Üliõpilaste koostatud ja lahendatud kaasused. (0)

Üliõpilaste koostatud ja lahendatud kaasused.
Kaasus:
Töötandja ei maksa töötajale palka, kuna töötajal ei ole nädal aega tööd olnud. Töötaja aga on iga päeve kohal käinud ja valmis tööd tegema, kuid tööandjal pole talle tööd anda ning keeldub talle nüüd tööd mitte tegevate päevade eest palka maksmast. Kas töötajal on siiski õigus nõuda palka?
Vastus:
Töötajal on siiski õigus nõuda palka, sest tema oli töökohal ning ta ei kasutanud seda aega oma isiklikku asjade eest.
Kaasus:
Töötaja on puhkusel ja tööandja kohustab teda tulla tööle, et teha kiire tellimuse.Ning ähvardab teda töölt lahti laskma, kuna ta ei täita oma kohustusi. Kas töötaja saab keelduda töötegimisest?
Vastus:
Jah, töötaja saab keelduda töötegimisest, sest tööseaduse järgi:
§ 19. Töötaja õigus keelduda töö tegemisest
Töötajal on õigus keelduda töö tegemisest eelkõige juhul, kui:
1) ta kasutab puhkust;
Kaasus:
Malle võttis omale suveks aiandisse tööle 16 aastase Tiina. Tiina pidi töötama Malle juures kuu aega. Tema tööülesanneteks olid rohimine, kastmine, maasikate korjamine. Kirjalikku töölepingut Malle Tiinaga ei sõlminud. Tiina viimasel tööpäeval pidi Malle talle tehtud töö eest maksma 100€. Malle maksis Tiinale vaid pool lubatud summast .
Kas Malle võib Tiina tööle võtta?
Millised on Tiina võimalused/õigused saada ülejäänud töötasu?
Vastus:
Seaduse järgi peab Malle ja Tiina vahel olema tööleping sõlmitud. Ilma selleta ei tohi inimest tööle võtta. Kuna töölepingut ei olnud, siis ei ole Tiinal võimalust/õigust saada ülejäänud töötasu.
Kaasus:
Lapse ema, kes sai 14 aastaseks, pöördus tööandja poole taotlusega, milles ta palus täiendava kolm päeva lapsehoolduspuhkust. Tööandja keeldus puhkuse andmist, põhjendades seda nii, et laps on juba saanud 14. Kas tööandjal on õigus?
Miina töötab firmas arhitektina ning hiljuti sai teada, et on rase . Korraliku töötajana teavitas ta tööandjat koheselt, kui sai teada oma rasedusest ning kinnitas, et kavatseb töötada nii kaua kui võimalik. Tööandja otsustas selle peale töötajaga töölepingu lõpetada koheselt, sest arvas , et töötaja ei saa enam oma töö kohustustega hakkama ning lihtsam on kohe leping lõpetada. Miina pidas seda ebaseaduslikuks ja pöördus kohtusse.
*Kas tööandja käitus seaduslikult?
Vastus:
Esimesel juhtumil on tööandjal õigus, sest seaduse järgi:
§ 62. Lapsehoolduspuhkus

Emal või isal on õigus saada lapsehoolduspuhkust kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni .
Teisel juhtumil tööandjal õigust ei ole, sest seaduse järgi:
§ 92. Ülesütlemise piirangud
(1) Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, et:
1) töötaja on rase või töötajal on õigus saada rasedus - ja sünnituspuhkust;
Kaasus:
Maali töötab hotellis administraatorina. Maali tavalised töötunnid seitsme päeva jooksul keskmiselt on 40 tundi. Tööandja pakub Maalile võimalust teha rohkem tööd, seoses suureneva töömahuga. Tööandja arvestuste kohaselt peaks Maali poole aasta jooksul töötama keskmiselt seitsemepäevases ajavahemikus 52 tundi. Kas selline tööaega puudutav kokkulepe on võimalik ning kui on, siis kas peale kokkuleppe sõlmimist on töötajal võimalik ka sellisest kokkuleppest taganeda?
Vastus:
Selline tööaega puudutav kokkulepe ei ole võimalik, sest tööandja tahab et töötaja töötaks umbes 52 tundi nädalas poole aasta jooksul, aga seaduse järgi ei tööaeg ületa keskmiselt 52 tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta neljakuulise arvestusperioodi jooksul. Isegi kui arvestusperiood on õige, töötaja võib kokkuleppe igal ajal üles öelda, teatades sellest kaks nädalat ette.
Kaasus:
Töölepingu järgi pidi tööandja maksma palga töötajale iga kuu 10. kuupäeval. Palk laekus töötaja pangakontole 12. kuupäeval ning samal päeval töötaja avaldas soovi töölepingu erakorraliselt üles öelda, põhjustades oma soovi sellega, et tööandja on oluliselt viivitanud palga maksmist ja tal ei olnud võimalust endale ravimeid osta. Tööandja ei ole nõus lepingut samal päeval lõpetama ning nõuab, et leping oleks korraliselt üles öelnud. Kas töötajal on õigus antud juhul nõuda erakorralist lepingu ülesütlemist?
Vastus:
Töötajal on õigus antud juhul nõuda erakorralist lepingu ülesütlemist, sest tööandja on rikkunum oma kohustused:
§ 28. Tööandja kohustused
(2) Tööandja on eelkõige kohustatud:
2) maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal;
Kaasus:
Ettevõttes Õmblustöökoda OÜ töötab kaks õmblejat, 30 aastane Malle, kes on ettevõttes töötanud 8 aastat ning 24 aastane Anne, kes on ettevõttes olnud 4 aastat. Annel on kodus kaheaastane laps. Leping, mille raames õmmeldi koostööpartnerile voodipesu , sai läbi. Töökoormuse olulise languse tõttu otsustati üks töötajatest koondada. Omanik otsustas koondada Anne tuues põhjuseks Malle pikaajalise töösuhte ning suurema kogemuse. Kas Anne peaks olukorraga leppima?
Vastus:
Anne peaks olukorraga leppima, sest omanik pole mingi seadust rikkunud.
Kaasus:
Kati Karu küsis enda tööandjalt tööd juurde, kuna eelnevad tööülesanded said sooritatud. Tööandja ei pööranud Kati Karu küsimusele tähelepanu. Töötaja otsustas hakata tööl enda isiklike asjadega tegelema. Paari päeva pärast tuleb tööandja ja ütleb Kati Karule, kuidas töötaja on liigselt isiklike asjadega tegelenud ning otsustab töötasu nende päevade eest mitte maksta. Kati Karu pole sellega nõus ning nõuab töötasu maksmist. Kummal on õigus?
Vastus:
Katil on õigus, sest tema oli töökohal ja välmis tööd tegema, see on tööandja süüdi, et temal ei olnud tööd pakkuda.
Kaasus:
Sündmus leiab aset ühes pagaripoes. Nimelt on töötaja rikkunud töölepingus olulist punkti. Töötajal on keelatud anda edasi kolmandatele isikutele asutuse retseptisaladusi. Antud punkti rikkumise eest on asutuses kokku lepitud vallandamine, mis on ka töölepingus kirjas. Tööandja on saanud antud sündmusele kinnitust ning kavatseb töötaja vallandada. Kas tööandja võib töötaja koheselt vallandada, kui töötaja on töötanud antud asutuses 4 aastat?
Vastus:
Võib küll, sest töötaja on tõsiselt tööseadust/leppingut rikkunud. (tööseadus § 88, punkt 8)
Kaasus:
Tööandja soovis töötajaga erakorralistel põhjustel lepingu üles öelda. Töötaja on firmas töötanud 3 aastat. Tööandja teatas töötajat vallandamisest 15 kalendripäeva enne lepingu ülesütlemise tähtaega. Töötaja ei olnud nõus tööandja hilise teatamisega ning palus, et tööandja annaks talle rohkem aega uue töökoha otsimiseks. Tööandja ei olnud sellega nõus. Kellel on õigus, kas töötajal või tööandjal? Miks?
Vastus:
Tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul ( koondamine ).
Koondamine on ka töölepingu erakorraline ülesütlemine:
1) tööandja tegevuse lõppemisel;
2) tööandja pankroti väljakuulutamisel või pankrotimenetluse lõpetamisel, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
Kui asi on selles, siis tööandjal on õigus. Kui ei ole, siis töötajal, sest tööandja ei saa töölepingu erakorraliselt üles öelda ilma vähemalt 30 kalendripäeva etteteadmiseta.
Kaasus:
Asjaolud :
Töötaja Anne K. asus tööle 01.01.2011 Firmale AS tähtajatu lepingu alusel pearaamatupidaja assistendina vastavalt TLS § 43 p.1 täistööajaga. Alates 01.02.2011 kuni 01.03.2011 toimus firmas raamatupidajate koolitus seoses arvutite uuele tarkvarale üleminekule, mille külastamine oli kohustuslik kõikidele raamatupidajatele. Koolitus toimus kaks korda nädalas, peale tööpäeva lõpu (s.o alates kella 17.00-st), ning kestis poolteist tundi. Anne K. ei saanud külastada ühtegi õppetundi, kuna pidi igapäev oma väike lapsele lasteaiast järele tulema . Sellest teavitas ta ainult koolituse õpetajat.
01.04.2011 erakorraliselt üles öeldi Anne K. töölepingut vastavalt §88 lõige 1 p.2 ning seoses TLS §15 lõige 2 p.4 rikkumisega. Tööandja samuti ei saanud pakkuda teist tööd vastavalt §88 lõige 2. töötajale, kuna tarkvara oli juba uuenenud ja töötajal polnud sellest piisavalt teadmisi.
02.04.2011 Anne K. sai posti teel teate tema töölepingu lõppemist ning töötasu lõpparvet.
Nõue:
Anne K. väidab, et töölepingu ülesütlemine 01.04.2011 on tühine, ning palub lõpetada temaga tööleping vastavalt TLS § 89 lõige 1 p1. Anne K. samuti nõuab tööandjalt hüvitist kolme kuu töötasu ulatuses vastavalt TLS § 109 lõige 1. Anne K põhjustas seda sellega, et õppis ise tööprotsessi jooksul uue tarkvara kasutamist ning lepingu ülesütlemine polnud õigustatud.
Vastuväide:
Tööandja vaidles hagile vastu. Tööandja andmetel koondatud töötaja polnud piisavalt teadnud uut tarkvarat, mida tõendab välja trükitatud statistika, mis näitab arvete ning saldode ümbertöötlemise arvu märgatava vähenemist, samuti õigeaegse käibedeklaratsiooni esitamise rikkumist. Seega tööandja seisukohast on töölepingu ülesütlemine õiguspärane ning soovib jätta töölepingu ülesütlemise vastavalt §88 lõige 1 p.2 ning seoses TLS §15 lõige 2 p.4 rikkumisega kehtivaks.
Kuidas lahendada vaidlus?
Vastus:
Üks lahendustest võib olla see, et tööandja pakkuks mingi eksamit , et kontrollida töötaja oskusi uue programmi kasutamisel . Kui ta sooritab seda positiivselt, siis jääab ta töötama.
Kaasus:
Vedurijuhi abi töötas tähtajatu lepingu alusel juba 5 aastat. Viie aasta lõpus tööandja ei lubanud töötajale puhkust võtta ning põhjustas seda kasvanud töömahuga. Vedurijuhi abi ei olnud sellega rahul ja kirjutas erakorralise ülesütlemiseavalduse päevapealt lahkumisega Töölepinguseaduse § 91 lõike 4 alusel ning keeldus tööl käimisest. Avalduses oli ka kirjutatud, et töötaja soovib saada hüvitise kolme kuu eest. Tööandja aga keeldus hüvitise maksmisest. Andke õiguslik hinnang antud kaasusele.
Vastus:
Tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, tööandja peab maksta töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid.
Kaasus:
Töötajal on sõlmitud tööleping tööandja juures ja on seal juba töötanud 1 aasta. Pärast üht aastat ütles tööandja töötajale, et nüüd peab ta käima ka laupäeviti tööl ja seega on tal 6 päevaline töönädal. Kas tööandjal on õigus nii teha?
Vastus:
Tööandjal ei ole õigust nii teha, sest see on kehtiva töölepingu vastu.