Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Hagiavaldus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
hageja, kostja, laenulepingu, hagi, intress, viivis, jana, menetluskulud, riigilõiv, võlatunnistus, sõiduauto, 2250, 2300, hagejal, kuno, tasase, summad, intresside, 2016, kloop, hagiavaldus, hagihind, laenas, mistõttu, tsms, 1036, tasane, isikukood, gmail, kuuno, nõudes, sularahas, hiljemalt, leppisid, lepiti, mercedes, benz, võõrandamisleping07.oktoober 2016 Kostja Kuuno Kloop Isikukood: 38504159741 Elukoht: Jaama 40-11, Kohtla-Järve E-post: [email protected] Tel: 53667899 Kostja esindaja Vandeadvokaat Jaan Mölder Aadress: Kasekese 4A-40, Tartu Tel: 54877854 E-post: [email protected] Hageja Jana Tasane Isikukood: 47607152821 Elukoht: Haava 24A 1, Tartu Viibimiskoht: Korrese 2, Ruhnu Hageja esindaja Vandeadvokaat Ann Dresen Aadress: Tee 1a, Tartu Tel: 51234567 E-post: [email protected] KOSTJA VASTUS JANA TASASE HAGILE KUUNO KLOOBI VASTU SUULISTE LAENULEPINGUTE TÄITMISE NÕUDMISEKS, PÕHIVÕLALT 2332,6 EURO
........................................... ABC Õigusbüroo OÜ Rävala pst 5, 11223 Tallinn Isikukood: 48807147654 Tel:+5555555555 E-post: @abcoigusburoo.ee Kostja: Valdek OÜ Registrikood: 1000023 Kadaka tee 1, 13515 Tallinn E-post: [email protected] HAGI A V A L D U S Põhivõlgnevuse, intressi, leppetrahvi ja viivise nõudes, summas 12 080,898 eurot. I Faktilised asjaolud 1.1. Hageja ja Kostja sõlmisid 12. novembril 2011.a. küttepuude müügilepingu ( lisa 1), mille kohaselt Hageja 12. novembril 2011.a. tasus Kostjale ettemaksuna küttepuude ostuhinna summas 10 000 eurot. Kostja oma müügilepingust tulenevaid kohustusi Hageja ees ei täitnud. 1.2. 28. jaanuaril 2012.a. sõlmisid Hageja ning Kostja laenulepingu (lisa 2), mille
Seetõttu tuleb asja uuel läbivaatamisel esiteks uuesti hinnata, kas pooled leppisid seadmete kasutamises kokku selliselt, et kostjale I pidi olema arusaadav, et selle eest tuleb ka maksta, st leping on kehtiv ka tasu kokkuleppeta (vt VÕS § 27 lg 1), või on kostjad tõendanud tasuta kasutuslepingu sõlmimise. Juhul kui tasuta kasutuslepingu sõlmimine ei leia tõendamist, tuleb ringkonnakohtul hinnata, kui suurt tasu tuli kostjal I hagejale seadmete kasutamise eest maksta. Lisaks on kostja II esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite, mille kohta tuleb kohtul samuti seisukoht võtta juhul, kui kohus tuvastab, et hagejal on kostja vastu kehtiv nõue. Vajaduse korral tuleb ringkonnakohtul anda pooltele oma seisukohtade ja tõendite esitamiseks täiendav tähtaeg (TsMS § 3401 lg 1 järgi). 3-2-1-75-10 p 14 (parkimisleping), Nõustumus (aktsept) on VÕS § 20 lg 1 järgi otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping
KOHTUPRAKTIKA ESIMNE SEMINAR RKTKo 3-2-1-43-16 Lepingu sõlmimine Asjaolud: Rainer Safonovi (hageja) esitas hagi MTÜ Pärnu jahtklubi vastu kahjuhüvitise 10 080 eurot 19 senti ja viivise saamiseks Rainer Stafoni esitas apellatsioonikaebuse ja kassatsioonikaebuse Hageja jättis oma kaatri kostja sadamasse, kus pidanuks keelatud isikute kohalolule sadamas reageerima USS. Hageja kaater varastati ja rüüstati, USS ei reageerinud. Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas kostjal ja hagejal on leping sõlmitud? – Leping on sõlmitud VÕS § 9 lg 1 alusel, sest pooled saavutasid kokkuleppe Kas kostjal on sadamateritooriumil kaatri valvamise kohustus? Kostjal on valvamise kohustus, kui tegu on hoiulepinguga. Poolte vahel ei ole hoiulepingut. Kostjal ei ole kaatri valavamise kohustust
I Menetluse üldpõhimõtted ja kohtusse pöördumine 1. H esitas hagi KÜ E vastu nõudega tühistada KÜ üldkoosoleku otsused nr 1 ja 2. Kostja KÜ E teatab vastuses, et on oma viga tunnistanud ning pärast hagi esitamist toimunud üldkoosolekul tunnistati vaidlustatud otsused nr 1 ja 2 kehtetuks. Seega on hageja õiguste rikkumine hagi alusena ära langenud. Mida kohus teeb? Kuna nõude aluse äralangemine ei ole aluseks menetluse lõpetamiseks § 428, siis kohus menetleb edasi, kõige arukam oleks eelmenetluse käigus seletada hagejale olukorda ja teavitada võimalusest hagist loobuda. § 4 lg 3 hageja võib hagist loobuda. Loobumine ei välista uuesti kohtusse pöördumist. § 200 on kohustatud käituma heauskselt. Kohtukulud: kostja rikub õigusi, hageja kaebab, kostja lõpetab rikkumise - § 168 lg 5. 371 lg 2 p2, lg 3
.............. 5 3. Esindaja kohtus.......................................................................................................... 6 4. Kohtumenetluse keel..................................................................................................7 5. Menetlusdokumentide vormistamine.........................................................................7 6. Tsiviilasja hind (hagihind)......................................................................................... 8 7. Menetluskulud............................................................................................................9 8. Hagi esitamine..........................................................................................................11 9. Hagi tagamine.......................................................................................................... 12 10. Kinnisasja müük täitemenetluses...........................................................................13 11
kasutamise, ei järeldu, et kaasomanikud on kokku leppinud kaasomaniku õiguses koormata tema valduses ja 1/67 kasutuses olevat asja või selle reaalosa. Küll võib kaasomanike kokkulepe valdamise ja kasutamise kohta sisaldada kaasomaniku õigust asja või selle reaalosa koormata. Kohtud on käsitlenud ja apellatsioonikohus leidnud vaid seda, et hageja pole tõendanud, et ehitise kaasomanikud ei ole kasutuskorra kokkulepet sõlminud. AÕS § 74 kohaldamise seisukohalt pole aga oluline mitte see, kas kaasomanikud on kasutuskorras kokku leppinud, vaid hoopis see, kas nad on kokku leppinud asja reaalosa koormamise võimaluses. See, et kaasomanikud on nõus ehitise reaalosa kasutamisega kaasomaniku poolt, ei tähenda, et nad on nõus ka selle reaalosa rendilepinguga koormamisega
Vormi nõude järgimine- kirjalik avaldus TsMS § 334; Koos avaldusega tuleb teha ka menetlustoiming, mille tähtaja ennistamist taotletakse; Tasutakse kautsjon summas: hagimenetluses vastab riigilõivule 25% hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 50 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot; hagita menetluses vastab 25% hagita asja riigilõivule, kuid mitte vähem kui 25 eurot; Kohus lahendab avalduse määrusega. 10.Menetluskulu koosseis § 138. Menetluskulude koosseis ja arvestus (1) Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. (2) Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. (3) Igas kohtuastmes peab kohus arvestust asjas kantud menetluskulude, muu hulgas asja läbivaatamise kulude kohta. 11.Menetluskulu jaotus ja kindlaksmääramine § 162. Menetluskulude jaotus hagimenetluses (1) Hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. (2) Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu
kaebaja on kõrges eas; laste ja vanemate ning perekonnaeluga seotud vaidlused ning üksikisiku perekonnaseisu, tema õigus- ja teovõimet puudutavad vaidlused. Hüvitiste mehhanismid liigse viivitamise eest kohtulahendid Kudla v. Poola ja Scordino v. Itaalia, (otsus nr 36813/97, ECHR 2003 IV) Menetluse pikkuse arvutamisel loeb inimõiguste kohus tsiviilasjades menetluse alguspunktiks päeva, mil esitati hagi ning menetluse lõppkuupäevaks tuleb lugeda päeva, mil otsus muutub lõplikuks. Tsiviilasjades tuleb arvestada ka täitemenetluse pikkusega ja muude vajalike rakendusprotseduuridega, sest täitemenetlus on tsiviilmenetluse lahutamatu osa. Seega on menetluse pikku alguseks aeg, hetkest, mil riigil tekib vastutus isiku ees tema õigusi kaitsta ja kuni lõpliku lahendi jõustumisega. Inimõiguste kohus on hoidunud sätestamast konkreetseid ajalisi piiranguid ja nõudmisis
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Lahendus Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei rahulda. Töövõtja (ehitaja) kannab riisikot kuni töö valmimiseni (üleandmiseni). Seega ehitaja on vastutav(VõS §640 lg2) Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Tähtaeg oli küll lähedal, kuid töö polnud ametlikult üle antud ehk tellija polnud tööd vastuvõtnud. (VõS §638) V-2 2010.a. suvel oma puhkuse ajal kaks OÜ Raba ehitustöölist sõlmisid lepingu OÜ-ga Kikas
OÜ nõudis Mati R-lt tööde maksumuse tasumist, viidates sellele, et nende vahel oli sõlmitud tööleping ja samuti nõudis OÜ tema poolt 200 000 krooni eest tarnitud materjalide tasumist, mis hävisid tules. Mati R. keeldus tööde eest tasumast motiivil, et tema poolt polnud tööd vastu võetud. Ta keeldus ka OÜ materjalide väljamaksmisest, sest leidis, et materjalid hävisid mitte tema süül. OÜ otsustas anda asja kohtu lahendada. Kas kohus rahuldab OÜ hagi? Ei. Kui ei rahulda, siis mis motiivil? Kuna õnnetus ei leidnud aset garantiiajal (hoone üleandmis-vastuvõtmis kuupäev ei olnud saabunud), siis puuduvad tellijal õigused nõuete esitamiseks garantiist lähtuvalt. Isegi, kui õnnetus oleks juhtunud garantiiajal, siis üldjuhul ei loeta garantiijuhtumiteks defekte, mis tulenevad ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu (milleks tulekahju välgulöögist ka on) toimest. Vt. VÕS § 103 Rikkumise vabandatavus. V-2 2010.a
Kas ja millised on õiguslikud võimalused A-le juurdepääsu saamiseks? A saab tugineda Aõs §155-le millega ei tohi C takistada tee kasutamist A-le. §156 kohaselt kui tasu osas kokkuleppele ei saada siis määrab selle kohus. Pöörduda kohtu poole. PS §15 Omaabi -erandlikel olukordadel. Esitan avalduse kohtule. Meenutab negatoorhagi. Maakohus- tsiviil , kriminaal Hagita menetlus §477 Avalduses- Probleem, miks, mida ma saada tahan, hagi avamine §618 prim 3 §377 kiiremas korras läbivaatamine §477 prim 1 Kaasatakse kõik kohalikud elanikud menetlusse. Hagi tagamise nõue §384 lg 1 Hinnatakse hüvesid Esialgne õiguskaitse - määrus Kas A võib menetlusliiki kohtus valida? Jah? Kas midagi muutub, kui C on välisriigi konsul Eestis? TsKms §10 lõige 1 kohtute pädevus ei laiene diplomaatidele. Ei muutu 2. A on töövõtjana sõlminud kohaliku omavalitsuse B kui tellijaga lepingu koolimaja rajamiseks
aga krediidikulukust arvutatakse aasta baasil. Kui kaheks nädalaks 50 euro laenamisel 2 „Tarbimise finantseerimise problemaatikast“ – Swedbank, august 2013, ettekande slaidid 3 http://www.ptac.gov.lv/upload/2013_parskats_par_nebanku_kredit_sekt_1_01_2013_-30_06_2013.pdf, lk. 10 4 tuleb tagasi maksta 58 eurot, on kahe nädala intress 16%, aga aasta peale arvestatuna (52 nädalat) 416%. 1.4. Turu koosseis, äritegevuse tasuvus Laenuturu reguleerimata osas tegutseb üle 100 ettevõtte ning nende arv kasvab. Kasvu üheks põhjuseks on eriti viimasel ajal märgatav trend, et teistest Euroopa Liikmesriikidest tulevad ettevõtted Eestisse, kuna Eestis kehtivad laenuandmisele leebemad nõuded (nt OÜ Mogo, 4finance OÜ). Samas on turg laenumahtude mõttes küllalt kontsentreeritud, 90% turumahust annavad
999 Tallinn, edaspidi nimetatud "garant", keda esindab juhatuse liige Peeter Pärn, isikukood 3500200456, elukoht Tallinn, osaühingule BCD, registrikood 1000000002, asukohaga Tartu mnt. 888 Tallinn, edaspidi nimetatud "võlausaldaja", alljärgnevas: 1. Käesoleva garantiikirjaga tagab Garant AS EAB, registrikood 1000000003, asukohaga Narva mnt.789 Tallinn (edaspidi nimetatud "laenusaaja" ehk "võlgnik") poolt võlgniku ja võlausaldaja vahel 02.01.2001.a. sõlmitud laenulepingu (edaspidi nimetatud "laenuleping") alusel saadud laenusumma ja intresside täieliku tasumise, kui võlgnik ei ole laenulepinguga võetud kohustust täitnud tähtaegselt. 2. Garandi vastutus on piiratud laenulepingus sätestatud laenusumma ja intresside tasumise nõudega, kuid kokku summas mitte rohkem kui 150 000.- krooni. 3. Garant kohustub täitma käesolevast garantiikirjast tuleneva kohustuse võlausaldaja kirjaliku nõude alusel, nõudel näidatud kuupäevaks. 4
Riigikohtu otsus nr 3-2-1-154-01 Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises. Olenevalt asjaoludest võib tegeliku võimu teostamine olla takistatud ka juurde- või väljapääsu sulgemise tõttu. Tehas>värav (teine omanik). Valduse rikkumine võib seisneda asja üle tegeliku võimu teostamise takistamises (ka juurde või väljapääs). Riigikohtu otsus nr 3-2-1-54-02 Auto 40000; ostja (hageja) maksis 13000, kasutati ühiselt, siis kostja omistas. Vaidlus pole valduse kaitse sätete, vaid valduse seaduslikkuse üle. AÕS (320 I [kasutusvaldaja teatamiskohustus]) kehtetati. SEMINAR 2 Kaasus 10 A on valduse teenija. Omanik on M. A teenib tema valdust. A kingib kella T'le. Kas omand ja valdus on üle läinud? Valdus üle läinud. Kas oli isik õigustatud asja üle andma? Ei olnud. T poolt välistab omandamise see, et asi on M valdusest läinud välja tema tahte vastaselt §95 lg3. A võõrandas kella kinkelepingu alusel T'le
arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusekompensatsiooni ning viiviste väljamõistmist. 2 AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmatajätmises on jurist ise süüdi ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu. Juristi tahe oli
uskus, et leping on kehtiv. VÕS § 135 lg-st 2 tulenevalt B-l on õigus nõuda A-lt LEINGUJÄRGSE KOHUSTUSE TURUHINNA VAHE TASUMIST. Kaasus nr 8.2 Maakohtule esitatud hagiavalduse kokkuvõte: ”Vastavalt kokkuleppele kostjaga broneerisin minule kuuluva külalistemaja Holiday House kostjale ja tema külalistele aastavahetuse veetmiseks alates 31. detsembrist 2016 kuni 2. jaanuari 2017 hommikuni. Kostja kohustus selle eest tasuma 1500 eurot. Kostja tasus 7. novembril 2016 pangaülekandega broneerimise eest 50% ettemaksu summas 750 eurot,märkides ülekande selgituseks: “H.H. booking 31.12.2016 – 02.01.2017, 50% ettemaks”. Kostja ja tema külalised saabusid külalistemajja 31. detsembri õhtul. Mõned külalised otsustasid lahkuda juba 1. jaanuaril, kuid enamik jäi kuni 2. jaanuarini. Siiski ei oma see asjaolu
teist seisukohta defineerida väga lühidalt). 4. Ootamatud ja kõige mõjukamad argumendid tuleks jätta vaidluse lõppu. 5. Jätta endale võimalus väitlus kokku võtta (nn viimase sõna õigus). VÄITLUS KOHTUSAALIS Kas ja millises menetlusetapis toimub kohtuistungil väitlus? Sisulise arutamise näidisskeem: Eelneb eelmenetlus Kohtusse pöörduja kannab ette oma pöördumise sisu (süüdistus, hagi, kaebus vms) Vastaspool annab pöördumisele oma hinnangu (tunnistab süüdi, võtab omaks, vaidleb vastu vms) 1. Uuritakse tõendeid (kuulatakse üle pooled, tunnistajaid, esitatakse kirjalikke tõendeid jms) 2. Mõlemad pooled peavad kohtukõned (kohtusse pöörduja esimesena, seejärel vastaspool) 3. Viimane sõna või repliik→Kohus läheb nõu pidama lahendi tegemiseks. LOOGIKAVEAD
tunnustele, töötasu maksmine toimus aga töövõtja poolt esitatud aruannete ja arvete alusel, kõik seadusest tulenevad maksud maksis jurist ise. Kuna AS jättis juristile tehtud töö eest tasumata, ei maksnud lepingu lõppemisel kasutamata puhkuse eest hüvitist ega lõpparvet, esitas jurist vastavad nõuded TLS-i alusel kohtusse. Ta nõudis saamata jäänud töötasu ja puhkusehüvitist ning viiviste väljamõistmist. AS hagi ei tunnistanud. Ta leidis, et tasu maksmata jätmises on jurist ise süüdi – ta ei esitanud aruandeid tehtud töö kohta ega vastavaid arveid. Kasutamata puhkuse eest hüvitise maksmine on ette nähtud TLS-is, mis töövõtusuhetele ei laiene. AS väitis, et jurist on omaks võtnud pooltevahelised töövõtusuhted: ta registreeris end füüsilisest isikust ettevõtjaks, kelle tegevusalaks oli märgitud õigusabi osutamine ja ta sai AS-ilt ettevõtlustulu
VI seminar Õiguskaitsevahendid (III) Viivis; hinna alandamine; õkv konkurents Hinna alandamine ei ole väga levinud – kohaldamine problemaatiline, kohtupraktikas tekib palju vigu Viivis on levinud ÕKV, kohaldamisel mõned erandid Kuni kokkulepitud kuupäevani intress (seega kasutusintress), pärast kokkulepitud kuupäeva viivis (seega viivitusintress), mitte enam intress – praegusel juhul ei saa alates 1.01 viivist nõuda RKTKo 3-2-1- 1. A sõlmis laenulepingu V-ga summas 20 000 eurot tähtajaga 2 aastat (kuni 1.01.16) intressimääraga 20 % aastas võlgnetavalt summalt. Lepingu kohaselt pidi V maksma viivist 8,5 % aastas tagasimaksmisega hilinemise korral. V maksis kokkulepitud tähtajal 20 000 eurot ja märkis sellele, et palun arvestada makstud summa esimeses järjekorras põhivõla katteks
kolmekuune laps, on seadusjärgselt mõlemad tema pärijateks. Kui laps sünnib aga alles 2 kuud peale E surma, siis ei saaks ta ilma PärS § 5 lg-ta 4 oma isa pärijaks olla, kuna ta ei olnud pärandi avamise Hagiavalduse kohaselt valdab ja kasutab vaidlusalust korterit Tallinna linn, kuid kostja rikub selle hetkel õigusvõimeline. Järelikult oleksid pärijateks E naine ja vanemad (PärS § 12 lg 2, § 14 ja 16 lg käsutusõigust. Avalduses pole aga märgitud, kuidas kostja vaidlusaluse vara käsutamisõigust rikub ja 1 p 2)
Asjaolud Looduslähedane Mati Lihtne otsustas hakata tootma ökoseepe ning asutas selleks äriühingu OÜ SEEP Holding. Stardikapitali saamiseks võttis ta ühendust internetist leitud ning usaldusväärsena tundunud OÜ-ga Kilt Finants. OÜ Kilt Finants oli nõus Mati äriühingule laenu andma, kui saab selleks piisaval hulgal tagatisi. Mati oli OÜ Seep Holding juhatuse ainuliige. 28.11.2015 sõlmisid OÜ SEEP Holding ja OÜ Kilt Finants laenulepingu summas 200 000 eurot (vt lisatud laenulepingut) tähtajaga 3 aastat (kuni 28.11.2018). Laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks seati Mati vana-vana-vanemate maakodu kinnistule hüpoteek summas 200 000 eurot. Laenulepingu kohaselt kohustus laenu käendama Mati (vt laenuleping). Lisaks andis laenulepingule käenduse Mati hea sõbranna Anna Laks (vt lisatud käenduslepingut), kes oli samuti ökoseepide ärisse kaasatud ning omas 30% OÜ-st SEEP Holding.
hüvitamist võrdeliselt nende osadega. OMANDI KAITSE Omanikul on nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Omandiõiguse tunnustamiseks piisab, kui omanik tõendab, et tema omand on tekkinud õiguslikul alusel. Kostja peab nõude vaidlustamiseks tõendama, et hageja ei ole omanik või et asja omanik on kostja või et kostjal on õigus asja vallata mõne asjaõiguse või muu õiguse alusel. VALLASOMAND 1. Vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. Kui asja omanik on asja otseseks valdajaks, võib omandi üleandmisel asja valduse üleandmise asendada võõrandaja ja omandaja vahel sõlmitava lepinguga, mille alusel omandaja saab asjale
VÕLAÕIGUSE ÜLDOSA 2015 Õpieesmärkide saavutamine: loengud, seinarid, iseseisev töö. 10 seminari, 9 tunnikontrolli seminarides, eksam koosneb teooriast ja kaasusest. Eksamile pääsemise eeldusteks on tsüsi läbimine, vähemalt 5 tunnikontrolli sooritamine positiivsele hindele, aktiivne osalemine vähemalt 7 seminaris. NÕUDENORMID : Lepingust taganemine §116 Lepingueelsed võlasuhtes § 115 http://www.digira.ee/wp-content/tootekataloog- data/100260/epub/OEBPS/Text/p5a-1.html TEEMA 1 LK 1-45 Võlaõigus kui õigusvaldkond Võlaõigus eraõiguse süsteemis 1 Üldosa - sätestatud tsiviilseadustiku üldosa seaduses (1994) 2 Eriosa moodustavad erinevad seadused 1 Asjaõigus - asjaõigusseadus (1993) 2 Võlaõigus - võlaõigusseadus (2002) 3 Perekonnaõigus - perekonnaseadus (1995) 4 Pärimisõigus - pärimisseadus (1997) Õigusnormid jagunevad: •
mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Samuti on oluline teada, et praktika kujuneb välja võlasuhte konkreetsete poolte vahel ja ei kehti üldiselt tunnustatud käitumisreeglitena väljaspool konkreetset võlasuhet. III Loeng-individuaal ja tüüptingimused Kas lepingut saab sõlmida ka muul moel kui vastastike tahteavalduste esitamise kaudu? Saab. Kasutades nt võlatunnistust. Võlatunnistus- Lubadus midagi teha võib olla võlatunnistus (VÕS § 30) e leping, millega tunnistatakse olemasolevat võlasuhet ja võetakse endale kohustus sooritada võlguolev tegu. Kirjalikus vormis koostatud leping. See peab olema kirjalikus vormis. See tunnistus võib olla suvalise lepingu osa, kindlat vormi seadus ei määratle. Võlatunnistus jaguneb: Konstitutiivne võlatunnistus uue iseseisva kohustuse võtmine (nt. kassiir) Deklaratiivne võlatunnistus - olemasoleva kohustuse tunnistamine
● George plaanib esitada 02.01.2018 kohtusse avalduse, sest ta sai 01.12.2017 teada Liisi sünnist ja aimab, et ülimalt suure tõenäosusega on tema Liisi isa. Avalduse plaanib ta esitada hagita menetluses, sest ta on kuulnud, et nii peab kohus ise tõendeid hankima, tema asemel. Kui edukas võiks tema avaldus olla? Tõepoolest, esitatakse hagita menetluses avaldus ning sel juhul kohus saab ise tõendeid koguda. Menetlusosaliseks pole mitte hageja ja kostja, vaid avaldaja ja asjast puudutatud isikud. Hagita asjad on TsMS §-s 475 konkreetselt ära toodud (näiteks hagita perekonnasjad, isiku surnuks tunnistamine, piiratud teovõimega isiku isikule eestkostja määramine, lähenemiskeelu rakendamine, kaebused kohtutäituri peale ja nii edasi). RKTKo 3-2-1-48-12 p 14 lg 31 - kehtivas PKSis, võrreldes varasemaga, on oluliselt piiratud end lapse isaks pidava mehe õigus vaidlustada teise mehe isadust, et kaitsta lapse sotsiaalset 1
ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada
ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada.
ruumide kasutamiseks hakkas lõppema. Koosoleku juhataja tegi ettepaneku koosolek katkestada
ja jätkata 5. juulil, kuna samu ruume ei ole võimalik varem kasutada.
Kuna ta saab tõendada et ta ei teadnudki sellest tehingust midagi!! 3. Täisühingu osanikud esitasid kohtule taotluse ühe osaniku väljaarvamiseks täisühingust põhjusel, et ta on rikkunud konkurentsikeelu nõudeid. Hagiavalduse kohaselt oli see osanik kaks aastat enne täisühingu kandmist äriregistrisse valitud juhatuse liikmeks aktsiaseltsis, mis tegutses täisühinguga samal tegevusalal ning ta oli juhatuse liige ka hagiavalduse esitamise ajal. Kostja esitas hagile vastuväite, et vähemalt üks osanikest oli ükskord varem lugenud aktsiaseltsi üldkoosoleku protokolli, milles oli kirjas, et ta on vastava aktsiaseltsi juhatuse liige, osanik B kinnitas kohtus selle väite õigusust. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? VUTT: 95 ja 96! Konkurentsikeeld. 108 annab väljaarvamise aluse ja viitab 105!! 105 lg1 esimene lause. Aga 96 lg1 on see mida võib nõuda ja seal pole kirjas et väljaarvamist võib nõuda. 108-s pole
ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega? On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist. Tulevad kõne alla nt kompromissileping, nõudest loobumise leping, võlatunnistus Võimalik lepinguvälisest võlasuhtest tulenev nõudeõigus loovutada, üle võtta või sellega ühineda. 3. Mis on üheks võimalikuks juhtumiks, kus lepinguvälisest võlasuhtest tekkinud nõudeõigus eksisteerib kõrvuti (kumulatiivselt) muust eraõiguslikust suhtest tekkinud nõudeõigusega? A müüb B-le asja (kohustustehing + käsutustehing). Oletame, et mõlemad tehingud on tühised. A-l võimalik esitada asjaõiguslik vindikatsioonihagi. Lisaks
hiljem maksta. Tüdruksõber, kes teenib sama palju, on novembrikuus teinud suurema säästu, teades, et detsembris kulub raha rohkem. Jürgen ei suuda ka jaanuarikuus laenu osamaksu tasuda, ignoreerides sealjuures võlateateid. Laenu hakkab ta uuesti tasuma veebruaris. Ülesanne 3: Mis juhtub tema laenukohustusega (uuri laenulepingut!)? Kus tegi Jürgen vea? Jürgen peab hakkama lisaks laenule ja tagasimaksmata rahale laenuandjale veel viivist maksma hakkama. Viivis suureneb iga maksmisega viivitatud päeva arvelt. Jürgen oleks pidanud kas käituma samamoodi nagu Kaja: tegema suuremaid sääste enne suurt ostuhooaega või siis eiranud see kord vaateakneid ja suuri oste, ning mitte nendele alluma. Lugu lõpeb siiski õnnelikult. Hoolimata raskustest on laen tähtaegselt tagastatud. Kaja on valmis broneerima lennupileteid Chicagosse. Jürgen läheb panka uue laenu järele. Suur on tema üllatus, kui selgub, et talle uut laenu ei anta. Ülesanne 4:
· Kiirmenetlus (1 päev) Uue FIE, TÜ, UÜ või OÜ registrisse kandmiseks FIE, TÜ, UÜ või OÜ, AS, TulÜ registriandmete muutmiseks · kui täidetud on ÄS 53 lg 5 nõuded ... Kõik isikud digiallkirjastavad ... Kedagi ei volitata ... OÜ kasutab tüüppõhikirja ... OÜ osad ei ole registreeritud väärtpaberite keskregistris ... OÜ-sse tehakse ainult rahalisi sissemakseid (v.a. Kui sissemakseid ei tehta üldse) ... Riigilõiv tasutakse pangalingi kaudu ... Tegevusala näidatakse EMTAK klassifikaatori järgi Äriregistri kannete liigid Konstitutiivne ehk õigustloov ... Olulisemad õigustoimingud jõustuvad alles pärast registrikande tegemist nt. asutamine, lõppemine, põhikirja muutmine, ümberkujundamine, kapitali suurendamine/vähendamine. Deklaratiivsed: ... Õigustoimingute tegemine ei ole seotud registrikande tegemisega nt. juhatuse liikme valimine ja
Kui tagatisraha maksmises on kokku lepitud, võib üürnik tagatisraha maksta kolme kuu jooksul võrdsetes osades, kuid esimene osa tuleb maksta pärast üürilepingu sõlmimist. Lepingu sõlmimisel võivad lepingupooled ka antud põhimõttest kõrvale kalduda ja kokku leppida näiteks üürniku kohustuses maksta kolme kuu tagatisraha ühekordse summana. Tagatisraha peab üürileandja hoiustama krediidiasutuses oma varast eraldi vähemalt kohaliku keskmise intressiga. Saadav intress kuulub üürnikule ja suurendab tagatisraha. See nõue peab tagama tagatisraha säilimise üürilepingu lõppemiseni. Kuna tagatisraha on kõrvalkohustus, siis võib üürileandja rahuldada oma nõuded, mis on suunatud üürniku vastu, rahuldada tagatisraha arvel. Kuid enne tagatisraha arvel nõuete rahuldamist, tulen üürileandjal üürniku vastavatest nõuetest teavitada ja anda üürnikule võimalus kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks. Kui üürnik omapoolseid
annaabi.ee 
