Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Metallorgaanilised ühendid (0)

1 Hindamata
Punktid
METALLORGAANILISTE
ÜHENDITE TEKE, LEVI
VÄLISKESKKONNAS NING
TOKSILISUS
METALLORGAANILISEDÜHENDID
Definitsioon Metallorgaanilisteks nimetatakse
ühendeid, milles metalli aatom on vahetult
seotud süsinikuaatomiga.
M+C
Võib sisaldada ka metalloide (B, Si, Ge, As, Sb,
Se, Te).
Esinevad nii tahketena, vedelikena ja gaasidena
Mida väiksem on sidemes oleva metalli
aatommass, a) seda tugevam on ka side ehk
ühend on termostabiilsem, b) seda kergemalt
ühend hüdrolüüsub.
BIOGEENNE TEKE
1. Bioloogiline metüleerimine
Protsess, kus ensüümide toimel metüülrühm kandub üle sidemesse
metalli või metalloidiga.
Põhjustajad:
Bakterid
Seened
Vetikad
1. Bioloogiline alküülimine
Toimub alküülrühma(de) ülekanne. Protsess on iseloomulik
metalloididele.
Näiteks arseenbetaiin
BIOGEENNE TEKE
Demetüleerimine ja dealküülimine
Vastandprotsessid, kus orgaanilise rühmaga seotud
metall või metalloid vabastatakse
Näide
ANTROPOGEENNE TEKE
1. Trinbutüültina
kasutati laevavärvide koostises biotsiidina
lahustudes palju püsivamad kui arvati
settisid merepõhja ning imendusid merekarpidesse ja
muudesse selgrootutesse
1. Tetraetüülplii
kasutati bensiini lisandina detonatsiooni vastu
sattus loodusesse ebapiisava põlemise või kütuselekete
tulemusena
biolagunemise tagajärjel formeerunud trimetüül ja
etüültina leitud Alpi ja Gröönimaa lumest ning
Prantsuse veinidest
ANTROPOGEENNE TEKE
3. Närvigaasid
Sisaldavad fosfori ja arseeni orgaanilisi ühendeid
Konteinerite leke ja terrorismi oht (sariin)
4. Põllumajandus
Arseenorgaanilist ühendit roxarsone kasutatakse
laialt linnukasvatuses toiduna
Lindude sõnniku kaudu lähevad juba ohtlikumad
arseeni ühendid ringlusesse
Fofororgaanilisi ühendeid kasutatakse
herbitsiididena
5. Silikoonid
LEVI VÄLIKESKKONNAS
Jaguneb abiootiliseks ja biootiliseks
1. Abiootiline levik
Füüsikaline liikumine läbi õhu, vee, pinnase
Prügilatest ning reoveesetetest on leitud väga
erinevaid lenduvaid metallorgaanilisi ühendeid
Mitmeid tina ja plii alküülühendeid on leitud
atmosfäärist
Metallorgaanilisi kloriide on leitud merevee kohalt
LEVI VÄLIKESKKONNAS
LEVI VÄLIKESKKONNAS
Elavhõbeda tsükkel keskkonnas
LEVI VÄLISKESKKONNAS
2. Biootiline levik
Levib väga erinevate organismide abil
Toimub biomagni
fikatsioon ehk
bioloogiline kuhjumine
TOKSILISUS
Metallide lenduvad orgaanilised ühendid palju
mürgisemad, kui anorgaanilised ühendid
Enamus on rasvlahustuvad
Mürgised väga väikse kontsentratsiooni juures
TOKSILISUS
Orgaaniline elavhõbe
Kõige mürgisem dimetüülelavhõbe (LD50 50g/kg )
Metüülelavhõbe on bioakumuleeruv
(LD50 3050mg/kg ­ metüülelavhõbekloriid)
Tekitavad aju, maksa ja närvisüsteemi kahjustusi
1956.a Minamata haigus
1997.a Karen Wetterhahn
Orgaaniline plii
Tetraetüülplii (LD50 2 mg/kg)
Imenduvad väga lihtsalt läbi naha ja hingamiselundite ning
põhjustavad jäädavaid kesknärvisüsteemi kahjustusi
TOKSILISUS
Orgaaniline raud
Karboksüülhemoglobiin ­ vingumürgitus
Orgaaniline tina
Kõige mürgisem trietüültina (LD50 30mg/kg)
Tekitavad aju, maksa ja kromosoomide kahjustusi
Vasakule Paremale
Metallorgaanilised ühendid #1 Metallorgaanilised ühendid #2 Metallorgaanilised ühendid #3 Metallorgaanilised ühendid #4 Metallorgaanilised ühendid #5 Metallorgaanilised ühendid #6 Metallorgaanilised ühendid #7 Metallorgaanilised ühendid #8 Metallorgaanilised ühendid #9 Metallorgaanilised ühendid #10 Metallorgaanilised ühendid #11 Metallorgaanilised ühendid #12 Metallorgaanilised ühendid #13
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 13 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-04-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor picck Õppematerjali autor
Metallorgaaniliste ühendite teke, levi väliskeskkonnas ning toksilisuse ettekanne

Sarnased õppematerjalid

Plii ja kaadmium keskkonnamürkidena
16
ppt

Plii ja kaadmium keskkonnamürkidena

Keskkonda sattumine Elemendi jõudmine organismi Mõju elusolenditele Kuidas vähendada negatiivset mõju Üksikisiku tasandil Riigi tasandil Nr. 82. Pb. Plii. Plumbum. Seatina. Raskmetall Paljudes mineraalides (PbS ­ galeniit) Väga pehme Neelab rad. Kiirgust Keemiliselt suht. püsiv Tekib pidevalt juurde Kasutatud juba 8500 a.t.(arh. leid Türgis) Trükitehnikas! Nr. 48. Cd. Kaadmium. Cadmium. Raskmetall Koos Hg ja Pb kõige mürgisem metall Maagis enamasti sulfiidina (sfaleriit, (Zn,Fe)S) Moodustab rikkalikult erinevaid ühendeid sh kompleksühendeid orgaaniliste ainetega. 1817, tsingi karbonaatide lisand 1 m = (Cd) x 1,553,164.13 (1927; Kr) Keskkonda sattumine Cd Pb Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt) Oktaaniarvu tõstja Metallide katmine

Läänemere elustik
Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta
40
doc

Kordamisküsimused keemiliste ohtude kohta

[O] ( PAPS) 8. Faas I katalüüsiv põhiline ensüümkompleks CYP. Epoksiidhüdrolaas ainete toksilisuse olulise muutjana. Põhiensüüm - CYP = tsütokroom P450 monooksügenaasi membraanne kompleks, eriti kõrges kontsetraadis maksa endoplasmaatilises retiikulumis · Epoksiidid on aga enamuses pinge all oleva kolmelülilise oksiraantsükliga väga reaktsioonivõimelised elektrofiilsed ühendid. · Epoksiidide detoksifitseerimiseks on organismil mitmed erinevad teed: 1. hüdrateerimine epoksiidi hüdrolaasi abil. Epoksiidi detoksifitseerimise põhiline tee. 2. epoksiidi spontaanne lagunemine (SN1) 3. mitteensümaatiline liitumine glutatiooniga (vt. Faas II) 4. glutatiooni transferaasi poolt katalüüsitav liitumine glutatiooniga (Vt. Faas II) 5. mõningad vähemtähtsad reaktsioonid Epoksiidhüdrolaas

Biokeemia
Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud
23
doc

Toiduohutuse eksami teemad – keemilised ohud.

kaudu. Indiviid on seda tundlikum kantserogeeni suhtes, mida varasemas eas on olnud esimene kokkupuude selle ainega. Toime mehhanismi järgi võib kantserogeenid, sealhulgas ka toiduga omastatavad, jagada kolme rühma ­ 1) DNA-reaktiivsed, 2) epigeneetilised ja 3) klassifitseerimata kantserogeenid. Teratogeensus on keemilise ühendi võime põhjustada nii loote kui ka sellest areneva looma strukturaalseid või funktsionaalseid ebanormaalsusi. Kuigi ka tsütotoksilised ühendid võivad olla samaaegselt teratogeensed, pole paljudel juhtudel väärmoodustuste tekkimisel tegemist mitte embrüo või loote otsese kahjustuse, vaid häire tekkimisega tema arengus. Teratogeenid on sageli suhteliselt ohutud emaorganismile, kuid toimivad mingi spetsiifilise mehhanismi abil just lootele. Seetõttu on ka täpne kokkupuuteperiood teratogeeniga kandmise ajal ülimalt oluline. Ema organismi vahendamise tõttu on siin doos-vastus sirge tõus sageli väga järsk.

Toitumise alused
Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused
7
doc

Ökoloogia osa 1 KT küsimused ja vastused

· Hüdrosfääri saaste Veekogud saavad majapidamistelt ja tööstuselt tuhandeid aineid ja ühendeid, mis haaratakse ringetesse. Need ained ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1. dampinguga ("dumping"), 2. naftasaastega 3. saastumisega õhu ning jõgede äravoolu kaudu; 4. puhastamata olme- ning tööstusreovete heidetega; 5. rannikuvete hapestumisega happevihmade mõjul. Magevett saastavad: 1

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Ökoloogia 1-töö
19
doc

Ökoloogia 1. töö

keemiatööstusega. Aastas jõuab troposfääri 250 mln tonni tolmu ja 120 mln lendtuhka. Õhu saaste aerosoolidega väljendub sademete suurenemises ning udu tekke sagenemises, otsese päikesekiirguse ja UV-kiirguse vähenemises. 5. Hüdrosfääri saaste Hüdrosfääri võivad tehnosfäärist looduslike komponentide kõrval sattuda hulgaliselt saasteaineid ning saastena käsitlevat jääksoojust. Majapidamistest ja tööstustest veekogudesse sattuvad ained ja ühendid ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe) · radioaktiivsed elemendid, pinnase erosiooni sedimendid, muld · jääksoojus Merevete saaste on tavaliselt seotud : 1

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogia 1-kontrolltöö
12
docx

Ökoloogia - ja keskkonnakaitsetehnoloogi a 1. kontrolltöö

Õhu saaste aerosoolidega väljendub sademete suurenemises ning udu tekke sagenemises, otsese päikesekiirguse ja UV-kiirguse vähenemises. · Hüdrosfääri saaste. · Hüdrosfääri võivad tehnosfäärist looduslike komponentide kõrval sattuda hulgaliselt saasteaineid ning saastena käsitlevat jääksoojust. Majapidamistest ja tööstustest veekogudesse sattuvad ained ja ühendid ohustavad inimese tervist ja mõjutavad ökosüsteemi. · Päritolu, omaduste ja mõju poolest jagunevad nimetatud ained: · haigusi tekitavad mikroobid ja viirused · hapnikku kulutavad, oksüdeeruvad ained · taimede toitekomponendid · raskelt lagunevad sünteetilised ühendid · soolad ja mineraalid (Se, Ni, Cu, Fe)

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia
Alkoholid-aldehüüdid ja ketoonid
11
odp

Alkoholid, aldehüüdid ja ketoonid

ALKOHOLID, ALDEHÜÜDID JA KETOONID ­ TEKE, LEVIK, SAATUS VÄLISKESKKONNAS, TOKSILISUS KRISTIN PUUSEPP TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL EACB 11 TALLINN, 2017 SISSEJUHATUS · ALKOHOLID ­ LAIALT LEVINUD ORGAANILISE AINE KLASS, HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID ­ KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ­ ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ­ ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL ­ EETRID, ESTRID · GLÜTS

Keskkonnakeemia
Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED
13
docx

Ökoloogia I KONTROLLTÖÖ KÜSIMUSED

sobitumaks keskkonnatingimuste ja eluviisiga. Väliskeskkonnaga seotud organite muutus toimub tavaliselt idioadaptsiooni (idio = ise) teel: näiteks loomade värvimuutus oleneb keskkonnast, milles nad elavad; üksikult kasvanud või metsas kasvanud kuuse kuju on seotud konkreetsete elutingimustega. 3. Aeroobne hingamine ­ hapniku juuresolekult toimuv bioloogiline protsess, mille käigus redutseeritakse orgaanilised ühendid ning hingamise käigus eraldub vaba energia, mis salvestatakse ATP-na . 4. Akuutne toksilisus - äge mürgitus, mille puhul on tavaliselt tegu ainete suurte doosidega, mis põhjustavad lühikese aja (maksimaalselt 24-48 tunni) jooksul muutusi organismi elutegevuses, talitlushäireid või surma. 5. Autotroofne organism ­ isetoituv organism, mis valgusenergia abil valmistab anorgaanilistest ühenditest (süsihappegaasist, veest ja mineraalsooladest) endale orgaanilisi toitaineid, eeskätt

Ökoloogia ja keskkonnakaitse




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun