Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Minu eredaim muusikaelamus (0)

1 Hindamata
Punktid
Minu eredaim muusikaelamus ?
Leigo Järvemuusikal
Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist .
Leigo on midagi enamat - see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.
Usume, et Leigo on unikaalne festival terves Euroopas, kus kauni looduse ja sisuka muusika liit loovad ainulaadseid ja kestvaid elamusi. Mida rohkem läheb aeg edasi, seda enam vajavad inimsed võimalusi mõtisklemiseks ja unistamiseks, et vabaneda mõneks viivuks igapäevasest töörutiinist. Igaüks meist võib ajatut muusikat kuulates unustada hetkeks reaalsuse ning harmoneeruda ümbritseva loodusega.
Selles unistuses täiendavad esineja ja ümbritsev loodus koos elava tulega üksteist ehk loovad nii täiesti uue emotsionaalse keskkonna.
Leigo Järvemuusika Festival 2012 toimus 3. ja 4. augustil, tähistades ühtlasi juba 15-ndat sünnipäeva! Festival toimus pisut „uuemas kuues“.  Festivali formaadis uuendusi tehes lähtuti soovist pöörduda tagasi nn „vana hea Leigo juurde“, pakkudes publikule personaalsemat lähenemist. Nende esinemispaikade atmosfäär oli intiimsem ja hubasem. Suuremat tähelepanu pöörati ka esinemispaikade ja kogu festivaliala kujundusele.
Kontsertpäev on pühendatud maestro Neeme Järvi 75 juubelile
Alustati suurejooneliselt -
Esineb Annely Peebo ( metsosopran ), kes astub esimest korda vabaõhukontserdil üles oreli saatel. Üsna ainulaadse koosluse teeb veel erilisemaks see, et orelikontserdid ei ole vabaõhulavadel just tavaline nähtus. Leigol on aga vabas õhus toimuv orelikontsert juba pikaajaline traditsioon, mis sai alguse ajast, kui Tallinna rahvusvaheline oreligala toimus veel Leigol. 
Kontsertpäeva kavas:
Eesti noorte sümfooniaorkester, dirigent Neeme Järvi - "Suuri avamänge läbi aegade". Esitustest jäid meelde :
Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile „Haaremirööv“
Gioacchino Rossini , avamäng ooperile „Sevilla habemeajaja
Wolfgang Amadeus Mozart, avamäng ooperile „ Figaro pulm“
Ning veel sai kuulda ja näha Eesti noorte sümfooniaorkestrit , dirigendiks Neeme Järvi - Ludwig van Beethoveni 5. sümfoonia
Traditsiooniks kujunenud orelikontsert Leigo järvel küünalde ja lõkete kumas lõpetas õhtu Leigo järvemuusika, kus tuhandetel muusikahuvilistel oli võimalik osa saada viiest suurest kontserdist.Kõige parema elamuse annab see eriline vaatemäng ja kooskõla , mis tekitab sinus lausa külmavärinaid.See on üritus , kus
ma iga aastaselt käin ja kordagi pole kahetsenud. Soovitan soojalt ka teistele !
Minu eredaim muusikaelamus #1 Minu eredaim muusikaelamus #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-11-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor hheily Õppematerjali autor
Leigo Järvemuusikal Keeruline on kirjeldada ja põhjendada Leigo järvemuusika kohta Eesti meelelahutusmaastikul.Ehk ei olegi meelelahutus kõige õigem sõna seletamaks Leigo olemust, kuid selge on , et kvaliteetne ja jõuline emotsioon , mis elab meie hinges veel pikki kuid hiljem , peale selle tegeliku toimumist. Leigo on midagi enamat - see on ühe unistuse lugu. Kui Leigo peremees Tõnu Tamm 1981. aastal Leigole suvekodu otsima läks, ei suutnud ta sealt enam lahkuda. Vaid ühte väikest veesilma ja võsastunud maastikku vaadates tuli tal idee kujundada Leigost ilus järvistu. Pärast mitmeaastast tööd sündiski esimene järv, mille keskel on siiani vanade pajudega saareke. Just sellel saarel sai 1998 aastal teoks Tõnu siberirännakutel idanema hakanud unistus kuulata kaunist muusikat vabas looduses.

Sarnased õppematerjalid

Muusika retsensioon-muusika viinist
3
pdf

Muusika retsensioon, muusika viinist

Kadrioru Saksa Gümnaasium MUUSIKA VIINIST Tallinna Kammerorkester Viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck (Viini Filmharmoonikud) RETSENSIOON Tallinn 2017 8.november käisin Estonia kontserdisaalis kuulamas kontserdi Muusika Viinist. Esines Tallinna Kammerorkester, dirigeeris viiulisolist ja dirigent Rainer Honeck Viini Filmharmoonikutest. Orkester esitas "Mozarti" ja "Kuldsete klassikate" palasid, mis mulle isiklikult väga meeldisid ning mida olen ajaviiteks ennemgi palju kuulanud. Ennem etendust oli rahvas elevil ning valmis kuulama maailma kuulsaid klassikaid. Avamänguks esitati Wolfgang Amadeus Mozarti "Figaro pulma", mis valmis viimasena, vaid kaks päeva enne esietendust

Klassikaline muusika
Muusika retsensioon
4
doc

Muusika retsensioon

Selle esitas ainult sümfooniaorkester. "Figaro pulm " on väga kuulus Mozarti teos ja selle avamäng on väga tuntud. Ma olin seda samuti korduvalt enne kuulnud. Mozart kirjutas ooperi "Figaro pulm " aastal 1786 Viinis koos Lorenzo Da Pontega. See koosneb neljast osast. Kuigi nimetatud ooperit oli Viinis alguses keelatud esitada, sest tegi nalja aristokraatlikuse üle, muutus see hiljem Mozarti üheks kõige õnnestunumaks teoseks. Kõige tuntum ongi ooperi avamäng. "Figaro pulma " avamäng on minu meelest väga gratsiiline, mänglev ning on täis rahulikkust kuid samas ka hoogsust ja vallatust. Läbi terve teose toimus mezzoforte ja fortissimo vaheldumine, mis muutis selle väga hüplevaks ning tempo oli suhteliselt kiire. Teine teos oli samuti Wolfgang Amadeus Mozarti teos: Klaverikontsert nr. 25 C-duur, mille Mozart lõpetas 4. Detsembril aastal 1786. Kuigi ta kirjutas pärast seda veel kaks klaverikontseri oli see teos viimane 12 suurest klaverikontserdist. Klaverikontsert nr. 25

Muusika
Ooper
3
doc

Ooper

Ooper (itaalia keeles oopera tähendab: töö, teos) e. lauldud draama on lavateos, mis ühendab paljusid kunstiliike. -kirjandus (ooperi sisu e. süzee) -näitekunst (lavakujundus) -tants -muusika Kõnelemise asemel lauldakse, sest: -muusika suurendab sõnade mõju -muusika on seotud ooperi sisuga, mis on teose sõnaliseks aluseks -muusikal on osa tunnetel ja sündmustel -muusika areneb koos sisuga Ooperis on vaja: -sisu e. LIBERTO, kirjutaja LIBERTIST -HELILOOJA, kes liberto alusel loob muusika -LAVASTAJA, kes liberto alusel ja ooperi koondnooti e. PARTITUURI jälgides hakkab looma lavastust -KUNSTNIK, kes mõtleb välja LAVAKUJUNDUSE e. DEKORATSIOONID ja KOSTÜÜMID -DIRIGENT, kes koos ORKESTRI, LAULJATE, KOORI ja sageli ka BALLETIRÜHMAGA viib läbi lavastuse muusikalise kujunduse Ooper koosneb: -AVAMÄNG ­ orkestri poolne sissejuhatus, mis sageli võtab kokku ooperi tähtsamad teemad -mõnikord järgneb PROLOOG ­ sissejuhatus, kus räägitakse toimuva hakkavast või eelnenust

Muusika
Annely Peebo
10
ppt

Annely Peebo

Annely Peebo Isiklikku · Neiuna Anne Sarv · Sündis 16.novembril 1971, Võhma linnas · Eesti ooperilaulja (metsosopran) · Poegi Leon (6) ja Lauri (3) Annely Peebo elust · Lõpetanud Tallinna Muusikakeskkooli koorijuhtimise erialal (1990) Elo Kaarepere juhendamisel · 1994. aastal alustas ta kammer- ja ooperilaulu õpinguid Gerhard Kahry juhendamisel Viini Muusika- ja Draamakunsti Ülikoolis · Samas õppis ka lied'i ja vokaalsümfooniliste suurvormide esitust Kurt Equiluzi juures ning töötas ooperiklassis Kurt Malmi ja Uwe Theimeri juhendamisel · Aastatel 1990­1994 laulis Peebo Eesti Filharmoonia Kammerkooris (sh ka solistina) dirigent Tõnu Kaljuste juhatusel ning osales kooriga kontserdireisidel Ameerikas, Austraalias, Jaapanis, Norras, Itaalias, Austrias, Saksamaal, Soomes, Rootsis, Hollandis, Belgias ja mujal · 1997. aastal sai Annely Peebost Viini Rahvusooperi solist · Samal aastal debüteeris ta Viini Riigiooperis Giuseppe Verdi ooperis ,,

Muusika
OOPER
2
doc

OOPER

· Ansambel ­ Mitme tegelase üheaegne laul. · Duett ­ Kahe solisti kooslaulmine. · Tertsett ­ Kolme solisti kooslaulmine. · Kvartett ­ Nelja solisti kooslaulmine. · Koor ­ Etendab lavastuses rahvast. Ülesandeks on massistseenides anda toimuvale hinnanguid ja väljendada rõõmu või rahulolematust. · Numbriooper ­ Iseseisvatest, lõpetatud numbritest koosnev ooper. · Läbikomponeeritud ooper ­ Puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid. Muusika areneb katkematult draamaga. · Orkester ­ On ooperis lauljaid saatev osa ning aitab lahti mõtestada laval toimuvat ja edasi anda meeleolumuutusi. · Opera buffa ­ Paroodialik lavateos. · Opera seria ­ Tõsise, heroilise süzeega lavateos. · Barokkooper ­ Rikkaliku ja toretseva lavakujundusega ning suurte esinejate koosseisudega ooper. · Prima donna ­ Naissoost kuulus lauluvirtuoos. · Primo uomo ­ Meessoost kuulus lauluvirtuoos. · Verism ­ Naturalistlik suund.

Muusika
Wolfgang Amadeus Mozarti ’’Kuldse klassika’’ sümfooniad
4
docx

Wolfgang Amadeus Mozarti ’’Kuldse klassika’’ sümfooniad

Järgmisena tuli II Romanza. Romanza meenutab eestikeelset sõna Romantiline, mis kohe tekitab mõtte, et tegemist on kauni ja hella osaga, kus igat klaveri klahvi hästi pehmelt ja õrnalt vajutatakse ning täpselt nii see oligi. Orkestril ja solistil oli rahumeelne nägu ja tegemist oli nagu puhkusega eelmisest osast. Kuid ega puhkused igavesti kesta ja kolmandas osas oli taas tempo tõstetud kiireks ja solist näitas oma oskusi kuna minu jaoks tundus üpris keerulise klaverimänguna kuna näpud liikusid jube kiiresti ja osavalt. Samamoodi nagu esimeses osas, läks terve aja nii, et ei olnud mingit hingetõmbamis hetke ehk teos algas energiliselt, siis ''puhati'' ja jätkus samamoodi energiliselt kuni lõpuni. Klaverikontsertidest on see kõige paremini säilinud ja koguaeg aktuaalne olnud võrreldes teiste Mozarti klaverikontsertidega, mis unustustehõlma sattusid. Arvatakse, et see on romantilise väljenduslaadi pärast.

Muusika
Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused
26
docx

Eesti muusika ajaloo kordamisküsimused ja vastused

Pean laulupidude ja tantsupidude traditsiooni väga tähtsaks. Kuna Eestis on olnud laulutraditsioon ning laulmine üldse juba ammusest ajast au sees ja meil on väga kuulsaid laulukirjutajaid ning heliloojaid. Nii laulmine kui tantsimine toob rahva kokku. Tekib selline ühtekuuluvuse tunne ja ühtehoidmine. Nagu on öeldud, et me oleme end vabaks laulnud ja laulame edasi. Kõik koonduvad ühte. Samuti on see ka tantsuga. 6. Millised olid hoiakud muusika rahvuslikkuse suhtes 20. sajandi I poolel? 1.Rahvuslikkus oli esmalt seotud professionaalsusega 2.Rahvuslikkus oli esmalt seotud rahvaviiside kasutamisega 3.rahvuslikkus pole midagi välist, vaid sisemine kriteerium, rahvaviisi autentsus pole tähtis. 4.Rahvuslikkus on seotus eesti rahvaviisi ja rahvusromantilise helikeelega. 8. Anna ülevaade tähtsamatest eesti koorilaululoojatest. Aleksander Saebelmann Kunileid-eesti rahvusliku koorimuusika rajajaid. Esimese

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun