Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kliima erinevused Eestis : Mandriline ja Mereline (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades?
  • Millised kuud on tuulisemad?

Lõik failist


Eesti-sisesed kliimaerinevused
Jõgeva ja Ristna kliima võrdlus
Võrdle kahe Eesti ilmajaama andmeid: üks esindab Läänemerelist kliimavaldkonda ja teine Sise-Eesti kliimavaldkonda.
Kasuta:
http://www.emhi.ee – Eesti meteoroloogia - ja hüdroloogia instituudi kodulehekülg
Vali vasakult menüüst Kliima > Kliimanormid > Õhutemperatuur; Sademed; Tuul
Kliima > Rekordid
Vaatlusvõrk
1. Ilmajaamade asukoht ja vaatlustingimused
> Vali menüüst Kliima – vali sealt asukoha järgi kaks ilmajaama
> Vali menüüst Vaatlusvõrk – siit leiad ilmajaamade kirjeldused
Kirjelda oma ilmajaamade asukohta , vaatlustingimusi ja milliseid vaatlusi tehakse. Võid vormistada tabelina.
Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus
Ristna
Jõgeva
Asukoha kirjeldus
Kus?
Koordinaadid?
Kõrgusmerepinnast?
Asub Loode-Eestis , Hiiu maakonnas
Laius N 58°55´15´´     Pikkus E 22°03´59´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 7 m
Asub Kesk- , Ida-Eestis , Jõgeva maakonnas
Laius N 58°44´59´´     Pikkus E 26°24´54´´
Vaatlusväljaku kõrgus merepinnast: 70 m
Vaatlused
Standardsed vaatlusajad: kl. 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT
Automaatjaam edastab andmeid igal täistunnil
Lisaks automaatjaamale tehakse ka manuaalseid vaatlusi: kl. 06, 18 GMT
Vaatluste algus 1922
Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid: Õhutemperatuur, Maapinnatemperatuur, Õhuniiskus, Õhurõhk ja õhurõhu muutumise tendents viimase 3 tunni jooksul, Sademete hulk, Tuule suund ja kiirus, Pilvede hulk ja liigid, Pilvede kõrgus, Nähtavuskaugus, Atmosfäärinähtused, Maapinna seisund, Lumikate vaatlusväljakul
Merevaatlused:
Laius N 58°55´14´´     Pikkus E 22°03´23´´
Vaatluste algus 1922
Vaatlusajad: kl. 06, 12 GMT
    Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid:
    1. Veetase
    2. Veetemperatuur
    3. Lainetus - suund ja kõrgus
    4. Nähtavus mere poole
    5. Jääolud
Standardsed vaatlusajad: kl. 00, 03, 06, 09, 12, 15, 18, 21 GMT
Automaatjaam edastab andmeid igal täistunnil
Lisaks automaatjaamale tehakse ka manuaalseid vaatlusi: kl. 06, 18 GMT
Vaatluste algus 1922
Mõõdetavad ja vaadeldavad elemendid:
Õhurõhk ja õhurõhu muutumise tendents viimase 3 tunni jooksul, Sademete hulk, Tuule suund ja kiirus, Pilvede hulk ja liigid, Pilvede kõrgus, Nähtavuskaugus, Atmosfäärilised nähtused, Maapinna seisund, Lumikate vaatlusväljakul, Lumemõõdistamine põllul, Jääkooriku mõõdistamine, Mulla külmumis- ja sulamissügavus, Päikesepaiste kestus, Õhuniiskus, Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast , Mullatemperatuur, Õhutemperatuur, Maapinnatemperatuur
Allikas: EMHI
2. Kliimarekordid
> Vali menüüst Kliima > Kliimarekordid
Millised Eesti kliimarekordid on olnud sinu valitud ilmajaamades?
Madalaim mõõdetud temperatuur -
õhutemperatuuri absoluutne miinimum -43,5 ºC 17.jaan.1940 Jõgeva
Kõige külmem aasta -
madalaim aasta keskmine õhutemperatuur 1,6 ºC 1942 Jõgeva
3. Kliimanormid
> Vali menüüst Kliima > Kliimanormid > täida tabel (selle alusel joonista diagrammid . Diagrammide põhjal koosta analüüsid)
  • Keskmine õhutemperatuur C◦ 1971 -2000 kuude lõikes
  • Sademete hulk mm 1971-2000 kuude lõikes
  • Sademetega päevade arv 1971-2000 kuude lõikes
  • Tuule kiirus m/s kuude lõikes
  • Pilvisus pallides kuude lõikes

Tabel 2 Ilmajaamade kliimanormid
Kuu
T
Ristna
T
Jõgeva
Sademed
mm
Ristna
Sademed
mm
Jõgeva
Sademed päevad
Ristna
Sademed
päevad
Jõgeva
Tuul
m/s
Ristna
Tuul
m/s
Jõgeva
Pilvisus
Pall
Ristna
Pilvisus
Pall
Jõgeva
J
-1,2
-5,4
51
44
12
11
5,1
3,5
6,8
7,1
V
-2,3
-5,9
37
33
8
9
4,3
3,2
6,0
6,3
M
-0,4
-1,9
37
34
8
9
3,9
3,2
4,9
5,2
A
3,2
4,2
33
34
7
8
3,5
3,2
3,6
4,7
M
8,3
10.7
34
48
6
8
3,3
3,1
2,4
3,9
J
13,0
14.9
43
66
7
9
3,4
2,8
2,4
4,5
J
16,3
16,6
59
84
7
11
3,5
2,4
3,1
4,5
A
16,2
15,2
61
84
9
11
3,7
2,5
3,1
4,6
S
12,1
10,0
66
64
11
11
4,3
2,8
4,2
5,4
O
7,9
5,3
73
66
12
12
4,8
3,1
5,5
6,3
N
3,5
0,0
78
56
14
13
5,0
3,4
6,9
7,5
D
0,7
-3,7
64
51
14
13
5,1
3,4
7,2
7,6
Aasta
6,5
5,0
635
665
116
126
4,2
3,0
4,7
5,6
Allikas : EMHI
4. Õhutemperatuuride iseloomustus
Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm.
Vasakule Paremale
Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #1 Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #2 Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #3 Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #4 Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #5 Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #6 Kliima erinevused Eestis- Mandriline ja Mereline #7
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 7 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 25 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Silver Kelder Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Kahe ilmajaama andmete võrdlus

Eesti-sisesed kliimaerinevused Merelise ja mandrilise kliima võrdlus Tabel 1 Ilmajaamade võrdlus Ilmajaam 1 Ilmajaam 2 Asukoha kirjeldus Asub Lääne-Eesti Asub Lõuna-Eestis Võrus Kus? madalikul Virtsus 2m 82 m kõrgusel merepinnast Koordinaadid? kõrgusel merepinnast koordinaatidel Kõrgusmerepinnast? koordinaatidel N 57°50´47´´ ja

maailma loodusgeograafia ja geograafiliste...
thumbnail
4
docx

Kliimanormid, merevaatlus

a. Mõõdetavad ja vaadeldavad parameetrid Õhutemperatuur Maapinnatemperatuur Minimaalne õhutemperatuur 2 cm kõrgusel maapinnast Pinnasetemperatuur: 5, 10, 15, 20 cm sügavusel Õhuniiskus Õhurõhk Sademed Tuul: suund, kiirus Nähtavuskaugus Atmosfäärinähtused Lumikatte paksus vaatlusväljakul Lumemõõdistamine põllul Päikesepaiste kestus Maksimaalne aasta temperatuur:21,8kraadi 1 Õhutemperatuurid Vali menüüst Kliima Kliimanormid ... Koosta mõlema ilmajaama andmete alusel joondiagramm. Joonis 1. Keskmine õhutemperatuur °C 1971­2000. Võrdle ja põhjenda temperatuuri kõikumist antud vahemikes. Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid miinimume °C 1971-2000 Võrdle õhutemperatuuri absoluutseid maksimume °C 1971­2000. Temperatuuri amplituud on mõlemas kohas suur. Vilsandi kõige madalam temperatuur on Veebruaris -2 kraadi. Jõgeva kõige

Geograafia
thumbnail
22
docx

Referaat Eesti kliima teguritest

..............................................................................7 3.1. Kiirguslikud kliimategurid....................................................................................................7 3.2. Tsirkulatsioonilised kliimategurid.........................................................................................7 3.3. Geograafilised kliimategurid.................................................................................................8 4. Üldine Eesti kliima kirjeldus.....................................................................................................10 4.1. Klimaatilised aastaajad........................................................................................................10 4.2. Õhutemperatuur...................................................................................................................12 4.3. Sademed.............................................................................................

Meteoroloogia ja klimatoloogia alused
thumbnail
13
doc

Loovtöö ilmavaatlus

Tamsalu Gümnaasium Teele Kaldaru ja Helena Zarubin 8.klass ILMAVAATLUS Uurimistöö Juhendajad: Krista Tomson, Kaia Kauts Tamsalu 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS 1. TEOREETILINE OSA 1.1 Ilm, ilmaprognoosid, ilmavaatlused 1.2 Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised 1.3 Tuul, keskmised ja maksimumid Eestis 1.4 Temperatuur, keskmised ja maksimumid Eestis 1.5. Õhuniiskus, keskmised Eestis 2. METOODIKA 3. TULEMUSED JA JÄRELDUSED KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS 2 1. Sissejuhatus Käesolev uurimistöö kannab pealkirja ,,Ilmavaatlus". Teema valiti, kuna uurimistöö koostajaid huvitab, milline on Tamsalu ilm. Käesolev uurimistöö koosneb sissejuhatusest, kolmest peatükist ja kokkuvõttest. Esimesed peatükis tuuakse välja erinevad ilmategurid, seletatakse ära mis on ilm,

Loodusteadus
thumbnail
9
doc

Hüdrometeoroloogia eksamiküsimused-vastused

segunemine kõige intensiivsemaks. Püstvoolud kannavad väiksema kiirusega õhuosakesi üles, nende asemel langeb suurema kiirusega õhuosakesi alla. Maapinna lähedal tuule kiirus suureneb, kõrgemal väheneb. Õhtul ja öösel õhk kihistub stabiilselt ning vertikaalne segunemine ja konvektsioon vaibuvad. Tuule aastane käik sõltub oluliselt vaadeldava koha geograafilistest ja klimaatilistest iseärasustest. Eestis on kõige nõrgemad tuuled suvel, kuid peale jaanuari peamaksimumi võib ka sügisel täheldada sekundaarset maksimui. Tuule suuna aastane rütm sõltub õhurõhu geograafilise jaotuse aastasest muutusest. Tuule suuna iseloomustamiseks kasutatakse tuuleroose. 5. Tuuleroos ja selle koostamine. Tuuleroose kasutatakse tuule suuna iseloomustamiseks. Tuuleroosi koostatakse MS exceli programmiga. Selleks on vaja 1 kuu või suurema

Hüdrometeoroloogia
thumbnail
5
doc

Eesti kliima

Eesti kliima Laius on Eestis häbemata suur, jääme poolustele märksa lähemale kui ekvaatorile. Enamikes kohtades nii suurel laiusel on kliima karmim. NB! Päike on energia-ja eluallikaks, kiirguse hulk on kõrgusega horisondist määratud. Troopikas on ööd enam-vähem ühepikad, seal on päikese trajektoorinurk suurem kui parasvöötmes. Laiuskraadidel on suvel suhteliselt väiksemad erinevused päikesekiirgusest kui talvel. Seega insolatsioonist ei tulene väga suurt erinevust. Küllaga on talvel erinevus päris oluline. Valget aega on refraktsiooni tõttu rohkem. Talvel väheneb pilvisuse tõttu insolatsioon veelgi. Ainult päikeseilmastik oleks järsult sõltuv sesoonsusest. Tsirkulatsioon töötab sellele vastu. Läänetuulte tõttu mõjutab läänepoolne osa kliimat enam kui itta jääv ala. Mõjutsentrid (kas

Loodus
thumbnail
7
docx

Eesti kliimast, maastike iseärasused ja taimekooslused

Suuresti erineb aastaajati ka valge ja pimeda aja pikkus. Suvisel pööripäeval on Lõuna- Eestis päeva pikkus 18 tundi ja Põhja-Eestis enam kui 18,5 tundi. Talvisel pööripäeval kestab valge aeg vastavalt 6,5 ning 6 tundi. Eesti nagu kogu Euroopa kliimat mõjutavad Atlandi ookean, Põhja-Atlandi hoovus ja Islandi miinimum. Viimane kujutab endast tsüklonite kujunemise piirkonda, kus paljuaastane keskmine õhurõhk on naaberaladest madalam. Valitsevate läänetuultega kandub niiske mereline õhumass Atlandi ookeanilt suhteliselt kaugele mandri siseosasse. Külmal poolaastal toob see endaga kaasa tunduvalt soojema, soojal poolaastal aga mõnevõrra jahedama ilma. Selle tulemusena on aasta keskmine õhutemperatuur siin märksa kõrgem kui ida pool samade laiuskraadide kontinentaalsema kliimaga aladel. Valdavosa Eestis mahalangevatest sademetest pärineb Atlandilt. Olulisi kliimaerinevusi kujundab kohalik aluspind. Mere mõjul on rannikuvööndis

Bioloogia
thumbnail
31
doc

Uurimistöö - KLIIMA MUUTUMINE EESTIS

PÕLTSAMAA ÜHISGÜMNAASIUM KLIIMA MUUTUMINE EESTIS Uurimistöö Koostaja: Keivin Kivimägi 11A Juhendaja: Toomas Annuk PÜG õpetaja Põltsamaa 2010 SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Eesti kliima iseloomustus 5 2. Eesti kliima piirkondlikud erinevused 7 3. Eesti kliima muutumist põhjustavad tegurid 9 4. Mida toob kaasa kliima muutumine? 13 5. Kuidas kohaneda kliima muutumisega? 14 6. Klimatoloogide arvamused 15 7. Uurimistöö tulemused ja arutelu 17 7.1 Eesti kliimat mõjutavad tegurid 17 7.2 Rahulolu Eesti kliima ja ilmastikuga 18 7

Uurimistöö




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun