludes oma kontradiktoorses nõudes jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete esitamisega kaasneb kohustus esitada omapoolseid tõendeid, mis välistavad hageja nõude olemasolu. Vastuväited peavad olema igakülgsed st kõik poolt ja vastu argumendid tuleb esitad korraga. Kostja vastuväited peavad sisaldama sisulisi vastuväiteid hagile. Sisuliste vastuväidetena tuleb käsitleda faktiväidete õigsust, tasaarvestuse olemasolu, tõendite lubatavust või puudulikkust, nõude aluse puudumist või vähest veenvust, samuti tuleb vastuväidetena esitada hagi lubatavust käsitlevas vastuväited st kas tegu on õige hageja ja õige kostjaga. Vastuväited peaksid sisaldama ka kostja poolset asjaolude omaksvõttu. Vastuväidetena tuleb esitada ka kõik sellised asjaolud, mille kontrollimine on iseenesest kohtu kohustus
action to defendant 13. injunction - an order that forbids or requires the defendant to do something 14. specific performance - an order to preform the contract 1. kahjustatud isik injured person / aggrieved person 2. hagi kohtule esitama file a (statement of) claim with a court 3. maksejõuetus insolvency 4. hagi õigeks tunnistama admit a claim 5. hagi vaidlustama contest a claim 6. vastust hagile esitama file a defence / an answer with a court 7. tagaseljaotsus default judgment 8. lihtmenetlus (Eng) summary proceeding / procedure 9. lihtmenetluse otsus (Eng) summary judgment 10. poolte kokkulepe settlement of the parties 11. eelmenetlus pre-trial proceedings / activities 12. eelistung preliminary hearing 13
erinevatesse kohtutesse • Erandlik kohtualluvus – ainuvõimalik vaidluse lahendamise koht, tõrjub kõrvale üldise ja valikulise kohtualluvuse. Erandlikku kohtualluvust ei saa muuta ka kokkuleppega, v.a vahekohtukokkulepe. • Kohtualluvuse kokkulepe – reeglina kujutab endast erandlikku kohtualluvust, mis baseerub poolte kokkuleppel KOHTUALLUVUSE LIIKIDE JÄRJEKORD • Erandlik kohtualluvus • Erandlik kohtualluvuse kokkulepe või kohtu- alluvusega nõustumine (hagile vastamine või istungil osalemine kohtualluvust vaidlustamata) • Tarbijate ja töötajate kaitseks kehtestatud valikuline kohtualluvus • Tavaline valikuline kohtualluvus • Üldine kohtualluvus RAHVUSVAHELINE KOHTUALLUVUS • Rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus • Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete
muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks" ning 61. peatükk "Korteriomandi ja kaasomandi asjad". Autor tõdeb, et uus seadustik võimaldab mitmete tsiviilasjade kiiremat läbivaatamist ja seega ka kiiremat lahendamist, mis võimaldab menetlusosalistel säästa kulutusi seoses kohtumenetlustega. Samas rõhutatakse kokkuleppe, kompromissi sõlmimisel kohtu suurendatud osatähtsust. Raamatus on ära toodud kohtusse esitatavate dokumentide näidised (hagiavaldused, vastused hagile, taotlused jms). Toodud on viiteid materiaalõiguse normidele (tsiviil- seadustiku üldosa seadus, asjaõigusseadus, võlaõigusseadus jt), millistega tutvumine võib osutuda vajalikuks kohtumenetlusega kokku puutudes. Raamatus selgitatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku olulisemaid sätteid, mida on vaja teada menetlus- toimingute tegemisel. Muuhulgas käsitletakse küsimusi pankrotimenetluse algata- misel, nõuete loovutamisel, kahju hüvitamisel, üürilepingutega seonduvat jms tsiviil-
mail. 10. septembril esitas üks aktsionär kohtule hagi nõudega tunnistada üldkoosolekul vastuvõetud otsused kehtetuks põhjusel, et üldkoosoleku kokkukutsumise korda rikuti, kuna aktsionäridele saadetud kutsetes ei olnud märgitud üldkoosoleku päevakorda (antud asjaolu leidis ka kohtus tõendamist). Samuti esitas aktsionär nõude tühistada vaidlustatud üldkoosolekul tehtud otsuse alusel äriregistrisse tehtud kanne aktsiakapitali uue suuruse kohta. Aktsiaselts vaidles hagile vastu, väites, et nõue on aegunud. 1. kas rikkumine on toimunud? 2. mis selle tagajärg on? Kas äkki on tühine? Tühisuse alused § 301 1 3. kehtetuks tunnistamine vastuolu seadusega, vastuolu põhikirjaga (mõlemad § 302 lg1), tsüs § 38 lg 1 lause 2. 4. nõudeõiguslik isik? § 302 lg 3, tsüs § 38lg2 lause 2 5. tähtaeg, 302 lg 1 lause 2. Kui teine pool kohtus ise ei too välja, et tähtaeg on aegunud, siis kohus ise ei saa seda kohaldada ja rahuldab nõude. § 3011 lg 4
Abielu lahutades sõlmiti kokkuleppe, et pere ühine maja jääb Kaisale, kes jääb sinna lastega elama, ning Martini osa majast katab tema edaspidise ülalpidamiskohustuse laste ees. Paari aasta möödudes jääb Kaisa töötuks ning pöördub seetõttu kohtusse taotledes igale lapsele (2a, 4a ja 10a) elatist 100 eurot igakuiselt täisealiseks saamiseni ja endale 100 eurot 2a-se lapse hooldamise eest. Martin, kelle sissetulek on igakuiselt 1000 eurot, vaidleb hagile vastu viidates lahutamise ajal sõlmitud kokkuleppele. Analüüsi õiguslikku olukorda! § 72 järgi saab naine endale nõuda 100 eurot. Kokkulepe, et Kaisa jääb majja elama ning Martini osa majast katab tema edaspidise ülalpidamiskohustuse laste ees on tühine PKS § 109. PKS § 102 – isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muidu kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist,
Tsiviilasju menetletakse kas hagimenetluses või hagita menetluses. Hagimenetluses domineerib võistlevuse printsiip, mis vastandab ja eraldab pooli üksteisest ja kohtust. Hagimenetluses on pooltel vastandlikud huvid, hageja soovib, et nõue rahuldataks ja kostja soov on vastupidine. Võistlevuse printsiibi kaudu teostatakse tsiviilasja asjaolude igakülgse ja võimalikult täieliku väljaselgitamise eesmärki, hageja esitab kõik tõendid, mis on temale kasulikud vastavalt esitatud hagile ja kostja esitab kõik selle, mis haginõuet ümber lükkaks. Toon siin näite Riigikohtu praktikast ( Lisa nr 1),(Riigikohtuasi nr 3-2-113-05), milles on selgelt näha kuidas tsiviilkohtumenetluses peab tõendeid esitama, millal võib tõendeid esitada, millal enam ei saa tsiviilkohtumenetluses tõendeid esitada, samuti on siin ära toodud regulatsioon tsiviikohtumenetluses juhul, kui varem jõustunud kohtuotsusega asjas, kus kostja
on ebaselge, ja tasaarvestuse avalduse tegev kostja soovib end sellise nõue esitamise vastu kaitsta tasaarvestusavalduse tegemisega. Seega ei ole Beni tasaarvestusavaldus tingimuslik, kuna see on esitatud alternatiivselt juhuks, kui kohus tuvastab Arturi nõude. VÕS § 198 alusel tingimuslikult või tähtaja määramisega tehtud avaldus on tühine. Protsessuaalne tasaarvestus ehk kohtuvaidluse käigus teise isiku hagile esitatud tasaarvestuse avaldus ja sellega kaasnev vastuväide on lubatud Tasaarvestus Sellel on tagasiulatuv toime – ainult ühel teatud hetkel on võimalik teha tasaarvestus. Nt ei saa teha nii, et kui tasaarvestuse hetk saabub, siis ma ei saa oodata tema intressi tiksumist, et nõudeid võrdsustada Kui sissenõutav aktiivnõue on aegunud, saab ikka tasaarvestada, kui tasaarvestuse võimaluse saabumisel oli see sissenõutav aktiivnõue mitte aegunud
10.2016. (Lisa 2: üleandmise vastuvõtmisakt) rikkumine: 3. kostja jättis tähtaegselt arved tasumata. Hageja nõuab kostjalt põhivõla tasumist. Kohtuvälise lahenduse mittesaavutamine: Pooled kohtuväliselt kompromissini ei jõudnud. Õiguslik põhjendus 1. VÕS § 208 lg 1 järgi kohustub ostja saadud kauba eest tasuma. 2. VÕS § 76 lg 1 tuleb võetud kohustusi täita. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED JA TAOTLUSED 1. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. 2. Hagile tähtaegselt mittevastamisel palub hageja kohtul teha tagaseljaotsus Allkiri Lisa 1: 11.09.2016 müügileping 3 lehel 2 eks Lisa 2: üleandmis-vastuvõtmisakt 2 lehel 2 eks Lisa 3: arved 2 lehel 2 eks SEMINARIÜLESANDED 28.NOV Kujutage laused skemaatiliselt: 1. Elu on lill kui homme ei saja ja keegi mind ei tüüta. ˥ (T ^S)→L 2. Kui Merike kiirustaks trolli peale, jõuaks ta raudteejaama õigeaegselt ning saaks 12.15 rongi peale
head põhjust. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Viivis on ebamõistlikult suur seega ilmselt kohus vähendab seda. V-3 Reet N. pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil.
Igapäevast majandustegevust ületavate tegude tegemiseks on nõutav osanike otsus. 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 95 lg 1 Osanik ei või teiste osanike nõusolekuta konkureerida täisühinguga samal tegevusalal ega osaleda majandustegevust mõjutavana äriühingus, mis konkureerib täisühinguga samal tegevusalal. Kui
Kui kohus on kontrollinud, kas vaidlus allub sellele kohtule ja kas hagiavaldus vastab seaduse nõuetele, võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Ühtlasi antakse kostjale tähtaeg hagiga nõustumiseks või vastuväidete esitamiseks ning seisukoha võtmiseks. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. Eelmenetluses selgitab kohus samuti välja menetlusosaliste taotlused ja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta. Samuti selgitab kohus välja, kas asja lahendamine on
наложение ареста на имущество vara arestimine частная жалобаmääruskaebusподача частной жалобы määruskaebuse esitamine предварительное производство eelmenetlus извещение участников процесса об иске menetlusosalistele hagist teatamine ответ ответчика на иск kostja vastus hagile судебное заседание в исковом производстве kohtuistung hagimenetluses предварительное заседание eelistung объяснения участников процесса menetlusosaliste seletused окончание рассмотрения дела по существуasja sisulise arutamise lõpetamine судебные прения kohtuvaidlus упрощённое производствоlihtsustatud menetlused
nõude on esitanud viivise maksmiseks kohustatud pool. Üldjuhul osutub ülemääraseks ja ebamõistlikult suureks viivis, mis ületab põhivõla ja intressi suurust. V-3 Reet N. Pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N. Läinud tööle tulles üle autode parkimisplatsi ja libastudes kukkunud kohta, kus oli auto karterist välja tilkunud mootoriõli. Kohus tegi kindlaks, et Reet N. Nõustus OÜ tingimustega ja see oli märgitud ka kviitungil.
5) õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6) õigus kaevata Kannatanu kohustused 1) peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse Kui ei ilmu võib rakendada sundtoomist või rahatrahvi. Maksimaalselt 48h võib kinni pidada sundkorras. Tsiviilkostjaga tegemist, kui kuriteo toime pannud alaealine isik ja tehtud varaline kahju. Tsiviilkostja vanemad, eestkostja. Tsiviilkostja õigused 1) vaielda hagile vastu 2) õigus anda seletusi 3) esitada taotlusi ja tõendeid 4) avaldada taandusi 26 5) soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga 6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest TÕENDID JA UURIMISTOIMINGUD 1) kuriteo toimepanemise aeg, koht, viis
5) õigus esitleda taandusi menetlejate vastu 6) õigus kaevata Kannatanu kohustused 1) peab ilmuma kutsete peale politseisse, prokuratuuri, kohtusse Kui ei ilmu võib rakendada sundtoomist või rahatrahvi. Maksimaalselt 48h võib kinni pidada sundkorras. Tsiviilkostjaga tegemist, kui kuriteo toime pannud alaealine isik ja tehtud varaline kahju. Tsiviilkostja vanemad, eestkostja. Tsiviilkostja õigused 1) vaielda hagile vastu 2) õigus anda seletusi 3) esitada taotlusi ja tõendeid 4) avaldada taandusi 5) soovi korral õigus tutvuda toimikumaterjaliga 6) õigus osa võtta asja kohtulisest arutamisest kaitsja ei pea ole advokaat, ükskõik millise juriidilise kõrgharidusega isik. Tunnistajad isikud, kes omavad mingitki infot kuriteo asjaolude kohta. Ülekuulamine: kuulatakse üle ning koostatakse protokoll, koostatakse mina-vormis. Palutakse
kogudaning otsus tuleb langetada vaid poolte esitatud tõendite alusel. Hagimenetlus algab hagi esitamisega. Järgmisena kontrollib kohus hagi vastavust nõuetele ja riigilõivu tasumist. võtab kohus hagiavalduse menetlusse ning hagi materjalid saadetakse kostjale. Kui hagiavaldus on võetud menetlusse, toimub eelmenetlus, mille jooksul selgitab kohus eelkõige välja hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nõuete suhtes. Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtuistungil toimub asja sisuline arutamine.Pärast kohtuvaidlust läheb kohus otsust tegema, teatades, millal ja mil viisil kohtuotsus avalikult teatavaks tehakse. 26. Kollektiivleping, selle sõlmimise eesmärk ja tähendus, lepingu pooled? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja
tasaarvestuse vastuhagi rahuldatakse või tulenevalt tasaarvestuse vastuväitest jäetakse hagi täielikult või osaliselt rahuldamata, tühistab kohus ühtlasi reservatsiooniga otsuse tasaarvestuse ulatuses või muudab seda. (5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab hageja hüvitama kostjale otsuse sundtäitmise või sundtäitmise ärahoidmiseks tarvitusele võetud abinõudega tekitatud kahju. Tagaseljaotsus - Kui kostja hagile kirjalikult ei vasta või ei ilmu kohtu kutsete peale kohtuistungile, võidakse hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Tagaseljaotsus tehakse õiguslikult põhjendatud ulatuses ilma tõendeid hindamata. See tähendab, et piisab sellest, kui poolte vahel on mingi õiguslik seos, näiteks on poolte vahel sõlmitud leping ning kohtul on menetlusosaliste vahelisele õigussuhtele võimalik anda õiguslik kvalifikatsioon. Kohus ei uuri, kas ja mis põhjusel jäi lepingu järgi raha maksmata vms
jõustumisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Aegumise peatumine ja katkemine: see on mõeldud pehmendama nõude aegumisest võlausaldajale tulenevat ebaõiglust. Peatumine tähendab, et mingit ajavahemikku pärast aegumise algust ei loeta aegumise hulka. Aegumise katkemine tähendab aegumistähtaja uut algust tervikuna, mille puhul ei arvestata seni kulgenud aegumist. Peatumine- hagi esitamine on põhiline nõude aegumise peatumise alus. Lisaks hagile peatab nõude aegumise avalduste esitamine, mis on välja toodud TsÜS §160 lg2-s. Aegumise peatumiseks aluseks on see, kui võlausaldaja annab võlknikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja. Aegumine peatub ka läbirääkimiste toimumise ajaks, kui läbirääkimisi peetakse konkreetse nõude üle. Vahekohtusse hagi esitamine peatab samuti nõude aegumise. Aegumise peatumise tähendus antakse ka nõude esitamisele lahendamiseks erinevates kohtueelsetes organites
· kui hagejat esindab menetluses esindaja, tuleb hagis märkida ka esindaja andmed. · kui hageja soovib menetluses kasutada tõlgi abi, tuleb seda hagiavalduses märkida ja võimaluse korral esitada tõlgi andmed. · kui hagi esitatakse muusse kohtusse kui kostja üldise kohtualluvuse järgsesse kohtusse, peab hagi esitamist sellele kohtule põhjendama. · kui hageja või kostja on avalikku registrisse kantud juriidiline isik, lisatakse hagile registrikaardi ärakiri, registri väljavõte või registreerimistunnistus, kui kohtul ei ole võimalik registrist seda ise kontrollida. Muu juriidilise isiku kohta esitakse muud tõendid isiku olemasolu ja õigusvõime kohta. · kui hageja soovib hagi menetleda dokumendimenetluses (TsMS § 406), tuleb seda hagis märkida. Hagiavaldusele kirjutab alla hageja või tema esindaja. Viimasel juhul tuleb
Vaidlusalune tehing sisaldab eeltoodud kokkuleppeid. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väidetega selles, et kokkuleppes sisalduv tingimus (rendimaksete tähtaegne tasumine) ei muuda seda veel eellepinguks. 3-2-1-67-09 p 16 Osaühing PVMP-Ex (hageja) esitas 2007. aastal maakohtule hagi Zytt i Åre Aktiebolag (kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista töövõtulepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise. Kostja vaidles hagile vastu ning esitas vastuhagi, milles palus hagejalt välja mõista hüvitise saamata jäänud tulu eest (mittetähtaegsete tarnete tõttu ei saanud kostja suusariided plaanitult suusahooajal müüa ning kaotas seetõttu kaupade müügist saadava kasumi). Kolleegiumi arvates on hageja tasunõude lahendamisel oluline ka VÕS §-s 111 sätestatu. Hageja väitel oli kostja saanud 2006. aasta jaanuariks kätte 75% tellimuse kogumahust ning seega ei olnud tal õigust lepingust taganeda
esitatud vaid 14% analüüsitud kohtuotsustest. 28 1) Võlgniku tegevusetus. 81% juhtudest ei saa menetlusdokumente vahetult võlgnikule esitada, sest tema asukoht on teadmata. Menetlusdokumentide väljavõte avalikustatakse Ametlikes Teadaannetes, millele ei järgne mingit tarbijapoolset tegevust. 5% juhtudest on kostja menetlusdokumendid isiklikult küll kätte saanud, kuid ei esita hagile vastuväiteid. 2) Tarbija reeglipärane käitumine kohtus on kaitsta end emotsionaalsete selgituste abil, tuginedes kohtu inimlikkusele ning mitte kasutada vastuväites seadusesätteid enda õiguste juriidiliseks põhjendamiseks. Mõistlikkuse põhimõtte ja õiguslike normide kohaselt oskas vastuväiteid esitada vaid viiendik tarbijatest. Kohtu seisukohtade analüüsimise tulemusena nähtus, et kohtu seisukohad on kujundatud
külastajad olid magama läinud ja hommikuse vahetuse kokk sisse lastud. Seega oli ta valinud vaheajaks kõige parema aja, häirimata hotelli tööd. Tema tööülesandeks oli klientide teenindamine ja muu sellest tulenev. Neid töökohustusi ta rikkunud ei ole. Hotellil oli öövalvur, kes vastutas hotelli ja külastajate turvalisuse eest. H. pöördus kohtusse ja nõudis töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist. Tööandja esitas hagile omapoolsed vastuargumendid olles tööandja esindaja öisel ajal, oli H. ülesandeks tagada külastajate öörahu ja turvalisus. Ametijuhendi järgi oli tema kohustuseks teatada turvateenistusele ja direktorile hädaolukorrast hotellis, mida magades teha ei saa. Samal ajal, kui H. magas, viibisid hotelli restoranis alkoholijoobes kaks hotelli töötajat ja üks endine töötaja ning vedasid köögist välja toiduaineid. Tööandja leidis, et
summa; antud juhul 200 krooni; Kolmas nõue - kohustuse täitmisele sundimise nõue (väljakolida), 60 krooni. 184 Seega tuleb tasuda riigilõiv : 4250+200+60=4510 krooni. Eeltoodut tuleb arvestada kõigi hagide puhul, mis sisaldavat mitut nõuet. 185 VASTUS HAGILE Tallinna Linnakohus "....."......................a. Liivalaia 24 Tallinn, 10118 Kostja: AS ABC, registrikood 107647896 Pärnu mnt.987, Tallinn, 13567 VAST U S hageja OÜ BCA hagiavaldusele võlgnevuse 943 520.- krooni nõudes. Tsiviilasi nr. ...................... 1996.aastal ostis kostja AS ABC vineeritootmise vajadusteks hagejalt OÜ-lt BCA karbamiidvaiku. Poolte vahel 13.mail 1996.a. allakirjutatud lepingu lisas sätestati vaigu kvaliteedinõuded
annaabi.ee 
