Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid (0)

Klassitsism ja barokiajastu vormid ja zanrid
Sonaadivorm – ehk sonaat , allegro vorm, mis koosneb 3 põhiosast – ekspositsioon , töötlus, repriis , ja 2 mittekohustuslikust osast – sissejuhatus ja coda . Sonaaditsükkel – instrumentaalmuusika vorm, mille esimene osa on sonaadivormis. Sümfoonia – ulatuslik, kaaluka sisuga sonaaditsükkel sümfooniaorkestrile, mille esimene osa peab olema sonaadivormis(4osaline). Keelpillikvartett – kahele viiulile, vioolale e.altviiulile ja tsellole kirj .sonaaditsükkel. Instrumentaalkontsert – sonaaditsükkel soolopillile ja sümfooniaorkestrile. Sonaat:sonaaditsükkel ühele või kahele pillile. Klaveriduo = klaver +teine soololpill, Klaveri kvintett=klaver+keelpillikvartett. Franz Joseph Haydn (1732-1809) – Klassikalise stiili esimene suur meister. Tema looming hõlmab kõiki klassitsismi muusika zanre. Sündis Alam- Austrias , külas. Vanemad tahtsid et ta õpiks vaimulikuks, kuna ta ei olnud nõus siis nad teda enam rahaliselt ei toetanud. Teenis raha klaveri tunde andes . Haydn oli ka kuulsa Napoli ooperihelilooja Nicola Porpora klaverisaatja ja toapoiss . 1759 sai krahv Morzini kapelli juhiks. 1761 -1790 vürst Eszterhazy õukonna Kapellmeister. 1791-1809 Londonis ja Viinis . Vokaalmuusika : 24 ooperit. 14 missat ning mitukümmend väiksemat vaimulikku teost. 4 oratooriumi:”Tobia tagasitulek ”, “Aastajad”, “Loomine”, “Lunastaja seitse sõna ristil”. Instrumentaalmuusika – 104 sümfooniat. Londonis puutus Haydn esmakordselt kokku suure sümfooniaorkestriga. 12 Londoni sümfooniat võib pidada rikkaliku orkestriloomingu tipuks. 70 keelpillikvartetti. Üldiseloomustus: Käekiri oli väga originaalne. Alustas varaklassika stiilist ja jõudis romantismini. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791): Sündis Salzburgis, Austrias. Lääne muusikaloo üks säravamaid andeid. Haruldane muusikaline kuulmine ja mälu, geniaalne improviseerija. Isa Leopold oli kuulus Kesk-Euroopa muusik ja muusikapedagoog. Isa lõi Mozartile kujunemiseks parimad mõeldavad tingimused. 1762 algasid aastaid kestnud kurnavad kontsertreisid Euroopas. 11nene Mozart koomilise ooperi “Teeseldud lihtsameelsus” ja laulumängu “Bastien ja Bastienne” autor. 1173- 1781 Salzburgi peapiiskopi õukonnas. 1781-1791 vabakutselise elu Viinis. Roomas tegi paavst temast Kuldkannuse ordeni rüütli. Ooperid : väljendusvahendiks jäi muusika . Tegelased on mitmetahulised ja sageli vastuolulised. Tuntumad tema 20 ooperist: “Haaremirööv”, “Figaro pulm”, “Don Giovanni ”, “Võlufööt”. Vokaalmuusika: Lisaks ooperitele valmis 1791 Reekviem ehk leinamissa , millest sai järelhüüe Mozartile. Ligi 50 sümfooniat, millest viimaseid iseloomustab jõuline väljendus, kontrastsed muusikalised kujundid ja nende polüfooniline arendamine. Tuntuim sümfoonia – nr 40 g- moll . Instrumentaalmuusika kontserdid olid enamus klaverile. Tuntuim kammermuusikateos “Väike öömuusika”, keelpilliorkestrile. Ludwig van Beethoven (1770-1827): Sündis Bonnis, Saksamaal – õukonnakappeli laulja pojana . Belglasest vanaisa oli osav muusikameister. Esimesed õpetajad – isa ja vanaisa. Tõeline õpetaja: C.G.Neefe. 1787 kohtus Viinis Mozartiga ja soovis tema õpilaseks saada. 1770-1790 kirjutas umbes 50 teost. 1792-1802 toimetas Viinis, õpetajaks oli Haydn ja A.Salieri. 1795- esimesed märgid kuulmisvaegusest, kaasnes hingeline kriis, erakordne loominguline aktiivsus, isikupärane väljenduslaad-jõuline, dramaatiline, lüüriline, pateetiline. Alustas muusikuteed klaverivirtuoosina. 1802-1812 Loominu kõrgaeg – Valmis enamus teoseid: III sümfoonia “Eroica” V, VI, VII sümfoonia klaverisonaadid, Oratoorium “Kristus Õlimäel”, ooper “Fidelio”. 1813 -1815 Kriistiaastad, kuigi populaarsus oli just haripunktis. 1818 oli täiesti kurt, suhtles kirj teel. Kirjutas 5 kaalukat klaverisonaati. “ Missa solemnis”. IX sümfoonia – filosoofilise väljenduslaadiga suurteos suurele orkestrile, milles vaskpillid palju suurema tähtsuse omandasid. Kokkuvõte: Kuigi Beethoven kuulub koos Haydeni ja Mozartiga Viini klassikalisesse koolkonda, pole nad ometigi kaasaegsed. Tema looming juhatab siis 19.sajandi. Beethoven oli isepäine genius , kes ei suutnud ühiskonna ja ajastuga kohaneda luues enda ajastu- 19saj esimene veerand- Beethoveni ajastu.