KROONILISE HAIGUSEGA PATSIENT. HÜPERTOONIATÕBI SISUKORD • Sissejuhatus, • Hüpertoonia e. Kõrgevererõhktõbi, • Hüpertoonia diagnoosimine ja ravi , • Arutelu, • Kasutatud kirjandus. SISSEJUHATUS • Käesoleva referaadi eesmärgiks on teada saada, mis on hüpertooniatõbi. • Vererõhk mängib meie elus tähtsat rolli. Inimene peab teadma oma vererõhu näidu. (Guido jt 2011:220) • Püsivalt kõrge vererõhk soodustab komplikatsioonide teket erinevates organites nagu süda, aju, neerud ja veresooned, mille tagajärjeks on südame isheemiatõve, müokardi infarkti, südamepuudulikkuse, ajuinsuldi, neerupuudulikkuse või ateroskleroosist tingitud perifeersete arterite ahenenemise kujunemine. (Appel jt 2006: 299)
Kõrge vererõhk Kõrge vererõhk ehk hüpertooniatõbi on seisund, mille tõttu on inimesel pidevalt kõrgenenud vererõhk. Kõrgeks vererõhuks peetakse rõhku alates 140/90mmHg Kõrgvererõhktõbi on tavaliselt iseseisev haigus, mille teket soodustavad: liigne kehakaal, stress ja vaimne pinge, vähene kehaline koormus, liigne alkoholitarvitamine, suitsetamine ja valed toitumisharjumused. Sageli on see pärilik, sega eelsoodumusega isikud peavad eriti hoolsalt vältima ohutegureid. Kõige suuremateks ohteguriteks on stress ja liigne soola tarbimine. Kõrge vererõhk tekib kui arterid on liiga pinges ja tihenenud. Süda peab selel tagajärjel rakendama rohkem jõudu vere läbisurumiseks kitsenenud veresoontest. Seega on pidevalt kõrge vererõhk südamele väga koormav. Ajuinsult ja sellest tingitud jäsemete või kehapoole halvatus ning sageli ka kõnevõime kaotus on valdaval osal juhtudest tingitud halvasti ravitudvererõhust. Seetõttu peaks vererõhku sageli mõõ...
Hüpertoonia kõrgvererõhk Keity Paemurd 9B PMG 2008 Mis on hüpertoonia? Hüpertoonia ehk kõrgvererõhutõbi on haigus, mille puhul ülemine vererõhk on üle 140mm/Hg ja alumine üle 90mm/Hg. Ligi 50% üle 65 aastastest inimestest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertoonia võib esineda nii väikestel lastel, noortel ja vanematel. Hüpertooniatõbi on aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaiguste oluliseks riskifaktoriks. Mis põhjustab vererõhu tõusu? Vererõhutõusu põhjus on enamasti muutus arterites. Lisaks mõjutavad vererõhku organismi vee- ja soolasisaldus, neerude ja närvisüsteemi seisund ning mitmed hormoonid. Hüpertoonia on pidevalt süvenev haigus, mille ravi on eluaegne. Hüpertoonia kaebused Peavalu Pearinglus Väsimus Ninaverejooks Närvilisus Nägemise halvenemine Üldine halb enesetunne koos
KÕRGVERERÕHKTÕBI ·ka Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k) Arterial hypertension (ingl.k) ·Eestis on umbes 350 000 elanikul kõrgenenud vererõhk ·Sõltuvalt vanusest kannatab hüpertensiooni all 12-40% täiskasvanutest · Kui arstid peaksid valima ainult ühe haiguse, mida ravida, peaks selleks olema hüpertooniatõbi, kuna just see haigus mõjutab meie ühiskonnas tervist kõige rohkem. ÜLEVAADE ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga, kusjuures ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. 85-90%-l juhtudest on tegemist essentsiaalse hüpertensiooniga ehk ilma leitava põhjuseta kõrgvererõhutõvega
700st nõelravipunktist 340 jäävad meridiaanidele Iseloomulik on ühele meridiaanile jäävate punktide reaktsioonide ilmutamine haiguse puhul Nõela torkamisel võib näha kiirgust piki vastavat meridiaani Mille puhul aitab? Peavalu, migreen, vertiigo Lihasvalud ja pinged Rasvumine Akne Närvivalud Insuldijärgne seisund Stress, depressioon, unetus Kõhuhädad, urineerimishäired Viljatus Allergiad, krooniline nohu, köha, bronhiit Algav hüpertooniatõbi Krooniline nohu, köha, bronhiit, sinusiit, bronhiaalastma jpm Kus tehakse? Goltsman Therapy Mustamäe tee 5 Armal OÜ Hobusepea 2206 Tallinn Dr. Raimond LihtmaaRiia mnt 167 Pärnu Eraarst Ülla Kirs Vaksali 17, Tartu OÜ Elitar Kliinik Keskväljak 910, Jõhvi; Kreutzwaldi 133, Tallinn OÜ TIANCHI Munamäe 2011 Otepää OÜ Visus PlussPargi 1 Põltsamaa Jõgeva mk Dr. Toomas Tiik 6 014 882 Tallinnas Kasutatud allikad http://www.goltsman.ee/content/est/102/
raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus. Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Psühholoogiline nõustamine on vajalik ära hoidmaks psüühilist kriisi seoses oma haigusega. Lisaks Kuna haigusega kaasnevad sageli ka madal luutihedus, kõrge kolesteroolisisaldus veres, kilpnäärmehaigused, diabeet ja hüpertooniatõbi, vajavad nad sagedast arstlikku kontrolli ja ravi. Kuna haiguse tekkepõhjuseid ei ole teada, ei saa seda haigust ennetada. Kasutatud kirjandus http://static.inimene.ee/index.php?disease=t&sisu=disease&did=263 http://easypod.ee/sites/default/files/images/Turneri-S%C3%BCndroom-Ok.jpg http://missingxchromosome.files.wordpress.com/2012/11/linda-hunt.jpg Aitäh tähelepanu eest!
e rasedustoksikoos, müokardi haigused, stenoseeruv stenoseeruv verevoolu streptokokid, viirusinfektsioonig k subharadnoidaalne hüpertooniatõbi, ateroskleroos, ateroskleroos, vähenemine stafülokokid, a, reumatismiga, i verejooks hüpertensiivne kriis, koronaararterite koronaararterite pärgarterites. enterokokid mükoplasma-,
jalga ta tundis nõrkust ja pearinglust. Ta tegi voodi korda, kui järsku leidis ennast põrandal lammamisena. Tütarlaps aitas emale tõusta ja leidis, et tema jalg- hüppeliigese piirkonnas on sinakaspunane ja paistes. Tütarlaps asetas külma vigastatud piirkonnale ja pärast asetas vähese survega sidet ja toetas padja abil kõrgendatud asend. Anamneesi võtmisel saime teada, et patsient ei saanud aru kuidas ta sai kukkuda, temal on hüpertooniatõbi, kuid viimasel ajal oli tal RR 90/60 mmHg hommikuti. Tema tavaline RR on 150/70 mmHg.Tütarlaps soovitas emale minna EMO-sse, aga patsient rangelt nõudis jätta teda kodus. Arst hindas turse suurus. Sinakaspunane värv viitas verejooksule. Arst suunas patsienti röntgenile. Röntgen näitas, et see on hüppeliigese nikastus. Patsiendi andmed: vanus 73 kaal 70 ; Sugu: naine pikkus 165 cm; Varasem tervishoiuasutuse Kilpnäärme operatsioon kogemus
levida hepatiidiviirused, seetõttu peaks veritsustõbe põdevat inimest kohe vaktsineerima B-hepatiidi vastu. Kõrgvererõhktõbi · Kõrgvererõhktõbi e. suurenenud vererõhk. Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri - süstoolne <140 ja diastoolne <90 mmHg. · Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. · Sümptomid on peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus, töövõime langus ning unetus. · Arteriaalne hüpertensioon; essentsiaalne hüpertensioon; hüpertooniatõbi; Hypertensio arterialis (Morbus hypertonicus) (ld.k), Arterial hypertension (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele. Süstoolne
Kasvuhormoon tablettidena on vajalik selleks et kiirendada lapse kasvu, kuigi pikkus ka raviga jääb tavaliselt alla 150cm. Naissuguhormoonide ehk östrogeenidega alustatakse ravi 12-13 aasta vanuses, et areneks naisele omane välimus (rinnanäärmed, kubemepiirkonna karvakasv). Tavaliselt tekib ka menstruatsioon, kuid naine ei ole võimeline rasestuma. Kuna haigusega kaasuvad sageli ka madal luutihedus (sellest luumurrud), kõrged kolesteroolisisaldus veres, kilpnäärmehaigused, diabeet ja hüpertooniatõbi, vajavad nad läbi elu sagedast arstlikku kontrolli ja ravi. Kuna haiguse tekkepõhjusi ei teata ei ole seda võimalik ennetada.
mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkoholitarbija pätistumisega. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja
Situatsioonülesanne 1 43-aastane mees, ülikooli õppejõud, hüpotüreoosi diagnoos 5 aastat, hüpotüreoos on tekkinud autoimmuunse türeoidiidi järgselt. Lisaks on patsiendil 1. astme hüpertooniatõbi,raviskeemis on ramipril 5 mg päevas. Patsiendil on kaebuseks püsivalt väsimus, vahel südamekloppimise episoodid ja kätevärin, patsient kurdab naha kuivust, kaal on patsiendil olnud stabiilne viimaste aastate jooksul. Patsient ise arvab, et türoksiini annus on patsiendi jaoks liiga kõrge,tekitades kliinilisi sümptomeid ja seetõttu soovib kontrollida analüüse(viimased analüüsid teostati pool aastat tagasi). Kuna TSH väärtused olnud mitme aasta jooksul 100 mikrg levotüroksiini
Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. • Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. • Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned –arterioolid. • Müra võib ergutada tööle. • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. • Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla
Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla
Isoleeritud süstoolne hüpertensioon- vananemisel seoses veresoonte rigiidsusega Ravimid, mis võivad kõrvaltoimena põhjustada hüpertensiooni Glükokortikosteroidid Mineralokortikosteroidid Sümpaatomimeetilised ained MAO inhibiitorid Erütropoetiin Antidepressandid Isu pärssivad ravimid Hüpertooniatõve tüsistused Ateroskleroosi kiirenemine, infarkt, insult, müokardi hüpertroofia, hiljem südamepuudulikkus hüpertooniline kriis. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks - aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Sümptomid: Essentsiaalse hüpertensiooniga seotud sümptomid avalduvad sageli alles tüsistuste tekkimisel. Vahel esinevad mittespetsiifilised ilmingud: peavalu, pearinglus, väsimus, ninaverejooks, närvilisus. Võib kurta üldist halba enesetunnet koos peavaluga, töövõime langust, südame ,,kloppimist" ning unetust.
kuulmiselundit ja peaaju. Ülepiirilise müra tagajärjel tekib kuulmisteravuse langus. Kestev müra kurnab närvirakke, mistõttu aeglustuvad inimese psüühilised protsessid (nt. mõtlemine, reageerimisvõime, tähelepanu), suureneb tööõnnetuse tekkimise risk. Töötaja muutub tujutuks ja kiiresti ärrituvaks, tekivad peavalud, halveneb mälu. Töötaja töövõime ja tööviljakus langeb. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Müra võib ergutada tööle. Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB.
vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks.Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkohol i sõl t lase pätistumisega. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia, psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid
kõrvadeni need tiibjad voldid on tingitud kaelal olevast tiibjätkest. Neil on kuklal madal juuksepiir, suured kõrvad, lühike ja lai turi, üksteisest kaugel asetsevad rinnanibud, kõrge suulagi, kehal palju pigmendilaike, küünarnukk paikneb muutunud nurga all, nõrgad ülespoole pöördunud küüned. Turneri sündroomi põdevatel esineb sageli ülekaalulisus. Kõrvakuulmine halb. Hiljem võivad areneda kilpnäärmehaigus, diabeet, hüpertooniatõbi ning ateroskleroos, vahel ka aordi ja neerude väärareng. 90 % selle haigusega neidude ei alga puberteet ei arene rinnanäärmed ega alga menstruatsioon. Sageli on Turneri sündroomi põdevatel kaasasündinud südamerikkeid ja neeruanomaaliaid. Kaasneb sageli ka madal luutihedus, seega suurenenud risk luumurdudele ning luude hõrenemisele. Vaimne areng on tavaliselt täiesti normaalne. Tavaliselt Turneri sündroomi põdevad inimesed vaimselt alaarenenud ei ole, siiski
.. a) lipolüüsi vähenemine b) kardiodepressiivne toime c) vererõhku langetav toime d) bronhe lõõgastav toime 47. beeta1-adrenoblokaatorid langetavad vererõhku ... a) stimuleerides presünaptilisi retseptoreid veresoontes b) pärssides noradrenaliini deponeerumist c) pärssides noradrenaliini sünteesi d) toimides beeta-adrenoretseptoritesse südames 48. beeta1-adrenoblokaatorite kasutamine on näidustatud järgnevate haiguste korral ... a) hüpertooniatõbi b) tahhüarütmiad c) bronhiaalastma f) kõigi nende haiguste korral 49. H1-histamiini retseptorid paiknevad ... a) veresoontes b) bronhide näärmetes c) seedetrakti silelihastes d) emakas e) KNS-is 50. Milline H1-histaminoblokaatoritest põhjustab uimasust vähimal määral? a) difenhüdramiin b) prometasiin c) terfenadiin 51. Kromolüünnaatrium ... a) blokeerib H1-retseptoreid b) blokeerib H2- retseptoreid c) blokeerib histamiini vabanemist nuumrakkudest d)
selgitada reisil esineda võivad terviseriskid. Kui reisilemineja on täiesti terve, piisab reisiks valmistumiseks kuust-paarist ka eksootilisse paika reisides. Kui reisija põeb mingit kroonilist tõbe, mida peab pidevalt ravimitega ohjama (näiteks diabeet või hüpertooniatõbi), peaks reisiks valmistumiseks varuma aega vähemalt 3 kuud. Selle aja jooksul jõuab läbi teha vajalikud vaktsineerimised ja muud terviseprobleeme ennetavad meetmed (näiteks hambad korda teha). Enne iga pikemat reisi tuleks muretseda ka reisikindlustus, millega korvatakse reisil juhtunud haigestumise, kroonilise haiguse ootamatu ägenemise või õnnetusjuhtumi ravikulud selles osas, mida Eesti Haigekassa ei kompenseeri. Alates 1.maist 2004.a.
......................................................................................23 2 SISSEJUHATUS Sooritasin kirurgilise haige õendusabi praktika Tartu Ülikooli Kliinikumis pulmonoloogia ja torakaalkirurgia osakonnas 21.04.2015 kuni 14.05.2015. Koostasin patsiendist õenduslugu vahemikus 23.04 kuni 07.05. Patsiendi diagnoosiks oli parema kopsu ülasagara adenokartsinoom. Kaasuvateks haigusteks südamekahjustusega hüpertooniatõbi kongestiivse südamepuudulikkusega, esmane ühepoolne gonartroos ja esmane ühepoolne koksartroos. Jälgisin patsiendi nii pre- kui ka postoperatiivselt, kuna talle tehti kaks operatsiooni. 22.04- videotorakoskoopiline kopsuresektsioon. 06.05- torakoskoopia liidete vabastamise, mehhaanilise pleurodeesi, kopsu dekortikatsiooni või biopsiaga. 3 1. ÕENDUSANAMNEES Valisin patsiendiks 66-aastase mehe, kelle initsiaalideks K. H
eluohtlikuks, kui lasta sel kasvada ja levida KASUTATUD MATERJAL http://www.haigekassa.ee http://www.kasvaja.net http://www.huidinbeeld.nl/melanoom5b.jpg http://f4.pmo.ee/f/2008/06/19/51056t20hc06c.jpg KÕRGVERERÕHKTÕBI Kõrgenenuks peetakse vererõhku, mis korduvatel mõõtmistel ületab normiks peetava piiri Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Hüpertooniatõbi on paljude haiguste oluliseks riskifaktoriks aju veresoonte, südame pärgarterite ja neeruhaigustele. Vaid 510%l on teada põhjus või haigus, mis vererõhu kõrgenemist põhjustab Siis nimetatakse seda sekundaarseks hüpertensiooniks TEKKE PÕHJUSED Kui süda pumpab verd, avaldab see rõhku veresoontele Süstoolne vererõhk on südame kokkutõmbumisel, diastoolne aga südame lõõgastumisel tekkiv rõhk
Toimub kusihappe üleproduktsioon. Riskitegureiks, mis soodustavad geneetiliselt tingitud ensümopaatia avaldumist ja süvendavad hüperurikeemiat, on: liigsöömine ja alkoholi tarbimine, stressisituatsioonid, hüpertensioon, dehüdratatsioon, hüperglütserideemia. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused, 1999) Teist ehk sekundaarset hüperurikeemiat põhjustavad neerupuudulikkus, verehaigused, psoriaas, hüpertooniatõbi, müksödeem, hüperparatüreoos, diabeet jne, medikamentidest diureetikumid ja salitsülaadid väikestes kogustes. (Reumatoloogia, 2000, Sisehaigused 1999) 2 Kusihappe konsentratsiooni mõjutavad oluliselt vanus, sugu ja toitumine. Puberteedieas poistel suureneb uraatide konsentratsioon järsult ning jääb seejärel püsima ega suurene vanusega
kokku tõmbuda; nahk võib muutuda kahvatuks; lihaste pingule tõmbumisega võib suur kogus adrenaliini paiskuda vereringesse. Sellest viimasest olukorrast tulenevalt võib aga suureneda inimese pingeseisund ning närvilisus. (Müra2) 5 2.1 Müra mõju Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. Kõrge müratase segab keskendumist nõudvat vaimset tegevust. Inimesele on kahjulik ka vali rääkimine ja liiklusmüra. Lihtsate, rutiinsete tööde tegemisele ei avalda müra mõju, tihti isegi soodustab töö tegemist. Müra kahjulik mõju ilmneb tavaliselt jätkuva, ilma vaheaegadeta töö puhul, mis asetab kõrgeid nõudmisi tajudele ja/või info edastamise võimele.
Madalsageduslikud kahjustused arenevad aeglaselt, 8-10 aastat. Kahjustuvad perifeerne, närvisüsteemi, veresoone, tugiaparaati. Kõrgsageduslikud kahjustused kujunevad viie aasta jooksul- tekivad veresoonte seina muutused ning tekib kalduvus spasmidele. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaegu, välja arvatud väga nõrgad helid. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, näiteks vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi), vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. Müra võib samas aga ergutada tööle ning võib anda ka olulist 4 Füüsikalised ja tehnilised ohutegurid töökeskkonnas infot seadmete töö kohta (näiteks tekstiilitööstuses) mis nende korrashoiu tõlgendab. Vahel
ainevahetushäirete (skorbuut), mürkide või radioaktiivse kiirguse tõttu.Kapillaaride seina läbilaskvus muutub ja tekivad iseloomulikud verevalumid nahas ja limaskestas (vaskuliit). Veenide haigustest on tuntuimad tõmbsoone laiendid ehk veenikomud (alajäsemetel) ning veenipõletik ehk flebiit, mille puhul haige veeni võib ummistada tromb (tromboflebiit). Talitluslikud veresoonte haigused võivad põhjustada arterite üldist ahenemist (selle tagajärjel võib tekkida hüpertooniatõbi) ja paikseid verevarustushäireid (angioneuroos, angiospasm). VEREMÜRGITUS EHK SEPSIS On ohtlik organismi üldnakkus, mille puhul veri on nakatunud mädapisikutega. Veremürgitus võib tekkida igast mädanikust. Esialgu on haigel kõrge palavik, hiljem tekivad siseelundite kahjustuste tagajärjel ainevahetushäired. ANEEMIA Kehvveresus - erütrotsüütide ja hemoglobiini vähesus veres. Aneemia on
pakkuda nii palju vahendeid, et siin võib asi pidama jääda ainult raha taha. Partneri kaotust elab mees väga raskelt üle, nii emotsionaalselt kui seksuaalselt. Maailma statistika järgi sureb keskmine mees paar aastat pärast elukaaslast. Ka noores eas võivad suhte lõppemisele või lahutusele järgneda tõsised raskused uue seksuaalsuhte alustamisel, aga enamasti saab neist üle. Psühholoogiliselt mõjutab mehe seksuaalsust igasugune haigus. Erektsioonile avaldavad mõju eeskätt hüpertooniatõbi, südame isheemiatõbi, ateroskleroos, suhkruhaigus, samuti kroonilised maksa- ja neeruhaigused ning depressioon. Viimased uuringud näitavad, et noored mehed ei põleta ennast enam tööga läbi nii nagu mõned aastat tagasi. Kuna väsimus tapab seksuaalsust, on tähtis, et mees saaks ennast välja puhata. Vanemas eas on töötamine võrreldes kodusistumisega just hea, sest see aitab vormis püsida. Kui aga töö on pingeline ja pinget ei
partsiaalset agonistlikku toimet omavad suurendavad rahuolekus frekventsi, kuid vähendavad seda füüsilise koormuse korral. -BLOKAATORITE VERERÕHKU LANGETAV TOIME · Pärssiv toime südamele · Reniini vabanemise pärssimine (- blokaad jukstaglomerulaarsüsteemis) · Perifeerse resistentsuse langus ( antagonism, -agonism, jt) · toime kesknärvisüsteemi- sümpaatilise aktiivsuse vähenemine -BLOKAATORITE KLIINILINE KASUTAMINE · Hüpertooniatõbi · Südame rütmihäired · Stenokardia ja müokardiinfarkt. Vähendavad müokardi hapniku tarvidust. · Ärevusega kaasnevate somaatiliste nähtude (südamepekslemine, lihaste treemor) vähendamiseks. · Glaukoom, türeotoksikoos, migreeni profülaktika. · Täiendava ravimina hüpertroofilise kardiomüopaatia ja feokromotsütoomi korral -BLOKAATORITE VASTUNÄIDUSTUSED · Bronhiaalastma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. · Kardiovaskulaarne puudulikkus.
Kuidas tekib infarkt? Kolesterool koguneb veresoontesse, kleepub omavahel kokku ning moodustab trombi. Tromb liigub vere kaudu südame poole ning sulgeb vere ning hapniku tee südamesse ning tekitab infarkti. Tekib nekroos Millistes elundites võivad esineda muutused pikaaegse hüpertoonia tõve korral? Neerud – neerupuudlikkus Silmad - silmarõhk tõuseb Süda - infarkt, aordi lõhkemine Aju - insult Kuidas hüpertooniatõbi kahjustab silmi? Silmarõhk tõuseb Silmakapillarid lõhkevad Mis on äge kardiovaskulaarne puudulikkus? Tuleb ootamatult ja järsku, tromb Mis on krooniline kardiovaskulaarne puudulikkus? Pärast infarkti tekib alati südame puudulikkus, sest infarkti kolle ei taastu. Võib tekkida aja jooksul ahenenud arteritest ja süda ei jaksa seetõttu verd ringi pumbata. Nefroloogilised haigused.
Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Müra on üks põhilisi füüsikalisi ohutegureid, millega autotehnik töötades pidevalt kokku puutub. Müra tase ruumis on seotud eeskätt ruumisiseste müraallikate ja müra peegeldumisega, aga ka ruumi väljastpoolt tuleva müraga. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju. Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nagu vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned. Kuid müra võib ka ergutada tööle ning anda olulist infot seadmete töö kohta (nt. auto mootoris), mis nende korrashoidu kergendab. Välisõhus leviva müra kohta sätestavad nõudeid „Välisõhu kaitse seadus“ (sotsiaalministri 29.06.2005. a määrus nr 87) ja „Rahvatervise seadus“ (sotsiaalministri 4.03.2002.a määrus nr 42), mille alusel on
ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Perekond laguneb. Taandareng lõpeb alkoholitarbija pätistumisega. Alkoholi toimel kahjustuvad aju tsentrumid: väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südamepuudulikkus, seedetrakti vaevused. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanu-võime ka teiste haiguste tekkele. Kroonilise alkoholismiga seotud haigused ja alkohoolses joobes toimuvad vigastused on Eestis peamiseks keskmise eluea lühenemise ja varase surma põhjuseks. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega (polüneuropaatia) ongi
Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia, psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega ehk polüneuropaatiaga ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.
Närvisüsteemi omandatud alkohoolsed kahjustused arenevad kroonilise alkoholismi tõttu. Alkohol kui närvisüsteemi mürk põhjustab ajurakkude hävimist ning ajumassi vähenemist, mida nimetatakse aju atroofiaks. Mälu nõrgeneb, vaimsed võimed langevad, väheneb enesekontroll, häiritud on inimese käitumine ja otsustused. Tekib haiguslik vajadus pidevalt alkoholi tarvitada. Järgneb võimetus töökohta pidada. Lisaks vaimsele allakäigule tekivad kroonilised haigused: maksatsirroos, hüpertooniatõbi, südame-puudulikkus, seedetrakti vaevused, suhkrutõbi, kõhunäärme põletik, alkohoolne epilepsia, psoriaas. Immuunsüsteemi kahjustuste tõttu langeb vastupanuvõime ka teiste haiguste tekkele. Alkohol kahjustab eriti väikeaju rakke, mis omakorda põhjustab tasakaaluhäireid. Need koos jalgade närvide kahjustusega ehk polüneuropaatiaga ongi kroonilise alkohooliku raskete tasakaalu- ja käimishäirete põhjuseks.
Samuti kurdab peavalusid, mis ilmnevad mõned korrad nädalas. 2 aastat tagasi diagnoositud kõrgevererõhktõbi. Haiguse anamnees: patsient pöördus perearsti vastuvõtule tervisekontrolli, kus vereanalüüsist selgus, et patsiendil on kõrgenenud kolesterooli tase (8,9 mmol/l) ning vererõhku kontrollides selgus, et see on normist kõrgem (154/95mmHg). Seejärel tehti 24 h monitooruuring, mille tulemusena sai patsient diagnoosiks hüpertooniatõbi. Teadaolevalt pole perekonnas hüpertooniatõve esinenud. Patsient suitsetab 15-20 sigaretti päevas ja on seda teinud 30 aastat. Suitsetamisest loobumine on raske, sest naine armastab samuti suitsetada. Kodus tarvitatavad ravimid: vererõhuravim Noliprel Arginine, 2,5 mg/0,625 mg (1 tbl. 1 kord päevas), kolesterooli alandav ravim Atoris, 30 mg (1 tbl. päevas), D-vitamiini toidulisand. Patsient võtab ravimeid väga ebaregulaarselt.
• Puuride, freesidel ja saagidel tekivad töötamisel kesksageduslik (350 – 800 Hz) ja kõrgsageduslik (üle 800 Hz) müra, samuti impulsiivne müra. • Traktoritel, veokitel, kompressoritel sageli on madalsageduslik müra, st müra diapasoon jääb alla 350 Hz. Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid.• Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt. vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). • Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta, mis nende hooldamist lihtsustab.• Müra võib vahel ära hoida ka õnnetusjuhtumeid (on kuulda läheneva sõiduki mürin). • Keskendumist nõudvatel töödel ei tohiks müra ületada oma valjuselt vaiksel vestlusel tekkivat heli. • Muutliku tugevuse ja kvaliteediga müra häirib rohkem kui ühtlane müra. Müra toime tervisele • Otsene toime - kuulmise (kuulmisteravuse) langus. Kuulmisteravus langeb aeglaselt
Siis tuleb otsida lahendusi, mis on ettevõtte seisukohalt, sealhulgas majanduslikult vastuvõetavad Inimese kõrv on suuteline vastu võtma helisid vahemikus 16-20 000 Hz. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned -arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Vähim eristatav helirõhu taseme vahe on ligikaudu 1 dB. Müra iseloomustamiseks kasutatakse praktikas sagedamini A-skaalat
KORDAMISKÜSIMUSED OPTOMETRISTIDELE SISEHAIGUSTES Normaalne pulsisagedus ja hingamissagedus (puhkeolekus). Normaalne pulsisagedus rahuolekus on täiskasvanul 60-90 lööki/min. Lugeda vähemalt 15 sek. jooksul, ebaregulaarse pulsi korral—60 sek. jooksul. Normaalne hingamissagedus u 14 korda minutis. Normaalne arteriaalne vererõhk. Soovitav vererõhu tase täiskasvanul on <130/85 mmHg ja rahuldav 130-139/85-89 mmHg. Noortel täiskasvanutel on sobiv tase <120/80 mmHg. Vererõhk kõigub ööpäeva jooksul. Kõrgem on ta õhtul kl. 18-19, madalam öösel kl. 3-4. Talvel on vererõhk kõrgem kui suvel. Sellel on seos suremisega – suremus südame- veresoonkonna haigustesse on talvel suurem kui suvel. Psüühilise ja füüsilise pinge ajal võib normaalse inimese vererõhk tõusta 150-160/90-95 mmHg-ni. Normaalne ööpäevane uriinihulk (diurees). Normaalne alla 2l (1.3-1.5) Polüuuria – diurees > 2 l/ööpäevas Oliguuria – diurees < ...
töövõimet, kiirendab koormusjärgset taastumist, luud tugevnevad, osteoporoosi ennetamine, südamemaht suureneb ja südamelihas tugevneb. Sportimine aitab haiguste vastu, aitab haigusi ennetada, tugevdab lihaseid. Ülekaalu ja skeletisüsteemi probleemid, soovitused treeninguga alustamiseks. Ülekaalulisus üha suureneb maailmas. Ülekaaluga suureneb haiguste risk 4 korda(hüpertooniatõbi, infarkt, suhkruhaigus, koronaarhaigused, liigesehaigused).Ülekaalulistel meestel on 6 korda rohkem kõrget vererõhku. 20 saj. algul mõõdetud süsivesikuid toidus 60-70%,praegu on rasvad ja süsivesikud võrdselt 40 %.liikumine aitab ülekaalu korral, vähemalt 3 x nädalas, parimad alad on vastupidavusalad – käimine, suusatamine, jalgrattasport, ujumine, vesivõimlemine.
Tase 0: Tuleb täielikult ise toime enda eest hoolitsemisega Tase I: Vajab varustust või seadeldist Tase II: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase III: Vajab teise inimese abi või järelvalvet ning varustust või seadeldist Tase IV: On sõltuv ning ei osale Füüsiline läbivaatus: Haiglasse tulles vererõhk 110/65 mmHg, pulsisagedus 82 x', regulaarne, tugevus normaalne, SpO2 98%. Patsiendil esineb hüpertooniatõbi. Hingamissagedus 18 korda minutis nii preoperatiivselt. Postoperatiivselt 16 korda minutis. Hingamisel probleeme ei esine, hingab ühtlaselt. Peale operatsiooni teostab hingamisharjutusi. Käepigistus on normaalne. Lihastoonus ka normaalne. Patsiendil on diagnoositud ühepoolne gonartroos, kuid tema sõnul see liikumisele mõju ei avalda. Patsient liigub iseseisvalt, vahepeal kasutab keppi. Tasakaaluhäireid ei esine.
* unetus; krooniline väsimus * allergiad * krooniline nohu; sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik) * köha, bronhiit, bronhiaalastma * krooniline gastriit (mao limaskestapõletik); mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi * meteorism (kõhupuhitus); diarröa (kõhulahtisus); obstipatsioon (kõhukinnisus) * colon irritabile (soole ärritussündroom) * urineerimishäired; krooniline prostatiit (eesnäärmepõletik) * ebanormaalne külmatunne; käte-jalgade külmetamine * algav hüpertooniatõbi (kõrgvererõhutõbi) * algodüsmenorröa (menstruatsioonihäired, valulikud mensesed) * viljatus * rinnapiima vähesus Holistiline teraapia Holistiline tuleneb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Holismi printsiibi võttis kokku Aristoteles oma ,,Metafüüsikas" järgmiselt: ,,Tervik on midagi enamat kui selle osade summa." Holistiline teraapia läheneb igale inimesele individuaalselt ja loominguliselt. Seansi
·Piiripealne vererõhk on 130139/ 8589 mm Hg. ·Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. ·Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. ·Üha rohkem diagnoositakse 30-40 aastaste noorte meeste hüpertooniatõbe !!! Kõrgenenud vererõhku ei tohiks suhtuda pealispindselt, see tuleb hoida pideva kontrolli all ja tarvitusele võtta kõik tervist tugevdavad meetmed. Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: ·paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; ·aju veresoonte probleemid; ·südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi (loe edasi); ·silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; ·insuldi (loe edasi); ·infarkti (loe edasi); ·neeruhaigused ja neerupuudulikkuse.
kolesteroolisisaldus),Vererõhk (kõrge vererõhk),Diabeet,Suitsetamine,Ülekaalulisus,Toitumine soola ja küllastunud rasvade liigtarbimine,Alkoholi liigtarbimine,Vähene KA,Stress ja psühhosotsiaalsed faktorid,Trombogeensed faktorid.2. Mittemõjutatavad sugu, vanus, pärilikkus. Normväärtused: *Vererõhk < 130/85 mmHg; *Üld kollesterool < 5,0 mmol/L; *KMI 20-25 . Südame-veresoonkonnahaigused: Hüpertooniatõbi, Ateroskleroos ehk veresoontelupjumine, Südame isheemiatõbi. 15. Kasvajate tekke ennetus võimalused. Vähk on geneetiline haigus. Põhjuseks, miks normaalsete keharakkude asemel tekivad täiesti teistsuguste omadustega pahaloomulised kasvajarakud, on kas päritud või elu jooksul tekkinud muutused (mutatsioonid) meie geenides.Vähk on haigus, mille puhul ei ole võimalik nimetada ühte kindlat põhjustavat tegurit. Toitudes
rasvu sisaldavaid toiduaineid ning piirates toidu soola- ja suhkrusisaldust, kaitseme südant ning veresooni rohkem, kui me seda tavaliselt ette kujutame. Liikumine on kasulik!- treenitakse südame-veresoonkonna vastupidavust, lihasjõudu, painduvust ja tasakaalu Vältida ülekaalu! 37. Peavalu võimalikud põhjused lastel. Kõrva-ja ninakõrvalkoobaste pületikud aneemia hammaste haigused nägemise langus nägemisteravuse häired maksa ja neerude alatalitus hüpertooniatõbi-kõrgvererõhktõbi-hommikused peavalud, pearinglus, kohin kõrvades, ninaverejooksud,südame kloppimine, koormushingeldus, nägemise halvenemine muutustest silmapõhjades migreen funktsionaalsed peavalud- võrreldav retsidiveeruvate(korduvate) kõhuvaludega ja nn. kasvuvaludega. 38. Väikelaste psüühikahäired. Traumaatiline stressihäire- ootamatu sündmus N: autoõnnetus, korduvate traumaatiliste sündmuste jada( korduva vägivalla nägemine), pidev stress
Normaalne vererõhk on 130/ 85 mm Hg. Piiripealne vererõhk on 130139/ 8589 mm Hg. Risk kõrgenenud vererõhu tekkeks suureneb eaga. Ligi 50% üle 65 aastastest isikutest kannatab hüpertooniatõve all. Üha rohkem diagnoositakse 30-40 aastaste noorte meeste hüpertooniatõbe !!! Kõrgenenud vererõhku ei tohiks suhtuda pealispindselt, see tuleb hoida pideva kontrolli all ja tarvitusele võtta kõik tervist tugevdavad meetmed. Miks on kõrgvererõhutõbi ohtlik? Hüpertooniatõbi võib endaga kaasa tuua: paljude haiguste süvenemise või ka ootamatu äkksurma; aju veresoonte probleemid; südame pärgarterite probleemid, südame puudulikkus, vasaku südamevatsakese puudulikkuse, isheemiatõbi; silmapõhjade muutused ning nägemise halvenemine; insuldi; infarkti; neeruhaigused ja neerupuudulikkuse. 9. Seedeelundite talitluse häired: gastriit, haavandtõbi, maksa talitluse häired - hepatiit ja maksa tsirroos. Gastriit on mao limaskesta põletik
sinusiit (ninakõrvalkoobaste põletik), köha, bronhiit, bronhiaalastma, krooniline gastriit (mao limaskestapõletik), mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandtõbi, meteorism (kõhupuhitus), diarröa (kõhulahtisus), obstipatsioon (kõhukinnisus), colon irritabile (soole ärritussündroom), urineerimishäired, enuresis nocturna (öine voodimärgamine), krooniline prostatiit (eesnäärmepõletik), ebanormaalne külmatunne, käte-jalgade külmetamine, algav hüpertooniatõbi (kõrgvererõhutõbi), algodüsmenorröa (menstruatsioonihäired, valulikud mensesed), klimakteeriline sündroom, viljatus, sõltuvus seisundite ravi. http://akupunktuur.ee/noelravi-naidustusi 8 4 HOLISTILNE TERAAPIA Holistiline tuleb kreekakeelsest sõnast holos ,,terve", ,,kogu", ,,täielik". Inimene on tervik - ta kogeb oma olemasolu keha, tunnete, mõtete, hinge ja vaimu tasandil
Reaktsioon elektriärritusele sõltub närvi-lihasaparaadi funktsionaalsest seisundist. Seega saab selle reaktsiooni järgi hinnata närvi-lihasaparaadi kahjustuse iseloomu ja ulatust. Nii kasutatakse elektrostimulatsioonil põhinevaid metoodikaid ka närvi- ja lihashaiguste diagnostikas. Elektriravi vastunäidustused: · Pahaloomulised kasvajad; · Voolu talumatus; · Metallvõõrkehad toime piirkonnas; · Rasedus; · Ebaselge diagnoos; · Kardistimulaator; · Hüpertooniatõbi; · Kroonilised südame- ja veresoonkonna haigused. 10 Teipimine Teipimine on meetod, mis võimaldab sportlasel asuda treenima enne, kui vigastus on täielikult paranenud või kui on oht vigastatud piirkonda uuesti traumeerida. Teipimine kujutab endast plaastriribade asetamist kehaosadele spetsiaalse metoodikaga. Teipimisel
Hz. Vanusega kuulmine halveneb eriti kõrgsageduslike helide suhtes. Helisid sagedusega üle 10 000 Hz kuulevad vanemad inimesed (üle 50 eluaasta) üldiselt halvemini kui teised. Püüdes vähendada müra, peab silmas pidama järgmisi seisukohti. · Müra on peaaegu alati organismile kahjulik, koormates kuulmiselundit ja peaaju, välja arvatud väga nõrgad helid. · Müra soodustab väsimist ja paljude haiguste teket, nt vereringesüsteemi haigused (hüpertooniatõbi). Vahel ahenevad müra puhul peened veresooned arterioolid. · Müra võib ergutada tööle. · Müra võib anda olulist infot seadmete töö kohta (nt tekstiilitööstuses), mis nende korrashoidu kergendab. · Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. See võib esineda ettevõttes, kuid sagedamini tänaval, kus inimene kuuleb läheneva liiklusvahendi mürinat. Kuna kuulmiselundi poolt vastuvõetav helirõhu tase kuuldelävest kuni valuläveni võib olla
3) lühike juhtiva haiguse/sündroomi anamnees; 4) kaasuvad haigused ja oluline meditsiiniline info (ravimid, allergiad, operatsioonid); 5) patsiendi teadvuse aste; 6) eluliste näitajate numbrid; 7) objektiivse leiu tulemused (traumahaigel pealaest jalatallani uuring); 8) EKG lühikirjeldus; 9) kiirabi ravi. Raadio teel edastatava raporti näide: „Meil on 53-aastane mees üks tund tagasi tekkinud väljendunud õhupuudusega, mis süveneb lamades. Patsiendil on anamneesis hüpertooniatõbi, võtab 20 mg furosemiidi kord päevas. Patsient on teadvusel, aga tugeva hingamispuudulikkusega, hingamissagedus 36, pulss 130, 140 regulaarne, vererõhk 190/120. Kaelaveenid ei ole täitunud. Mõlemas kopsus märjad räginad. Jalad mõõdukalt turses. Saadame EKG.“ Lühendid: ORS – operatiivraadioside ESTER – Estonian Emergency Radio Repiiter – seade, mis suurendab DMO-režiimis side leviala, ESTER-võrku ei saa kasutada
annaabi.ee 
