Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikaretsensioon - Vello Jürna 50. aastapäeva kontsert (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Mina käisin 1. detsembril 2009. aastal kell 19.00 Estonia Kontserdisaalis Vello Jürna 50. aastapäeva kontserdil. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas.
Vello Jürna (1. detsember 1959 – 12. juuni 2007) oli ooperilaulja , 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist . Õppis Eestis, täiendas end Itaalias ning tagasi tulles Eestisse etendas Estonias üle kolmekümne erineva rolli.
Õhtujuht oli laulja Alar Haak, kes ka ise ühe laulu esitas. Ta oli humoorikas , muhe, ilmekas, hea suhtleja ning väga hea diktsiooniga. Iga laulu või inimesega, mis tol õhtul esitati, lõi ta seose Vello Jürnaga, ning meenutas teda.
Lauljatest astusid üles Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Pille Lill, Margit Saulep, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusk, Urmas Põldma, Aare Saal, Oleg Orlovs ja Villu Valdmaa.
Naisesinejad olid väga uhketes, kohati isegi vanaaegsetes kleitides ning mehed ülikondades.
Esimeseks etteasteks oli E. Elgari Land of Hope and Glori, mida mängis orelil Piret Aidulo.
See oli aeglane pala, müstilise tämbriga ning aeglase tempoga.
Järgmisena tutvustati Vello Jürna 50. Sünniaastapäevale pühendatud Vokalistide konkursi võitjaid ning autasustati neid. I koha sai Maria Vertenina, kes oma laulu ka esitas. Ta meeldis mulle, oli väga emotsionaalne, mitmekesine , äkiline ning hästi puhta häälega.
Kõik järgnevad ettekanded olid laulud, mida saatis klaveril Piia Paemurru, kes oli ka Vello Jürna kontsermeister. Ta mängis väga hästi, ei teinud apsakaid ning teda oli hea vaadata ja kuulata.
Järgmisena võisime kuulda Villu Valdmaa esituses C. Porteri Fredi laulu muusikalist „ Suudle mind, Kate“ . Esitaja oli hästi tõsine, esitus kinnine ja tuhm.
Vastandiks sellele oli järgmine laul J. Straussi Adele kuplee operetist „ Nahkhiir “ Margit Saulepa esituses. Esitus oli lihtne, kerge, rõõmus ning esitaja suhtles hästi publikuga. Esitaja oli väga ilmekas ning teda oli meeldiv kuulata.
Lavale tuli ka Urmas Põldma ning koos Margit Saulepaga esitasid nad I. Kalmani dueti operetist „Krahvinna Mariza“ , mis oli hästi lustlik, südamlik, veidi isegi naljakas.
Kui muidu me laval liikumist peaaegu, et üldse ei näinud (solist seisis lava keskele asetatud klaveri kõrval) , siis nemad liikusid ringi ning näitlesid veidi laulule kaasa, mida oli väga meeldiv vaadata.
Pärast seda kuulsime sama autori laulu operetist „Tsirkuseprintsess“ , mida esitas Voldemar Kuslap, kes oli muhe, laulis hea kõlava häälega ning südamest.
Kui esimene osa oli veidi igavam, siis teine kontserdi osa meeldis mulle rohkem.
Teise osa esimesed esinejad olid Kaie Kõrb ja Viesturs Jansons , kes olid vastutavad seekord tantsulise osa eest, esitasid F.Schuberti „Serenaad’i“ järgi väga õrna, ilusa ning lendleva tantsu. Koreograafiks oli M. Murdmaa . Tants sobis imehästi laulude vahele, see ei olnud kuidagi häiriv, vaid pigem aitas meeleolule kaasa.
Huvitav oli ka kuulata maailmakuulsat koloratuursopran Margarita Voitest, kes esitas G. Donizetti Lucia kavantiini ooperist „Lucia di Lammermoor“ , mis oli lauldud väga professionaalselt, terava ning kõrge häälega , avatult ja kurvalt . Tal on ebamaiselt hea tämber ning ta oskab oma häält hästi kõlama panna.
Pärast kuulsime Aare Saali esituses G. Verdi aariat ooperist „ Ernani “ ja järgnevalt liitus temaga ka Oliver Kuusik, koos esitati G. Puccini duett ooperist „Boheem“ ja sama autori aaria ooperist „ Tosca “ Pille Lille (sopran) esituses. Esitus oli väga õrn, sügav, kõrgenev ning tundeküllane.
Kontserdi lõpetasid Oleg Orlovs ja Mart Madiste G. Puccini aariaga „ Turandot “ ning hiljem liitusid nendega kõik lauljad. See oli vaieldamatult sobivaim laul lõpuks, kõik laulsid hingest ning kartmatult ja võimsalt. Publiku tungival soovil aplausi läbi esitasid nad selle laulu uuesti.
Kokkuvõttes koosnes kontsert väga paljudest erinevatest lauludest, mis kõik pärit ka erinevatest teostest. See ettekanne õnnestus väga hästi ning mulle meeldis, et see oli mitmekesine, ei muutunud üksluiseks ning igavaks. Sassi esinejatel midagi ei läinud ning väikesed jutuvahepalad ning naljakesed õhtujuhi poolt olid igati meeldivad ja teretulnud. Publik võttis kõik esinejad hästi vastu, aplodeeriti ning kingiti palju lilli.
Muusikaretsensioon - Vello Jürna 50-aastapäeva kontsert #1 Muusikaretsensioon - Vello Jürna 50-aastapäeva kontsert #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-05-29 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 7 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor triinutmbrg Õppematerjali autor
Estonia Kontserdisaalis leidis aset Vello Jürna 50. aastapäeva kontsert. Kontsert toimus Tallinna Talvefestivali raames ning tegemist oli ooperigalaga, mis toimus kahes osas.

Sarnased õppematerjalid

Muusikaretsensioon - IV Tallinna Talvefestivali Ooperigala
2
doc

Muusikaretsensioon - IV Tallinna Talvefestivali Ooperigala

Muusikaretsensioon Ooperigala Käisin 30.noveembril kuulamas IV Tallinna Talvefestivali Ooperigalat.Kontsert algas kell 19.00 Estonia kontserdisaalis.Kogu kontsert oli pühendatud kuulsa ooperilaulja Vello Jürna 50.sünniaastapäevale ja oli korraldatud Pille Lille muusikute toetusfondi poolt. Kontsertil astusid ülesse paljud Eesti kuulsamad ooperilauljad ja neid saatis peamiselt Piia Paemuru(klaver). Kontserti alguses laulsid ka tuntud aariajaid Vokalistide konkursi võitjad. Esinejad olid:Margarita Voites,Mati Palm,Voldemar Kuslap,Margit Saulep,Pille Lill,Maire Haava,Mart Madiste,oliver Kuusik,Urmas Põldma,Aare Saal ja Alar Haak. Margarita Voites (sünninimi Margarita Lombak; sündinud 30

Muusika
Kontserdiretensioon --Tallinna Talvefestival-
1
docx

Kontserdiretensioon - „Tallinna Talvefestival”

Kontserdiretsensioon Käisin 01.12.2009 Estonia teatris ,,Tallinna Talvefestival" vaatamas.Kontsert oli pühendatud Vello Jürna 50. sünniaastapäevale. Esinesid tema ammused kolleegid ja sõbrad nagu: Margarita Voites, Mati Palm, Voldemar Kuslap, Kaie Kõrb, Viesturs Jansons, Margit Saulep, Pille Lill, Valentina Kremen, Maire Haava, Mart Madiste, Oliver Kuusik, Urmas Põldmaa, Aare Saal ja Taimo Toomast ja vokalistide konkursi finalistid.. Kontsert kestis kuskil 3 tundi , pidi esinema ka Heli Veskus aga kahjuks jäi ta haigeks. Vello Jürna (1. detsember 1959 Väike-Maarja ­ 12. juuni 2007 Tallinn) oli eesti ooperilaulja, 1989. aastast Rahvusooperi Estonia solist. Ta sündis Väike-Maarja kooliõpetaja perekonnas. Hariduse omandas Väike- Maarja Keskkoolis ja Tallinna Muusikakoolis. Õpingud jätkusid aastatel 1985­ 1991 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis peamiselt Hendrik Krummi ja Ivo Kuuse juhendamisel

Muusikaajalugu
Tiit Lauk humanitaar
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu
Suuline exam
69
doc

Suuline exam

1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal

Kirjandus



Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun