inimestega, tegelased pärit kreeka-rooma mütoloogiast või kaugest ajaloost, temaatika: ajalugu. NT: Mozart ,,Tituse halastus", ,,Idomeneo", Händel ,,Julius Caesar" · Singspiel laulumäng, sündis 18.saj keskel inglise ballad-ooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul, kõige kaugemale jõudis Austrias. NT: Mozart ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv" Ooperi reform: C.W.Gluck viis läbi ooperi reformi aastal 1762, mil lavastati tema ooper ,,Orpheus ja Eurydike". Hakati rohkem kasutama orkestrit ja tõusis koori osatähtus, ooperimuusika pidi realistlikult kujutama lavasituatsioone ja tegelaste hinges toimuvat, enne reformi vesteldi ooperi ajal ja jalutati, pärast hakati ooperit kontsertsaalides tähelepanelikult kuulama. F.J.Haydn: · Sündis 31.03.1732, õppis paar aastat Hainburgis, õppis Viini toomkoolis ja
õukonnas (siin komponeeris enamiku oma vaimulikest teostest) • 1781-1791 vabakutselise elu Viinis Isiklik elu • Kontserdireisid olid Wolfgangile ja tema viis aastat vanemale õele Maria Annale väga kurnavad • 1770. a. valiti Mozart Bologna Academia filarmonica liikmeks • Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli • 1778 suri Pariisi reisil Mozarti ema • 1787 suri Mozarti isa Vokaalmuusika • Ooperid “Haaremirööv” (1782) “Figaro pulm” (1786) “Don Giovanni” (1787) “Võluflööt” (1791) • Reekviem Instrumentaalmuusika • 27 klaverikontserti • 41 sümfooniat Loomingu üldiseloomustus • Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse • Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem • Kaasaegsed arvasid Mozarti loomingust: “Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud”
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. 4. augustil 1782 abiellus Mozart Constanze Weberiga. Neil oli kuus last, kellest ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi Looming "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) ´´Võluflööt" (1791) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1 Varia Mozartist on kirjutanud Peter Shaffer näidendi "Amadeus", mille põhjal Milos Forman tegi samanimelise filmi.
"Liiga julge ja järskude kontrastidega, tavalisele kuulajale keeruline ja ülemäära kaunistatud" Looming (zanrid ja Instrumentaalmuusika: näited) · 27 klaverikontserti · 41 sümfooniat Vokaalmuusika: Ooperid "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Reekviem Muusika Lõbus, mitmetahuline ja peenekoeline üldiseloomustus Huvitavaid fakte elust ja loomingust · Oli haruldase kuulmise, fenomenaalse muusikalise mälu, pulbitseva fantaasia ja
dramaatilise iseloomuga. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem, mille kirjutamine jäi tal pooleli. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju. · "Haaremirööv" (1782)- oli esimene tuntuim singspiel. · ,,Figaro pulm" (1786) tähtsaim teos OB stiilis. Vaimukas lugu Sveilla habemeajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. · ,,Don Giovanni" (1787) selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks · ,,Cosi van tutte" (1790) oma olemuselt anekdootlik OB. Kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada.
sümfooniad ja kammermuusikat. Ooperitest mainiksin ära teose nimega `Võluflööt`,mis valmis aastal 1791. Teose esietendus toimus Viini eeslinnas asuvas teatris Freihaus 30. septembril 1791.aastal. Pilt etendusest `Võluflööt``,mis lleidis aset San Franciscios. Väga lühike nimekiri tema ooperi teostest: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Vaimulikmuusikas on ta kirjutanud hulgaliselt motette,vespreid,litaaniaid ja 19 missat. Sümfooniatest rääkides on Mozart suutnud luua ligi 50,millest tuntumad Esduur, gmoll, C duur . Pöördudes tänapäeva tagasi võime öelda,et Mozarti looming on siiski alles ning tema parimatest lugudest on
muusika iseloomustus, tähtsamad vormid. 3. C.W.Gluck kui tõsise ooperi reformija, mille sisuks oli muusika seadmine draama teenistusse. Esimene uut tüüpi ooper "Orpheus ja Eurydike" 4. • F.J.Haydn (1732-1809) • W.A.Mozart (1756-1791) • L.van Beethoven(1770-1827) 5. Wolfgangi muusikaline anne avaldus varakult. Juba 5-aastaselt komponeeris ta oma esimesed muusikapalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega, 10-aastaselt esimese ooperi. 6. • "Haaremirööv" (1782) • "Figaro pulm" (1786) • "Võluflööt" (1791) 7. Algselt jõukas, kuid vanaisa surma järel vaesustunud perekonnas elanud Beethoven pidi juba 10-aastaselt rahapuudusel koolist lahkuma. Komponeerimist hakkas ta õppima 12-aastaselt. 16-aastaselt läks ta Viini, et õppida W. A. Mozarti juures. Pärast esimest ning lühikest reisi Viini läks Beethoven sinna taas 21-aastaselt, et õppida J. Haydni juures. 1796 hakkas tema kuulmine halvenema.
Carl Philipp-Emmanuel Bach – esimene muusikaõpik. Uus suund ooperis Opera seria – itaalia tõsine ooper; Georg Friedrich Händel Opera buffa – laulumäng ja koomiline ooper; William Hoghart „Kerjuseooper“; Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ Commedia dell’arte – linnateatri maskikomöödia Singspiel – laulumäng, 18. sajandi keskel; Austrias Joseph II õukonnas toetati seda, Mozarti „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“ ?? Uuendused tõsises ooperis – lühemad aariad, orkestrit kasutati julgemalt, koor sekkus rohkem draamasse Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Christoph Willibald Gluck (1714- 1787) – „Orpheus ja Euripide“ 1) loobus etteasteteks killustatud ülesehitusest, kasutas ulatuslikke muusikalisi stseene 2) loobus vanast da-capo aariast ja saatega retsitatiivist ning püüdis neid
3 kuulsamat ja tähtsamat ooperit: "Figaro pulm" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Võluflööt" (1791) Looming "Võluflööti" peetakse üheks tähtsamaks saksakeelseks ooperiks üldse! On nimetatud ka Mozarti testamendiks, milles ta väljendab selgeimalt oma inimese eluideaali. Looming Ooperid (mittetäielik nimekiri): "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) "Zaide" (jäi pooleli) Kuulamine http://www.youtube.com/watch?v= http://www.youtube.com/watch?v= Kasutatud allikad et.wikipedia.org/wiki/Mozart www.youtube.com
Laulumäng(saksamaa Singspiel)- kujutas endast rahvalikku meelelahutust kui ka etendusi. Christoph Willibald Gluck- tõsine ooperi formija. Franz Joseph Haydn- keelpillikvarteti ja sümfooniazanri rajaja. 104 sümfooniat.70 keelpillikvartetti. Vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit,mitu oratooriumi ja hulk vokaalset kirkimuusikat.2 tuntumat oratooriumi on ,,Loomine" ja ,,Aastaajad". Wolfgang Amadeus Mozart-Vaimulikku muusikat vähe,tuntuim vaimulik teos ,,Reekviem". Kirjutas 19 ooperit. ,,Haaremirööv" esimene saksa suurteos. Üks kuulsamaid ooperid on ,,Don Giovanni". Kirjutas 50 sümfooniat. Sümfoonilise loomingu kõrgpunktiks on 40 sümfoonia ja 41 sümfoonia ehk ,,Jupiter" Ludwig van Beethoven-Suurem osa instrumentaalmuusikast on kirjutatud klaverile. Sümfooniad hakkas tegema alles 30 aastaselt.3 sümfoonia(heroilise stiili kõrgeaeg Beethoveni loomingus)5 sümfoonia(lemmiksümfoonia on tema heroilise sümfonisimi tipp)9 sümfooniat võib pidada Beethoveni elutöö kokkuvõtteks
Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister, 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks. Mozart oli kõigi aegade andekamaid ja mitmekesisemaid heliloojaid. Mozarti teosed Mozart on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud. Ta on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv". Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira hävitamatu armastuse palge ees. Nii loobub ooperis
See oli tellimustöö, kus seisavad barokiaegse kirikumuusika elemendid kõrvuti. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikale, muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaim opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. T akirjutas u. 50 sümfooniat. 1778. sai esimese sümfoonia suurtellimuse , pärast seda ta enam varasema, kergema ja kammerlikuma slaadis sümfoonilise loomingu juurde tagasi ei pöördunud. Hilisem periood oli jõuline väljendus, tervada dramaatilised kontrastid,
vaimustunud publik kiiduavaldusi tema ooperitele. Aastast 1769 oli Mozart Salzburgi õukonnakapelli kontsertmeister 1781. aastal siirdus ta vabakutselisena Viini ja sai seal 1787. aastal õukonnamuusikuks Ta on kirjutanud sümfooniaid, missasid, oopereid ja palju muud Mozart on ainus suur helilooja, kes on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt ja rohkesti Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv" Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm" Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel
Tema viimane ooper on "Die Zauberflöte" (Võluflööt) ja selle kirjutas ta Viinis asuva rahvateatri jaoks. Sellel oli tema ooperitest üldse kõige suurem edu, kuid lavastaja oli varustanud ooperi sisu igasuguste efektidega, mis oleksid küll armetud ilma Mozarti muusikata. Veel Mozarti oopereid: · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Teatridirektor" (1786) · "Titus" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Kasutatud materjal: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/mozart_teele.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Mozart http://www.tdl.ee/~anumai/konspektid/mozart.html Toomas Siitan ,,Õhtumaade muusikalugu I"
saatel. Üsna ainulaadse koosluse teeb veel erilisemaks see, et orelikontserdid ei ole vabaõhulavadel just tavaline nähtus. Leigol on aga vabas õhus toimuv orelikontsert juba pikaajaline traditsioon, mis sai alguse ajast, kui Tallinna rahvusvaheline oreligala toimus veel Leigol. Kontsertpäeva kavas: Eesti noorte sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi "Suuri avamänge läbi aegade". Esitustest jäid meelde : Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile ,,Haaremirööv" Gioacchino Rossini, avamäng ooperile ,,Sevilla habemeajaja" Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile ,,Figaro pulm" Ning veel sai kuulda ja näha Eesti noorte sümfooniaorkestrit , dirigendiks Neeme Järvi Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia Traditsiooniks kujunenud orelikontsert Leigo järvel küünalde ja lõkete kumas lõpetas õhtu Leigo järvemuusika, kus tuhandetel muusikahuvilistel oli võimalik osa saada viiest suurest kontserdist
Tema viimased eluaastad olid talle need raskeimad, kui tal tuli isegi oma sõpradele kirju läkitada, paludes neilt raha. 1791. aastal mil Wolfgang Amadeus Mozart hinge heitis, maeti ta vaestehauda, kus polnud isegi risti. Oma eluajal jõudis Mozart kõigile raskustele vaatamata luua häirimatult rahulikku ja kaunist muusikat. Tema looming on mahukas, ta on harrastanud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Tema kirjutatud ooperite hulka kuuluvad nt:"Haaremirööv" , "Figaro pulm" ,"Idomeneo" , "Võluflööt". Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat. Ta jõudis ka kirjutada ligi 50 sümfooniat, millest tuntuimad on Es- duur, g-moll, C-duur. W.A . Mozart oli väga andekas mees, kuid sisimas oli ta lapselik. Mozart kirjutas väga keerukat ja kaunistusrikast muusikat. Ta oskas näha väga sügavale inimhinge, ning väljendada oma mõtteid muusikas tohutult suure ilu- ja graatsiatundega.
,,Viiulikontsert nr 3". 4. Ooperid. Mozart oli klassikalise ooperi aluspanija. Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Ooperite ainestik on enamasti minevikust, kui on ka paar ooperit sellest ajast, kui ise elas. Armastuse ja headuse teema. ,,Figaro pulm" valmis viie kuuga. Seal on rohkesti situatsioonikoomikat, põnev ja kirev karakteritegalerii, palju pingestatud ansambleid. ,,Haaremirööv" (1782) oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Üks kuulsamaid Mozarti oopereid on ,,Don Giovanni", kus ta ühendas muusikaliselt opera buffa, opera seria ja Singspiel'i stiili. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. 5. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning lõpetajaks oli tema õpilane Franz Süssmayr
abiellus ning tutvus Haydniga. Mozarti ,,Saatusesümfoonia" ja Beethoveni Haydn on kirjutanud 104 sümfooniat, ta on tähtsaim vaimulik teos on "Reekviem", mis lemmik.Suurem osa instrumentaal- kirjutanud üle 70 keelpillikvarteti. Haydni jäi ta surma tõttu pooleli. Motzart kirjutas muusikast on kirjutatud klaverile. vokaalloomingusse kuuluvad 24 ooperit, 19 ooperit. Kuulsamad "Haaremirööv", Beethoven on kirjutanud 32 klaverisonaati, mitu oratooriumi ja hulk vokaalset "Figaro Pulm", "Don Giovanni", ,,Pateetiline", ,,Apassionata", kirikumuusikat. Haydni kaks tuntumat Võluflööt". Motzart kirjutas umbes 50 ,,Kuupaistesonaat." 3. Ooper ,,Fidelio". oratooriumi on "Loomine" ja "Aastaajad" sümfooniat. Mozarti sümfoonilise See aga ei olnud eriti menukas.
· Populaarsed koomiline ooper ja laulumäng tegelased reaalsest elust · Opera seria sisu mütoloogiast või ajaloost, aga mitte reaalsetest isikutest. Dramaatiline konflikt väärtuste, mitte inimeste vahel. · Koomiline ooper ja laulumäng: opera buffa koomilise sisuga ooper, · Intermeedium naljakas ja põhiooperit parodiseeriv stseen. Kuulsaim intermeedium on Giovanni Battista Pergolesi ,,Teenija-käskijanna". · Singspiel ehk laulumäng Mozarti ,,Haaremirööv", ,,Teatridirektor" ja ,,Võluflööt". · Sonaadivorm ajastu tähtsaim vorm, tähtsaimad sonaadivormid on rondo ja variatsioon · Keelpillikvartett kaks viiulit, vioola ja tsello (tuli barokktrio asemele) · Klassikalise orkestri sünnikoht Mannheim Edela-Saksamaal · 18. sajandi tähtsaim muusikaõpik J. J. Quantz'i kirjutatud flöödiõpik · Carl Philipp Emanuel Bach klavessiinimängija, galantsed ja tundelised
harjumatu meloodia 13.väga originaalne muusikaline käekiri. 14."lahkumissümfoonia", "üllatussümfoonia" W.A.Mozart 1. Noor helilooja 2. Geniaalne improviseerija 3. Salzburgi õukonnas valitses itaalia maitse 4. Mozarti looming on Viini klassikutest kõige itaaliapärasem 5. Kaasaegsed arvasid tema loomingust: liiga julge ja järskude kontrastidega, palju kaunistusi 6. üle 20 ooperi 7. reekviem 8. missad itaalia ooperi mõjutusega 9. 'Haaremirööv', 'Figaro Pulm' ,'Don Juan' ,'Võluflööt' 10.Instrumentaalmuusika: 27 klaverikontserti ,41 sümfooniat L. van Beethoven 1. Borni linnas sündis 2. Vanaisa ja isa olid muusikud 3. Tõeline õpetaja C.G.Neefe 4. Viini 1. Periood : õpetajaks Haydn, kuulmisvaegus 5. Viini 2. Periood : „Kristus Õlimäel“, „Fidelio“ 6. Viini 3. Periood: loominguline kriis, „Kaugele armsamale“, 1818. Kurt (kõlarikkamad teosed), Missa Solemmis (pidulik missa) 7
Isa lõi Mozartile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused. 1762 algasid aastaid kestnud kurnavad kontsertreisid Euroopas. 11nene Mozart koomilise ooperi "Teeseldud lihtsameelsus" ja laulumängu "Bastien ja Bastienne" autor. 1173-1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas. 1781-1791 vabakutselise elu Viinis. Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli. Ooperid: väljendusvahendiks jäi muusika. Tegelased on mitmetahulised ja sageli vastuolulised. Tuntumad tema 20 ooperist: "Haaremirööv", "Figaro pulm", "Don Giovanni", "Võlufööt". Vokaalmuusika: Lisaks ooperitele valmis 1791 Reekviem ehk leinamissa, millest sai järelhüüe Mozartile. Ligi 50 sümfooniat, millest viimaseid iseloomustab jõuline väljendus, kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Tuntuim sümfoonia nr 40 g-moll. Instrumentaalmuusika kontserdid olid enamus klaverile. Tuntuim kammermuusikateos "Väike öömuusika", keelpilliorkestrile
ükski ei abiellunud ja ühelgi polnud lapsi: 2 Loomingust Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt). Sümfooniaid on ligi 50 (tuntuimad: Es-duur, g-moll, C-duur)
Nimeta vähemalt 3 asjaolu. Haruldane kuulmine Fenomenaalne muusikaline mälu Publitseeriv fantaasia ja väljendustung (geniaalne improviseerija) Kuidas muutus sümfoonia Mozarti eluajal? Sümfooniad olid väga terviklikud, varasemast kaalukamaks sai sümfoonia viimane osa. Teostele oli iseloomulik küpsus ja jõuline väljendus. Nimeta vähemalt 4 Mozarti ooperit. „Figaro pulm“ „Võluflööt“ „Don Giovanni“ „Haaremirööv“ 16. Ludwig van Beethoven Millises füüsilises seisundis kirjutas Beethoven oma viimased teosed? Kurdina Mis oli Beethoveni põhipill ja kuidas ta seda kasutas? Klaver, ta kasutas seda jõulisemalt ja otsis pillist uusi orkestraalseid värve ja mitmepalgelist kõla. Nimeta mõned Beethoveni peateosed (sümfooniad) ja selgita, miks need on erilised. 3. sümfoonia - Algul oli teos pühendatud Napoleonile, kuid pärast seda, kui viimane end keisriks
isa oli auahne ja koormas teda ja tema õde tööga. tegutses viinus muusikaõpetajana, abiellus ja tutvus haydiniga, kellest sai talle eeskuju. esimene kvartetikogu pühendusega haydinile. haydini peeti ikkap aremaks, mozarti muusikat peeti liiga järsuks ning keerulieks. siinai ei teata, miks mozart suri ja miks maeti vaeste õhishauda. LOOMING: vähe vaimulikku muusikat, tähtsaim vaimulik (jäi pooleli) "reekviem", 19 ooperit "haaremirööv" figari pulm, don giovanni, 50 sümfooniat. loomingu kõrgpunkt 40. sümf ja 41. sümf e jupiter. FRANZ JOSEPH HAYDN austriast tõllassepa perest isa oli musikaalne, hea hääle tõttu 8 aastaselt koori, õppis ka klaviiri ja viiulimängu ja komp. põhialuseid, lahkus häälemurde tõttu, kuina ei õppinud vanemate soovikohaselt vaimulikuks jäi nende toestuseta, oli kapell meister ezsterhazy õukonnas. pidi kijrutama õukondlikuks meelelahutuseks ja
surma tõttu pooleli ja lõpetas õpilane Franz Süssmayr. Mozart kirjutas 19 ooperit, väljapaistvamad lõi 10 viimasel eluaastal. Neis on tunda Itaalia koomilise ooperi eeskujusid ning tema tegelased olid hoopis elulähedasemad, kui muidu. Ta üritas muuta oopereid tõelisteks draamateosteks. Mozart oli vastu kõigele äärmuslikule muusikas; muusika pidi pakkuma naudingut ja ka kõige jubedama tegevuse korral ei tohtinud heli kõrva riivata. Mozarti ooper ,,Haaremirööv" oli esimene Saksa Singspiel'i suurteos. Tähtsaimaks opera buffa sarjas sai ,,Figaro pulm". Üks kuulsamaid oopereid on ,,Don Giovanni". Mozarti viimane ooper Singspiel ,,Võluflööt" esietendus natuke ennem surma Viinis. Ta kirjutas u. 50 sümfooniat. 40. sümfoonia ja 41. sümfoonia ehk ,,Jupiter" on Mozarti loomingu kõrgpunkt. Ta on veel kirjutanud instrumentaalkontserte, sh 25 klaverikontserti ja hulk kammermuuskat.
aastane), vt. õpik lk 303 Mozart ühendas oma muusikalistes lavateostes erinevad stiilid baroki- ja klassitsismi ning erinevad zanrid opera seria, opera buffa ja Singspieli,. Barokselt virtuoossete aariatega on tema 14-selt Itaalias loodud ooperid ,,Mitridate, Pontose kuningas" ja ,,Lucio Silla", samuti üks viimaseid ,,Tituse halastus". Viinis kirjutas ta 1782. aastal keiser Joseph II tellimusel esimese saksakeelse Singspieli (laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don
ooperi. *1769 asus ta õuekapelli kontsertmeistrina tööle Salzburgi peapiiskopi õukonda. *14-aastaselt võeti Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. *1781 lahkus piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates *1787. aastast õukonna kammermuusikuna. *Loominguperioodid: 1763-1773 Pariis, London,Viin 1773-1781 Salzburg 1781-1791 Viin *1 reekviem *19ooperit (,,Haaremirööv", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Figaro pulm", ,,Zaide") *41 sümfooniat (,,40.sümf", ,,41.sümf", ,,Jupiter") *kirj ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte *palju vaimulikku muusikat ka (,,Reekviem" jäi pooleli surma tõttu) (hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat) *ei ole teada,miks ta suri ja miks ta maeti vaeste ühishauda 2.Ludwig van Beethoven(1770-1827) *Sündis Bonnis. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast
Ta on dirigeerinud peaaegu kõiki Vanemuise repertuaaris olevaid lavastusi, juhatanud mitmeid sümfooniakontserte ja Britteni ooperi "Lucretia teotamine" kontsertettekannet. Lauri Sirp on assisteerinud maestro Carlo Felice Cillariot tema Tartu kontsertide ja ooperite ettevalmistamisel. Ta on dirigeerinud järgmisi lavastusi: Leoncavallo "Pajatsid", Verdi "Traviata" ja "Maskiball", Puccini "Boheem" ja "Madama Butterfly", Rossini "Itaallanna Alzhiiris" ja "Sevilla habemeajaja", Mozarti "Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte", Tsaikovski "Jevgeni Onegin", Prokofjevi "Romeo ja Julia" ja "Tuhkatriinu", Bernsteini "West Side Story" jt. Lauri Sirp on teinud koostööd ERSO, Tallinna Kammerorkestri, Pärnu Linnaorkestri ja Mikkeli Linnaorkestriga. Alates 2003. aasta kevadest dirigeerib etendusi Rahvusooperis Estonia. 2004 sai Richard Wagneri stipendiumi. 2007. aastal pälvis Lauri Sirp ooperilavastuste "Acis ja Galatea" ning "Abieluveksel" lavaletoomise eest Eesti Teatri Aastaauhinna parima
KLASSITSISM. KLASSITSISMIAJASTU MUUSIKA. 18. sajandi II pool – 19. sajandi I veerand. Klassitsism oli kunstisuund, mis levis 18. sajandi teisel poolel, vastandudes tugevalt eelmise ajastu toretsevale ja liialdustesse kalduvale barokkstiilile. Eeskujuks võeti antiikkultuuri, mille iluideaale – vormi lihtsus, tasakaal, harmoonia – hakati pidama klassikalisteks (classicus lad k tähendab esmaklassiline, eeskujulik). Klassitsismile avaldasid tugevat mõju prantsuse valgustusfilosoofid (Voltaire, Rousseau), kes kritiseerisid kuninga- ja kiriku ainuvõimu, seisusest tulenevaid pärilikke privileege, aina teravnevat vastuolu erinevate ühiskonnaklasside vahel, aadlike pillavat ja tühist elulaadi jne. Valgustajad ülistasid mõistust, haritust ja inimese loomupäraseid õigusi. Aina enam levisid vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideed. 18. sajandi lõpul toimusid Euroopas suured muutused, mis said alguse Suurest Prantsuse revolutsioonist ja jätkusid Napol...
Saksa ja Austria laulumängud – singspiel. Eeskujuks olid Prantsusmaa ja Inglismaa laulumängud. Inglismaal oli vastavaks žanriks ballaadooper – rahvalik muusika. Prantsusmaal koomiline ooper – opera buffa. Saksamaal olid laulumängud pigem rahvalikud üritused. Austrias toetas teatrit keiser Joseph II ning sellepärast laulsid etendustel kutselised ja muusikaliselt kõrge tasemega ooperilauljad. Näitena võib tuua Mozarti laulumängud – singspielid ,,Haaremirööv“ ja ,,Võluflööt“, ,,Sevilla Habemeajaja". 18. sajandi teisel poolel reformiti tõsist ooperit – opera seri. Ooperis loobuti üksikutest muusikalistest etteastetest, mis killustasid kogu ooperi ülesehitust. Pigem loodi ulatuslikke muusikalisi tseene, mis peegeldaksid täpselt ja realistlikult laval ja tegelaste hinges toimuvat. Esimene tuntum reformija ja helilooja oli Christoph Willibald Gluck (1714-1787), kes
Viinis vabakunstnikuna 1782 abiellus oma kunagise kiindumuse noorema õe Constanze Weberiga (pildil) Samal aastal tekkis hea kontakt parun von Swieteniga, kes õhutas Mozartit uurima Händeli ja Bachi muusikat; siit polüfoonilised mõjutused küpses loomingus Viinis vabakunstnikuna 1780ndatel aktiivne kontserttegevus, valmib paremik tema klaveri kontsertidest (ettekannetel oli ise solist) 1782 "Haaremirööv" 1786 "Teatridirektor" 1786 "Figaro pulm" 1787 "Don Giovanni" Kuid tunnustus ? ... Kuigi Mozarti kuulsus oli haripunktis, ametlikku tunnustust ta ei saavutanud 1785 andis kaks avaldust Viini Helikunstnike Seltsi astumiseks, kuid lõpuks jäigi ta vastu võtmata Ei pääsenud õukonnakapellmeistriks, selle koha oli hõivanud Salieri Ei saanud teose ega trükistetellimusi Siiski nimetati 1787 keiserlikuks kammermuusikuks
Tema noorusaeg möödus enamasti mööda balle, akadeemiaid, õukonnapidusid käies ja muusikat komponeerides. Tema teoseid nimetati meistriteosteks, teda kutsuti kõikjale õukondadesse kontserte andma, ta sai palju muusikalisi tellimusi. Oma elujooksul kirjutas ta mitmeid heliteoseid, kuid kõige rohkem armastas ta luua oopereid. Mozarti menukaimad ooperid olid: ,, Idomeneo". Üks Mozarti esimesi meisterlikest ooperitest, mida ta sõitis Münchenisse komponeerima. ,,Haaremirööv". Viinis komponeeritud Mozarti edukaim ooper, mida mängiti ka Prahas, ning sellega sai Mozart ka Prahas kuulsaks. ,, Figaro pulm" sai keisrilt esinemiskeelu, kuid mis siiski esietendus Viinis 1786. , ,, Don Giovanni" esietendub Prahas 1787, mille keiser tellis äsja abiellunud Austria Toscana ertshertsoginnale. Esietendus lükati mitmeid kordi edasi, kuna Mozart jättis asjad viimasele minutile. Sellega ta kaotas tööpakkumised Praha teatrist.
tema õpilane Franz Süssmayr. Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Siiski oli Mozart eelkõige ooperihelilooja, kuigi tema ooperi looming langeb kokku Gluck'I ooperireformide toimumise ajaga need teda eriti ei mõjutanud tema ooperites oli esiplaanil muusika, libreto pidi seda vaid toetama. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Mozarti esimene Viini ooper oli "Haaremirööv" (1782) mis oli ühtlasi esimene tuntuim singspiel. Libreto oli saksakeelne ja sisuks armastus. Järgmine suurooper "Figaro pulm" oli tähtsaim teos OB stiilis, libreto kirjutas sellele klassikalise ajastu kuulsaim libretist Lorenzo da Ponte kirjanik Beaumarchais'e samanimelise komöödia järgi. "Figaro pulm" on vaimukas lugu Sevilla habemeajajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost. Tegevus toimub ühe päeva jooksul. Pidevalt toimub kummalisi sündmusi, kokkulangevusi ja
Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest, astus välja õukonna muusikute hulgast, kuna ei leidnud oma võimetele väärilist ametikohta ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikuna. Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ta on kirjutanud: · ligi 50 sümfooniat. · 27 klaverikontserti. · ooperid ,,Fiagro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt", ,,Haaremirööv". · kammermuusika (keelpillikvartetid, klaverisonaadid jm). · vaimulik muusika, sh ,,Reekviem". Ludwig van Beethoven 1770-1827 Ludwig van Beethoven oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Oma kuulsad viis klaverikontserti kirjutas Beethoven umbes viieteistkümne aasta jooksul alates 1794. aastast. Enne seda oli ta 14-aastasena esitanud Bonni kuurvürsti õukonnas Es-duur klaverikontserdi. Ta on kirjutanud:
Aastal. Wolfgangil oli õnnetu perekond, sest vanematel oli 7 last, kui ainult Amadeus ja Maria kasvasid lapseeast välja. Mozart oli lihtsalt briljantne: tal oli vapustav meeldejätmisvõime, õppimisvõime ning ta komponeermisvõime. Juba 4-aastaselt hakkas muusikaga tegelema ning sellest sai ka tähelend alguse. Muidugi tänu päevade pikkustele harjutamistele ja lihvimistele saavutas ta edu. Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm", "Võluflööt", "Don Juan" ja "Haaremirööv".Mozarti enam kui poolesajast sümfooniast loetakse kõige iseloomulikumaks sümfooniat g-moll. See on üks tema kolmest viimasest ja kõige kuulsamast sümfooniast (loodud 1788.a.) Mozart oli üks maailma suurimaid heliloojaid ja inimeste hinges elab tema ja ta muusika veel edasi aastasadu ja tuhandeid.
Tegelased ei tohi olla madalast seisust. b) Opera buffa- Kergem ja igapäevasem stiil. Koomilise sisuga. Intermeediumid e. naljakas ja põhiooperit parodiseerivad stseenid. Tegelased madalast seisust. Giovanni Battista Pergolesi „Teenija-käskijanna“ c) Singspiel- Ehk laulumäng. Sündis sajandi keskel inglise ballaadooperi ja prantsuse koomilise ooperi eeskujul. Rajaja Johann Adam Hiller. Võib erineda olenevalt kohast, kus see kirjutati. Mozart „Haaremirööv“, „Teatridirektor“, „Võluflööt“. 15. 18. Sajandi II veerandil püüdsid heliloojad muuta opera seria’t dünaamilisemaks. Vana tüüpi da-capo aaria asemel hakati kasutama lühemaid aariavorme. Julgem orkestrikasutusgmuutis muusika värvikamaks, tõusis ka koori osatähtsus. 16. G. W. Gluck, ooperireform: Ooperireformi alguseks võib lugeda 1762. aastat, mil Viinis lavastati Glucki ooper g
Bologna muusikaakadeemia liikmeks ning Rooma paavst andis talle kuldkannuse rüütli aunimetuse. Aastal 1781 lahkus Mozart piiskopi teenistusest ja asus elama Viini, kus töötas vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. Kuulsaimad ooperid: "Bastien ja Bastienne" (1768) "Mithridates" (1770) "Lucio Silla" (1772) "La finita giardiniera" (1775) "Idomeneo" (1781) "Haaremirööv" (1782) "Figaro pulm" (1786) "Teatridirektor" (1786) "Don Giovanni" (1787) "Così fan tutte" (1790) "Titus" (1791) "Võluflööt" (1791) Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni
Baroklik tõsine ooper oli õukondade lemmik, koomiline ooper sai populaarseks linnarahva ja kodanliku publiku seas. Saksamaal ja Austrias levisid saksakeelsed laulumängud ehk singspielid. Nii koomiline ooper kui laulumäng olidmeelelahutusliku sisuga ja muusikaliselt lihtsamas stiilis. Austrias toetas singspiele`i zanrit keiser Joseph II, seetõttu sai etendusel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kõrge muusika-lise taseme. Kuulsad singspielid on Mozarti ,,Võluflööt" ja ,,Haaremirööv". Muusika kohta, mis kestab üle oma aja ja mida ka järgmised põlvkonnad eeskujuks võtavad, kasutatakse sõna "klassikaline", sidumata seda kindla ajastuga. Rahva hulgas tuntakse seda perioodi muusikas just kolme Viini klassikuga- Haydni, Mozarti ja Beethoveniga- ning 18. sajandi teise poole ning järgmise algusega. Põhimõtteliselt hõlmab klassitsism tervikuna muusikaajaloos pikema ajajärgu, ning nagu ka kirjanduses ja kujutavas kunstis, pole talle
tegevuspaigaks on nii antiik- kui ka muinasmaailm. Kuid tema ooperite seas on ka palju selliseid, mis käsitlevad kaasaegset elu (nt. "Figaro pulm"). Sündmustiku teljeks on tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees. Mozarti looming on sügavalt humaanne. Nii loobub ooperis "Haaremirööv" kuri Türgi pasa kavatsusest tappa nooruk Balmonte, kes salaja tungis tema paleesse, et päästa oma armastatu. Mozarti ooperid on vormilt veel numbriooperid. Neis on tähtis koht aariatel ja ansamblitel. Suur viisirikkus ja ilmekus muutis paljud neist üldrahvalikult populaarseiks. Mozarti viimane suurem ooper "Võluflööt" on nii öelda Mozarti luigelaul ooperiloomingu vallas, mille ta lõpetas mõni kuu enne surma ning sai tema kuulsusrikka loometee vääriliseks krooniks.
Commedia dell` arte (18. saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda zanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id "Haaremirööv", "Teatridirektor" ja "Võluflööt". 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787). Tema
saj. gravüür) Saksa Singspiel (laulumäng) sündis 18. sajandi keskel inglise ja prantsuse laulumängude eeskujul, mis jõudsid Saksamaale tänu rändtruppidele. Saksamaal oli Singspiel rahvalik meelelahutus, Austrias aga toetas seda žanri keiser Joseph II ning seetõttu oli võimalik etendustel kasutada ooperilauljaid, kes tagasid kürge muusikalise taseme. Muusikateatri klassikasse kuuluvad siiski vaid Mozarti Singspiel`id “Haaremirööv”, “Teatridirektor” ja “Võluflööt”. 18. sajandi teasel veerandil püüti uuendada ka tõsist ooperit. Pika korduva põhilõiguga da- capo- aaria kõrval hakati kasutama ka lühemaid aariavorme, mis võimaldasid elavdada lavategevust. Julgemalt hakati kasutama orkestrit, mis lisas muusikasse värve. Üha sagedamini sekkus draamasse ka koor. Tõsise ooperi üks tuntumaid reformijaid oli Chritoph Willibald Gluck (1714- 1787)
1781. aasta kevadel oli Mozart peapiiskopi saatkonna hulgas Viinis ja seal jõudis haripunkti tema konflikt patrooniga, mis lõppes Mozarti teenistusest vabastamisega. Mozart on seda väljendanud ilmselge õnnetundega ning nimetanud oma teenistusest vabastamise päeva õnnepäevaks ning et öelnud, et ei taha enam Salzburgist midagi teada ning öelnud ka,et vihkab peapiiskoppi hullumiseni. Sellest algas tema elu vabakunstnikuna Viinis. 1782. aasta juulis tuli lavale tema laulumäng ,,Haaremirööv". Samal aastal abiellus Mozart ka Aloysia noorema õe Conztanzega. Abiellumise puhul alustas ta suurejoonelise missa kirjutamist, mis jäi tal aga ilmselt ettekandevõimaluse puudumisel lõpetamata. 1786. aasta algul pühendus Mozart tähtsaima opera buffa ,,Figaro pulm" loomisele. See oli esimene ooper, mille Mozart kirjutas tellimuseta. 1787. aasta sügisel tuli Prahas lavale veel üks tähtsam ooper ,,Don Giovanni". Samal aastal
Opéra-ballet. Rameau Pygmalion 1748. Tragédie lyrique. Rameau "Boreaadid" (Les Boréades) 1764. 14. Koomiline ooper Itaalias, k.a. intermezzo ja opera buffa e. dramma giocoso. Inglise sentimentalismi mõjud. Prantsuse muusikateater 18. sajandi keskel ja II poolel. Opéra comique. Melodraama. 15. Lühidalt Glucki põhimõtetest. 16. Mozarti ooperid prantsuse ja itaalia muusikateatri taustal. "Idomeneo" 1781. 17. Ooper ja singspiel Saksamaal ja Austrias 18. sajandi II poolel. Mozarti "Haaremirööv" (Entführung aus dem Serail) 1782. 18. Mozarti ja Da Ponte koostöö. Nüüdisaegse muusikateatri sünd: "Figaro pulm" (Le nozze di Figaro) 1786, ,,Don Giovanni" 1787, "Così fan tutte" 1790. 19. Mozarti ,,Võluflööt" singspiel ja ,,suur ooper". 20. Mõisted. tenor, sopran, bass, retsitatiiv, aaria, ariooso, stseen, stile recitativo, stile rappresentativo, stile concitato, monoodiline stiil, basso continuo, intermeedium, pastoraal, dramma per musica, dramma in musica, favola in musica,
Kuna samal ajal suri ka keisrinna Maria Theresia, siis avanes Mozartil võimalus minna tööle Viini, sest nüüd ei olnud võimul kedagi, kes tema suhtes vastumeelsed oleksid olnud. Kuna suhted Salzburgi peapiiskopiga ainult halvenesid, siis läks Mozart vabakutseliseks heliloojaks Viini. Seal ta ka abiellus Weberi ühe tütrega, kellega ta tutvus juba Mannheimis olles. Tema naise nimi oli Constanze. Samal ajal alustas Wolfgang ühe oma tuntuima ooperi ,,Haaremirööv" kirjutamist. Ta andis ka tunde ning palju klaverikontserte, kuna Viinis elasid nad üürikorteris. Aastal 1783 sai Wolfgang sai esimest korda isaks. Laps nimetati Mozarti isa järgi Leopoldiks, kes suri mõne kuu vanusena. Wolfgang ja Constanze olid samal ajal Mozarti isa ja õe juures Salzburgis külas. Samal aastal valmisid ka sümfoonia nr. 36 ja missa c-moll. Mozarti Viinis olemise ajal sündisid tema loomingu kõige geniaalsemad teosed. Aastal 1784 valmisid tema järjekordsed
vabakutselise muusikaõpetaja, pianisti ja orelimängijana, alates 1787. aastast õukonna kammermuusikuna. LOOMING Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki zanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 katalogiseeritud muusikateose. Ooperid (mittetäielik nimekiri): · "Bastien ja Bastienne" (1768) · "Mithridates" (1770) · "Lucio Silla" (1772) · "La finita giardiniera" (1775) · "Idomeneo" (1781) · "Haaremirööv" (1782) · "Figaro pulm" (1786) · "Teatridirektor" (1786) · "Don Giovanni" (1787) · "Così fan tutte" (1790) · "Titus" (1791) · "Võluflööt" (1791) · "Zaide" (jäi pooleli) Lisaks on ta kirjutanud vaimulikku muusikat: hulga motette, vespreid, litaaniaid ja 19 missat, sealhulgas viimaseks ja surma tõttu lõpetamata jäänud "Reekviem" (lõpetatud Franz Xaver Süssmayri poolt).
Tal on kokku 19 ooperit. Muusika on erakordselt viisirikas kauni meloodiaga. Viimane ooper ,,Võluflööt" esietendus veidi enne helilooja surma. Reekviem (leina heliteos, tellimustöö, kantakse ette mälestusjumalateenistusel 2 kuud pärast surma). See jäi helilooja surma tõttu pooleli ning lõpetajaks oli tema õpilane Franz Süssmayr. Mozarti ooperite ainestik Tema kuulsamad ooperid on "Figaro Pulm"(1786), "Võluflööt"(1791), "Don Juan"(1787) ,"Haaremirööv" ja "Cosi fan tutte" ("Nii teevad kõik")(1790). Mozarti ooperite ainestik on enamasti võetud minevikust. Kuid nende seas on ka selliseid, mis käsitlevad Mozarti kaasaegset elu, näiteks "Figaro Pulm". Sündmustiku teljeks on Mozarti ooperites tavaliselt armastus. Oopereid läbib mõte armastuse, headuse ja valguse jõust, mis muudab inimese suuteliseks võitma saatuse salakavalaid sepitsusi ja iseenda nõrkusi. Isegi kõige kurjemad inimesed leebuvad ja õilistuvad siira armastuse palge ees
A. Mozart koos õega klaveri taga, isa Leopold viiuliga, seinal pereema portree; 18. saj.) III. Viin (1781- 1791). Viinis algas Mozarti elu vabakunstnikuna. Esimesed Viini- aastad olid võrdlemisi rahulikud: Mozart andis klveritunde, pidas oma esimese suure autorikontserdi ning esines regulaarselt parun van Swieteni juures pühapäevastel kontsertidel ning teisteski muusikasalongides. Nende aastate tähtsaim teos oli 1782. aastal edukalt lavale tulnud ooper ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus oma kunagise armastatu Aloysia Weberi noorema õe Constanzega. Wlofgang Amadeus Mozarti abikaasa Constanze Mozart (Weber) 1780- aastate keskel oli Mozarti kontserttegevus Viinis kõige elavam ja tema heliloojamaine kõrgeim, eriti hinnatud oli ta klaverivirtuoosina. Sel ajal kirjutas ta parima osa oma teostest sooloklaverile ning üle poole oma klaverikontsertidest
Münchenistja asuskirjutamaelu tähtsaimatopera seria´t ,,Idomeneo". Viin (1781-1791). 1781. aastakevadel oli Mozart peapiiskopViinis. Esimesedaastad Viinis olid Mozartile võrdlemisi rahulikud: ta andis klaveritunde, pidas oma esimesesuure autorikontserdi, esinesregulaarseltparunvan Swieteni juurespühapäevastelkontsertitel ning teisteski muusikasalongides.Nendeaastatetähtsaimteos oli 1782. aastajuulis edukalt lavale tulnud Singspiel ,,Haaremirööv". Samal aastal Mozart abiellus Constanze Weberiga. Abiellumise puhul alustas ta suurejoonelise missa kirjutamist, mis jäi ilmselt ettekandevõimaluse puudumisel lõpetamata. 1782. aastal tekkis tal loominguline kontakt Haydniga, kes oli Mozartile eeskujuks eelkõige kvartetizanris. ,,Haydnile, oma sõbrale" pühendasMozart omaesimesetrükitud kvartetikogu(1785). 1782-1786lõi ta üle poole (15) oma 27 klaverikontserdist. Nende esitlusel soleeris ta muidugi ise ja just klaverikontserdid
jätta.Mannheimis armus noormees 16 aastasesse lauljannasse Aloysia Weberisse kuid isa käskis koheselt reisi jätkata aga seekord ei osutunud nii edukakas, rängaks katsumuseks oli seal ema haigus ja surm.1781 aasta kevadel jõudis tema konflikt vürstiga teenistusest vabastamiseni. Viin(1781 -91) Algas Mozarti elu vabakunstnikuna, andis kalaveritundening esines kontserditel ja salongides.1782 aasta tähtsaim teos oli " Haaremirööv" samal aastal abiellus ta oma armastatu Aloysia Weberi noorema õega. Aastatel 1786 -1787 tulid esitlusele kas tähtsaimat ooperit ,, Figaro pulm" ning ,, Don Giovanni"1787 astal nimetati Mozartit keiserlikuks kammermuusikuks ja suuri tellimusi enam ei tulnud. Tema elulõpu aastad olid majanduslikult ebakindlad 1791 aastal jõudis kirjutada veel mitu suurteost, millest olulisim oli ,, Võluflööt" Mozart suri 5.12.1791 aastal ja haigus teadmata mis oli aluseks romantilistele legendidele
Holland).Esimesed säilinud teosed loonud 6 aastaselt, 10 kooliooper ja 1 vaatus oratooriumist. Reisid Itaaliasse, 14 sai Rooma paavsti rüütelkonna aumärgid, Milanost tuli ooperitellimus. Peale piiskopi surma konfliktid tema järeltulijaga. Oma isikupärase stiili leidnud väljakasvanud imelapse tagasihoidlik elu. 1779.a. õueorganist Salzburgis ; 1781 .a. ooper Idomeneo Münchenis; vallandamine Salzburgist, seejärel vabakutseline Viinis. Ooperite ajajärk algas Singspieliga "Haaremirööv"; reisid Prahasse, Viini, Berliini, Frankfurti. 1787.a. Kammer-Compositeur tühise palgaga, Õnnelik abielu sugulase Constanze Weberiga; samas majanduslik laostumine.35.aastaselt sureb vaesuses maetud vaeste ühishauda. Teosed: 19 lavateost, tähtsamad "Haaremirööv"(1782), " Figaro pulm"(1786) "Don Giovanni"(1797)"Cosi fan tutte" (1790) "Võluflööt"(1791).; 18 missat ja Reekviem(1791) ; u. 50 sümfooniat ,3 viimast- Es-duur, g- moll, C-duur "Jupiter",
annaabi.ee 
