Retsensioon: Viiuldaja katusel 12. detsembril käisin vaatamas muusikali Viiuldaja katusel. Muusikal toimus Vene Kultuurikeskuse suures saalis kell 12.00 . Lavastaja Tiit Tralla, dirigent Eivin Toodo, osades Alar Haak, Maire Haava, Anna Dõtõna, Egon Punnison, Kai Parmas, Edgar Tereping ja Rene Soom. Liikumisjuht Olga Privis, kunstnik Riina Vanhanen, kontsertmeister Piia Paermurru, Koormeister Aivar Lestsinski. ''Viiuldaja katusel'' põhineb juudi kirjaniku Sholem Alejechmi jutustusel ''Piimamees Tevje''. See on siiamaani maailmas üks enimmängitud muusikale. Antud muusikalist on maailmakuulsaks saanud meloodiad nagu näiteks '' Tradition'', ''Matchmaker'', ,,If i were a
OPPEJOUD = u.OPPEJOUD, m.NIMETUS = u.NIMETUS 5 WHEN NOT MATCHED THEN 6 INSERT (KOOD, OPPEJOUD, NIMETUS) VALUES (u.KOOD, u.OPPEJOUD, u.NIMETUS); 6 rows merged. SQL> SELECT * FROM minu_oppeained; KOOD OPPEJOUD NIMETUS ------------------ --------------- -------------------------------------- I319 Toomas Lepikult Oracle: SQL ja PL/SQL Id310 Vladimir Viies Operatsioonissteemide tehnoloogia Iad307 Heldur Haak Digitaalkommunikatsioon Id309 Riivo Senk Digitaalne heli- ja pilditöötlus ID218 Toomas Kont Riistvaral„hedane programmeerimine I244 Mart Mangus Võrgurakendused I Id221 Guido Kangur Näitlemine Id404 Ossa Issand Filosoofia I245 Priit Raspel Andmebaasisüsteemide alused Id553 Heli Kopter Lennundus 10 rows selected.
Tallinnas olevate looduskaitsealade kaardistamine. Herman Kirsipuu Tallinna 21. Kool Kaspar Kolk 9B klass Oskar Haak Mis on looduskaitseala? Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks • Looduskaitseala võimalikud vööndid on loodusreservaat, sihtkaitsevöönd ja piiranguvöönd. Mis on looduskaitseala? • Looduse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks
Apple Karl Oskar Haak, Kaspar Kolk 10B Sissejuhatus Riistvara, tarkvara, tarbeelektroonika Macintoshi arvutid, iPod, iPhone, iPad Mac OS X, iTunes, iLife, iOS iWork, Aperture, Final Cut Studio, Logic Studio Andmed 425 poodi (juuni 2014) Peakorter - Apple’i linnak, Cupertion, California, U.S. 98,000 töötajat (2014) Müügitulu - US$ 182.795 billion (2014) Kogu vara - US$ 231.839 billion (2014) Ajalugu 1. aprill 1976 Steve jobs, Steve Wozniak, Ronald Wayne Apple I (1976 juuli) 3. jaanuaril 1977 - aktsiaselts 9. jaanuar 2007 - nimemuutus SWOT – Tugevused ja nõrkused Hind Innovatsiooni Brändi tuntus ja puudus maine Uute toodete Reklaam pealesurumine Kvaliteet ja disain Nõrk levik Aasias Firma finantseis ...
sektori vähesed jäänused, sektori uueks nimetuseks sai eesti murrete ja lähisugukeelte sektor. See muudatus ei ole aga tähendanud murdeuurimise sisulise tähtsuse ja osakaalu vähenemist EKIs. EKIs on murdeuurijatena praeguseni tööl enamik neist teadlastest, kes juhtisid murdesektori projekte ka aastal 1992. Sektori teaduslik produktsioon on olnud erakordselt rikkalik. Peaaegu kõiki EKI praeguseid murdeuurijaid ühendab kuulumine sõnaraamatu töörühma (Anu Haak, Evi Juhkam, Varje Lonn, Helmi Neetar, Piret Norvik, Vilja Oja, töörühma juht Jüri Viikberg). Marja Kallasmaa uurib kohanimesid. Järelkasvu on sektor saanud rohkem TPÜ lõpetanutest. Neist Kaire Pihelgas ja Taimi Rosenberg on osalenud Helmi Neetari poolt juhitud Hargla morfoloogia projektis. TÜ lõpetanud Mari Kendla, kes uurib eesti kalanimetusi, on TPÜ doktorant (juhendaja Viikberg). Endised murdesektori juhatajad Mari Must ja Valdek
Retsensioon Operett "Viini Veri" Johann Straussi operett Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Kunstnik: Eldor Renter Osades: Tiiu Laur, Mati Kõrts, Väino Puura, Heli Veskus, Janne Shevtshenko, Margit Saulep, Julia Botvina, Urmas Põldma, Voldemar Kuslap, Alar Haak, Teo Maiste jt. "Viini veri" on elegantne ja lbus lugu kurikuulsa Viini kongressi päevilt (1.11.1814 - 8.06.1815), mis toimus selleks, et pärast Napoleoni sdu korrastada Euroopa piire. Isiklikult olid kohal Austria ja Venemaa keisrid, Preisimaa, Taani, Baieri ja Württenbergi kuningad ning paljud Saksa printsid. Vaatamata sellele, et riigid nuhkisid üksteise järele ja kord liitusid ühed, kord teised, oli Viinis väga lbus. Kogu Euroopa avastas Viinis uue tantsu - valsi, mida
Aseta kummipael katkendjoonele ja õmble kumm pükste külge. Õmblemisel pinguta kummi, õmble sääreõmblused. Õmble istmikuõmblus, jäta kummikanali osas õmblusesse ava. Keera ülemine äär tagasi, tepi pealt läbi. Aja kumm kanalisse. Särk.Õmble üks õlamblus kokku,diagonaal- kandiribaga kandi mõlemad käeaugukaared ning kaelakaared. Õmble küljeõmblused kokku,ääresta õmblusvarud ja õmble kitsa kahekordse palistusega alläär. Lahtisele õlaõmblusele kinnita käsitsi haak. Alusseelik. Õmble küljeõmblused kokku, ääresta õmblusvarud. Alläär õmble laia palistusega ja serva kinnita puuvillane pits. Õmble vastavalt kummi laiusele kummikanal ja jäta ava kummi sisse ajamiseks. Aja kumm kanalisse. 2.3 Nukule rahvuslike riiete õmblemine. Materjalid: 1. Valget linast labast riiet 2. Valget toimsesidususega puuvillast riiet. 3. Valgeet peenikest õmblusniiti 4. Mulineesid (punane,valge) tikkimiseks 5
hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud.Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju (Don Quijote), kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. Tseremoonia · 3) areenile tulevad kolm banderiljeerot, hoides kummaski käes ühte banderiljot (70cm harpuun), mille otsas on terav haak ja värvilised paberid. Banderiljod tuleb härjale turja lüüa. · Algab võitlus. Võitlus · Matadoori tegevust piiravad seadused, millest üle astudes alandab ta ennast elu lõpuni. Näiteks ei tohi vastast ootamatult või selja tagant tappa. · Matadoor võib härjale hoobi anda ainult ülevalt alla ja üksnes kaela ja selja vahekohta. Ideaalne kui hoop ulatub südameni ja loom sureb silmapilkselt · Kui loom ei sure väsitavad kapeadoorid
surmaotsusele. Kuid Nabucco sai aru mida ta teinud oli ja hakkas Abigaillie käest paluma armu, kuid Abigaille seda ei teinud. Heebrealaste ülempreester Zaccaria kuulutab, et Babüloonia on hukule määratud. Laval kujutatatakse jällegi kuningakoda. Nabucco on oma lossis, ta näeb kuidas tema tütart viiakse hukkamisele. Nabucco palub Heebrealaste Jumala käest andestust oma pattude üle ja talle antakse oma mõistus tagasi. Abdallo (Alar Haak) kes on Babüloonia kuninga vana väepealik, koondas kuningale palju ustavaid sõdalasi ja läksid Fenenat päästma. Fenena,Zaccaria ja heebrea rahvas on juba peaaegu hukkule määratud, kui ilmub Nabucco oma väega. Nabucco ülistas veelkord heebrealaste jumalat, et nad veel elus on. Nabucco sai oma eksimusest aru ja Abigaille võtab mürki. Ta palub veel kuningas Nabuccolt ja tema tütrelt Fenenalt andestust ja jumalalt halastust. Etendus lõppeb õnnelikult ja võimsalt
JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Tiina Haak 10b klass LAVAL ON KROONITUD PEAD Retsensioon Õppeaine: muusikaajalugu Õpetaja: Siiri Veskimäe Tallinn 2006 Hortus Musicus 5. Novembril 2006 algusega kell 17.00 käisin koos Jakob Westholmi Gümnaasiumi õpilastega Kadrioru lossis kuulamas ansamblit Hortus Musicus. Meie nägime enda ees selliseid esinejaid nagu Andres Mustonen(viiul, vioola), Jaan Arder(tenor), Joosep Vahermägi(tenor), Riho Ridebeck(bass, löökpillid), Olev Ainomäe(pommerid, salmei, plokkflöödid), Valter Jürgenson(tromboonid), Tõnis Kuurme(dultsian, rauschpfeiff, plokkflöödid), Imre Eenma(violone) ja Ivo Sillamaa(klavessiin), kuid tegelikult kuulub Hortuse koosseisu veel Neeme Punder(põikflöödid, plokkflöödid, krummhornid, rauschpfeiff), Peeter Klaas(viola da gambad, tsello) ja Joosep Vahermägi(tenor), keda meil kahjuk...
On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Riho Sibul (1958)on mitmekülgne muusik. Ta on osalenud kitarristina veerandsajandi jooksul kümnetes projektides ja 1990. aastal alustas ta ansamblis Ultima Thule ka oma lauljateed. Sibula tegevus heliloojana kannab samuti mitmekülgsuse pitserit - rock'n'rollist bluusini ning lüürilistest ballaadidest ("Kuulaps") filmimuusikani - Riho Sibula isikupärane käekiri on äratuntav igas zanris. Ta on tegutsenud niisugustes ansamblites nagu Haak ja Propeller, Kaseke, Tõnis Mägi ja Music Seif, Jaak Joala ja Lainer, Ultima Thule, mille esikitarrist on Sibul tänaseni. Aastal 2000 ilmus Riho Sibula sooloplaat "Poeet külmetab klaasmäel", mis sai kohe nii kuulajate kui kriitikute tunnustava tähelepanu osaliseks.
Mina käisin 1. detsembril 2009. aastal kell 19.00 Estonia Kontserdisaalis Vello Jürna 50. aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas. Vello Jürna (1. detsember 1959 12. juuni 2007) oli ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli. Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas, muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda. Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa. Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades.
mis tuleneb 1) THB eelühendi DHB reduktaasi defitsiidist, põhjustades püsiva või mööduva pehme hüperfenüülalanineemia 2) DHB süntetaasi defitsiit, mis põhjustab eelmise punkti. Veel variandid on: mööduv neonataalne türosineemia, pärilik türosineemia, püsiv hfa koos türosineemiaga. 21.Hargnenud ahelaga aminohapete (HAAH) metabolismi häired Vahtrasiirupuriini haigus – põhjuseks on HAAH katabolismi võtme-ensüümi HAAK-DH häire. See viib HAAH ja nende ketoderivaatide kuhjumisele veres ja rohkusele uriinis. Uriin on vahtrasiirupi lõhna ja maitsega. See tingib ägeda ketoatsidoosi, krambid, kehalise ja vaimse alaarengu ja kooma. Vahtrasiirupuriini haiguse kliinilised fenotüübid on: akuutne klassikaline (avaldub sünnijärgselt, vastsündinu on letargiline, ei söö, ketoatsidoos), vahepealne (hilisem algus, HAAK-DH vähem häiritud), vahelduv ja vahelduv tiamiini-tundlik.
Klaas Taavet Haak Mõniste Kool 9.klass Sisukord Klaasi omadused Ajalugu Klaasi looduslik teke Klaasi tootmine Kasutamine Klaasitüübid Klaas kui pakendimaterjal Klaasi taaskasutamise võimalustest Eestis Klaasi omadused Amorfne Raskesti kuluv Oluliselt inertne Bioloogiliselt mitteaktiivne Ühtlaselt tahke materjal Läbipaistev Habras, kuid tugev Ajalugu Kasutati juba 4500 aasta eest tõenäoliselt Mesopotaamias Valmistamise oskus liikus edasi Egiptusesse Hiljem foiniiklaste vahendusel teistesse vahemereäärsetesse maadesse Klaasi kasutati keraamika ja muude esemete glasuurina Poleerimata ja lihvimata klaas oli kehva läbipaistvusega Sel ajal oli klaas üsna haruldane ja väärtuslik Ajalugu 1. sajandil eKr hakati arendama klaasipuhumise tehnikat 18. sajandil toodeti pajudes Euroopa vab...
Puukoolid Eestis Eestis on väga palju puukoole ja mõned neist on: Kanepi Aiand OÜ, Neeva Aed, Karukäpa Puukool OÜ, Riina Puukool, Luua Metsanduskool, Peter Kask Kalevi talu Kalevi Puukool, Aavo Laur FIE, Aedvara OÜ, Aivar Haak Arli Puukool, Aivar Saatmann Põhjatamme talu, Dendrohooldus OÜ Luigu puukool, Eesti Metsataim AS, Enno Loos FIE, Erra Aed Tulundusühistu, Estplant AS, Eve Metsalu Muru talu, Forestplanter OÜ, Gump OÜ, Haljassaare OÜ, Haljus Tulundusühistu, Harri Poom FIE, Ignase puukool, Jaak Rillo Palamuse Puukool, Juhani istikuäri Jõhvis, Juhani puukooli istikuäri Lohkvas, Nurga Puukool, Tartu Puukool, Seedri Puukool ja Päidre Puukool.
Marii Haak 2017 To start with... · Two main concepts to understand - Psychology - Psyche How do you define them? What is psychology? · The study of the soul and mind (psyche & logos) · Psychology is the scientific study of the behavior of the individuals (what we do) and their mental processes (inner thoughts and feelings) · Studies human behavior, inner experiences and circumstances under they occur · Is psychology a study of differences between people or rather a study of similarities? - General tendencies Primary goal · The primary goal of psychology is to improve the understanding of behavior and cognition of our self and other people Why do we do what we do? Why do we think what we think? Why do we feel what we feel? · The aim is to... · Describe behavior what is the nature of this behavior? · Understand and explai...
Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30. oktoobril 1936 Moskvas) on eesti koloratuursopran. Perekonna Eestisse naasmise järel jätkas ta kooliteed Viljandis ja Tartus. Pärast Tartu II Keskkooli lõpetamist astus Margarita Voites Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonda bibliograafia erialale.Saatus viis ta aga peagi (1957) muusikateatri lavale. Menu kannustas teda jätma ülikooli ja astuma Tallinna
Viimasena valmisid Toomkiriku tornid. Kirik pühendati Peetrusele ja Paulusele. Toomkirik oli Tartu piiskopkonna peakirik ja piiskopi kirik. 16. sajandil oli toomkirik Ida-Euroopa suurim kirikuhoone ja tellisehitis. Toomkiriku uurimisel on enim tähelepanu pööratud hoonele, tunduvalt vähem aga arheoloogilisele leiumaterjalile. Viimast on hakatud enam arvestama alates 1990. aastatest. Alates sellest ajast on toomkirikus arheoloogilisi kaevamisi läbi viinud Romeo Metsallik, Heiki Valk, Arvi Haak ja Martin Malve. Viimastel kaevamistel 2008. aastal leiti kiriku põhjalöövist massiivne hauaplaat, mis pärineb tõenäoliselt 15. sajandist ja on ainus enam- vähem tervena säilinud toomkiriku hauaplaat. Tartu Püssirohukelder 1700-1721 - Põhjasõda, mis oli Eesti ja Tartu jaoks murrangulise tähtsusega. 1763 - asuti Venemaa keisrinna Katariina II käsul Tartut uuesti kindlustama. Otsustati
õud) Tee kaitsesea Sõidu keskbarjää dmete ki r suhtes kiirus Kiiruse Pinn piirang aga haak umin e Õnnetus- Füüsilin Sõidu Sidevahen Päästete Ennetavad ettepanekud 1. Liiklusseadus Liiklusseaduse rikkumise eest saadav karistus peab olema selline, et juhi poolt tunnetatud risk õigusrikkumise eest karistada saada oleks kõrge. Järelvalve teostamiseks tuleks valida spetsiifilised riskipiirkonnad. Kõige efektiivsem meetod on
Nende korraldamiseks loodi oma ühing (Ausgrabungscomité), millest 1881 kasvas välja Viljandi Kirjanduslik Selts. Nende kaevamiste käigus puhastati rusudest ja kaevati välja kogu pealinnus ja osa seda ümbritsevast I eeslinnusest. 1939 uuriti Armin Tuulse juhatusel nn Villu keldrit linnuse lõunaosas. 1971 ja 1972 toimusid väiksemad arhitektuuriloolised uuringud Kaur Alttoa ja Udo Tiirmaa juhatusel. Väljakaevamised algasid taas 1998 (19981999 Andres Tvauri, 20002004 Arvi Haak). II ja III eeslinnust on seni uuritud vaid georadari (1996 Heiki Valk) ja prooviaukudega. 2006. aasta suvel avastas arheoloog Arvi Haak Viljandi ordulinnuses üle 500 aasta vana keldriruumi, mille otstarve on teadmata. Eeldatavalt on ruum rajatud hiliskeskajal, seda kasutati 1560.1570. aastani. · Villu kelder Jüriöö järelkajast Viljandis on kirjutatud XVI sajandi väikeses ordukroonikas ja 1551. aastal trükis ilmunud Renneri kroonikas.
ja okste puntras hargneb sõlm lämmatab see päeva pudu, ja paisub pungi-punglev puu, hajub õhtusse kui udu kui laine laiub metsahõlm. hinge puhkematu tari. Näe, põõsas tuigub lindudest Selle aja tühi raskus ja lauludest, maa - hauludest, katab nagu jääkoor merd. allee kui põrand puhtaks pest Süda sees kui nuga taskus poolrõske veel. Mis sest! Mis sest! tukub, aimamata verd. Eest rebit laineil haak ja olm: Ons see minu oma suu, sööb sõõrmeid sinisoola tolm. mis neid surnud sõnu poetab? Eest lükat mere jäine riiv: Hapraid askeldusi soetab saand merest maantee - taeva viiv. käsi, küljes mõni muu? Ees samme vibuhändlik sirk, Sammun, koban samas kongis, pää kohal tuiskab tuulekuul. mille varbadega harjut. Ja riideis tuul ning põues tuul - Kauakestvas leinarongis löön ise õõtsuma kui pirk
Traalnoodast kala väljavõtmine Kui traalimine on lõpetatud ja traal varustus vee seest välja tõstetud . Hakkab traalnoodast kala väljavõtmine pihta . Aga enne täielikku kala võtmist tehaks kõik selleks vajalikud toimingud ära . Näiteks kalakastide vahelauad pestakse puhtaks ja pannakse paika , töökohad valmistatakse ette kala töötlemiseks jne . Kui traali pära on tõstetud laeva tekile . Pära patendi haak või lukk avatakse ja kala kallatakse tekile , mis on siis vahelaudadega jagatud kastideks või siis veetakse pära losspoomide abil kalapunkri juurde ja pärast gaitini luku vabastamist kallatakse kala traalnoodast välja . Kui saak on suur , vajub ülejäänud kala pära lõpu ülestõstmisel parda taga rippuvasse traalnooda ossa . Pärast esimese tõste väljakallamist tõmmatakse pära ots jälle kinni ja lastakse vette
Õpilased: Carmen Diaz JZ Belle Iris Kelly Irina Kikkas Mabel Washington Susan Lilleväli Tyrone Jackson Danne Dahlin (Rootsist) Schlomo Metzenbaum Andero Ermel Grace Lamb ("Lambchops") Maiken Schmidt Goodman King ("Goody") Endro Roosimäe Nick Piazza Sten Karpov või Rolf Roosalu Serena Katz NeleLiis Vaiksoo Joe (Jose) Vegas Kaido Põldma Teistes õpilaste rollides: Anneli Pilpak, Britt Kõrsmaa, Carmel Köster, Eneli Raud, Eneli Rüütli, EvaLena Raenok, Ingrid Kurgjärv, Ira Haak, Jelena Bubon, Jelena Podholjuzina, Kaia Pihlak, Kristi Möldri, Kristin Pukka, Liina Kask, Maiken, Mari Sepp, Mari Simm, Mariann Saar, Marilin Kongo, Maria Tsheremissinova, Marja Veskimets, Merilin Lehtmaa, Natalia Ivanova, Nele Kirsipuu, Nele Suisalu, Niina Rejeva, Olga Privis, Siret Salamov, Viktoria Vladimirova, Aleksander Pihoja, Aleksandr Arbuzin, Aleksandr Lozkin, Alo Siiak, Argo Liik, Bert Pringi, Christofer Eriksson, Jaanus Koort, Jakko Maltis, Kaarel Väli, Marek
raamatut. Algris Perens on 3 raamatu peatoimetaja. Esitage vähemalt kolmest viitest koosnev autori publikatsioonide loetelu, (kujundage kataloogis olevad kirjeandmed nõuetekohasteks bibliograafilisteks viideteks) Perens, A. (2001). Projektijuhtimine. Tallinn: Külim. Perens, A. (1998). Teenuste marketing. Tallinn: Külim. Haak, K., Kratovitš, M., Papstel, I., Perens, A., Remmel, M., Randmann, L., Sirp, A., Tepp, M., Vennikas, M. (2012). Vanglate organisatsioon ja juhtimine : vanglateenistuse õpik. Tallinn: Justiitsministeerium. 10.2.Kas Tallinna raamatukogudes leidub raamat : “Tervisedenduse teooria ja praktika”. Esitage viide, (autor, pealkiri, ilmumisandmed) raamatukogu andmed kust seda küsiksite ja kohaviit. Kasmel, A., Lipand, A
05 2014) 2.3.3 Lõuna keskus: Kirde 14, 61506 Elva TARTUMAA tel: 730 9420 faks: 730 9444 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 2.3.4 Lääne keskus: Pikk 18, 80010 Pärnu tel: 442 7720 faks: 442 7729 (Päästeameti kodulehelt 04.05 2014) 11 3. SISEKAITSEAKADEEMIA OLEMUS: ( Sisekaitseakadeemia kodulehelt 04.05 2014) 12 3.1 SKA rektoraadi laiendatud koosseis: Lauri Tabur - rektor Krista Haak - õppeprorektor Ramon Loik - teadus- ja arendusprorektor Aivo Viilol - haldusdirektor Tanel Oppi - täiendusõppe keskuse juhataja Harry Lahtein - sisejulgeoleku instituudi juhataja Aivar Toompere - politsei- ja piirivalvekolledži direktor Ain Karafin - päästekolledži direktor Erkki Osolainen - justiitskolledži direktor Uno Silberg - finantskolledži direktor Ain Sari - finantsdirektor Tiina Karu - õppeosakonna juhataja Ly Sari - personalidirektor
8 Kasutatud allikad Hektor, A. Tants tumeaine ümber. http://www.horisont.ee/node/1004 . Pitsner, I. Tumeda aine avastaja. http://www.naistemaailm.ee/artikkel.php? id=14075&hi=eesti+muusika+kevad . Bradac, M. / Allen, S. A Clash of Clusters Provides New Clue to Dark Matter. http://hubblesite.org/newscenter/archive/releases/2008/32/ . COSMOS. http://cosmos.astro.caltech.edu/index.html . Jaan Einasto. http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Einasto . Haak, H. Teadustöö korraldus ja meetodid. http://www.lr.ttu.ee/oppetoo/hhaak/TKM%202- 08.pdf . Jüriso, K. Astronoomid koostasid kosmose "tumeda aine" kujutise. http://www.eesti.ca/index.php?op=article&articleid=15035 . Pelt, J. Tume aine vaade tagasi. http://www.horisont.ee/node/44 . Ennet, P. Tumeda aine jäljed üles võetud? http://www.horisont.ee/node/631 . Tartu Observatoorium. http://www.aai.ee/gal/est/Mj.html . 9
kohal m ja käänupunktid (s.t. punktid kus joone kumerus muutub kõveruseks) asuvad kohtades x ± . Mida suurem on s väärtus, seda laiem ja madalam on graafik, ning mida väiksem on s väärtus, seda kitsam ja kõrgem on graafik. Joonis 6. Käänupunktid. Kirjandus: http://web.zone.ee/veelmaaallar/sisu1/normaaljaotus.html Haldna, Marina. www.e-ope.ee/_download/euni_repository/file/47/Loeng_2.pdf Haak, Heldur.http://www.lr.ttu.ee/oppetoo/hhaak/TKM%206-08.pdf Tooding, Liina-Mai.Andmete analüüs ja tõlgendamine sotsiaalteadustes. Philips, Kaia. Loeng 2. Kirjeldav statistika, 193.40.33.19/doc/STloeng2.pdf 2. Andmefail 800 Valimi suurus on 100 õpilast tüdrukuid 42, poisse 58. Õpilaste keskmine vanus testi sooritamise ajal oli 15,8118. Poiste keskmine vanus 15,7917 ja tüdrukute keskmine15,8264. Õpilased sooritasid teste loodusteadustes, matemaatikas ja keeles
2. Teatada vahitüürimehele 3. Poi oma pesast välja võtta ja viia roolikambrisse 35. Milleks on vajalik laeval SART? 1. Selleks, et anda automaatselt hädasignaali 2. Selleks, et teha päästevahend nähtavaks teiste laevade radariekraanidel 16 3. Raadioside pidamiseks päästjatega 36. Mis on kujutatud pildil? 1. Päästrepaadi haak 2. Kiirvalvepaadi haak 3. Päästeparve veeskamise vahend 37. Kuhu paigutatakse IMO sümbol? 1. Valvepaadi asukoha juurde 2. Päästepaadi asukoha juurde 3. Pääste –ja kogunemisjaama juurde 38. Millist veesõidukit nimetatkse „Meresõiduohutuse seaduses” laevaks? 1. Laeva pikkusega 2.5 meetrit ja enam 2. Laeva, mille liikumapanekuks kasutatakae mootorit või aurumasinat 3
topenendiga, mille abil saab muuta poomi nurka horisontaalasendi suhtes ja samas ka keerata ümber vertikaaltelje. Vaatame kolme varianti sellist tüüpi poome: Joon. 7.3.5., 7.3.6. ja 7.3.7. 1- topenandi kaldenurga muutmise vints, 2, 9, 18, 19- topenantide vintsile jooksvad otsad, 3, 5, 7, 8- topenantide ülemised juhtplokid, 4- saaling, 6- runneri juhtplokk, 10- liikuv topenandiplokk, 11- traavers, 12- traaversi tõmmits, 13- lastiplokk, 14- runner, 15- haak, 16- poom, 17- poomi pööramise vints, 5 Kapten Rein Raudsalu MNI Loengud Eesti Mereakadeemias Teema 7-3. Koostatud 30.12..2001. Laevade ehitus. Täiendatud 23.11.2004. 20- lastivints, 21- topenandi juhtplokk, 22- tugi, 23- kai, 24- topenandi kinnitatud ots,
kasutusjuhtudest. Kettülekannet kasutatakse laialdaselt mitmesugustes masinates- metalli- ja puidutöötlemispinkides, keemiatööstuse seadmetes, põllumajandusmasinates jm. Veoketid Veo- ehk tõmbekette kasutatakse lasti teisaldamiseks transpordimasinais, kus nad töötavad kiirusel 2...4 m/s. Neile on iseloomulik pikk samm ja seega ka suhteline odavus. Veokettidena kasutatakse lihtsaid plaatkette, kuid ka stantsitud haak- ja muid eriehitusega konveierkette. Lastiketid Lasti- ehk koormaketid töötavad tõstemasina painduvate tõsteelementidena väikesel (kuni 0,25 m/s) kiirusel ja suurel koormusel. Lastikette eelistatakse tõstetrossidele näiteks piiratud ruumi korral. Lastikettidena kasutatakse ümarlülikette ja plaatvõllikette kahe kuni kümne rööpse plaadiga lülis.
soomus, ei kulunud kuigi palju aega, kui parandati ambude omadusi vastavalt parem vinnastusmehhanism, paremad nooled või tugevamad kaared. Ammunoole otsad muutusid järjest laugjamateks ja kuulisarnasteks, nagu näha juuresolevalt pildilt. 13. sajandi esimese veerandi ambudel oli tõmbetugevus vähemalt 100-150 kg. 13. sajandi keskpaiku hakkasid ammukaared muutuma võimsamateks, märgiti kirjalikes allikates esmakordselt 1239, et kasutusele võeti vööhaak, samamoodi tuli kasutusele nimetus kahe jala amb. 14. sajandi teine kolmandik oli ambude ja nendega seonduva küllalt intensiivne arenguperiood. Levisid laiemalt liitammukaared, kirjalikes allikates nimetati neid nende ühe koostisosa järgi veidi eksitavalt sarvambudeks. Kasutusele tulid isegi terasest ammukaared, esmakordselt mainiti neid 1313. aastal. Laiemalt levisid need siiski alles pärast 1425. a. Ambude võimsust illustreerivad hästi 1361
8. Piduriklotsid 11 9. Seisupidur 13 Sissejuhatus Trummelpiduriga on pidur kus hõõrdumine põhjustab rida kingad või padjad, et pressi peale pöörleva trumli-kujuline osa nimetatakse piduri trummel. Mõiste "trummelpiduriga" tähendab tavaliselt pidur, kus kingad ajakirjanduses sisepind trumm. Kui kingad ajakirjanduses trumli välispinnal, on tavaliselt nn haak pidur. Kui trumm on muljumise kahe kingad, mis on sarnane tavalise ketta pidur, nimetatakse seda mõnikord "näputäis trummelpiduriga", kuigi selline pidurid on suhteliselt haruldane. seotud tüüpi pidur kasutab paindlikku vöö või "sagedusriba" ümbriste ümber väljaspool trumm nimega bänd pidur. Ajalugu: kaasaegne auto trummelpiduriga leiutati aastal 1902 Louis Renault, ehkki vähem kogenud trummelpiduriga oli kasutanud Maybach aasta varem. Esimesel trummelpidurid, kingad olid
ansamblitena ehk üksteise järel, aine läbib sünteesi järjest, juhuslikkust vähe) · segatüüpi Ensüümide geneetilised defektid · Felüülketonuuria (fenüülalaniini hüdroksülaasi defitsiid) · Albinism (türosinaasi defitsiit) melaniinide biosünteesihäire (pole pigmenti); fotofoobia, nahaprobleemid (nahavähk) · Vahtrasiirupuriini haigus (HAAK-dehürdogenaasse kompleksi defitsiit pidurdab psüühilist ja vaimset arengut · Von Gierke haigus (glükoos-6-fosfataasi defitsiit süsvesikute metabolismihäire; maksa rasvumine, hüpoglükeemia oht. · Galaktoseemia (galaktoosi kinaasi defitsiit) tekib liiga palju alkoholi, vett, silm · Gaucher haigus (glükotserebrosidaasi defitsiit) lipiidide metabolismi häire (vaimsed, psüühilised häired. Antisensoligonukleotiidid ja PNA
laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga)
inimese elu suur ilmutaja." (J. Hurt) 15 8. Kasutatud kirjandus Keem, H. 1970. ,,Tartu murde tekstid." Tallinn: Valgus Pajusalu, K., Hennoste, T., Niit, E. Viikberg, J., Päll, P. 2002. ,,Eesti murded ja kohanimed." Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus Peebo, K., Peegel, J. 1989. ,,Igal puul oma juured." Tallinn: Eesti Raamat Koost. Juhkam, E., Kallasmaa, M., Lonn, V., Raud, P., Ross, E. 1982. ,,Väike murdesõnastik I" Tallinn: Valgus Koost. Haak, A., Juhkam, E., Kallasmaa, M., Kask, A., Niit, E., Norvik, P., Oja, A., Simm, J., Viikberg, J. 1982. ,,Väike murdesõnastik II" Tallinn: Valgus http://www.eki.ee/murded/ 16 9.Lisad 9.1 Kaart 1 (Eesti murdealad) 17 9.2 Kaart 2 (Tartu murde alad) 18
tuultpidava, pikaealise heki. Kuuseheki miinusteks on see, et viga saanud kohad ei taastu. Samuti ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 5070 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). Kuuseheki istutamine Kuuseistiku istutamise võtted on varieeruvad, sest need sõltuvad asukohast ja asukoha pinnasest (M. Haak, 2010). Kuusehekiks ei tasu üles kaevata noori taimi metsaservast, sest kuusel on pikad nöörjad juured ning need saavad välja kaevamisel tublisti kannatada ja seetõttu võib kuusk hukkuda. Kuusehekiks sobivad taimed, mis on puukoolis koolitutad ehk mitu korda ümber istutatud (J. Annist, 2006). Istutamisel tuleks põhiliselt arvestada, et kuuseistikud peaksid paiknema teisneteisest 50 cm kaugusel. Kuusk, mis on kasvatatud 150 cm kõrguseks potis, tuleb istutada koos mullapalliga
Laensõnad läänemeresoome areaalis germaani laenud eesti keeles – Pärinevad peamiselt Pronksiajast. Aer, raha, paat, kuningas, rõngas, leib, jõulud, laen, rikas, vald, haldjas, juust, kana, lammas, niitma, lauk, kuld, raud, tina, rooste, mõdu, õlu, sadul, rand, muld, kaunis, armas, ainus, sama, ja, sättima, käima, kaup alamsaksa laenud eesti keeles – meister, sell, gild, amet, teenima, teener, teenistus, haamer, höövel, peitel, saag, sirkel, haak, kruvi, plaat, tangid, viil, traat, kühvel, kahvel, redel, saatan, paradiis, evangeelium, sabat, preester, prohvet, altar, koor, orel, sant, araablane, egiptlane, kreeklane, mai, aprill, reede, näärid, riik, keiser, rüütel, krahv, orden, ordu, krahvinna, soldat, vang, röövel, kelm, raad, naaber, pood, tingima, korter, vaagima, paar, summa, tosin, pootsman, kipper, praam, ankur, tüürima, tüürimees, pakk, reis, vandersell, prii, trahv, püksid. (tulid koos Hansa Liiduga)
Grapsi kõrvalt mängis ansamblis trumme ka Arvo Urb. Selles koosseisus, esineti ka mitmel pool väljaspool Eestit. (ibid: 146) 3.2.6. Ultima Thule Ultima Thule on loodud aastal 1987. Nende repertuaaris on aukoht oma muusikal. Selles solistideansamblis olid koos loominguliselt võimekad muusikud. Tolleaaegne Ultima Thule kitarrist Riho Sibul on mitmekülgselt andekas ja suurte kogemustega muusik. Ta oli mänginud enne Ultima Thulet ka ansmblites Magnetic Band, Haak, Propeller, In Spe, Kaseke, Music-seif, Laine 84, V.S.P Projekt, Lainer, Kobrin Blues Band, A (viimases kolmes ka laulja rollis) ning trios Ain Varts -- Margus Kappel -- Riho Sibul. Ta on olnud kõigis nendes ansamblites just seepärast, et tema improvisatsioonides pole tehnikat tehnika pärast, vaid kõik on allutatud loomingulisele mõttestatusele. Korduvalt on ta tunnustust leidnud Tartu muusikapäevadel. (Erm 1989, lk 154) Teine kitarrist, Vjatseslav Kobrin, sai sammuti tuntuks 1986
Võrreldes kaarkurrustikega on silmus-, ja keerdkurrustikud tunduvalt keerukamad. Nende ehituses on tavaliselt kolm süsteemi. Keskosa moodustud papilaarkurrustikus omaette süsteemi ehk keskkurrustiku. Piirdekurrustiku hargnemiskohtades moodustud kolmnurkne kujund, mida nimetatakse deltaks. 9.12.2006 Papilaarkurrustiku detailideks on. 1. papilaarkurrustiku punkt 2. lõik 3. otsik 4. käänd 5. looge 6. hark 7. haak- on sarnane hargile kuid üks haru on lühike 8. saar 9. sild Sõrmejälgede avastamine Higist rasust ja marrasnaha surnud rakkudest moodustunud jälje aine on värvitu sellepärast on läikelisele pinnale jäetud sõrmejäljed vähe nähtavad. Matile pinnale aga silmaga nähtamatud sõrmejälgede avastamine on edukas siis kui uurija teab kust ja kuidas tuleb neid otsida. Jälgi otsitakse nendelt esemetelt mida kurjategija arvestades sündmuskoha olustikku ja üksikute
Kinnitamine. Selgitage ja näidake. Galili rihm on valmistatud rakmete tüüpi materjalist ning on varustatud ühe pinguti ja kahe kinnitusega. Negevi rihm on valmistatud tugevamast materjalist ning see on varustatud kahe pingutiga (üks on suurem kui teine) ning kahe pöörleva kinnitusega. Rihma relvale paigutamiseks tuleb kinnitused asetada relval selleks ette nähtud aasadesse. Selleks vajutage alla haagi fiksaator, asetage haak aasa külge nii, et tagumine haak jääks Negevi rihma puhul suurema pinguti lähedale ning Galili rihma puhul pinguti lähedale. Rihma pikkust saab reguleerida lühemaks, kui liigutada pingutit piki rihma edasi või pikemaks, kui liigutada pingutit piki relva rihma tagasi. Eemaldamine. Selgitage ja näidake: kanderihma eemaldatakse kinnitamise vastupidises järjekorras. Kinnistage harjutustega, jättes kanderihma kinnitatuna. Relva kandmine 7
Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad annavad võimaluse puksiirotsa suuna muutmiseks laias ulatuses. Haagid amortiseerivad ka otsas tekkida võivaid tõmbeid. Automaatsete puksiirvintsidega puksiirlaevadel on haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi kui komandosillalt kaugjuhtimisega. Lahti andev mehhanism peab olema käitatud mehhaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt
Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad annavad võimaluse puksiirotsa suuna muutmiseks laias ulatuses. Haagid amortiseerivad ka otsas tekkida võivaid tõmbeid. Automaatsete puksiirvintsidega puksiirlaevadel on haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi kui komandosillalt kaugjuhtimisega. Lahti andev mehhanism peab olema käitatud mehhaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt
Puksiirvints kergendab tööd puksiirtrossiga. Tema koosseisu kuulub trossikerija, mis trossi trumlile kerimisel seab trossi automaatselt trumlile ühtlaste kõrvuti asetsevate puhtidena hoides ära trossi muljumised ja vigastused. Puksiirhaagid on puksiirotsa kinnitamiseks ja võimaldavad otsa kiiret lahti andmist. Nad annavad võimaluse puksiirotsa suuna muutmiseks laias ulatuses. Haagid amortiseerivad ka otsas tekkida võivaid tõmbeid. Automaatsete puksiirvintsidega puksiirlaevadel on haak või haagid reservvahenduks. Puksiirhaagid võivad olla otsa lahti andvad või mitte, kinnised või lahtised, amortisaatoriga või amortisaatorita, otsa vabastamisega käsitsi või kaugjuhtimisel komandosillalt. Klassifikatsiooniühingud nõuavad, et merepuksiiri haak oleks otsa lahti andev, amortiseeriv ja võimalusega ots lahti anda nii haagi juurest käsitsi kui komandosillalt kaugjuhtimisega. Lahti andev mehhanism peab olema käitatud mehhaaniliselt, hüdrauliliselt või pneumaatiliselt
aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma. Väga levinud on kuuse paljundamine varspistikust (K. Alak, 2005). Kuuseistiku maasse istutamise järel vajab ta igapäevast kastmist vähemalt kolm nädalat. Kuusehekk vajab kasvamise korral valgust, mis tõttu tuleb neid rohida. Hoolduse võib muuta lihtsamaks umbrohutõrje kasutamine. Seda võib kasutada vaid üks kord aastas, soovitavalt mai teisel poolel, siis kui loodus roheliseks hakkab muutuma (M. Haak, 2010). Kitsa ja tiheda heki saamiseks, pügatakse noort hekki igal aastal vaid külgedelt. Kuusehekki pügatakse esimest korda tugevalt ainult külgedelt alles kolmandal aastal peale istutamist nii, et hekk jääb peale pügamist vaid 30-40 cm laiune (Heki istutamine ja hooldamine 2011). Alles siis, kui hekk hakkab saavutama soovitud kõrgust, alustatakse tema pügamist ka pealt. Varem alustatakse nende kuuskede pealt tagasilõikamist, kes teistest kasvuga ette ruttavad
2) Areenile ratsutavad kaks pikadoori, kelle hobusteks olid veel selle sajandi alguseks vanad seotud silmadega kronud. Tänapäeval on hobuste küljed soomustatud. Pikadooril on arhailine rüütlirüü ja 3 m pikkune piik e. PICA (kehva teraga). Pikadoor keskaja rüütli pilakuju (Don Quijote), kelle ülesandeks on odavart kaenla all hoides härjale turja kolm haava lüüa. 3) areenile tulevad kolm banderiljeerot, hoides kummaski käes ühte banderiljot (70cm harpuun), mille otsas on terav haak ja värvilised paberid. Banderiljod tuleb härjale turja lüüa. Sajandi alguses kasutati püssirohtu ja ilutulestikuaineid sisaldavaid banderiljosid, mis kõrvetasid ja hirmutasid looma äärmusteni. Tänapäeval on need keelatud. 4) Algab võitluse kõige tähtsam osa - härja tapmine. Areenile ilmub espaada e. matadoor (see, keda tavaliselt peetakse härjavõitlejaks) ja palub presidendilt luba härg tappa. Sellest hetkest
htm (13.04.2016) 27.Forest Ecology and Management, 2004 71 http://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0378112702001342 28.Garden guides. Prune Viburnum Opulus. http://www.gardenguides.com/138880- prune-viburnum-opulus.html ( 12.04.2016) 29.Godet J. 2000. Puude ja põõsaste määraja. Koolibri. 30.Haak, M. 2010. Mida peaks arvestama kuuseheki istutamisel? http://www.haljastus.org/ 23.04.2012 31.Haljassaare. Harilik kuldvihm http://www.haljassaare.ee/puukool/?mod=2&taim=352%20%28 (14.04.2016) 32.Hannust, A. 2007. Kodused ja kontvõõrad. Kodu & Aed. 33.Hariduskeskus. Suur läätspuu. http://www2.hariduskeskus.ee/opiobjektid/dendro/suur_laatspuu.html (13.04.2016) 34.Harilik ebajasmiin ‘Aureus’ 2014. Neeva aed. http://www.neevaaed
Lugu: Kännumäel oli tal uhke häärber ja elu läks väga hästi. Tal oli üle maakonna kuulus tõupull. Ühel kevadel Max küüditati. Ta mattis oma naise 16 steppi. Siis läks ta ülikooli. Kursus kestis seitse aastat. Ta lõpetas selle kumlaudega ja sai ka aukirja. Uue nimega -- Maksim Krasnõi -- naasis ta Haralasse ja vedas seal elu lõpuni piima. Perekond: naine Surmapõhjus: loomulik surm 4.43. Dietrich Haak Sünnikoht: Harala Ametid: viinapõletaja abiline; viinapõletaja, nekrutite väljatreenija; Olemus: hinges patrioot, aga vajadusel valetab, et oma nahka päästa; Filosoofia: Eestlased on rahvas, kellel on õigus ise oma asju otsustada. Lugu: Pärast kihelkonnakooli lõpetamist töötas Dietrich mõisa viinakojas. Kuna ta oli pere ainukene poeg, ei võetud teda sõjaväeteenistusesse. Järvsoni Kusta kutsus ta endaga Venemaale kaasa. Naabermõisas oli mõisavalitsejaks