Wolfgang Amadeus Mozart ja tema muusikaline anne (0)

Wolfgang Amadeus Mozart
1756-1791
Mozarti muusikaline anne avaldus varakult. 5-aastaselt komponeeris oma esimesed klaveripalad, 6-aastaselt alustas kontserdireisidega Euroopa linnades. 1764 kirjutas oma esimesed kolm sümfooniat ja 10-aastaselt esimese ooperi. 1967. aastal asus Mozart koos perega elama Viini, kus kirjutas oma esimese piduliku missa ja OB. Rooma paavst andis talle rüütli aunimetuse. 70.ndatel aastatel komponeeris ta suurema osa oma vaimulikest teostest (missad, motetid, kirikusonaadid), ta lõi ka sümfooniaid mis olid jõulise ja dramaatilise iseloomuga.
Mozarti looming on mahukas, ta on viljelenud kõiki žanre ühtviisi edukalt. Kokku on ta loonud üle 600 muusikateose. Mozarti tähtsaim vaimulik teos oli reekviem , mille kirjutamine jäi tal pooleli . Reekviemis oli ühendatud kaasaaegne klassikaline stiil barokki kirikumuusika elementidega. Mozarti kõik tähtsamad ooperid sündisid tema elu lõpupoole Viinis. Kirjutas neid palju.

• “Haaremirööv” ( 1782 )- oli esimene tuntuim singspiel .
  
• „Figaro pulm“ (1786) – tähtsaim teos OB stiilis. Vaimukas lugu Sveilla habemeajas Figaro ja toatüdruk Suzanni armuloost.
  
• „Don Giovanni “ (1787) – selles ooperis segunevad OB ja OS jooned, mistõttu on seda nimetatud ka lõbusaks draamaks
  
• „Cosi van tutte “ (1790) – oma olemuselt anekdootlik OB. Kaks sõpra panevad kihlveo peale proovile oma pruutide truuduse püüdes neid vastastikku võrgutada.
  
• „Võluflööt“ (1791) – 2 noore armastuse lugu. Vastandunud kaks sümboolset võimu: võimuka ja valeliku öökuninganna pimeduseriik ja õiglase ning targa Sarasto valdused .
  

Samuti lõi Mozart palju valküüre, missasid, õhtujumalateenistusi, litaaniaid, lühikesi pühalikke töid, kiriku sonaate. Sümfooniaid on ta kirjutanud ligi 50. Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte.