Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Bioindikatsioon, GLOBE, elurikkus (0)

1 Hindamata
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.
GLOBE
• ülemaailmne koolide keskkonna- ja 
teadushariduse programm
•  Kooliõpilased  112 riigist (Eestis 79 kooli)
•  Keila  Kool
• GLOBE programmiga liitunud koolidele 
on tagatud juurdepääs mahukatele 
GLOBE programmi keskkonnaharidust, 
uurimuslikku õpet ja uurimistööde 
tegemist toetavatele ressurssidele
GLOBE pakkumised
• Sisuline tugi uurimusliku õppe 
rakendamisel ning uurimistööde 
juhendamisel ja läbiviimisel
• Võimalus osaleda GLOBE suvelaagris, 
koolitustel ja seminaridel
• Võimalus osaleda 112 riiki hõlmava 
rahvusvahelise võrgustiku töös
GLOBE  protokollid
• GLOBE atmosfäärimõõtmised
• GLOBE biomeetria mõõtmised
• GLOBE  fenoloogia
• GLOBE  hüdroloogia
• GLOBE  mullad
GLOBE Uurimisprojektid
• Atmosfääri optilise tiheduse mõõtmise kampaania
• CLOUDSAT programm pilvkatte uurimiseks
• Eesti õhusaaste  uurimine
• FLEXE
• GLOBE bioomid ja aastaajad
• GLOBE  süsinikuringe  projekt
• GLOBE süsinikuringe projekt
• GLOBE veeressurside uurimise projekt
• Radarsatelliitide kasutamine üleujutuste 
kaardistamiseks
• Tahm Eesti õhus
Bioindikatsioon
•  elusorganismide  ja keskkonna 
vaheliste seoste tundmine
• Tundes näiteks taimede olenevust 
keskkonnategurist, on võimalik 
nende keskkonnategurite 
määramine, väljaselgitamine 
taimede kui ka indikaatorite ehk 
näitajate abil
• Kitsa ökoloogilise amplituudiga liigid, kes on 
kohastunud  vaid kindlate, vähe varieeruvate 
tingimustega, sobivad indikaatorliikideks.
• Nende indikaatorliikide esinemine ja 
elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, 
mulla, õhu, lähtekivimi) omadusi.
• Mõned liigid peegeldavad ka 
keskkonnamuutusi, mida on põhjustanud 
inimtegevus. 
• Sellel p6hinebki bioindikatsioon - keskkonna 
seisundi hindamine indikaatorliikide abil.
• Teatavate liikide esinemine, arvukus 
ja elujõulisus peegeldavad keskkonna 
saastumise astet.
• Viola calaminaria - taim mis kasvab 
Alpides tsingimaardail.
• Veekogude reostust näitavad teatud 
vetikad.
• Õhusaastet näitavad teatud 
samblikud, sest nad on väga 
tundlikud saastnud õhu suhtes.
Elurikkus
• Mingi ökosüsteemi, bioomi või kogu Maa
 taksonoomiliste üksuste  mitmekesisus
• Termin tähistab sageli looduslikku ja 
tervet bioloogilist süsteemi.
• Hõlmab looduse mitmekesisust kõikidel 
selle tasanditel: geeni, raku, liigi , 
populatsiooni, ökosüsteemi tasandil sh 
elupaikade mitmekesisust).
• Enamasti peetakse elurikkuse all 
silmas liigilist mitmekesisust
Kõige liigirikkamateks kooslusteks 
peetakse troopilisi laialehiseid metsi, 
korallriffe, süvaookeani ja suuri 
troopilisi järvi (näiteks  Levin  2001[1])
•  http://elurikkus.ut.ee/

Document Outline

  • GLOBE
  • GLOBE pakkumised
  • GLOBE protokollid
  • GLOBE Uurimisprojektid
  • Bioindikatsioon
  • Slide 6
  • Slide 7
  • Elurikkus
  • Slide 9
Vasakule Paremale
Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #1 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #2 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #3 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #4 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #5 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #6 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #7 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #8 Bioindikatsioon-GLOBE-elurikkus #9
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-10-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor jop Õppematerjali autor
Powerpoint ökoloogiast

Sarnased õppematerjalid

Keskkonnakaitse ja looduskaitse
18
pptx

Keskkonnakaitse ja looduskaitse

Nende indikaator-liikide esinemine ja elujõulisus peegelduvad keskkonna (vee, mulla, õhu, Click to edit Master text styles lähtekivimi) omadusi. Mõned liigid peegeldavad ka keskkonnamuutusi, Second level mida on põhjustanud inimtegevus. Sellel põhinebki Third level bioindikatsioon -keskkonna seisundi hindamine indikaatorliikide abil. Teatavate liikide esinemine, Fourth level arvukus ja elujõulisus peegeldavad kesk-konna Fifth level saastumise astet. Eriti head taimindikaatorid on osa metsasambaid ja puudel kasvavad samblikud. Monitooring ehk seire on püsikontroll

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
90
pdf

Öko ja keskkonnakaitse konspekt

7) Analüüs (kr. analysis ­ lahutamine, liigendamine) ­ teadusliku uurimise meetod, mis seisneb terviku mõttelises või tegelikus lahutamises koostisosadeks ja nende omaette uurimises. Analüüs võib olla: a) kvalitatiivne analüüs ­ koosluse liigilise koosseisu tuvastamine; b) kvantitatiivne analüüs ­ liikide ohtruse, asustustiheduse v. biomassi tuvastamine. Taimkattekirjelduse koostamist nim. geobotaaniliseks analüüsiks. 8) Bioindikatsioon ­ keskkonnaseisundi ja -olude muutumise iseloomustamine organismide ­ bioindikaatorite ­ ja nende tunnuste (vitaalsuse, ohtruse, katvuse, sageduse, loomade puhul ka käitumise jm.) põhjal. Bioindikaator võib olla isend, kooslus, populatsioon jne. Näit. indikaatortaimed muldade omaduste iseloomustajatena. Bioindikatsioon jaguneb: a) otsene bioindikatsioon e. otseindikatsioon ­ indikaator on otseses seoses indikatsiooni objektiga; nt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse1
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev areng
Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend-seiremeetodite arendamine ja rakendamine
284
pdf

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine

Kaitsealade külastuskoormuse hindamise juhend: seiremeetodite arendamine ja rakendamine SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse 2008. aasta looduskaitseprogrammi projekt nr. 193 „Kaitsealade külastuskoormuse hindamine“ Koostajad: Antti Roose, Kalev Sepp, Varje Vendla, Miguel Villoslada, Maaria Semm, Henri Järv, Janar Raet, Ene Hurt, Tuuli Veersalu Tartu 2011 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................................... 4 VÕTMEMÕISTED...................................................................................................................................................................... 6 1. KAITSEALADE KÜLASTUSSEIRE ALUSED .......................................................................................................... 9 1.1 KÜLASTUSSEIRE ARENDAMINE MAAIL

Loodus



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun