Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kliimamuutused essee (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis saab loodusest inimkonnast kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb?
Kliimamuutused
Kliimasoojenemine ning sellega kaasnevad looduslikud protsessid on viimased viis aastat olnud väga tõsine arutlusteema maailmas. Eri riikide teadlased on samal seisukohal, et kliima on võrreldes varasema ajaga muutunud ning mingid uued lahendused peaksid sellele probleemile ühiskonnas aset leidma.
Looduslikeks protsessideks võime lugeda vulkaanipurskeid, kasvuhoonegaase , ebaharilikke ookeanihoovuseid ja liigset päikese aktiivsust.
Just päikese aktivsus on see, mis viimase kahe aasta jooksul on muutunud tõsiseks probleemiks. Mis saab loodusest, inimkonnast, kui päikesekiirguse aktiivsus tugevneb? Aktiivsuse kasvust saame tuua näite 2011. aasta suvest , kus päikesekiirguse aktiivsus oli nii suur, et Eesti Meteroloogia ja Hüdroloogia Instituut hoitas inimesi liigse päikseseaktiivsuse eest ning soovitas päikese käes mitte rohkem kui 30 minutit viibida.
Vulkaanide pursked toovad endaga kaasa katastroofi, mida inimene ei suuda kuidagi takistada. Võime rääkida 2010. aastal Islandil toimunud vulkaanipurskest, mille tagajärjel seiskus Euroopa lennuliiklus. Paljud inimesed, kes elasid vulkaaniala lähedal, pidid kodudest lahkuma . Võime öeldam, et isegi kõrgelt arenenud tehnoloogia ning teadus ei saa loodusõnnetuste, katastroofide vastu ning ka inimene on sellises olukorras täiesti võimetu midagi tegema.
Ookeanihoovused toovad endaga kaasa hiidalineid, tsunami ning liigse temperatuuri muutuse. Eelneval aastal oli Hawail hiidlaine, mille tulemusel kadus väike osa saarest vee alla ning tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi.
Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud.
On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile. Materjalide taaskasutus, prügi sorteerimine, ohtlike jäätmete vastuvõtt vastavas asutuses, et neid ei peaks inimesed ise maha oma kodu juurde matma .
Võime loota , et see kõik aitab kaasa globaalsete probleemide lahendamisele, kuid me ei saa olla kindlad, et ainult selline käitumisviis on õige. Kui soovime koos midagi ära teha, peame panustama sellesse ettevõtmisesse sada protsenti. Üheskoos suudetakse, jõutakse ning leitakse tuge üksteiselt ja saadetakse rohkem korda kui üksi.
Kliimamuutused essee #1 Kliimamuutused essee #2
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 46 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor maasikas93 Õppematerjali autor
Hea essee

Sarnased õppematerjalid

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020
153
pdf

Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2020

August 2020 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring Uuringu tellija: Keskkonnaministeerium Sisukord Uuringu taust................................................................................................................... 4 Uuringu metoodika .......................................................................................................... 5 Valimi profiil .................................................................................................................... 9 Uuringu põhijäreldused ................................................................................................. 11 Kokkuvõte ..................................................................................................................... 12 Tulemused .................................................................................................................... 21 1. Hinnangud Eesti keskkonnaseisundile ..

Kategoriseerimata
TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM
77
doc

TEHNOÖKOLOOGIA EKSAM

PILET nr. 1 1. TEHNOÖKOLOOGIA KUI TEADUSALA MÕISTE TÄHENDUS 2. MIS ON SADAMA EESKIRI? 3. JÄÄTMEKÄITLUSE ARENGUD 1) Tehnoökoloogia on teadusala, mis uurib ja kavandab meetodeid ja meetmeid inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning inimühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia on õppeaine, mis tutvustab meetodeid ja meetmeid, mis on vajalikud inimese elukeskkonna kaitseks ja parendamiseks ning ühiskonna jätkusuutlikkuse tagamiseks. Tehnoökoloogia nimetus on tuletatud selle sisust: tehno (kr. techne ­ tehis, kunst, meisterlikkus) + öko (oikos - kodu, kodukoht) + loogia (logos - õpetus). 2) Sadama eeskiiri on dokument,mis peab olema iga sadamal ja kus on peavad olema kirjeldatud vähemalt: 1) sadama üldandmed; 2) veesõidukite sadamasse sisenemise korraldus; 3) laevaliikluse korraldus sadama akvatooriumil; 4) veesõidukite sadamas seismise korraldus; 5) veesõidukite sadamast lahkumise korraldus; 6) osutatavad sadamateenused ja

Tehnoökoloogia
Motivatsioonipsühholoogia konspekt
44
pdf

Motivatsioonipsühholoogia konspekt

1. SISSEJUHATUS MOTIVATSIOONI PROBLEMAATIKASSE Motivatsioon ei tulene ainult õppimisest, bioloogilistest vajadustest, ka mõtlemisest & teistest tunnetusprotsessidest Hedonistlik traditsioon - loomad püüdlevad teatud nähtuste & seisundite poole ning püüavad teisi vältida · Vältiva käitumise põhjused on sellised, mida on raske või isegi võimatu ignoreerida. Näiteks on enamusel inimestest raske luua kehalist kontakti roomajatega või ka räpase & pesematusest lehkava liigikaaslasega Hüvituse edasilükkamine ehk kuum & jahe motivatsiooniline süsteem (Metcalfe & Mischel, 1999) · Kui ilmnev nähtus lubab hüvitisi, aktiveerub "kuum" emotsionaalse motivatsiooni süsteem; "jahe" motivatsiooniline süsteem toimib nähtustest & seisunditest üksikasjaliku ettekujutuse loomise & mõtlemise abiga tehtava analüüsi kaudu · Selle kaksiksüsteemi kirjeldamisel rõhutatakse õppimise mõju jaheda süsteemi kujunemisele. · Hüvituste saamise nimel alistutakse kiusatustele ning tegu

Enesejuhtimine
KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6 -7 -AASTASTELE LASTELE
168
pdf

KOGUKONDLIKU JA JÄTKUSUUTLIKU ELUVIISI ÕPETAMISE METOODILINE MATERJAL 6.-7.-AASTASTELE LASTELE

....... Lisa 4. NÄIDISINTERVJUU EESTIS, ROSMAL ASUVA JOHANNES KOOLI LASTEAIAÕPETAJATEGA....................................................................................................... Lisa 5. EMPIIRILINE UURIMUS I VALIMI TUTVUSTUS ..................................................... Lisa 6. TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA.......................... Lisa 7. TÄIDETUD TAGASISIDE INTERVJUU METOODILISE MATERJALI KOHTA .... SISSEJUHATUS Ülemaailmne linnastumine, kliimamuutused, prügistamine, liikide hävinemine, globaliseerumine, globaalne majandus, monokultuuridel põhinev ja keskkonda saastav põllumajandus ning tööstus ja sellest tulenev keskkonnakahju on juba aastaid olnud üle- maailmsete organisatsioonide ja keskkonnaorganisatsioonide aruteluküsimuseks. Nii valitsused, omavalitsused kui mittetulundusorganisatsioonid on ühiselt vastust otsinud sellele, kuidas luua jätkusuulikku elu maal.

Eelkoolipedagoogika
Surmalähedased kogemused
317
pdf

Surmalähedased kogemused

UNIVISIOON Surmalähedased kogemused Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn September 2022 Leonardo da Vinci joonistus Märkus: esikaanel olev foto on võetud järgmisest allikast: https://www.pixabay.com. Autor: Marek-Lars Kruusen, september 2022, Tallinn, Estonia. Kodulehekülg: https://www.maailmataju.info Kõik õigused on kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Mitte ühtegi selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on või

elektromagnetism
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit ­ selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda ­ 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
KASVATUSE KLASSIKA
152
docx

KASVATUSE KLASSIKA

KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis

Sotsiaalpedagoogika teooria ja praktika
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

kultuurilooliselt väärtustatud  Maastikud: 1. haruldus 2. kordumatus 3. esinduslikkus 4. looduslikkus 5. esteetilisus 6. kultuuriloolisus  Looduskaitseväärtuse hindamine: 1. kõrge looduskaitseväärtus 2. keskmine looduskaitseväärtus 3. väike looduskaitseväärtus 0. looduskaitseväärtuseta 5. Keskkonnaprobleemid maailmas  kliimamuutused, atmosfääri saaste  üleilmne elurikkuse hävimine  maailmamere seisundi halvenemine, veereostus  muldade viljakuse vähenemine (degradatsioon), kõrbestumine  rahvaarvu kiire kasv  suur energiatarve, fossiilkütuste arvel  happevihmad  uued tehnoloogiad GMO  elupaikade hävimine  keemiareostus  radioaktiivsed jäätmed  osooniaukude teke 6. Keskkonnakoormuse allikad

Keskkonnakaitse ja säästev areng




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun