Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "H. Spencer - Valedetektor". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
valetamise, valetamine, reaktsioon, teste, rääkimise, uuringut, neuroloogia, uuringuid, hemoglobiinis, verevarustus, matkimise, suunate, samade, uurijate, õigusteaduskond, jälgides, sellistest, kognitiivne, rääkimine, tõusma, positron, omased, muust, valetama, mõõtma, atlase, klauslid, testidest, eesmine, ajuosa, mõõtes, intervallid, viitavadvaledetektori usaldusväärsusest erinevad andmed ja protsendid. Politseiajakirjade kohaselt on polügraaftestid õiged enam kui 90% juhtudest. Artiklites aga, mida avaldavad psühholoogid teaduspublikatsioonides, tuuakse esile erinevaid tulemusi: keskmiselt 57% süütutest ja 76% süüdlastest tuvastatakse testidega õigesti. Need tulemused erinevad üksteisest vägagi. Polügraaftestide usaldusväärsed tulemused sõltuvad ka küsitlejast. Selleks on professionaalid, kes oskavad teste õigesti teha, analüüsida ja teavad kõiki vastavaid nõudeid. Eestis on seni ainuke tegev polügrafist Sisekaitse Akadeemias töötav Jaan Huik. Polügraafi ebausaldatavuse tõendusteks on näiteks olnud korrad, kui pole suudetud paljastada spioone valedetektori testi abil. Üks tuntumaid spioone, kellel õnnestus valedetektorit petta on Aldrich J. Ames. Ta oli nõukogude spioon, kes varastas LKA-st üheksa aastat informatsiooni, mis kahjustas tugevalt LKA operatsioone. 1994
Wundti idee oli tuua psühholoogia välja filosoofilisest etapist ja teha sellest "päris" teadus, mis vastaks eelnimetatud kriteeriumitele. Stern Stern lõi eraldi ajakirja (+1903) 1906 -- üldse esimene ajakiri mis puudutab rakenduspsühholoogiat (artiklid ütluste psühholoogia kohta). Marston Keegi W. Marston oli ameerika juristidele ja kohtusüteemile vastuvõetum kui see eelmine, uuris eksperimentaalselt kuidas vererõhk valetamist mõjutavad (korrelatsioon valetamise ja vererõhu vahel) -- läbimurre õiguse ja psühholoogia koostöös. Marston ütles, et ka naised saavad hakkama vandekohtuniku ametiga, eelmine ütles, et ei saa hakkama ja naised on emotsionaalsed (subjektiivsemad kergemini mõjutatavad). 1920. a. uus Ameerika põhiseadus, kus naised said hääleõiguse. Marston on ka imenaise autor (koomiks). 5. Füsiognoomika ja frenoloogia kui varased katsed kasutada psühholoogiat õiguse sfääris (J. K. Lavater, F. J. Gall).
käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks oli võimete mõõtmise idees endas vähemalt alguses suur annus demokraatlikku ollust, st et inimese võimalusi saada hea haridus ja hiljem seeläbi parem koht ühiskonna hierarhiates ei määraks siis mitte päritolu, rahvus ega rass, vaid intellektuaalne võimekus.Prantsuse psühholoog Alfred Binet (18571911) alustas intelligentsuse uuringuid 1890. aastatel samuti keskendumisega mäluomadustele, kuid leidis peagi, et see pole küllaldane. A. Binet defineeris intelligentsust kui inimese võimekust a) leida ja järgida kindlaid suundi ja eesmärke; b) olla enesekriitiline ja adapteeruda oludega (nt et kohaneda muutunud tingimustega suundade ja eesmärkide seadmiseks).3 Tema loodud esimesed intelligentsustestid ja ideed erinesid Galtoni testidest kahe põhimõtte poolest
eksperdiarvamust kohtuekspertiisi mõttes. Normaalselt toimiv psüühika võimaldab inimesel teha sihipärase valiku oma mälestuste, teadmiste ja kujutluste hulgast, sh ka anda teadvalt valeütlusi. Tulenevalt individuaalsetest psüühilistest iseärasustest on erinevate isikute poolt antud ütlused sama sündmuse kohta alati mingil määral erinevad ka siis, kui subjektiivselt antakse täielikke ja õigeid ütlusi. Ei ole ühtegi teaduslikku meetodit kuidas valetamist avastada! - Valetamine ei ole spetsiifiline psüühiline protsess. - Valetamine ei ole tuvastatav psühholoogia meetoditega - Erutus ei ole valetamise-spetsiifiline emotsionaalne seisund Kognitiivse psühholoogia peamine uurimis ja rakendusvaldkond õigussüsteemis on ütluste kvaliteedi tagamise võimaluste uurimine lähtudes psüühika toimimise seaduspärasustest: -kuidas kergendada õiget äratundmist ja vähendada vigade tekkimise võimalusi;
stressreaktsioon) ei peaks tulenema selle seisundi käsitlemine häirena ka juriidilise diskursuse raames. Kliinilise psühholoogia teadmistest lähtuvalt saab anda põhjendatud hinnangu isikul tugeva emotsionaalse reaktsiooni mõjul tekkinud kognitiivse defitsiidi struktuurile, samuti saab sellest lähtuvalt anda põhjendatud hinnanguid isiku toimetulekupiirangutele selles situatsioonis. Inimese käitumist mõjutab oluliselt mitte ainult tugeva emotsionaalse reaktsioon vallandumine, vaid ka adekvaatse emotsionaalse reaktsiooni puudumine. Emotsionaalsete reaktsioonide (samuti nende puudumise) mõju inimese käitumisele sotsiaalsete suhete tasandil on neuroteaduste oluliseks uurimisteemaks. Emotsionaal-käitumuslik düsregulatsioon eeldatakse olevat püsiva delinkventse käitumise oluliseks alusfaktoriks. Juhtivad neuroteaduslikud hüpoteesid: - moraalsed otsustused ei kujune arutluste ja järelduste käigus, vaid need rajanevad inimese
eneseregulatsiooni töös ja osaleb ka emotsioonide ja sujuvate liigutuste töös. See on ürgsemate ja automaatsemate kehaprotsesside tagaja. Suur osa ajukoore alast on mööda vagu sissepoole pööratud. Seal on mõhkkeha, kus asuvad nö kõik kaablid, mis ühendavad vasakpoolset ja parempoolset infovahetust. Seal on miljonid närvikiud. Selles cortexi osas on mitmeid huvitavaid piirkondi – eesmine tsingulaarcortex, kus neuronid aktiveeruvad kindlates olukordades (nt vastuolu ilmnedes, valetamise käigus jne). Tsingulaarcotrtexi tagumine piirkond on aktiivne siis, kui inimene kuuleb oma lähedalt tuttava inimese nime või tajub mingisugust enesele olulist infot. Seal põhjustavad aktiivsuse inimesele lähedased asjad/info. On hakatud uurima nähtust nagu aju töörežiimi võrgustikku, kus nt olukorras, kus inimene ei pea midagi tegema, näitab see võrgustik siiski selget aktiivsust, ehkki võiks arvata, et sel hetkel on aju ilmselt tervenisti „puhkerežiimil”.
tunnuste lõikes) # ainult normidega võrdlemise põhjal saab teha järeldusi hinnatava omaduse kohta hinnataval inimesel (standardhälveühikud näitavad testitäitja sooritustaseme kaugust normgrupi keskmisest) # Intelligentsusetesti skoor võib olla mõjutatud ka muude asjade poolt kui üldvõimekuse tase: motivatsioon ärevus väsimus keeleprobleemid # Intelligentsuse teste (C tase) tohivad läbi viia ja tõlgendada üksnes kõrge erialase ettevalmistusega inimesed (teaduskraad, spetsiifiline koolitus) # Internetis pakutavate testide osas tuleb olla ettevaatlik # Üks järeldus, mille võib eelnevast jutust teha on see, et IQ väärtused ei oma mingit absoluutset tähendust. Kui näiteks temperatuuri skaalal tähendab 100o C väga kindlat sündmust (vesi läheb keema), siis IQ 100 punkti on kokkuleppeline
Üle 100 teatakse juba teooriaid emotsioonide kohta. STRESS Stress tugev pingeseisund (nii vaimne kui ka füüsiline (või mplemad koos)). Kui keskkond muutub. Põhjus või põhjuste kompleks peab olema piisavalt tugev ja piisava aja vältel. (mitte kiiresti) Hans Selye: üldised, mitte haigusespetsiifilised, aga stressireaktsioonispetsiifilised muutused; ,,adaptatsioonisümdroom" Stress on normaalne, vajalik reaktsioon: kohanemine, mobiliseerimine (füüs ja psüüh, reservid) Stress võib ka kaasneda haigustega. 2 PÕHIFAASI: - Positiivne faas (mobilisatsioon, eustress) taluvuspiir negatiivne faas e distress (inimene on positiivn,e rahulik) - Stressorid: raske kehaline pingutus, trauma, hapnikuvaegus, agressioon, pikaajaline magamatus, ületöötamine, psüühiline pinge ja kestev konflikt, isolatsioon, motiivide
vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (Pease 1994: 18). Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (Pease 1994: 18). Näoilme Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine
seisukoht, et noorte intelligentsuses on pärilike ja keskkonnategurite mõju umbes võrdne (Eysenck, 1998). Kas ühed rassid on teistest intelligentsemad? USA IQ testid näivad esmapilgul seda kinnitavat. Neegrid on saanud keskmiselt 10-15 punkti madalama tulemuse kui valged ameeriklased. Samas ületab viiendiku neegrite IQ valgete keskmist (Eysenck, 1998) ning ka üldtulemuse erinevus ei tõesta veel pärilikkuse määravat rolli. Arvesse peab võtma keskkonna (elutingimuste jm) mõju. Enamiku teste on koostanud valged keskklassi esindavad psühholoogid ja nende antud ülesanded ei pruugi teistsuguse taustaga lastele lihtsalt sobida. Kui erineva nahavärviga lapsed pärinevad samalaadsest keskkonnast, siis nende testitulemustel olulist vahet ei ole. Testi tulemusi võivad mõjutada mitmed haigused, samuti vanus. N: kui testi teevad vanad inimesed saavad vähe punkte; kui anda lisaaega, siis tulemused paranevad märgatavalt. Kas intelligentsust saab ette näha juba lapseeas
U. Neisser (1967) kognitiivne psühholoogia mõiste. Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus. Evolutsioonipsühholoogia. 1980 ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale on suhteliselt väike. 14. Psühholoogia metodoloogiad. - eksperiment; - vaatlus; - vestlus/küsitlus/anketeerimine; - test. 15. Ebateadusliku (Wilber) psühholoogia eristamine teaduslikust. 16. Teaduse tunnused. 1. Süstemaatiline vaatlus, empirism, andmepõhine ("data-driven") 2. Avaliku teadmise tootmine ("objectivity") a) korratavus. b) retsenseerimine
Keel (Noam Chomsky). Aaron Beck: irratsionaalsed mõtted kui depressiooni allikas. Ärevus tunnetusest. Kognitiivne neuroteadus (nt ajupotentside kuvamine kognitiivsete ülesannete lahendamisel). Evolutsioonipsühholoogia 1980ndast alates. Teatud kognitiivsed strateegiad ja eesmärgid on looduslikus valikus olnud nii olulised, et on jäädvustunud ajumehhanismides. Lida Cosmides, David Bush ja Steven Pinker. Kultuuriülene universaalsus. Sookäitumine, valetamine, palvetamine, jutustamine, tunnete avaldamine 13. Religiooni mõju psühholoogiale. Religiooni mõju kaasaegsele psühholoogiale suhteliselt nõrk, kuigi psüühika kui selline ei tohiks seista kaugel vaimust. Kvantmehhaanika on enamgi mõjutanud kui religioon. Humanistlikus psühholoogias on näha religiooni 14. Psühholoogia metodoloogiad. a. Eksperiment b. Vaatlus 4
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist „Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?“ Informeeritus „Mitu päeva on aastas?“ Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused – sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid – oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) – andmete piisavus – ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
WPPSI Näiteid WAISist ja WISCist Verbaalsed alatekstid: mõõdavad üldst arusaamist ,,Miks on suitsetamine tervisele kahjulik?" Informeeritus ,,Mitu päeva on aastas?" Sõnaliste aritmeetiliste ülesannete lahendamine Kaufman Assessment Battery for Children (K-ABC) Samaaegne vs järjestikune infotöötlus, kus on vaja ainult ühte ülesannet lahendada vs see, kus on mitu ülesannet ühe sees Kultuurilised ja keelelised vähemused sobib ka neile Loodud ka mittesõnalisi teste, nt John Raveni poolt 1938 aastal, Raveni Standardsed Progresseeruvad Maatriksid oleks piisavalt palju lihtsaid ja ka raskeid ülesandeid, et inimesi eristada Vastuvõtutestid ja akadeemiline võimekus SAT (Scholastic Aptitude/Assessment Test) andmete piisavus ülesanded, mis nõuavad selle otsustamist, kas antud informatsioonist piisab mingi ülesande lahendmaiseks; jooniste, tabelite, diagrammide tõlgendamis-/kasutamisoskus;
keerdkäigud paelusid autorit väga. Kolmandaks inspiratsiooni allikaks oli autori isa, kelle üldised teadmised ning pealtnäha juhuslike faktide teadmine (loe: mäletamine) on autorit korduvalt hämmastanud. Siinkohal on sobilik tänada kõiki, kes käesoleva uurimistöö valmimisele kaasa aitasid. Autor tänab Südalinna Kooli viienda-, seitsmenda-, kaheksanda- ja kaheteistkümnenda klassi õpilasi kes nõustusid uurimustöö teste sooritama; oma isa Endrik Mõistlikku, kes nõu ja jõuga uurimistöö aitas kokku panna ning loomulikult oma juhendajat õpetaja Edith Asveiti. Käesolevas töös avaldab autor valdavalt isiklikke mõtteid ning arvamusi, seega võib väidetes esineda sarnasusi varem samateemaliste avaldatud töödes öelduga, kaudselt haakub see ka uurimistöö subjekti ehk mäluga nagu öeldud, on osad kommentaarid ja väited lihtsalt teadmiste- ehk mälupõhised.
tees). Palju on kõhklusi tekitanud see, et kas on olemas üldse selliseid vahendeid, millega õnnestuks inimeste ümberkasvatamine. Alaealiste puhul veel saab mõnevõrra rohkem mõjutada ning inimest on võimalik ümber kasvataga, aga täiskasvanute puhul on skepsis olnud väga kõrge. Praegu on märgata, et mudeli populaarsust on jälle täheldatud ning pooldajaid juurde tulnud. Viga on olnud selles, et populaarseks sai ta nii, et tuli hulka empiirilisi uuringuid, kus suhteliselt väikeste rühmadega (kuritegelike) oli ühe või teise meetodiga saavutatud päris olulist käitumise muutmist. Aga tõrge tuli sellest, et nii pea, kui neid meetmeid hakati kasutama laiemas mingisuguses grupis suurema hulga kurjategijate suhtes, siis tulemused hakkasid muutuma märksa nõrgemateks. Nii on juhtunud, sest isiku mõjutamine on ikkagi väga komplitseeritud ja selleks on
Viimased ei allu loodusteaduslikule seletusele ja põhjuslikkusele, vaid jumalikule juhtimisele. Selline keha ja hinge eristamine andis teadusliku aluse dualismile. See on arusaam, mille kohaselt kehalised ja vaimsed protsessid moodustavad kaks põhimõtteliselt erinevat, isegi vastandlikku nähtuste kogumit, milliseid ei saa teineteisele taandada ega üht teise kaudu seletada. Tänapäevane arusaam refleksidest (ja reaktsioonidest) välismõju (stiimul) meeled aju lihased reaktsioon muutus väliskeskkonnas Å tagasiside Æ Närvisüsteemi eri osade funktsioonid Info vastuvõtt väliskeskkonnast Retseptor Meeleelund Retseptsioon Retseptorneuron Sensoorne ehk aferentne neuron Info juhtimine ja integratsioon organismis Perifeerne närvisüsteem Kesknärvisüsteem Juhteteed Lüli- ehk interneuronid Seljaaju Peaaju
projitseerib ennast testi situatsiooni ja tema poolt antud lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadvuslikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. • Juhtumianalüüs (case study) Uurimiseetika Eetikakomisjoni luba Uuritava informeerimine kõikidest võimalikest ohtudest, mis on uurimises osalemisega seotud Kirjalik informeeritud nõusolek uuritavalt Peale uuringut peab uuritav saama kogu teda huvitava info uuringu kohta Empiirilise psühholoogilise teadusartikli sisu Sissejuhatus, sh eesmärk ja hüpoteesid Meetod (katseisikud, protseduur, mõõtmisvahendid, kodeerimine) Tulemused Diskussioon (järeldused, kitsaskohad, soovitused edaspidiseks, lühikokkuvõte) 19.sajand psühholoogias W.WUNDT- Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. sajandi teisest poolest
seadnute või takistuseks osutunute käitumist enda suhtes SIHILIKULT pahatahtlikuna. AFEKT ehk tugeva hingelise erutuse seisund- lühiajaline, jõuline, tormiliselt kulgev, plahvatuslik tundepuhang, mis enamasti ilmneb reaktsioonina teatud ärritajatele või mõjuritele. Füüsiline afekt – kui ajutine raske psüühikahäire, mis tabab normaalset inimest nagu gripp. Patoloogiline afekt – tekib haiguslikul foonil, ülitugev emotsionaalne reaktsioon, kus teadvus on sügavasti häiritu. 4. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA 4.1 ISIKSUSE MÕISTE JA TEOORIAD Isiksust võib defineerida kui järjepidevat tundeelu ja motivatsiooni omadustes väljenduvate individuaalsete erisuste kogumit. Tüpologiseeriv lähenemine oli tuntud juba antiikajal, mil eristati nelja temperamenditüüpi ja millest hiljem arendati välja analoogilisemad uuemad teooriad: 1) SANGVIINIK – aktiivne, positiivne, seltsiv, tugeva närvikavaga tüüp
ning edasiarendatud kujul tuntakse seda Stanford-Binet skaala nime all. · Kirjelda intelligentsusteste. Esimesed IQ testid loodi Alfred Binet (1905) poolt, et teha kindlaks ja aidata vähem võimekaid lapsi Pranstuse koolides.Nende testide tulem oli lihtne number või koefitsent, mis võttis kokku erinevad võimed. Sobivad IQ keskmiseks valiti 100 ning skoori jaotuse kirjaldamiseks normaaljaotuskõver. IQ teste arendati Stanfordi ülikoolis, sealt pärineb ka "Stanford-Binet" test 1916 aastast. Valitsused kasutasid neid teste sõjaväkke värbamisel. Tänapäeval kasutatakse koolides, tööle värbamisel, isiklikus arengus jm mitmeid IQ teste. Teiste hulgas ka Wechsleri ja Eysencki teste. On räägitud ka IQ testide vasturääkivusest kus väidetakse, et IQ testid viitavad rassilisetele erinevustele, neid on kritiseeritud ka valiidsuse osas: nad testivad vaid teatud võimeid, jättes
tõlgentatakse vastavalt oma mudelile. Uusi mudeleid saadakse õppimise/kogemuste teel. Uuriti: inimese tajuprotsesse: aistinguid, taju, tähelepanu, kujutlust, mõtlemist, mälu jne. kuidas jõutakse otsuste ja valikuteni, läbi milliste protsesside. Kuidas kasutatakse informatsiooni otsuste tegemisel, kuidas reageeritakse muutuvale maailmale. info tunnetamine, säilitamine, töötlemine. Kujunemine: uusimaid suundi psühholoogias. Teatud määral reaktsioon bihevionismile, mis eitas teadvuse ja mõtlemise osa inimese käitumises. Hoogustus peale II MS, kui võeti kasutule palju tehnikad ja masinaid. Mõiste „kognetiivne“ pärineb Neisserilt. Esindajad: Hayes – definitsioon: protsesside uurimus, kuidas tekib arusaamine maailmast. Piaget – kognetiivse arengu teooria looja – kognitiivne areng läbib etapib ehk ajavahemikud, mille jooksul lapse käitumine ja muutmine peegeldab kindlat tüüpi
raha,saavad muuta ka nt oma tulevase järglase intelligentsuse taset jne, kuid selleks puudub võimalus inimesel, kes tuleb vaesemast taustast. NÄRVISÜSTEEM – KOMMUNIKATSIOON MEIE SEES. ● Peaaju kaalub u 1,3-1,8 kg. ● Teadmised aju ja närvisüsteemi kohta on tulnud vigastada saanud aju uuringutest. ● Aju koosneb spetsialiseerunud piirkondadest. Närvisüsteemi ülesehitus. Sümpaatiline – võitle või põgene reaktsioon Parasümpaatiline – puhkamine-taastumine Aju ehitus: Ajutüvi (brainstem) – kõige primitiivsem ajuosa, reptiili aju; tagab põhilised reaktsioonid ja põhilised eluks vajalikud protsessid Ajukoorealused stukuurid – limbiline süsteem; teine aju kiht ehk imetaja aju (emotsionaalne aju); emotsioonide ja motiivide kujundamine (nt. söögiisu, viha väljaelamine), õppimine ja mälu; alateadlik info töötlus. Hüpotalamus reguleerib motiveeritud käitumisi (nt. söömine,
Me pole millegi poolest erilised. • Võimutahe. Elus oluliste tähenduste leidmine iseendast – inimene peaks alati tahtma enamat. • Üliinimene – inimene, kes püüab saavutada oma täit potentsiaali • Hea elu definitsioon: pidevalt muutuv, väljakutseid esitav, riskialdis, loov • Kõik mis meid ei hävita teeb meid tugevamaks. Füsioloogia areng. Eksperimentaalpsühholoogia teke • Varased arengusuunad füsioloogia, anatoomia, neuroloogia ja astroloogia vallas. • Individuaalsed erinevused – Maskelyne ja Kinnerbrook, 1795 – taevakehade liikumine ja märkmete tegemise kiirus. • Friedrich Bessel. Esimesed uurimused reaktsiooniaja kohta. Süstemaatilised erinevused. • Vaatleja mõju vaatlustulemustele. • Lahknevus objektiivse ja subjektiivse reaalsuse vahel – seetõttu huvi tõus füsioloogia vastu. Füsioloogid uurisid sensoorse simulatsiooni seost aistingutega.
Richard La Piere, reisis 30ndatel 2 a USAs ringi koos hiina päritolu ameeriklaste paariga. Külastasid 251 hotelli ja restorani ja ainult ühe korra aeti nad ukse tagant minema. Tol ajal oli hiinlaste osas USAs vastuseis. Peale reisi saatis ta kõikidele ettevõtetele küsimustiku, küsis: kui teie asutuse ukse taha ilmuks üks hiinlastest abielupaar, kas te teenindatakse neid? Vastusevalikuid oli 3: ei, jah, sõltub asjaoludest. Tagasi sai 128 vastust. Tulemus: 92% vastasid EI. Seda uuringut peetakse üheks käitumist kirjeldavaks olulisemaks uuringuks ajaloos, see oli 1934 aastal. Mis on sotsiaalpsühholoogia? Igapäevaselt mõtleme teiste inimeste peale ja kuidas nendega käituda. SP on psühholoogia haru, mis uurib teaduslikult inimühenduste tekkimist, arenemist ja talitlust ning ühiskonnanähtuste ja suhete psühholoogilist külge. Selle raames uuritakse kõiki käitumisi, mis seostuvad inimese ja tema suhetega teiste inimeste,
Stiimul- välismaailma objektid ja muutused organismis. Reaktsioon- inimolendi enda tegevus. Idee järgi uurisid biheivioristid kõike, mida inimolend päeas teeb ja selle järgi suuavad nad inimese käitumist ette näha ja suunata. Käitumist vaadeldakse kui lihtsat vastust stiimulile: objekt või sündmus, kas sisemine või väline, põhjustab organismi vastuse (reaktsiooni) SR. Idee arendajad täiendasid olemasolevat teooriat, väites, et reaktsioon sõltub peale stiimuli ka vahendavatest muutujatest (vajadustest, harjumustest jms) SVR. Looma ajus on nö. Kognitiivne kaart: Loom õpib ingile mõjutusele vastama teatud viisil. Tänapäeval leiavad biheiviorismi ideed kasutamist psüühiliste häirete ravis, agressiivsuse ohjeldamises, seksuaalprobleemide lahendamisel jm. Nad arendasid spetsiaalseid teraapiatehnikaid, et ravida foobiaid jm. E. Thorndike, B.F. Skinner jt. 3. Humanistlik psühholoogia esindajad C
sõltumatult andma signaale, mis ei vasta teadlikule tegutsemisele. Paljud poliitikud on kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjustamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. (1.Lk: 18). Valetamisel töötab meie alateadvus meist sõltumatult ning meie kehakeel annab meid. n. ö. ära. Valetamise ajal kiirgab alateadvus välja närvienergiat, mis väljendub öeldule otse vastupidist kinnitavates liigutustes (1.Lk: 18). 4. NÄOILME Inimese tajumine teise poolt algab näo tajumisest. Eristatakse kuut primaarset emotsiooni hirm, õnnelikkus, üllatus, viha, kurbus, vastikus. Kehakeele uurimise teerajaja Charles Darwinit teos " Inimeste ja loomade emotsioonide väljendumine. " tõestab, et erinevate kultuuride esindajad väljendavad oma emotsioone näoilme abil suures osas sarnaselt
Narkootiliste ainete puhul toimuvad protsessid kordades kiiremini, kui näiteks internetisõltlase puhul. Kuidas tunda ära sõltuvuse? Pia Mellody raamat ,,Kaassõltuvus" , kus ta kirjeldab sõltuvuste komponente. 4 5 Sõltuvushäired Paar kindlamat näidet, mida psühholoogid on uurinud, et tegemist võib olla sõltuvushäirega on meeleolu muutus, valetamine, varastamine. Meeleolu muutus- inimene võib olla põhjendamatult rõõmus või siis lohutamatult kurb. Meeleolud kõiguvad seinast seina lühikeste perioodide vältel. Võib esineda ka vihapurskeid. Valetamine- Tavaliselt alustatakse endale valetamisega- ,,mul kõik kontrolli alla" fraasiga. Tegelikult nad seda ka siiralt usuvad, et suudavad igal ajal lõpetada oma tegevuse või tarbimise. Lisandub siia valetamine lähedastele, töökaaslastele. Varastamine- oma sõltuvuse jaoks on raha vaja
1 MÄLU Tuntud Kanada-eestlasest teadlane, mälu-uurija Endel Tulving on öelnud: ,,Mälu on üks kolmest alustalast, millel tugineb arukas elu; taju ja mõtlemine on kaks ülejäänut ... Kõik, mida inimene ja teised kõrgemad loomad teevad, sõltub sellest, millist informatsiooni nad ümbrusest ammutavad ja kasutavad oma suhete korraldamiseks ümbritseva maailmaga, milles nad elavad." Igapäevaelus ilmutab mälu ennast väga erinevatel viisidel. Nii võivad teie mälus olla näiteks mälestused selle kohta, mid
(parem) lokalisatsioonis - Temporaalsagarate korteksi asümmeetria korreleer - ……. - Paremas poolkeras külgvao kalle suurem kui vasakus Erinevused frontaalsagara dendriitide morfoloogias Dendriidid – närviraku osad mis ajavad ennast laiali ja … - ……. Topeltdissotsiatsioon - 2 mentaalset protsessi funktsioneerivad üksteisest sõltumatult - Neuropsühho saab teada millised ajuaalad millistele funktsioonidele on spetsialiseerunud - NP klassika: rääkimise ja kõnest arusaamse alad on keeletööstusega seotud kuid neid kontrollivad ajuaald toimivad teistest sõltumatult. Kui Broca ala on kajustatud, saab inimene kõnest aru kuid ei saa hästi rääkida. Kui kahjustatud Wernicke ala siis on kõne ladus aga arusaamine ei toimi. Tulemuseks on hea konstruktsiooniga laused millel pole arukat tähendust - Ka nt pikaajaline ja lühiajaline mälu erinevates kohtades, st on patsiente kellel üks on häiritud ja teine ok
All väikeaju, mille pearoll on sellises protsessid, mis ei teadvustu, vaid vajalik tasakaaluks jne, füsioloogiline organ. Pole rolli emotsioonidel, mõtlemisel jne. 5 Beezikas hallikas käsn- AJU!!!!! (Vaata lk 42 juurde) rikkalikult täidetud neoronitega, närvirakkudega, biokeemilised ained, veresoonkond arenenud. Ajul endal valutundlikkus puudub- võimaldab ravi ja uuringuid. Intelligentsuse tagab see kuda närvivõrgustik on välja kujunenud, mitte see kui raske aju on. AJUKOORE TÖÖ SÜSTEEMSUS JA TÜPOLOOGILISED ERINEVUSED. Tegevus- inimkohastumise toimist tagav nähtus. Iga alasüsteem täidab iseseisvalt mingit ühte osa terve funktsionaalse süsteemi tööst. Selle süsteemi üheseid ehk invariantseid lõppeesmärke saavutatakse alasüsteemide muutliku ehk variatiivse osalemise tingimustes. Osalevad aferentsed-eferentsed süsteemid,
kuklasagar. Otsmikusagar on seotud liigutuste planeerimisega, nende läbiviimsega ja kontrolliga. Kiirusagar tegeleb naha ja lihastundlikkusega. Oimusagar on seotud kuulmisega ning kuklasagar nägemisega. 26. Millised funktsioonid on aju poolkeradel? Ajupoolkerad on mõningal määral spetsialiseerunud. Närvid inimese närvisüsteemis paiknevad nii, et paremal kehapoole tegevus kajastub vasakus ajupoolkeras ja vastupidi. Lisaks sellele vastutab vasak poolkera näiteks rääkimise, jutu mõistmise, kirjutamise, lugemise, arvutamise ja keelelise mälu toimimise eest. Samuti on leitud, et vasak poolkera jagab informatsiooni osadeks ja töötleb seda järjestikuliselt, parem poolkera aga töötleb informatsiooni terviklikult. Parem ajupoolkera vastutab aga näiteks mittekeelelise mälu eest (nt. kogemusega seotud mälu, tegevusega seotud mälu jne.), tegevuse täpsuse eest ja tajumise eest. Seda nimetatakse ajupoolkerade asümmeetriaks. 27
leida selle osatoimingu ja sealt edasi aidtaa ja miks ta ei saa järgmist osaoskust/toimingut sooritada? Kus on probleem. Sotsiaaltöötaja - uurib pPeret kui taustsüsteemi ja kogukonda kui taustsüsteemi. Vb mõne asja kõrvaldamine/lisamine keskkonda võib muuta lapse seisundit. KUIDAS hinnata? Kuidas lapse uurimine käib? Hindamise meetoditest ja vahendites on see küsimus. Eri spetsialistel eri vahendid ja võimalused, kuidas lapsi hinnata. Nt ei ole IQ teste tavaliselt eripedagoogidel, Õpsidel on vaatlus, SEKKUMISE KAVANDAMINE Mida täpsemalt teha, et õppmine ja arendamine vastaks lapse arengule paremini, kui see siimaani on olnud. Sekkumine tähendabki lapse õpetamist teisel viisil kuidagi teiste vahenditega. Meditsiiniline sekkumine puudutab osasi erivvajadusi (kõik ei saa). Psühholoogilist ka kõik ei saa. Pedagoogilist peakisd kõik saama. Õpsid vaatamata diagnoosita/ga lastega , peavad ikkagi
seletamise eesmärgil 2) uurijal puudub kontroll vaadeldavate subjektide ja olukorra üle 3) uurija valib ainult vaatluskoha 4) erivormiks on tegevuse produktide või inimesele kuuluvate esemete psühholoogiline analüüs 5) Introspektsioon ehk enesevaatlus Test 1) täpselt määratletud viisil tehtav lühiajaline katse, millega mõõdetakse ja uuritakse inimeste mitmesuguseid võimeid, oskusi ja isiksuseomadusi 2) koosneb küsimustest/ülesannetest, millele antakse lühike vastus 3) teste peamise meetodina kasutatav psühholoogiaharu ehk psühhodiagnostika 4) Võimekustest – vastavate võimete mõõtmine ülesannete lahendamise kaudu; testi tulemuse ehk jõudluse alusel tehakse vastava võime kohta järeldused 5) Isiksustest – oluline kuidas inimene vastab küsimusele või lahendab ülesande *kolm rühma: (1) objektiivne – arvamuste välistamine kaudne mõõtmine, testitav seosest teadmatu
annaabi.ee 
